Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eesti elamispindade käibest tuleb 71% Harjumaalt

15.02.2013 Tõnu Toompark

Uurides elamispindade turu suhtelist aktiivsust ehk mitu tehingut tehakse inimese kohta ei ole vist imekspandav, et maakondlikult on kõige aktiivsem kinnisvaraturg Harjumaal. Küll on pisut üllatav, et aktiivsuse poolest järgmine ei ole igapäevases kinnisvarajutus Harjule järgnev Tartumaa, vaid hoopis Ida-Virumaa.

2012. aastal tehti Eestis 20 elamispindade tehingut 1000 inimese kohta

Eesti keskmine elamispindade ehk korterite ja hoonestatud elamumaade tehingute arv 1000 inimese kohta oli 20. Ainsana ületas maakondlikult seda näitajat Harjumaa, kus vastav tehingute arv oli 24,2. Kõikides muudes maakondades jäi tehingute arv Eesti keskmisele alla.

See fakt näitab meile selgelt, et kinnisvaraturu toimimiseks on vaja piisavat arvu inimesi, kelle najalt saaks ostujõu toel tekkida nõudlus.

Harjumaa aitavad tehingute edetabelis ainsana keskmisest kõrgemale tõsta faktid, et maakonnas elab 40% Eesti elanikest. Harjumaa on analoogselt elamispindadeturu suhtelisele aktiivsusele ka palkade poolest ainus maakond, kus palk on Eesti keskmisest kõrgemal. Uusarendus ehk üle keskmise kvaliteediga pakkumine puudutab samuti eelkõige Harjumaad.

Ida-Virumaa on tehingute poolest hõbemedali kohal

Tehinguaktiivsuse teisel kohal seisab üllatuslikult Ida-Virumaa. Tegemist on rahvaarvult teise maakonnaga, kus elab statistikaameti andmetel 167 000 inimest, mis on Eesti elanikkonnast 12%.

Ida-Virumaa on ainus maakond, kus tehingute aktiivsus on tõusnud võrreldes buumilävel seisnud 2004. aastaga. Seejuures on elamispindade turu rahaline käive elaniku kohta Ida-Virumaal kasvanud 2004. aastaga võrreldes rekordilise 257%.

Ida-Virumaa elamispindade tehingute arvu ja käibe kasv ei räägi mitte sellest, et üks osariik elaks iseseisvat elu. Pigem võime me öelda, et Ida-Viru sajandialguse olematu kinnisvaraturg on nüüdseks jalad alla saanud.

Kasvanud tehingute arv viitab sellele, et piirkondlikult võib kõrge nõudlus tuua kaasa hindade kasvu. Oodatavaid positiivseid arenguid kinnitavad ka üle-Eestiliste maakleribüroode kontorid, kes järjest aktiivsemalt on Ida-Virumaal tegevust laiendamas.

Hiiumaa ja Põlvamaa on kõige taga

Kõige madalam on elamispindade tehingute aktiivsus Hiiumaal ja Põlvamaal. Hiius jäi elamispindade tehingute arv 1000 inimese kohta 2012. aastal 9,4 tehingu peale ehk rohkem kui kaks korda Eesti keskmisest allpoole. Põlvamaa vastav tehingute arv oli 10,9.

Madal elamispindade turu aktiivsus tähendab seda, et kinnisvaramüüjal on raske ostjat leida. Müügiprotsessi ainus kiirendi on hinna alandamine. Madalad elamispindade hinnad aga tekitavad olukorra, kus ehitushind ületab oluliselt kinnisvara turuväärtust.

Siit tekkivas nõiaringis muutub uue elamispinna rajamine ebamõistlikuks. See aga omakorda viib elamufondi kvaliteedi halvenemisele.

Tehingute kõrval on oluline raha

Kinnisvaraturu tervise näitajatest on olulisem tehingute arv, kuid vähetähtis pole ka tehingutega kaasnev käive.

Tallinnas ja Harjus elab 40% Eesti elanikest ja tehakse 40% elamispindade tehingutest. Elamispindade rahalisest käibest moodustab Harju maakonna osakaal aga koguni 71%.

See tähendab, et kui elamispindade käive 2012. aastal oli ühe Eesti inimese kohta 807 eurot, siis Harjumaal oli see ligi kaks korda kõrgem ehk 1450 eurot.

Vaatamata kõrge tehingute arvu näitamisele oli Ida-Virumaa elamispindade käive inimese kohta ainult 257 eurot.

Teisele käibeliidri kohale platseerub Tartumaa. Tartumaal elab 11% Eesti rahvastikust, tehakse 11% elamispindade tehingutest ja ringleb 12% elamispindade tehingute käibest. Ühe Tartumaa elaniku kohta teeb see Eesti keskmisest pisut rohkem ehk 840 eurot.

Statistika aitab leida võimalusi

Hea kokteil segatakse ikka mitmest koostisosast. Nii tasub elamispindade turu perspektiivikust hinnates visata pilk peale nii tehinguaktiivsusele kui tehingukäibele mõlemale.

Põhjendamatult madal tehingute arv või käive võib viidata anomaaliale ja seeläbi perspektiivsele kasvule. Seda aga muidugi eeldusel, et maakondlik taustsüsteem arengutega kaasas käib.

Elamispindade tehingute arv 1000 inimese kohta ja selle muutus

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Narva korteriturul uued tipud

15.02.2013 Kristjan Gross

Viimase kolme aasta algus suuremate linnade korteriturul on olnud üsna sarnane – jaanuarikuu on üks väiksema aktiivsusega periood, mil turg alles hakkab hoogu võtma. Seetõttu oli huvitav vaadata käesoleva aasta esimese kuu Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korterituru käitumist ning võrrelda seda varasemate aastatega.

Alates 2010. aastast on jaanuarikuu tehingute aktiivsus suuremates linnades ülimadal: detsembrikuu tehingute mahuga võrreldes kukkus aasta esimese kuu ostu-müügi tehingute arv kohati isegi 40%. Käesolev aasta on erand. Näiteks Tallinna korteriomandi tehinguid oli jaanuaris 534, mis on 21 võrra rohkem kui kuu varem. Samas meenutan, et kui aasta teises pooles toimus üldjuhul üle 600 korteri tehingu kuus, siis aasta viimasel kuul tehtud 505 tehingut on ikka väga madal tulemus (muutus lausa -26%). Seega jaanuarikuu maht on samaväärne detsembrile, olles siiski 10% kõrgem kui 2012. aasta jaanuar.

Vaatamata vähenenud tehingutele on keskmine hind jätkuvalt tõusvas joones, saavutades jaanuaris tulemuseks 1135 €/m²: detsembriga võrreldes oli muutus marginaalne 0,5%, kuid aastases võrdluses on hinna muutus 6,9%.

Tartu tehingute aktiivsus jaanuaris langes: 84 korteriomandi tehingut on samast klassist, mis aasta varem, kuid ca 23% väiksem kui detsembris. Keskmine hind tegi eelmise kuuga võrreldes muutuse 7%, jõudes hinnani 956 €/m². 2012. aasta jaanuarikuuga võrreldes on tänavune keskmine hind ca 10% kõrgem.

Pärnu korteriturg oli see-eest novembri ja detsembriga võrreldes oluliselt aktiivsem, sest 54 tehingut ületas üsna suurelt kahe varasema kuu tehinguid. Kasvanud mahtuda taga olid odavama hinnaklassiga elamispindade tehingud, mis viisid keskmine hinna 10% võrra alla. Aastases võrdluses oli käesoleva aasta jaanuarikuu keskmine 16% kõrgem.

Narva jaanuarikuu korteriturg oli üllatus, sest kuigi korterite ostu-müügi tehinguid tehakse üsna keskmises mahus, siis hinnad rühivad järjest uutesse kõrgustesse: ühe ruutmeetri keskmine hind oli jaanuaris 428 €, mis on ca 13% kõrgem kui detsembris ja lausa 43% kõrgem kui eelmise aasta jaanuaris. Keskmise hinna jõudmine üle 400 €/m² oli vältimatu, sest jaanuari tehingutest 42% olid sellest hinnatasemest kõrgemad.

Kokkuvõttes võib öelda, et aasta korteriturul on alanud üsna aktiivselt ning nii mõneski linnas pole aasta alguse depressiooni. Lähitulevik näitab, et kas elektrihinna tõusul on mõju korteriturule ja milliseks kujuneb kinnisvaraturg Eesti ja Euroopa majanduse taustal.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Üüriäri KKK: Leppetrahv lepingu rikkumise eest – kas tohib?

15.02.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest.

Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingus trahvi olemasolu allkirjaga lepingul aktsepteerinud.

Leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma. Kohust või üürivaidluskomisjoni ei ole mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Briti jaekaubanduskett Debenhams avab kauplused Tallinnas ja Riias

14.02.2013 Tõnu Toompark

Baltimaade juhtiv kinnisvaraarendusfirma E.L.L. Kinnisvara on allakirjutanud lepingu frantsiisivõtja Juergen Roehlingeriga Briti jaekaubandusettevõtte Debenhams kahe uue kaubamaja avamiseks Tallinnas ja Riias.

Riia kauplus avatakse 2014. aasta märtsis ostukeskuses Spice ja Tallinna kauplus 2014. aasta sügisel uues arendatavas ostu- ja meelelahutuskeskuses Panorama City.

Oma Briti pärandi üle uhke Debenhams on juhtiv rahvusvaheline bränd, kellele kuulub 240 kaubamaja 28 riigis. Debenhams on tugevalt esindatud sellistes riiete ja kodukaupade võtmekategooriates nagu naiste, meeste ja laste riided, kodukaubad, tervise- ja ilutooted.

Jaemüügikett pakub oma klientidele üle kogu maailma ainulaadset, eristuvat ja eksklusiivset kaubavalikut, milles on esindatud keti enda kaubamärgid koos rahvusvaheliste ja kontsessiooni lepingutega saadud kaubamärkidega. Debenhams on oma kõrgetasemeliste disainerite ja kaubamärkide portfelliga panustanud Briti disaini arengusse juba 20 aastat. Eestis ja Lätis hakatakse müüma Debenhamsis praegusel hetkel töötavate nimekate disainerite Henry Hollandi, Jasper Conrani, Julien MacDonaldi, John Rocha, Matthew Williamsoni, Ben de Lisi ja teiste tooteid.

E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon märkis: “Debenhamsil on rahvusvahelisel areenil juhtiv arusaam sellest, milline üks kaubamaja peab olema. Neil on pikaajaline kogemus kaubamajade rajamisel ja avamisel. Mul on väga hea meel, et meil on võimalus koostöös Debenhamsiga avada kauplused nii Eestis kui Lätis. See leping sobib hästi E.L.L. Kinnisvara strateegiaga tuua ostukeskustesse müügile uusi põnevaid kaubamärke.“

Debenhams Baltikumi brändijuht Vaiva Kirvelaite sõnas: “Debenhams on rahvusvahelisel turul väga edukalt laienenud. Investoritena näeme Balti riikide turul suurt potentsiaali ning soodsat võimalust tuua siia uusi brände ja Briti disainerite loomingu paremikku. Eduka äritegevuse aluseks on kaupluste võimalikult head asukohad ja samuti usaldusväärsed partnerid, mille tagasime, kui kirjutasime E.L.L. Kinnisvaraga alla lepingu uute kaupluste avamiseks Spice’i ja Panorama City ostukeskustes.”

Debenhamsi kaubamajad hakkavad paiknema strateegiliselt mugavates asukohtades: Spice keskuse esimesel korrusel (2948,5 ruutmeetrit) ja Panorama City ostukeskuse esimesel ja teisel korrusel (ca 2200 ruutmeetrit).

Debenhams International direktor Francis McAuley lisas: “Meil on hea meel jätkata laienemist Balti riikides koos meie frantsiisipartneriga ja avada esimene kauplus Riias. See on dünaamiline, kiiresti arenev piirkond, kus kaubamajad ei ole siiani piisavalt esindatud. Toome Balti turule oma ainulaadse jaekaubanduse kogemuse koos eksklusiivsete moebrändidega ja keskendume hinnalistele disainitoodetele. Näeme suurt võimalust strateegilises koostöös E.L.L. Kinnisvaraga, kes on meile tutvustanud oma visiooni ja tõestanud võimet ehitada maailmatasemel ostukeskusi.”

Vaiva Kirvelaite jätkab: “Oleme uhked, et saame pakkuda Eesti ja Läti ostjatele Debenhamsi eksklusiivsete disainerite toodete valikut hea hinna ja kvaliteedi suhtega ning tuua siia esimest korda Suurbritannia moetänavate kogemuse. Kauplustes pakutavate toodete valik ei erine Debenhamsi valikust Suurbritannias, aga iga riigi kauplustes lisatakse sortimenti ka veel mõned kohalikud ja rahvusvahelised kaubamärgid.”

Kirvelaite sõnul avatakse Balti riikides kokku kuus kauplust ning Eesti ja Läti uutes kaubamajades leiab tööd rohkem kui 200 inimest.

2014. aasta sügisel avatav Panorama City on Eesti suurim moe- ja meelelahutuskeskus, mis pakub mitmekesist tegevust nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Panorama City ankurrentnikuks on Rimi hüpermarket. Teiseks võtmepartneriks on Apranga Group, Balti riikide suurim rõivaste jaekaubanduskontsern, kes avab keskuses 14 rahvusvaheliselt tuntud moekauplust, sealhulgas kõik Inditex Gruppi kuuluvad kauplused – Zara, Massimo Dutti, Bershka, Pull & Bear, Stradivarius.

Panorama City kaubanduskeskuse kogupindala on 90 000 m², sellest üüritav pind moodustab 57 000 m². Uues keskuses avatakse ligi 200 erinevat kauplust, parkimiskohti on planeeritud üle 1800.

Ostukeskuse omanik, E.L.L. Kinnisvara, on Balti riikide juhtiv kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte. E.L.L. Kinnisvara arendab, haldab ja opereerib erinevaid ostukeskusi, hotelle, äri- ja büroohooneid, samuti ka lao- ja tootmishooneid. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi viies Balti riikide juhtivas kaubanduskeskuses. Tallinnas kuulub E.L.L. Kinnisvarale osalus Viru Keskuses, Riias on E.L.L. Kinnisvara omandis Spice ja Spice Home kaubanduskeskused ning Leedus kuulub investeerimisportfelli Panorama kaubanduskeskus Vilniuses ning Saules Miestas kaubanduskeskus Šiauliais.

Harjumaal pakutakse üürile 4120 äripinda

14.02.2013 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta jaanuaris pakuti portaalis KV.EE üürile kokku 5204 äripinda. 79% ehk 4120 neist pakkumistest asuvad Tallinnas ja Harjumaal.

Aastaga on äripindade üüripakkumiste arv vähenenud Eestis 4% ja Harjumaal 6%.

Enam on äripindade üüripakkumisi juurde tulnud Valgamaal, kus pakkumiste hulk on aastaga enam kui kahekordistunud. Jaanuaris pakuti Valgamaal üürile 78 äripinda.

Pakkumiste suurem vähenemine on aset leidnud Viljandimaal. Seal pakuti aasta esimesel kuul mulluse 41 äripinna asemel üürile 26 äripinda ehk 37% vähem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
Maakond	01/2012	01/2013	Muutus, %
Eesti	5 438	5 204	-4%
Harjumaa	4 361	4 120	-6%
Ida-Virumaa	60	85	42%
Järvamaa		15	NA
Läänemaa	20	25	25%
Lääne-Virumaa	44	80	82%
Pärnumaa	255	266	4%
Raplamaa		21	NA
Saaremaa	20	18	-10%
Tartumaa	584	470	-20%
Valgamaa	38	78	105%
Viljandimaa	41	26	-37%
Võrumaa	15		NA

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013 jaanuarikuu kinnisvaraturu ülevaade

14.02.2013 Tõnu Toompark

EESTI

Jaanuarikuine kinnisvaraturg oli suhteliselt aktiivne, eelkõige võrreldes aastataguse ajaga. Lähikuude arvestuses oli see aga kolmas langev kuu. Siiski võib arvata, et veebruaris-märtsis kerkib tehingute hulk taas, sest iseenesest on jaanuar alati vaiksem olnud.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti andmetel toimus jaanuaris üle Eesti 2794 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on mulluse detsembriga võrreldes 4,5% vähem. Aastavõrdluses on tehingute hulk tõusnud siiski 21,5%.

Tehingute rahalise kogumahu arvestuses oli jaanuar viimase 12 kuu lõikes pigem vaikne kuu. Kinnisvara müüdi kogusummas 128,5 miljonit eurot, mis on detsembrist 35,6% vähem. 2012. aasta jaanuariga võrreldes kerkis rahaline maht siiski 9,5%.

Korterite ruutmeetrihinnad tõusid vaadeldavatest linnadest Tartus, Narvas, Jõhvis, Kuressaares ja Viljandis ning langesid Pärnus, Kohtla-Järvel, Rakveres ja Haapsalus. Tallinnas püsis keskmine hind samal tasemel.

TALLINN

Tallinna kinnisvaraturg liikus jaanuaris aasta algusele omases mõnevõrra rahulikumas tempos, kuigi näiteks aastataguse jaanuariga võrrelduna oli tehinguid sel aastal enam. Samuti oli ostuhuvi aastatagusega võrreldes hoopis suurem.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti andmeil toimus jaanuaris pealinnas kokku 735 kinnisvara ostu-müügitehingut kogusummas 68,5 miljonit eurot. Detsembriga võrreldes kerkis tehinguaktiivsus 1%, samas kui rahaline kogumaht langes 33,6%. Aastaga on tehingute hulk tõusnud aga 7,5%.

Kortereid müüdi jaanuaris 534 (detsembris 504), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1013 eurot. Kui kuuga hinnatase ei muutunud, siis aastaga kerkis see 10,5%.

Detsembriga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Allikas: Maa-amet

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Korteriturg jätkas ka alanud aastal möödunud kuudel väljakujunenud kursil – pakkumiste hulk väheneb ning likviidsed, hea hinna- ja kvaliteedisuhtega korterid leiavad ostja ruttu. Samas on olnud täheldatav ostuhuviliste ebakindlus. Isegi kui sobiv korter on leitud ning tehinguks nõusolek antud, võidakse viimasel hetkel veel ümber mõelda ning sobiva objekti otsinguid jätkata. Üheks põhjuseks võib olla kommunaalkulude suurus, mis tekitab soovi otsida soodsamate ülalpidamiskuludega korterit.

Samuti on aina enam liikvel väikeinvestoreid, kes teevad pakkumisel olevate väiksemate korterite müüjatele omapoolseid hinnapakkumisi, mis on aga aina madalamad. Üsna tihti küsitakse kohe alguses 20% hinnas alla ja seda isegi väga likviidsete korterite puhul. Tihti on olnud sellise pakkumise põhjuseks soov korter mõneks ajaks välja üürida ning siis see uuesti turuhinnaga müüki panna. Enamasti lükatakse sellised pakkumised müüja poolt tagasi.

Üüriturg oli rahulik, tehinguid tavapärasest vähem ning ka hinnatase püsis suhteliselt muutumatuna. Kuna jaanuaris oli õhutemperatuur pehme, püsisid küttearved ka pigem tavapärasemal tasemel, mistõttu polnud suurt survet ka üürihindade languseks.

Uue tendentsina võib välja tuua, et üüriturule on üha enam liikunud firmasid, mis võtavad üürile kortereid ning siis paigutavad neisse elama veel omakorda uued allüürnikud. Üürisuhted ettevõtete ning allüürnike vahel on alati lühiajalised, mille puhul arveldatakse ööpäevahinnaga. Kõige enam on selliseid kortereid kesklinna uutes majades ja ka Vanalinnas.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli tehingute hulga poolest detsembrist oluliselt aktiivsem – müüdi 25 elamut ja suvilat. Müüdud elamukruntide hulk oli vastupidiselt aga hoopis madalam, kaubaks läks vaid 8 objekti. Kui varem on talvekuud olnud pigem rahulikud, siis käesoleva aasta jaanuaris pole võrreldes varasemate aastatega ostuhuviliste vähesuse üle vajadust kurta olnud. Ilmselt on siin oma osa mänginud ka võrdlemisi pehmed ilmad.

Tunda oli aga kerget ootusärevust, mille põhjuseks aasta alguses avanenud elektriturg ning sellega seonduv hinnatõus. Esimeste arvete saabudes kujundatakse ehk ümber nii mõnegi elektriküttega eramu müügihind või suureneb ka pakutavate objektide hulk.

TARTU

Maa-ameti andmetel toimus Tartu linnas jaanuarikuus kokku 135 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 13,5% vähem kui detsembris. Aastaga on tehinguaktiivsus kasvanud 14,4%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg oli oma 84 müügitehinguga tavapärasest samuti vaiksem, detsembris müüdi veel 11 korterit. Ruutmeetri keskmine mediaanhind oli jaanuaris 893 eurot, võrreldes detsembriga kerkis see 2,5% ja mulluse jaanuariga 9,7%.

Allikas: Maa-amet

Alustati arendusega Ladva tänaval, kuhu kerkivad L-tähe kujulised kahekorruselised 18 korteriga elamud. Ruutmeetrihind on vahemikus 1500-1600 eurot, mis antud piirkonnas on suhteliselt optimistlik hind, mida toetab ka fakt, et viimaste aastate jooksul ei ole piirkonnas ühtegi uusarendust rajatud.

Üüriturg oli jaanuaris suhteliselt rahulik, mis on tingitud peamiselt üüripakkumiste vähesusest. Kuigi nõudlus on olemas, on probleemiks õige hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumiste vähene lisandumine.

Eramuturul oli tehinguaktiivsus madal. Majadega ehk siis hoonestatud kinnistutega tehti 8 müügitehingut, mis on kolmandiku võrra vähem kui tavaliselt. Maadega tehti vaid üks tehing. Samas on aga ostuhuvilised olnud aktiivsed aasta algusest peale.

IDA-VIRUMAA

Ida-Virumaal oli jaanuar detsembrist hoopis aktiivsem. Maa-ameti andmetel toimus jaanuaris kokku 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 15,8% enam. 2012. aasta jaanuariga võrreldes kasvas tehingute hulk pea 46%. Niisamuti tõusis tehingute hulk ka suuremates keskustes.

Allikas: Maa-amet

Üldise tehinguaktiivsuse kasvu taustal kerkis ka korteriturg, kuid hinnatase kõikus siiski erinevates suundades. Näiteks Narvas kerkis korteri ruutmeetri mediaanhind kuuga 9%, 388 euro tasemele ja Jõhvis 77%, 178 eurole (suur kõikumine ongi väikeste kinnisvaraturgude eripära). Kohtla-Järvel aga langes ruutmeetrihind kuuga 30,2%, 58 eurole.

Allikas: Maa-amet

Korteriostjad on möödunud talvega võrreldes enam tingima hakanud, millele loob soodsa pinnase asjaolu, et müügiks pakutavaid, tihti tühje kortereid, on palju (eriti Kohtla-Järvel Ahtme ja Järve linnaosas). Küsitav hinnaalandus võib kohati küündida isegi 40-50 protsendini turuhinnast (eksperthinnangust) allapoole. Kel müügiga väga kiire, see läheb ka pakkumisega kaasa või teeb siis vastupakkumise veidi kõrgemal tasemel. Enamik selliseid kiirmüüke toimub pangafinantseeringuta.

PÄRNU

Pärnu kinnisvaraturg oli jaanuaris detsembrist mõneti aktiivsem, maa-ameti andmeil kerkis tehinguaktiivsus kuuga 7,1%, aset leidis 75 ostu-müügitehingut. Aastaga kerkis turg lausa 66,7%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi jaanuaris 54 (detsembris 43) ja ruutmeetri keskmiseks mediaanmaksumuseks kujunes 668 eurot. Võrreldes detsembriga langes hind 13,2%, kuid mulluse jaanuariga võrreldes tõusis 6,2%.

Allikas: Maa-amet

Hoolimata tehingute hulga kasvust oli korteriturg jaanuaris üldjoontes siiski tavapärane. Samas aga lõpetati edukalt pikemat aega pakkumisel olnud Riia mnt 28a kortermaja

Eramuturg oli tehingute hulgalt keskmisel tasemel – müüdi 4 maja ja 3 elamukrunti.

VILJANDI

Viljandi kinnisvaraturg võrreldes detsembriga veidi langes. Maa-ameti andmetel toimus kokku 16 ostu-müügitehingut, mis tähendab, et kuuga langes tehinguaktiivsus 20% ja aastaga 11%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 10 korterit (detsembris 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 584 eurot. Kuuga tõusis hind 25,5% ja aastaga 31,5%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi ka kaks eramut, mis on aasta lõikes tavapärane hulk. Elamukrunte pole vabaturul aga enam pikemat aega müüdud.

RAKVERE

Rakveres toimus maa-ameti andmetel jaanuarikuus kokku 29 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 61% enam ja eelmise aasta jaanuarist lausa 222% rohkem. Niisuguste numbrite puhul on aga paslik märkida, et väikesel kinnisvaraturul, kus tehinguid vähem, on säärased kardinaalsed muutused üsna tavapärased. Viimase 12 kuu lõikes oli jaanuari tulemus keskmisest kõrgemal tasemel.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 18 (detsembris 9) ning keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 376 eurot. Võrreldes detsembriga on hind langenud 7,3% ja aastavõrdluses 0,5%.

Allikas: Maa-amet

Võrreldes 2012. aasta algusega on ostuhuvilised käesoleval aastal tunduvalt aktiivsemad olnud. Enamasti on tegu kohalike inimestega, kes tehinguid tehes moodustasid jaanuaris ka omalaadse keti – ühe korteri müüja oli kohe järgmise korteri ostja jne.

Pakkumiste hulk on languses, näiteks portaali kv.ee andmetel oli jaanuaris keskmiselt 126 korteri müügipakkumist, mis varasemaga võrreldes on isegi kuni 31% vähem. Kõige enam tuntakse huvi ca 30 000 eurot maksvate 3-toaliste korterite vastu.

Üüriturg on jätkuvalt aktiivne, eelkõige soovitakse heas seisus 1-3-toalisi kortereid hinnaklassiga 130-200 eurot. Niisuguse hinnataseme juures tihti tehingud ka toimuvad.
Eramuturg on suhteliselt vaikne – müüdi 4 objekti. Huvilisi on peamiselt majade vastu, mille hinnaklass on vahemikus 40 000-50 000 eurot. Sellised majad on elamiskõlblikud, kõigi peamiste kommunikatsioonidega ja lihtsa siseviimistlusega, kuid vajavad energiasäästlikumaks muutmist ja siseviimistlus kaasajastamist. Majade pakkumiste hulk on stabiilne, kõikudes 65 objekti ümbruses.

Kruntide müük ei ole aktiivne. Ka madalate hindadega pakkumised pole potentsiaalses ostjas huvi äratanud.

KURESSAARE

Kuressaare kinnisvaraturg oli jaanuaris tavapärasel tasemel, toimus 16 kinnisvara ostu-müügitehingut. Maa-ameti andmetel kerkis tehinguaktiivsus võrreldes detsembriga 14,3% ja mullu jaanuariga 60%.

Allikas: Maa-amet

Müüdud korterite hulk püsis detsembriga samal tasemel. 10 korteri keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 667 eurot. Kuuga tõusis hind 11,2% ning aastaga 1,7%.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli vaikne, kui mitte arvestada üht seotud osapoolte vahelist tehingut, mille tulemusel kerkis müüdud elamukruntide hulk kuueni, mis on viimase 12 kuu kõrgeim tulemus.

HAAPSALU

Haapsalu kinnisvaraturg oli jaanuaris viimase 12 kuu arvestuses keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus jaanuaris kokku 14 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 100% ja 2012. aasta jaanuarist 75% enam. Nagu teiste väikeste turgude puhul, peab ka siin märkima, et suured hüpped on sellistel juhtudel üsna tavapärased ning põhjapanevamaid järeldusi ei maksa nende põhjal veel teha.

Allikas: Maa-amet

Korteriturul on olukord aasta algusele omaselt rahulik, kuigi detsembrist oluliselt aktiivsem. Enam on pakkumisele tulnud renoveeritud kortereid. Jaanuaris müüdi 11 korterit (detsembris vaid 4), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 338 eurot. Aastaga on hinnatase langenud 33,1%.

Allikas: Maa-amet

Jaanuaris müüdi ka üks eramu ja üks elamumaakrunt.

ÄRIPINNAD

Büroopindade üürihinnatasemed Tallinnas

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Tulenevalt kesklinna A-klassi büroopindade vähesusest tunnevad ettevõtted aina enam huvi linna äärealadel asuvate uute (südalinna büroohoonetega võrreldes samal kvaliteeditasemel) üüripindade vastu. Viimase paari kuuga on märgata ka ettevõtete huvi vanalinnas asuvate büroode vastu, mis on tõenäoliselt tingitud kesklinna büroopindade valiku vähesusest.

Hoolimata sellest, et vanalinnas asuvad bürood võivad jääda tehnosüsteemide osas alla kesklinna A-kvaliteedi büroodele, on vanalinna renoveeritud bürood praktiliselt samas hinnaklassis, mis on kesklinna A kvaliteediga bürood.

Kaubanduspindade üürihinnatasemed Tallinnas

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Populaarsemates keskuses asuvate kaubanduspindade järele on jätkuvalt suur nõudlus ning piiratud pakkumine. Kesklinna ümbruses leidub küll piisavalt erineva suurusega eraldiseisvaid kaubanduspindu, kuid kaupmeeste huvi nende vastu on väike.

Tõenäoliselt mõjutavad suured keskused aina enam magalarajoonide ümbruses asuvate vanade kaubanduskeskuste käidavust ning üürnike kontseptsiooni. Sealne kaupmees on võrreldes suurte ostukeskuste omaga veidi erinev, olles oma toodete ja teenustega orienteeritud pigem ümberkaudsetele elanikele.

Lao- ja tootmispindade üürihinnatasemed Tallinnas

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Olemasolevatele A-klassi laopindade (kaasaegsetele standarditele vastav uuem hoone) üüriturule võib prognoosida kerget vakantsust tänu sellele, et mitmeid ettevõtted rajavad endale uusi laohooneid n-ö rätsepatööna. Lisaks vajaduspõhise laopindade rajamisele on mitmed arendajad turule toomas standardsetele lahendustele vastavaid lao- ja tootmispindasid.

Selle põhjuseks on asjaolu, et mitmeid firmad laienevad ja kolivad kvaliteetsemale pinnale ning logistikaettevõtted rajavad endale uusi laohooneid n-ö rätsepatööna.

Eelistatud piirkonnad on eelkõige suuremate magistraalide lähedus või siis olemasolevad tehnopargid, kus on olemas terviklik infrastruktuur ning sünergia. Multifunktsionaalsete (optimaalse suurusega kaubanduspind, kontor ja ladu) hoonete vastu on ettevõtetel samuti üürihuvi.

Ärimaade Turg püsib väheaktiivsena ning tehinguid tehakse äärmiselt vähe. Hinnad kõiguvad 10-80 €/m2sõltuvalt krundi asukohast, suurusest ning detailplaneeringu ja kommunikatsioonide olemasolust.

Ärikinnisvara investeeringute osas või märkida, et jätkuvalt võib täheldada investorite huvi erinevate üüriobjektide vastu, kus tootluseootus on sõltuvalt objekti otstarbest ca 8-14 %. Võib märkida, et objekte pakkumises on, kuid tihti jääb tehing teostamata mitte ainult omaniku liiga suure hinnaootuse, vaid tehingut mõjutavate kolmandate tegurite tõttu.

Artikli allikas on
Uus Maa

Maamaksu tuleb sel aastal tasuda ligi 58 miljonit eurot

14.02.2013 Tõnu Toompark

Maksu- ja Tolliamet saatis sel nädalal välja 130 813 paberil ja 214 446 elektroonilist maamaksuteadet, mille alusel kuulub tasumisele 57,6 miljonit eurot maamaksu.

Eelmise aastaga võrreldes on maksuteateid ca 10 % vähem, kuid maamaksu kuulub tasumisele peaaegu samapalju, vaid 2% vähem kui eelmisel aastal. Maamaksu ei määratud ja maksuteadet ei väljastatud juhul, kui maksusumma ühe kohaliku omavalitsuse piires kokku on väiksem kui 5 eurot.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi märkis, et seoses esmakordse üleriigilise kodualuse maamaksuvabastuse rakendamisega võivad esineda kohalike omavalitsuste poolt meile saadetud maamaksu andmetes ebatäpsused.

„Seega kui maksumaksja hinnangul on andmed maksuteatel vigased – näiteks on arvestamata jäetud kodualuse maamaksu vabastus – palume andmete parandamiseks ühendust võtta kodualuse maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusega,“ selgitas Liivamägi.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et vastavalt maamaksuseadusele peab maksumaksja, kes ei ole 2013. aasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, teavitama sellest 30 päeva jooksul maksu- ja tolliametit. Kõige mugavam võimalus maksuteate kättesaamiseks ja ühtlasi kontaktandmete täpsustamiseks on teha seda e-maksuametis/e-tollis.

Maamaksu tasumise tähtaeg tänavu on 1. aprillil. Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 1. aprilliks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja tolliamet kannab laekunud maamaksu täies ulatuses üle kohalikele omavalitsustele.

Liivamägi juhtis tähelepanu, et tänavu on maksumaksjal võimalus jätta tulumaksu tagastusest konkreetne summa maksu- ja tolliametile ka näiteks maamaksu katteks. „Ja kui deklaratsiooniga on kõik korras, siis tagastame ülejäänu tagastamisele kuuluva tulumaksu koheselt, mis tähendab et enam ei pea seda aprilli alguseni ootama.“

Maamaksuteadetega seotud küsimuste puhul palume pöörduda maksu- ja tolliameti maamaksu infotelefonile 880 0816 või kirjutada maa@emta.ee. Maa maksustamise ja maksuvabastuste rakendamisega seotud küsimustega palume pöörduda maa asukohajärgse omavalitsuse poole.

Miks peaks kinnisvaraalaste küsimuste korral appi võtma oma ala spetsialisti

14.02.2013 Tõnu Toompark

Meie igapäevane elu on väga kiire ja on tore, kui tekkivate probleemide korral saame kasutada sõprade, tuttavate ja erinevate oma ala spetsialistide abi. Näiteks kui meil on küsimused õigusruumi teemal ning soovime olla kindlad lahenduste seaduslikus korrektsuses, siis pöördume kindlasti juristi poole.

Miks ei peaks me siis kinnisvaraalaste küsimuste korral appi võtma oma ala spetsialisti, kes tegeleb iga päev selle valdkonnaga ja on kursis turuolukorraga.

Miks on siis korteri müügi, ostu või üürimise korral õige pöörduda abi saamiseks professionaalse kinnisvaramaakleri poole ja osta tema teenust? Toon siin välja olulisemad punktid, miks peaks kasutama maaklerit oma kinnisvara müümisel:

Maakler on professionaal, kes on läbinud erialased koolitused, arendab end pidevalt ja tunneb piirkonna turuolukorda (on kursis tehtud tehingutega, kinnisvaraturu muutuste ja suundumustega, omab andmebaasi piirkonna ostuhuvilistest.
Maakleri selja taga on professionaalide meeskond – suuremates kinnisvarabüroodes on tööl turuanalüütikud, juristid ja turundusinimesed, tehakse koostööd professionaalsete fotograafidega jms. Maakler leiab just sellele konkreetsele korterile parimad reklaamivõimalused ning maaklerfirma kannab ka korteri reklaamikulud.
Maakler oskab ette näha tehingu korraldamisel ette tulla võivaid nüansse, millega mittearvestamine võib müüjale või ostjale tuua rahalist kahju.
Maakler korraldab sujuva ja mugava korteri müügi kuni korteri üleandmiseni ostjale, viib läbi korteri müügipresentatsioonid, läbirääkimised ostja ja müüja vahel ning püüab korteri müüjat esindades saada müüjale parimat hinda.
Maaklerit on vaja selleks, kui müüja soovib korteri müüa mugavalt ja turvaliselt.
Kinnisvaramaaklerite teenuse standard nõuab, et maakler esindaks müüjat kirjaliku lepinguga. Lepinguga võtab maakler kohustused müüja ees ja vastutuse. Nn libamaaklerid on valmis korteri müüki vahendama ka ilma lepinguta, sest nad ei soovi võtta vastutust.
Tihti on müüjal emotsionaalselt raske viibida oma kodu näitamise juures ning samamoodi võib tal tekkida raskusi ostjate vastuväidetega. Soovi korral võib müüja usaldada maaklerile oma korteri võtme ja ei pea viibima korteri näitamise juures.
Vajadusel aitab maakler korraldada korteri esitluseks vaja mineva koristuse, hiljem kolimise.

Maakler kuulab ära teie ootused ning soovid ning annab nõu, kui reaalne on müügihind, müügiperiood ning millised on konkreetse eluruumi plussid ja miinused. Iga korter on eripärane ning hinna kujunemine väga individuaalne, seega ei saa kinnisvara hinda kujundada kunagi üheste standardite järgi. Teie kinnisvaramaakler töötab teie heaks ja seega säilib teile kodu vahetamise perioodil tavapärane elukorraldus ning kokkuvõttes säästate oma aega ja raha.

Vahel tuleb ette olukordi, kus inimestel on vaja väga lühikese aja, näiteks ühe-kahe kuu jooksul müüa oma olemasolev korter ja kolida uude. Põhjuseid nn kiirmüügiks võib olla mitmeid. Sellises olukorras on väga oluline maakleri ja kliendi vaheline koostöö, et tagada parim tulemus.

Maakler viib ennast kurssi korterit puudutava dokumentatsiooniga ning teeb ise kinnisturaamatust ja ehitusregistrist väljavõtted, suhtleb korteriühistu või haldusfirmaga ja hangib müügiks vajamineva info (sh viimase kalendriaasta kommunaalarved).

Väga oluline on see, et korter oleks enne maakleriga kohtumist korrastatud, üleliigsed asjad ära pandud jne, nii on võimalik teha kohe vajalikud pildid. Pärast kõike seda on lihtne koostada ka atraktiivne müügikuulutus, lisada selle juurde ka korteri plaan ning potentsiaalsed ostjad jõuavad kiiresti kohale.

Korteri kiirmüügi korral on kõige olulisem tegur korteri hind, mis olukorda arvestades peaks olema hetkel samas piirkonnas müügis olevate korterite hindadest mõnevõrra madalam. Maakleril on olemas andmebaas võimalikest ostuhuvilistest ning selleks, et tagada korteri võimalikult kiire müük, teeb maakler koostööd ka teiste kinnisvarabüroodega.

Korteri müüjal peaks olema ka selge ettekujutus oma ootustest uuele ostetavale kodule. Antud kirjelduste põhjal saab maakler juba olemasoleva korteri müügiperioodil teha uute sobivate korterite pakkumisi ning korraldab ka nende esitlused.

Sellises tihedas koostöös on täiesti võimalik, et maakler leiab teie korterile ostja ja teile sobiva uue korteri ühe kuu jooksul. Kogu suhtluse panga, notaribüroo ja ostjate ning müüjate vahel korraldab maakler ja hoolitseb selle eest, et kõikidel osapooltel oleks protsessi kulgemisest täpne ülevaade.

Võimalik on ka üheaegne korteri müügi ja uue ostu vormistamine, mis on osapooltele rahaliselt soodsam ja mugavam ning samas hoiab kokku meie suurimat väärtust, milleks on aeg.

Artikli autor:
Ülve Vaarmets
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Järgmise nädala kinnisvarakoolitused

14.02.2013 Tõnu Toompark

Eile 13/02/2013 sai läbi selle aasta esimene Kinnisvara ABC koolitus. Järgmine Kinnisvara ABC toimub 08.-17.04.2013. Registreerimine sellele koolitusele on juba avatud.

Järgmisel nädalal aga rõõmustame koolitushuvilisi järgmiste üritustega:

18.02.2013 Kinnisvara müügikoolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest. Samuti ka praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia. Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli Salk, Maria Kopso. Loe edasi…
20.02.2013 Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist. Praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske. Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…
21.02.2013 Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas. Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

Tule ja kuula, sest need teadmised aitavad tehinguid teha!

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Üüriäri KKK: Kas väljaüüritav korter peaks olema tühi või sisustatud?

14.02.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tühja korteri väljaüürimine on keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Üürnik eeldab ikkagi elementaarse sisseehitatud mööbli ja pehme mööbli ning laudade-toolide olemasolu.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

DTZ: Baltikumi kaubanduspindade ülevaade

13.02.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on DTZ’i kaubanduspindade ülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Rahvusarhiivi uue hoone nägu otsitakse ideekonkursiga

13.02.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahvusarhiivi ja Tartu Linnavalitsusega kuulutas välja Rahvusarhiivi uue hoone lahendusele rahvusvahelise ideekonkursi.

Võistluse põhieesmärk on saada linnaehituslikult sobiv, efektiivse pinnakasutusega ja arhitektuurselt kõrgetasemeline kaasaegne arhiivihoone, mille ehitus- ja ülalpidamiskulud on säästlikud ja mis on madala energiatarbega. Hoone näol on tegemist rahvuse ja riigi seisukohalt olulise objektiga, mis peab olema esinduslik ja staatusele vääriline.

Rahvusarhiivi uue hoone esimese etapi suuruseks on kavandatud ligi 13 000 ruutmeetrit ja on plaanis rajada Tartusse Nooruse 3 kinnistule.

Ideekonkursi kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg on 9. aprill ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 1. mail. Ideekonkursi preemiafond on 26 000 eurot.

Hankemenetluse teine etapp, läbirääkimistega hankemenetlus, on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks kolme ideekonkursi võitja vahel. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 300 000 eurot.

Rahvusarhiivi uue hoone ideekonkursi kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 140621.

Rahvusarhiiv on valitsusasutus, mis tagab isikute õiguste tõendamiseks vajaliku teabe kestmise ja kasutamise. Ühtlasi on Rahvusarhiiv teadmusasutus, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonda peegeldava informatsiooni (dokumentaalne kultuuripärand) kogumine, arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine nii arhiivis kui veebis ning kogude säilitamine nõuetekohastes tingimustes. Rahvusarhiiv arendab erinevaid arhiiviteenuseid ning teadus-ja publitseerimistegevust kooskõlas ühiskonna pikaajaliste huvide ja kasutajate vajadustega.

Allikas: Rkas.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinna korteriturg kaldus 2012. aastal müüja poole

13.02.2013 Tõnu Toompark

Korterite tehingute arvu ja portaalis KV.EE olevate korteripakkumiste arvu võrdluses on Tallinnas kõige aktiivsemad piirkonnad Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Kõige vähem on pakkumiste kohta tehinguid aga Pirital ja Nõmmel.

Korterituru aktiivsuse hea indikaatorina on võimalik võrrelda korteritehingute arvu korteripakkumiste arvuga portaalis KV.EE. Teisisõnu vaatleme, mitu protsenti korteripakkumistest kuu jooksul tehinguni jõuab.

Kõrge tehingute arvu suhe pakkumiste arvu viitab sellele, et „võim“ on müüjate käes. Kui pakkumisi suhtena tehingute arvu on vähe, siis ei pea kinnisvaramüüjad liigselt pingutama, et ostjat leida – ostjaid on niigi palju. Samuti võib kõrge tehingute arv viidata defitsiidile ehk sellele, et kinnisvaraarendajatel tasuks piirkonnas projektide alustamisele enam kui tõsiselt mõelda.

Seevastu madal tehingute arv pakkumiste suhtes viitab sellele, et müüa on raske ja müügiperioodid on pigem pikad. Sellisel turul on ostjal lai valikuvõimalus ning tehingu ostuvõimalusest ilmajäämise hirmus liialt kiirustama ei pea. Samuti annab tihe müüjate konkurents ostjale võimaluse jõuliselt hinna üle kaubelda.

Peame tõdema, et Tallinna korterituru likviidsus erineb linnaositi isegi pea kaks korda. Kui korterite poolest vaestes Nõmme ja Pirita linnaosas jõuab kuu jooksul tehinguni vaid 5% pakkumistest, siis Mustamäel ja Põhja-Tallinnas isegi leiab ostja 9% pakkumistest.

Kesklinn on keskmise või isegi alla keskmise aktiivsusega pakkumiste arvu suhtes. Kesklinnas jõudis 2012. aastal tehinguni 6% pakkumistest. Samas tehakse Tallinna kesklinna korteriturul ligi veerand kogu Tallinna korteritehingutest. Seega on tegemist ikkagi ühe kõige olulisema korterituru piirkonnaga.

Lasnamäe linnaosas asub portaali KV.EE andmetel viiendik kogu Tallinna korteripakkumistest. Sealne kõrge turuaktiivsus (7,7%) viitab sellele, et Lasnamäe korteripakkumiste hind vastab hästi ostjate ootustele ja ostjal-müüjal kokkuleppele jõudmine ei ole liiga keeruline.

Viimaste aastate jooksul on turu aktiivsus pakkumiste suhtes kasvanud pea eranditust kõikides Tallinna linnaosades. Selle põhjuseks on hoogne tehingute arvu tõus 2012. aastal ja mõningane pakkumiste arvu vähemaksjäämine.

Tallinna korteriturust märksa madalam on turu likviidsus Tartus, kus tehinguni jõuab kuu jooksul 6,6% pakkumistest. Pärnu puhul aga tuleb tõdeda, et mida väiksem on turg, seda madalam on likviidsus ehk seda keerulisem on kinnisvaramüüjal tehinguni jõuda. Pärnus toimub kuus korteritehinguid ainult 3,9% pakkumiste arvust. See näitaja jääb Eesti keskmisele 7,4% ligi kaks korda alla.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Statistikaameti tulevane büroohoone pidas sarikapidu

12.02.2013 Tõnu Toompark

Täna peeti Statistikaameti uue büroohoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Riigi Kinnisvara AS, Statistikaamet ja Kaamos Groupi kuuluv Vindor Holding OÜ sõlmisid möödunud aasta jaanuaris lepingud, mille tulemusena kolib Statistikaamet Tallinnas Tatari 51 rajatavasse büroohoonesse käesoleva aasta sügisel. Üürilepingu kestvus on kümme aastat.

Hoone on projekteerinud Nord Projekt AS ja valmis ehitab Kaamos Ehitus OÜ.

Statistikaamet tegutseb täna Tallinnas ligi pool sajandit vanas hoones, mille töötingimused ei rahulda enam ameti vajadusi.

Allikas: Rkas.ee

Tallinna linn ja Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Group jõudsid kokkuleppele

12.02.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus on jõudnud kokkuleppele Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Group (BIG) Tallinna linna uue administratiivhoone projekteerimislepingu lõpetamises.

Pooled ei jõudnud kokkuleppele projekteerimislepingu maksumuse korrigeerimise (suurendamise) osas, mistõttu otsustati leping lõpetada. Kokkuleppe kohaselt on Tallinna linnal õigus tulevikus jätkata hoone projekteerimist iseseisvalt BIG-i poolt esitatud hoone eskiis- ja eelprojekti alusel.

Tallinna linna uue administratiivhoone projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimuste lahendamise ajutine komisjon kiitis projekteerija juuresolekul 31.jaanuaril 2013 toimunud koosolekul kokkuleppe heaks ja esitab selle kinnitamiseks Tallinna linnavalitsusele.

Tänasel istungil aktsepteeris linnavalitsus kokkuleppe ning andis linnasekretärile volitused see allkirjastada.

Linnasekretär Toomas Sepp kinnitas, et seoses projekteerimislepingu lõppemisega suunab linnavalitsus oma fookuse hoone edasise projekteerimise ja ehitamise finantseerimise võimaluste analüüsimisele, et selgitada välja, kas ja millises ajalises perspektiivis on hoone ehitamine võimalik. Linnasekretär märgib, et projekteerimise jätkamisel on linn võtnud kohustuse kaasata Bjarke Ingels Group projekteerimise protsessi ja viidata arhitektuuriidee autori nimele ka projekti järgmistes etappides. Rõõmu võib tunda ka selle üle, et projekteerija on omaltpoolt kinnitanud tahet panustada tulevikus projekti täiendavat aega parima lõpptulemuse saavutamiseks.

“Meil on hea meel, et Tallinna linn on valmistumas sammuks lähemale Tallinna uue raehoone ehitamisele, mis on avatud ja kutsuvaks pinnaseks kohalikule demokraatiale ja avalikkuse kaasamisele. Me ootame võimalust olla kaasatud projekti ka tulevikus, pakkudes linnavalitsusele jätkuvat abi, et garanteerida uue kavandatava raehoone arhitektuurilst, praktilist ja sotsiaalset edu”, sõnas Bjarke Ingels, BIG-Bjarke Ingels Group’i asutaja.

Allikas: Tallinn.ee