Millist tulevikus kinnisvara väärtust mõjutada võivat infot peab maakler või müüja ostjale objekti kohta oskama anda?
Uus Maa Kinnisvarabüroo juht Jaanus Laugus ütleb, et kindlaid reegleid pole. „Maakler peab tundma oma objekti, ehk asja, mida ta müüb.“ Ta lisab, et maakler annab edasi seda infot, mida müüja või haldur talle on andnud. See, kui ta teab midagi ümbritseva piirkonna kohta, näitab tema kompetentsi. „Aga eeldada juriidiliselt, et ta seda teadma peab, ei saa,“ lisab ta. „Samas, pidades silmas kinnisvarafirmade liidu ja kinnisvaramaaklerite koja tegemisi, me ootame ja näeme vaeva, et maaklerid oleksid kompetentsemad. Seetõttu tahame ka, et maaklerid keskenduksid ühele piirkonnale, mis tähendab, et neil oleks selle kohta rohkem infot,“ räägib ta.
Hea näide on Põhjaväil. „Kuidas saaks maakler sellise asja eest vastutada. Kui linnavalitsus ütleb, et see valmib viie aasta pärast, ja kaks aastat on möödas, siis peaks see valmima kolme aasta pärast, aga eks linna võimalused olenevad ressurssidest,“ toob Laugus näite.
Maakleri vastutus piirneb Lauguse sõnul siiski objetiga. Samas ei tohi maakler valetada. „Ei tohi varjata puudusi. Kui ostja küsib, mida maakler selle piirkonna kohta teab ja kui maakler teab, et kahe aasta pärast ehitatakse merevaate ette teine maja või maja ette kiirtee, siis peab ta seda ostjale ütlema ja selle teadmise varjamise kindlakstegemine on juba hilisema kohtuskäimise teema.“
Meie äris on oluline usaldus, lisab Laugus. „Kui selle kaotad, siis see levib kiiresti. Usun, et usalduse nimel on nii mõnigi maakler valmis infot juurde otsima. Aga standardit selles suhtes on raske välja tuua. Maakler ei saa mõjutada asju, mida linn otsustab või mida arendaja otsustab. Kui ta teab midagi, siis peab ta muidugi sellest rääkima,“ selgitab Laugus. Kui maakler teadis infot, aga sellest ei rääkinud, siis tuleb mängu ka kahjunõude nõudmise võimalus.
Ostja saab huvi pakkuva info ise välja uurida. Aga võib selle ülesande delegeerida ka maaklerile. „Tasub teada anda, milliseid andmeid on vaja. Oleneb, kas ta usaldab maaklerit või otsib ise, mis planeeringud piirkonnas plaanis on. Oleneb ka ostjast, kas tegu on lühiajalise investeeringuga või eluks ajaks kodu ostmisega, kas tegu on emotsionaalse ostuga või läbi kaalutud otsusega, ostjad on erinevad. Aga kui räägitakse, et kunagi hakkab piirkonnast läbi minema suur tee, siis arvatavasti kunagi hakkab ka,“ selgitab ta. Igal juhul tasub tema sõnul maakleriga koos arutada, millised on investeeringu plussid ja miinused.
„Ja ostjal soovitan maaklerile kindlasti märku anda, mida tahetakse objekti kohta enne ostu veel teada saada,“ rõhutab Laugus.
Maakler peaks plaanitavaga kursis olema. LVM Kinnisvara Tallinna kontori juhataja Indrek Peedo ütleb, et on näiteid, kus ta on ise sellise lisainfo, mis aitab ostjal otsustada, kuidas käituda, kliendile andnud. Näiteks toob ta Kentmanni tänava maja, kus Merko hakkab ehitama hoone ette uut maja, mille hinnakirigi oli juba välja saadetud.
Maakler peaks muidugi kursis olema selliste asjadega, usub Peedo. „See näitab tema kvalifikatsiooni. Kui ta ütleb, et ei kerki sinna maja, aga detailplaneering on olemas, siis nii ei saa. Tallinna koduleht on näiteks väga hea koht, kus on kõik info olemas. Lisaks kinnistusraamat. Võib helistada ka arendusfirmadesse ja lisainfot küsida,“ selgitab ta. „Aga praegu maaklerid väga ei oma sellist infot,“ lisab ta.Tema sõnul on ka Kalamaja ja Põhjaväil hea näide. „Kalamajja kolides otsivad inimesed rahu ja vaikust. Aga piisab liikluskorraldust veidi ümber korraldada, kui see muutub. Või Ahtri projekt, kus ehitatakse Prisma ja kaubanduskeskus, mis suurendab Rotermanni ja Hobujaama piirkonna parkimiskoormust,“ toob ta näiteid.
Peab oskama küsida. Peedo sõnul on klient lisainfo eest alati väga tänulik. „Kliendil tasub maakleri käest kindlasti küsida. Kui maakler ei tea, siis ta otsib selle info. Nii et peab oskama küsida. Kui maja kõrval on tühi plats või õnnetu kahekorruseline maja, siis võib arvata, et sinna kerkib veel mõni hoone või ehitatakse kaks korrust majale peale, aga ka see muudab juba parkimiskoormust. Eelistatakse ju lihtsamaid lahendusi, mitte maa alla ehitamist, vaid pigem olemasolevatele hoonetele korruseid juurde,“ selgitab ta.
Detailplaneeringutes on kõik kirjas, rõhutab Peedo. Majandusolukord paraneb ja kui kahe aasta perspektiivis veel ei ehitata, nagu plaan ette näeb, siis pikemas perspektiivis toimub see lõpuks ikka.
Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2013
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi
