Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kas ma võin olla kinnisvarainvestor ka 20 000 euroga?

08.01.2013 Tõnu Toompark

Kui teil on mõtteid investeerida 20 000 eurot, on tänane kinnisvaraturg selleks igati hea ja soodus. Kinnisvarahinnad kasvavad stabiilselt ja seda ka üürihinnad, nt 2012. aastal kerkisid kinnisvarahinnad üle Eesti keskmiselt 8%. Välja on kujunemas üle-Eestiline üüriturg. Kui varem oli üürivajadus pelgalt suurlinnade pärusmaa, siis täna otsitakse üürikortereid ka väikelinnades. 20 000 euro investeerimise soovi korral tulekski ennekõike vaadata väikelinnade suunas.

Kinnisvarasse investeerimisel kehtib samasugune reegel nagu igasuguse investeerimise puhul: osta seda, mida tunned. Milline väikelinn tundub sümpaatne ja tuttav? Näiteks ostes korteri Haapsallu hinnaga 17 000 eurot, on võimalik teenida iga kuu üüritulu 100 eurot kuus, mis teeb aastaseks tootlikkuseks 6,3%.

Peamisteks üürnikeks Haapsalus on mujalt linnast tulnud töötajad või kolledžiõpilased. Samuti on Haapsalu puhkajate seas järjest suuremat populaarsust koguv kuurortlinn, kuhu soovitakse sageli üürida korter hooajaliselt või lausa aasta läbi kasutamiseks.Teise näitena võiks tuua Viljandi. Ilus järveäärne linn, kus elab inimesi a üle 17 000. Linna tööhõive näitab kasvutrendi alates 2009. aasta kevadest.

Kui investeerida Viljandisse 16 000 eurot, ostes korteri kesklinna lähedale kortermajja, on üüritootlus 8%, kusjuures aastane üüritulu on ligi 1500 eurot.

Sarnast tootlustrendi näitavad kõik linnad, kus elanikke on 15 000 või enam ning tööhõive on kasvav. Seega võib julgelt väita, et kinnisvarainvesteeringutega alustamiseks pole vaja suurt kapitali. Piisab, kui rakendada oma säästud 15-20 000€ ulatuses. Julgen väita, et parim pensionifond on jooksvat tulu tootev kinnisvaraportfell.

Artikli autor:
Elari Tamm
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool sai uue koolitusloa

08.01.2013 Tõnu Toompark

Eesti kõige laiema kinnisvarakoolituste nimekirjaga hariduseandja Kinnisvarakool OÜ alustab uut aastat uue koolitusloa ja mitmete uute kinnisvarakoolitustega. Kinnisvarakooli koolitustelt-seminaridelt saavad värskeid teadmisi kinnisvaramaaklerid ja -hindajad, kinnisvaraspetsialistid ning kinnisvaraturul tehinguid tegevad eraisikud.

“Koolitusluba on riiklik tunnustus, et meie koolitskava on kvaliteetne ja aitab kinnisvaraturu osalistele jagada väärikaid teadmisi,” kommenteerib Kinnisvarakooli juhataja Tõnu Toompark. “Värskel koolitusloal olevast kuueteistkümnest koolitusest pakume sel talvel-kevadel nelja koolitust esmakordselt.”

Senise maaklerite baaskoolituse, üürikoolituse, kinnisvaraturunduse, hindamise, müügi- ja mitmete teiste koolituste kõrval lisanduvad Kinnisvarakoolituse pakutavasse menüüsse juriidilistele teemadele keskenduvad koolitused.

“Juriidilised teadmised on see, mille osas maakleriteenuse kliendid kõige enam kinnisvaraspetsialisti abi vajavad. Aitame kaasa, et nende teadmiste kvaliteet paraneks,” lubab Tõnu Toompark.

Lisaks toimub märtsi kuus seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”, mille näol on sisuliselt tegemist kõige põhjalikuma Eesti kinnisvaraturu analüüsiga. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele ja eraisikutele. Kinnisvarakooli uue hooaja avab 04/02/2013 toimuv koolitus Kinnisvara ABC.

Lisainfo

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakooli koolituskalender

04.02.-13.02.2013	Kinnisvara ABC
18.02.2013	Kinnisvara müügikoolitus
20.02.2013	Üürikoolitus
21.02.2013	Kinnisvaraturundus – VÄRSKE!
25.02.2013	Kinnisvara müük internetis – VÄRSKE!
27.02.2013	Hindamise ABC
28.02.2013	Kinnisvara fotokoolitus – VÄRSKE!
04.03.2013	Kinnisvaratehingute õiguslikud alused – TÄITSA UUS!
05.03.2013	Äriplaani koostamine – UUS!
06.03.2013	Lepinguõigus kinnisvaraäris – TÄITSA UUS!
13.03.2013	Korteriühistu ja korteriomand – TÄITSA UUS!
14.03.2013	Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – TÄITSA UUS!
03.2013	Kinnisvara täiendkoolitus
03.2013	Kinnisvara täiendkoolituse juriidika moodul

08.04.-17.04.2013	Kinnisvara ABC
18.04.2013	Kinnisvaraturundus – VÄRSKE!
22.04.2013	Kinnisvara müügikoolitus
24.04.2013	Üürikoolitus
25.04.2013	Kinnisvara müük internetis – VÄRSKE!
06.05.2013	Kinnisvara fotokoolitus – VÄRSKE!
08.05.2013	Hindamise ABC
13.05.2013	Kinnisvaratehingute õiguslikud alused – UUS!
15.05.2013	Äriplaani koostamine – VÄRSKE!
16.05.2013	Lepinguõigus kinnisvaraäris – UUS!
21.05.2013	Korteriühistu ja korteriomand – UUS!
22.05.2013	Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – UUS!

Koolitusluba

https://www.kinnisvarakool.ee/koolitusluba.jpg

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused

08.01.2013 Tõnu Toompark

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused on nüüd paika saanud.

Meil on hea meel, et koolituskalendris on mitmeid uusi koolitusi, mis keskenduvad juriidilistele küsimustele. Sageli on just juriidika see valdkond, kus maaklerid ja kinnisvaraspetsialistid kõige rohkem enesetäiendust vajavad.

Ära ei ole me unustanud ka vanu-häid koolitusi Kinnisvara ABC, Üürikoolitus ja Hindamise ABC, mis on alati olnud huvilisi tõmbavad magnetid.

04.02.-13.02.2013 Kinnisvara ABC – 16 tundi, 199€*

Kinnisvara ABC annab hea sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi, muuhulgas ka juriidikat.

Kinnisvara ABC lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula/Maila Moor, Jüri Preobraženski. Loe edasi…

18.02.2013 Kinnisvara müügikoolitus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvara müügikoolitus aitab koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest. Samuti ka praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli Salk/Joonas Saks, Maria Kopso. Loe edasi…

20.02.2013 Üürikoolitus – 6 tundi, 88 €*

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist. Praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske.

Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

21.02.2013 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

25.02.2013 Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel. Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.

Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas. Loe edasi…

27.02.2013 Hindamise ABC – 8 tundi, 119 €*

Hindamise ABC koolitus annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC koolituse lektorid: Martin Kõiv ja Kristjan Gross. Loe edasi…

28.02.2013 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline kinnisvara fotokoolitus annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvara fotokoolituse lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

04.03.2013 Kinnisvaratehingute õiguslikud alused – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus „Kinnisvaraõigus“ käsitleb eelkõige perekonnaseadust, pärimisseadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust ja võlaõigusseadust. See on seaduste komplekt, mis on kohustuslik teada igal maakleril või kinnisvaraspetsialistil.

Koolituse „Kinnisvaratehingute õiguslikud alused“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

05.03.2013 Äriplaani koostamine – 8 tundi, 119 €* – UUS!!!

Koolitus „Äriplaani koostamine“ annab praktilised nõuanded äriplaani koostamiseks, mis tulevad otse elust. Samuti aitab koolitus leida toetusvahendeid äriplaanide elluviimiseks.

Koolituse „Äriplaani koostamine“ lektor: Raido Raudnagel. Loe edasi…

06.03.2013 Lepinguõigus kinnisvaraäris – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus “Lepinguõigus” vaatleb kinnisvaralepinguid A-st O-ni. Käsitlusele tulevad lepingute sõlmimise, lepingute vormi, kohustuste täitmise, õiguskaitsevahendite küsimused.

Koolituse „Lepinguõigus kinnisvaraäris“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

13.03.2013 Korteriühistu ja korteriomand – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus “Korteriühistu ja korteriomand” aitab avada korteriühistu ja -omandiga seonduvad õigused, kohustused, mured ja rõõmud, mis on olulised kinnisvara omaniku, ostja, müüja või maakleri seisukohalt. Koolitus annab infot, mis on hädavajalik kõikide maaklerite jaoks.

Koolituse „Korteriühistu ja korteriomand“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

14.03.2013 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ annab praktilise elamispindade turuülevaate ja nõuanded, kuidas kinnisvaramaakler, spetsialist, -arendaja või kinnisvaraettevõtte juht võiks ise turgu prognoosida.

Koolituse/seminari „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ lektor on Tõnu Toompark. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolitus – 28 tundi, 329 €*

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul – 12 tundi, 180 €*

Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul võimaldab osaleda vaid juriidiliste teemade loengutel. Koolitus raames tuleb juttu võlaõigusseadusest, asjaõigusseadusest, tsiviilseadustiku üldosast, maksustamisest, perekonna- ja pärimisõigusest jpm.

Kinnisvara täiendkoolituse juriidikamooduli lektor on, Evi Hindpere. Loe edasi…

Kogu aeg: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Regulaarselt jaanuaris, aprillis ja septembris koostatavad kinnisvaraturu ülevaated annavad detailse seisu Eesti elamispindade turu arengusuundadest ja valupunktidest. Ülevaadete esitlused toimuvad tellija juures temaga kokkulepitud ajal.

Kinnisvaraturu ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad ilma käibemaksuta!

Täiendav info ja registreerimine

Koolitustele on võimalik registreeruda Kinnisvarakooli kodulehelt või kontakteerudes allolevatel numbritel-meiliaadressidel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rõugu tn 22, 24 ja 26 detailplaneeringu avalik arutelu

07.01.2013 Tõnu Toompark

Tallinna Linnavalitsus otsustas 12. detsembri 2012 istungil korraldusega nr 1703 –k, algatada Rõugu tn 22, 24 ja 26 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärk on Rõugu tn 22, 24 ja 26 kinnistute piiride muutmise teel moodustada kaks elamu- ja ärimaa maakasutuse sihtotstarbega krunti ning määrata mõlemale moodustatavale krundile ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga äripindadega elamu ehitamiseks.

Kokku on kavandatud kaks elamu- ja ärimaa ja kolm sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) maakasutuse sihtotstarbega krunti.

Detailplaneeringu ülesanne on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,02 ha.

Uustalu tn 1 / Vabaõhumuuseumi tee 109a detailplaneeringu avalik arutelu

07.01.2013 Tõnu Toompark

Tallinna Linnavalitsus otsustas 19. detsembri 2012 istungil korraldusega nr 1734 –k, algatada Uustalu tn 1 / Vabaõhumuuseumi tee 109a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärk on Haabersti linnaosas asuvate Uustalu tn 1 // Vabaõhumuuseumi tee 109a, Uustalu tn 2, Uustalu tn 4, Parve tn 14 // Uustalu tn 3 kinnistute ning reformimata riigimaa ümberkruntimine kaheks elamumaa, kaheks transpordimaa ning üheks 90% elamumaa ja 10% tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega krundiks ning elamu- ja tootmismaa krundile määrata ehitusõigus ühe 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega elamu ja kahe 1‑korruselise abihoone ehitamiseks ning elamumaa kruntidele kahe olemasoleva hoone laiendamiseks.

Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Keskmise kodulaenu makse on aastaga vähenenud 40 euro võrra

07.01.2013 Tõnu Toompark

6 kuu Euribor on 2012. aasta jooksul langenud 130 baaspunkti ehk enam kui 80 protsenti. Tänase keskmise kodulaenu jäägiga – 37 143 eurot – arvestades säästab keskmise kodulaenu omanik baasintressi langusest 480 eurot aastas ehk 40 eurot kuus.

2011. aasta lõpus oli Eestis ligikaudu 157 100 kodulaenu. Arvestades 6 kuu Euribori muutust (30.12.2011 1,617% ja 28.12.2012 0,320%) oleks kõigi nende laenude osas kokku täna,

12 kuud hiljem, kokkuhoid igakuistelt laenukuludelt ca 6,3 miljonit eurot.

„2012. aasta keskmine 6 kuu Euribor kujunes 2011. aasta keskmisest peaaegu kaks korda madalamaks – kui 2011. aastal oli 6 kuu Euribor veidi üle 1,6 protsendi, siis 2012. aastal pisut üle 0,8 protsendi. Keskmiselt kaks korda madalam baasintressimäär tähendab nii kodulaenu omava pere kui riigi jaoks ka 2011. aastaga võrreldes tuntavalt väiksemat eluasemelaenuintresside tulumaksutagastust,“ kommenteeris Euribori muutusest tingitud kokkuhoidu SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Möödunud aastal laekus maamüügist riigieelarvesse ligi 16 miljonit eurot

07.01.2013 Tõnu Toompark

Maa-amet korraldas 2012. aastal 12 kirjalikku ja 4 elektroonilist enampakkumist, mille tulemusena sõlmiti 754 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut, võõrandati 6778 hektarit maad ja riigieelarvesse laekus 15,67 miljonit eurot.

Kõigist müüdud kinnisasjadest võõrandati 116 kinnistut (koguväärtusega 6,43 mln €) looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade tasaarvestamise käigus. Riigile omandati tasaarvestamise tehingutega 67 kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja. Tasaarvestamistel tekkinud kinnisasjade väärtuste vahena hüvitati riigile rahas kokku 1,65 ml €.

Kokku pani Maa-amet mullu müüki 853 kinnistut kogupindalaga 6599 hektarit ja alghinnaga ligi 16,3 miljonit eurot. Enim kinnistuid oli müügis Harju maakonnas – 148 kinnistut kogupindalaga 645,1 ha. Pakkumised laekusid 59% ehk 87 kinnistule.

Müügiedukus oli kõige kõrgem Võru ja Viljandi maakondades. Võru maakonnas, kus pandi müüki 30 kinnistut, laekusid pakkumised 29 kinnistu ostmiseks. Viljandimaal müügis olnud 83 kinnistust tehti pakkumisi 78 kinnistule. Kõige vähem – 7 kinnistut – oli müügis Hiiu maakonnas, kus tehti pakkumised 6 kinnistu ostmiseks.

Nii nagu varasematel aastatel sõlmiti ka mullu kõige rohkem võõrandamislepinguid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele. Neid müüdi 647, kogupindalaga 6741 ha, kogusummaga 14,62 mln €. Elamumaid müüdi 81 kinnistut kokku 3,16 mln € eest. Lisaks võõrandati väiksemas mahus äri- ja tootmismaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maa kinnistuid kokku 2,67 mln €.

Võõrandatud kinnistute keskmiseks pindalaks kujunes 8,99 ha ja keskmiseks müügihinnaks 27 100 €. Võrreldes 2011. aastaga vähenes müük äsjalõppenud aastal pindalaliselt umbes 8000 ha ehk 647 kinnistu võrra.

Käesoleva aasta riigieelarve seadusega Keskkonnaministeeriumile ette nähtud müügikohustus on 15 mln €.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Ober-Haus: hinnaindeks 12/2012

07.01.2013 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes detsembris võrreldes novembriga 0.4% . Võrreldes eelmise aasta detsembriga on indeks 6.0% kõrgem.

Tallinnas tehti detsembris korteriomanditega 504 tehingut, mida on veerandi võrra vähem kui eelmistel kuudel keskmiselt, kuid arvestada tuleb siin seda, et detsembris oli ka tööpäevi keskmisest vähem.
Kokku tehti 2012 aastal 7042 korteriomanditehingut, mida on aasta varasemaga võrreldes 23% rohkem.

Keskmine pinnaühiku hind langes võrreldes eelmise kuuga 2.0%, linnaostiti näiteks Lasnamäel ja Mustamäel isegi 4%. Pinnaühiku hinnad tõusid Kristiines ja Põhja-Tallinnas. Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta alguses on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 34% väiksem ehk 1126 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind 0.6% ja Pärnus isegi 12%, kuid tehingute arv seal on liiga väike ja nii suured kuised kõikumised ühele või teisele poole on tulenevalt tehingute struktuurist tavapärased.

Vaata lähemalt siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused

07.01.2013 Tõnu Toompark

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused on nüüd paika saanud.

Ära ei ole me unustanud ka vanu-häid koolitusi Kinnisvara ABC, Üürikoolitus ja Hindamise ABC, mis on alati olnud huvilisi tõmbavad magnetid.

04.02.-13.02.2013 Kinnisvara ABC – 16 tundi, 199€*

Kinnisvara ABC annab hea sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi, muuhulgas ka juriidikat.

Kinnisvara ABC lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula/Maila Moor, Jüri Preobraženski. Loe edasi…

18.02.2013 Kinnisvara müügikoolitus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli Salk/Joonas Saks, Maria Kopso. Loe edasi…

20.02.2013 Üürikoolitus – 6 tundi, 88 €*

Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

21.02.2013 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

25.02.2013 Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas. Loe edasi…

27.02.2013 Hindamise ABC – 8 tundi, 119 €*

Kinnisvara hindamise ABC koolituse lektorid: Martin Kõiv ja Kristjan Gross. Loe edasi…

28.02.2013 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Kinnisvara fotokoolituse lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

04.03.2013 Kinnisvaratehingute õiguslikud alused – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolituse „Kinnisvaratehingute õiguslikud alused“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

05.03.2013 Äriplaani koostamine – 8 tundi, 119 €* – UUS!!!

Koolitus „Äriplaani koostamine“ annab praktilised nõuanded äriplaani koostamiseks, mis tulevad otse elust. Samuti aitab koolitus leida toetusvahendeid äriplaanide elluviimiseks.

Koolituse „Äriplaani koostamine“ lektor: Raido Raudnagel. Loe edasi…

06.03.2013 Lepinguõigus kinnisvaraäris – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus “Lepinguõigus” vaatleb kinnisvaralepinguid A-st O-ni. Käsitlusele tulevad lepingute sõlmimise, lepingute vormi, kohustuste täitmise, õiguskaitsevahendite küsimused.

Koolituse „Lepinguõigus kinnisvaraäris“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

13.03.2013 Korteriühistu ja korteriomand – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolituse „Korteriühistu ja korteriomand“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

14.03.2013 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolituse/seminari „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ lektor on Tõnu Toompark. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolitus – 28 tundi, 329 €*

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul – 12 tundi, 180 €*

Kinnisvara täiendkoolituse juriidikamooduli lektor on, Evi Hindpere. Loe edasi…

Kogu aeg: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Kinnisvaraturu ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad ilma käibemaksuta!

Täiendav info ja registreerimine

Koolitustele on võimalik registreeruda Kinnisvarakooli kodulehelt või kontakteerudes allolevatel numbritel-meiliaadressidel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Mustamäe ja Õismäe muutuvad üha enam nõutud kohtadeks

04.01.2013 Kristina Leer

Nii Mustamäel kui ka Haabersti linnaosal on potentsiaali muutuda atraktiivseks elupaigaks neile, kes hindavad linnalist elukeskkonda, puhast õhku, sportimisvõimalusi, rohealasid, häid ühendusteid ja omapärast miljööd. Õismäe ja Mustamäe plussidest võib välja tuua selle, et sealsete korteriühistute tegevus on aktiivne, paljude majade fassaadid vahetatud, linnaosadesse on tekkinud kahte tüüpi kaubanduskeskusi: läbisõitjatele suurte magistraalide äärde ning suure elanike arvuga siserajoonidesse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Viimaste näol on tegemist nii lokaalsete ostukeskuste kui ka vaba aja keskustega, milles paiknevad keeglisaalid, internetikohvikud jne.

Kui võrrelda linnaosade tüüpkortereid (korterid, mis asuvad 1960ndatel ehitatud 4-5-korruselistes elamutes, kus on valdavaks väikesed 1-2 toalised korterid), siis Õismäel on tüüpkorterid avarama planeeringuga, tihti läbi maja ja mitme rõduga, Mustamäe tüüpkorterite probleemiks on väikesed köögid.

Hetkel on Mustamäel ning Haabersti piirkonnas müügis kokku ca 950 korterit. Mustamäe kõige kallima korteri ruutmeetri hind on 2000 €/m², odavaima korteri saab kätte 413 €/m². Mustamäel on sellel aastal kuni oktoobri lõpuni toimunud 997 tehingut ja möödunud aastal tehti 785 tehingut. Kui vaadata rahalises suuruses, siis selle aasta kümne kuuga toimunud tehingute kogusumma on 7,45 miljonit eurot. Suurim tehing 2012. aastal oli 119 900 eurot maksnud Kadaka teel asunud korteri müük, soodsaim tehing hinnaga 4500 eurot toimus A.H.Tammsaarel asuva eluruumiga.

Haabersti piirkonnas on selle aasta esimese kümne kuuga tehtud 529 tehingut, millest 450 moodustasid korteriomandid, 30 hoonestatud elamumaa, 1 hoonestatud ärimaa, 36 hoonestamata elamumaad ning 12 muu sihtotstarbega hoonestamata maad. Sealne tehingute hulk on tõusnud 32% võrreldes eelmise aastaga. Keskmine ruutmeetri hind on tõusnud 6%, eelmisel aastal oli see 857 eurot, sel aastal 908 eurot. Tänasel päeval on kõige kallim korter müügis hinnaga 2300 €/m², soodsaima korteri ruutmeetrihind on 1056 €. Samuti on Haabersti piirkonnas võimalik valida 41 majaosa vahel, millest kalleima ruutmeetrihind on 1234 eurot ja soodsaimal 542 €/m². Samuti on pakkuda 105 maja, kusjuures kõrgeim ruutmeetrihind on 1833 eurot ja soodsaim 784 €/m².

Asumite lõikes on kõige rohkem tehinguid tehtud käesoleva aasta esimese kümne kuuga:

Väike-Õismäe: 238 tehingut, keskmine hind 819 €/m²
Pikaliiva: 57 tehingut, keskmine hind 1278 €/m²
Astangu: 53 tehingut, keskmine hind 900 €/m²
Tiskre: 35 tehingut, keskmine hind 1120 €/m²
Õismäe: 28 tehingut, keskmine hind 1695 €/m².

Väike-Õismäe põhiline konkurent ongi Mustamäe (850-900 €/m²), ruutmeetrihindadega konkureerib ka Lasnamäe, mille keskmine ruutmeetrihind on 700-800 eurot.Mustamäe üüriturg on elav, keskmine üürikorteri hind on 190-270 eurot. Nõutuim üürikorter on 2-toaline ning maksab 250 eurot. Üürnikud leitakse 1-2 päevaga. Kõige tavalisemad kliendid on noored pered ja tudengid.

Magalapiirkondade elanikke saab jagada kolme kategooriasse:

säilitajad: eakamad ja madalama sissetulekuga inimesed, kellele meeldib olemasolev elukeskkond. Korter on soetatud erastamise teel;
mõõdukad: neile on olulised väiksemad eluasemekulud;
radikaalid: nooremad inimesed, korter ostetud panga abiga, korteril hüpoteek. Ei soovi investeerida olemasoleva elamise parendustesse, pigem on valmis lammutama ja ehitama uut. Säilitajatel ja mõõdukatel laenu tavaliselt ei ole, radikaalid on kriitilisem elanikkond, kes omavad juba laenusid ning nende sissetulekud ja töökohad on veel ebastabiilsed.

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et Mustamäe „parim enne“ 50 aastat on läbi saamas, majad on vananemas ning parkimiskohtadest on aina enam puudus. Võib siiski arvata, et Mustamäe maju renoveeritakse edasi ja see jääb populaarseks elamupiirkonnaks veel mitmekümneks aastaks. Samuti võib Mustamäe olemasolevate majade areng viia samasse suunda, kus on Kalamaja: majade eluiga prognoositi küll väiksem, kui see on tänaseks päevaks on, ning ei saa välistada, et kivilinnast võib kujuneda üsna eksklusiivne kinnisvarapiirkond. Positiivseks jooneks on see, et kivilinnad ei ole enam puhtalt magalapiirkonnad. Näiteks Mustamäe linnaosas paikneb Tallinna suurima õppeasutuse, Tallinna Tehnikaülikooli hoonetekompleks, samuti mitmeid olulisi teadusinstituute ja tootmisasutusi ning ka mõned ümbrust mittereostavad tööstusettevõtted. Tallinna Tehnikaülikoolil ning tervishoiuasutusena Mustamäe haiglate kompleksil on eeldusi kujuneda Mustamäe linnaosa arengu võtmetegureiks.

Artikli autor:
Kristina Leer
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa

Väikeettevõtete vajadused büroo järele on erinevad

02.01.2013 Tõnu Toompark

Majandusele on olulised kiirele kasvule orienteeritud ettevõtted, millest saavad Eesti ekspordi kasvatajad, ning neid võiks palju enam tekkida. Kiire kujunemisega ettevõtted saavad sündida keskkonnas, mis toetab ja soodustab nende kasvu. Selleks võib olla nii saavutamisele orienteeritud kultuur, hea elukeskkond kui ka toimiv taristu.

2012. aastal loodi Eestis üle 15 000 uue ettevõtte, mis on märkimisväärne kasv võrreldes varasemate aastatega. Enamik neist ei kasvagi kunagi suureks ja paljude kasv toimub tagasihoidliku tempoga. Sellistel väikeettevõtetel on oma koht meie ühiskonnas täiesti olemas kas või endale ja lähedastele tööd andvate perefirmade või kohalikule turule orienteeritud ettevõtete näol. Alustavad kiire kasvuga ettevõtted on majanduse veduriteks ning ühiskond peaks looma neile madalad barjäärid ning võimaldama arendamiseks ja kasvamiseks finantsressursse.

Kinnisvaraturu jaoks peaks nii suurel hulgal uute ettevõtete loomine tähendama seda, et vajatakse üha enam uusi büroopindu. Reaalses tegevuses seda siiski märgata ei ole. Büroopindade turul käib lahing olemasolevate üüriklientide pärast ja kontoriruume otsivad eelkõige paremaid tingimusi vajavad ja aastaid ärimaailmas tegutsenud ettevõtted. Kuid siiski on ka üksikuid alustavaid firmasid, kes soovivad väljuda kodukontorist ja otsivad väikest büroopinda. Väikeettevõtte investeeringute vajadus ning stardikapital on väike, seega on nad ka hinnatundlikumad. Samas ettevõtte väiksus annab võimaluse turu muutustele reageerida kiirelt ja operatiivselt.

Alustavas ettevõttes on töötajate arv üldjuhul väike ning ruumivajadus samuti minimaalne. Eesti keskmises ettevõttes töötab ca 15 inimest, alustavas ettevõttes 2-4 töötajat. Töötajale vajaminev ruum l on tavaliselt maksimaalselt 10 m2 inimese kohta, seega on alustava ettevõtte keskmine büroovajadus 20-50 m2. Enamik kahetuhandete algul ehitatud büroohooneid on tehtud „rätsepatööna“ – konkreetse (suur)üürniku vajadusi arvestades. Seega leidub neis hoonetes pisibüroosid vähe. Kuid turul on üsna palju vanemaid B ja C klassi ärihooneid, kus leidub odavama hinnaklassiga väiksemaid büroopindasid ning kus võrreldes uuemate ärihoonetega on madalam üüritase. Selliseid ettevõtteid, kes tunnevad huvi madalama kvaliteediga büroo vastu ning kelle jaoks kontori esinduslikkus pole esmatähtis, ikka jagub.

Tegemist on firmadega, kelle kliendid kontoris ei käi, kes on üsna pretensioonitud ning hinnatundlikud. Tihti on selliste ettevõtete büroo valikul määravaks teguriks töötajate enda elukoha lähedus. Muidugi oleneb äripinna vajadus ka ettevõtte tegevusvaldkonnast – tootmisettevõtte ja tavabüroo ruumivajadust tuleb vaadata eraldi lähtuvalt nende tegevustest. Kui lao- ja tööstusettevõtted on koondunud tehnoparkides, siis ka büroo valikul saab üha olulisemaks sünergia naabruses asuvate ettevõtetega, kes sobivad kas siis tegevusalalt või pakuvad muid lisaväärtusi. Seega on ettevõtetel kasulik omada bürood ärilinnakus. Näitena saab välja tuua Tehnopolis Ülemiste, mis on Eesti esimene ja innovaatiline ärilinnak, mis just rõhubki nendele samadele koostööd soodustavatele külgedele. Teine ärilinnak, kus on osavalt seotud büroo ning tööstus- ja tootmine, on TTÜ Tehcnopolist.

Alati on hea võimalus kasutada ka büroohotellide teenust, mille tulek turule oli vaevarikas, kuid nüüdseks on nad end hästi positsioneerinud. Just alustavatele ettevõtetele, kes on lühiajaliselt kohalikul turul ning ei vaja esialgu enam kui ühte kuni kolme töökohta ning ei saa ette prognoosida oma arengupotentsiaali, ongi büroohotellid heaks lahenduseks. Teenus annab võimaluse vältida üürilepinguga kaasnevaid kohustusi: lepingu pikkus, lõpetamine, töötajate vähenemisest või suurenemisest sõltuvalt vajamineva büroo otsimine jne.

Artikli autor:
Taavi KOhler
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa

Statistika: 2012 III kvartalis sai kasutusloa 186 mitteeluhoonet

02.01.2013 Tõnu Toompark

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv näitab viimastele aastatele omaselt kõrgeid numbreid. 2012 III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 698 mitteeluhoonet kogupindalaga 318 000 m2.

Aastaga vähenes ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv 8%, kuid nende pindala kasvas 34%.

Kuigi ehituslubade ja kasutuslubade arvu vahel peaks olema mingi korrelatsioon, siis praktikas see väga välja ei paista.

2012 III kvartalis sai kasutusloa 186 mitteeluhoonet pindalaga 109 000 m2. Siin on aastane kasv mitteeluhoonete arvu puhul 13% ja pindala puhul 48%.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Ettevõtete laenuportfelli aastakasv kiirenes novembris 5,8%ni

28.12.2012 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingu kogumaht suurenes novembris 54 miljoni euro võrra. Kuu lõpus ulatus laenu- ja liisinguportfell 14,7 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud 1,9%. Käesoleva aasta kevadel hoogustus laenukasv ja see on jätkunud eeskätt ettevõtete aktiivsema laenamise tõttu. Novembri lõpuks kiirenes ettevõtetele väljastatud laenuvahendite aastakasv 5,8%ni.

Ettevõtete novembrikuist laenukäivet suurendasid üksikud suured tehingud. Selle tulemusena said ettevõtted novembris pikaajalisi laene ja liisinguid kokku 217 miljoni euro väärtuses ehk ligi viiendiku võrra rohkem kui käesoleva aasta teises pooles keskmiselt. Pikaajalistest laenuvahenditest märkimisväärne osa (27%) suundus transpordisektorisse ja nendega rahastati peamiselt üksikuid suuri tehinguid.

Uute eluasemelaenude maht oli 22% mullusest suurem. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude maht on alates käesoleva aasta maist olnud üsna stabiilne ning ulatus ka novembris 56 miljoni euroni. Mõõduka laenuaktiivsuse taustal on ka eluasemelaenude portfell taas tagasihoidlikult suurenema hakanud, ehkki aastavõrdluses püsib kasvutempo veel negatiivne.

EURIBORi alanedes jätkus ka laenuintressimäärade langus. Novembris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes viimase aastakümne madalaimale, 2,5% tasemele. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes 3,1%le.

Probleemlaenud vähenesid jätkuvalt kiires tempos. Nagu oktoobriski, kahanesid viivislaenud peamiselt lootusetuks hinnatud laenude bilansist välja arvamise tõttu. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis alanes kuu jooksul 3,8%lt 3,5%ni.

Hoiuste aastakasv püsis 9,2% tasemel. Kuu jooksul suurenesid Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused 63 miljoni euro võrra 8,5 miljardi euroni. Valdava osa hoiuste novembrikuisest kasvust andsid majapidamised.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Koduomanikud vabastatakse maamaksust ka järgmisel aastal

28.12.2012 Tõnu Toompark

Järgmisel aastal maamaksuvabastuse saamiseks ei pea koduomanikud enam avaldust esitama.

Maamaksuseaduse muudatustest tulenevalt ei pea maa omanik enam maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esitama. Maamaksust vabastatakse elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik linnas kuni 1500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Kui kaasomandis olev maatükk on suurem kui 1500 m², siis on maksust vabastatud ikkagi vaid kokku 1500 m² suurune osa maast.

Maamaksuvabastus määratakse riigi registrite andmete alusel maamaksuseaduses sätestatud tingimustel. Selleks kontrollitakse maamaksuseaduses sätestatud tingimustele vastavate isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel seisuga 1. jaanuar 2013.

Viljandimaal on aktiivne hoonestamata maade turg

28.12.2012 Mirje Kallaste

Viljandi korteriturul on ostjate käitumine aastal 2012 sarnanenud 2011. aastaga nii tehingute mahult kui ka hinnalt. Natuke on tõstnud tehingute keskmist hinda uuemates korterelamutes järelturu korterite müügitehingud, aga tüüpkorterite hinnad on jäänud samale tasemele.

Kõige enam tehakse tehinguid 2- ja 3-toaliste korteritega. Vastavalt Maa-ameti statistikale on enam tehinguid korteritega pindalaga 41 – 55 m² (valdavalt 2-toalised ja väiksemad 3-toalised korterid). Vähem tehakse tehinguid 1-toaliste korteritega ning 4- ja enamatoaliste korteritega. Märgata on väikest nõudluse tõusu paremas seisukorras korteritele.

Eramute turul sõltuvad hinnad eelkõige asukohast, seisukorrast ja suurusest. Remonti vajavate majade hinnad Viljandi linnas jääva hinnaklassi 40 000 – 65 000 €, remonditud ja heas seisukorras majade hinnad on 65 000 – 95 000 €. Uuselamutega on Viljandi linnas ja lähipiirkonnas tehinguid tehtud hinnaga 95 000 -120 000 €.

Eelistatum suurus majadel on 120-150 m², väga suurte (enam kui 250 m²) majade järele on nõudlus madal. Väga suurtele ja ulatuslikku remonti vajavate majade realiseerimine on keeruline, võimalik vaid väga soodsa hinna juures, sest ostjad kalkuleerivad enda jaoks välja ka remondikulu ja arvestavad edaspidiste ülalpidamiskuludega.

Elamuturg on 2012 aastal jäänud sarnasele tasemele tehingute arvu ja keskmiste hindadega võrreldes 2011 aastaga.

Suhteliselt palju on tehtud Viljandimaal tehinguid maatulundusmaadega. Eelmisel aastal oli kokku 449 tehingut, sellel aastal on juba 512 tehingut ning märgata on ka ca 5% hindade tõusu.

Kui eelmisel aastal oli suures ülekaalus põllumaade tehingute arv, siis sellel aastal on oluliselt rohkem tehtud tehinguid metsamaadega ning maatulundusmaade keskmine hektari hind on tõusnud just tänu metsamaade hinnatõusule. Samas on nõudlust haritud ja suurema massiivina asuva põllumaa järgi ning selle eest ollakse valmis maksma ka keskmisest hinnatasemest kõrgemat hinda.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.