Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Korterimüügi blokktehingu II etapp Madridi projektis Sofias peatati

27.12.2012

23.11.2011 allkirjastasid Arco Investeeringute AS-i (100% Arco Vara AS tütarettevõtte) Bulgaaria tütarettevõte Arco Invest EOOD üleandmise ja vastuvõtuakti ettevõttega Cleves EOOD Boulevard Residence 21 korteri ja 13 parkimiskoha üleandmiseks. Lõpuleviidud tehingu summa oli 4,3 mln eurot.

Tegemist oli kaheosalise tehingu esimese etapiga. Lisaks ülalviidatud tehingule kohustus Cleves EOOD 2012. aasta lõpuks ostma veel 16 korterit ja 18 parkimiskohta hinnaga 2,8 mln eurot. Kõik eelpool nimetatud summad sisaldavad Bulgaaria 20%-list käibemaksu.

2012 detsembris teatas Cleves EOOD, et tulenevalt hetke turuolukorrast ja pangandustingimustest Bulgaarias on nad otsustanud ostuprotsessiga mitte jätkata ning vastavalt poolte kokkuleppele tasuti 20.12.2012 Arco Invest EOOD-ile 235 469 eurot. Pooltel puuduvad üksteise suhtes nõuded ja nad on avatud koostööks tulevikus.

Boulevard Residence paikneb Sofia keskuses, Madrid Boulevardil. Hoones kogupindalaga 25 000 m2 asub 87 korterit ning 164-kohaline maa-alune parkla. Lisaks paiknevad hoone esimesel kolmel korrusel kaubanduspinnad ja kaasaegsed kontoriruumid.

„Madridi“ elu- ja ärihoone arendusprojekt Sofia kesklinnas valmis juunis 2010. Hetkel jätkub äri- ja eluhoones vabade korterite müük ning rendipindade väljaüürimine. Lisainfo projekti kohta http://www.arcoinvest.bg/.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Lasnamäele kavandatakse moodsat tööstuskvartalit

27.12.2012

Tallinna linnavalitsus kehtestas Betooni tn 18 kinnistu detailplaneeringu, mis võimaldab rajada 9,23 ha suurusele maa-alale kokku kuni 14 tootmis- ja ärihoonet.

Detailplaneering võimaldab rajada alale kaks 1-korruselist tootmishoonet, kuus kuni 5-korruselist tootmishoonet ja kuus kuni 5-korruselist tootmis- või äri- ja tootmishoonet. Planeeringuala asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe tööstusrajoonis. Betooni tn 18 kinnistu omanik on Betooni Kinnisvara OÜ.

Betooni tn 18 kinnistul paiknevad autoteenindus, kunagise eksperimentaaltehase “Ehitusdetail” hooned ning mõned pooleliolevad ehitised, aktsiaseltsile Eesti Gaas kuuluv katlamaja ning Eesti Energia aktsiaseltsile kuuluv alajaam.

Planeeritud maa-ala kontaktvööndi maakasutus on monofunktsionaalne, domineerib tootmismaa ja ärimaa maakasutuse sihtotstarve. Kehtivates detailplaneeringutes kavandatud hoonestus lubab piirkonda ehitada 1- kuni 5-korruselisi hoonemahte.

Planeeritud kinnistu paikneb ühistranspordi suhtes soodsas asukohas, lähimad ühistranspordi peatused jäävad ligikaudu 150 meetri kaugusele Betooni tänava äärde. Ühistranspordi peatuste lähedus on oluline, kuna detailplaneeringu lahenduse elluviimisel lisandub piirkonda uusi töökohti.

Planeeringulahendus on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas – Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna juhtotstarbeks määratud tööstusettevõtete ala, mis on mõeldud põhiliselt tööstusettevõtetele ja ladudele ning kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi.

Planeeringulahenduse kohaselt kavatsetakse rajada linna piirimail paiknevasse perspektiivsesse äri- ja tootmispiirkonda kaasaegne äri- ja tootmiskvartal. Planeeringus on olemasolevate amortiseerunud tootmishoonete asemele kavandatud uued, kaasaegsed äri- ja tootmishooned, mis moodustavad tervikliku kvartali.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Universal Industries OÜ. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 14. oktoobri 2009 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Lasnamäe Linnaosa Valitsuses 28. oktoobrist kuni 4. novembrini 2009 ning 5. novembril 2009 toimus avalik arutelu.

Betooni tn 18 kinnistu detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 9. juuni 2010 korraldusega ning oli 29. juunist kuni 13. juulini 2010 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut.

Kuna Betooni tn 18 kinnistu omanik soovis pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut detailplaneeringu lahendust muuta – korrigeerida kruntide arvu ja suurust, hoonestusalade ulatust ja hoonete arvu, parkimislahendust ja haljaspinna osakaalu – tunnistati vastuvõtmise korraldus kehtetuks ning Tallinna Linnavalitsuse 11. jaanuari 2012 korraldusega võeti vastu muudetud planeeringulahendus, mis oli avalikul väljapanekul 27. veebruarist kuni 11. märtsini 2012. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 11. aprillil 2012.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

1Partner Kinnisvara: Uute lao- ja tootmispindade arendamine on kinni üürnike hirmude taga

27.12.2012

1Partner KinnisvaraTänane lao- ja tootmispindade turg on justkui tardumuses. Nõudlust uute pindade järele on, kuid tehinguteni jõudmist pärsib üürnike hirm tuleviku ees, analüüsib olukorda ärikinnisvaraturul 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Ettevõtted peaksid täna lao- ja tootmispindadele tormi jooksma. Kui võrdleme tänast turgu näiteks 2003. aastaga, siis on üürihinnad 10…30% madalamad. Ehitushinnad on selle ajaga võrreldes aga vähemalt 50% kõrgemal. Ometi on arendajad valmis ka täna uusi pindu arendama,” kirjeldab Aivo Hallist tänast turuolukorda.

“Tõsi – tänased üürilepingud on karmimad. Arendajad-üürileandjad soovivad täna 2003. aastaga võrreldes pikemaid üürilepinguid ja üürnikelt küsitakse erinevaid garantiisid,” lisab Hallist.

Ettevõtete kindlustunne on madal ja laienemisplaanid on paljuski pandud kalevi alla majanduskeskkonna selgemat silmapiiri ootama. Laienemisotsuste käsitlemine võtab järjest rohkem aega, eriti veel otsused, mida langetatakse piiritaga.

2003. aastaga võrreldes on lao- ja tootmispindade turuolukord üürnike seisukohast soodne. Ka majanduskeskkond on 2003. aastaga igati võrreldav.

“Nii peame tõdema, et närb lao-tootmispindade nõudlus on eelkõige psühholoogiline probleem,” leiab Aivo Hallist. “Parimad tehingud tehakse ikka turu põhjas. Nii on praegu üürnikel hea aeg soodsate kokkulepete sõlmimiseks, mida hiljaksjääjad kahetsema peavad.”

1Partner Kinnisvara ootab, et lähima aasta jooksul saavad üürnikud julgust juurde ning lao- ja tootmispindade turg aktiveerub nii ostu-müügitehingute kui üüritehingute sektoris.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Euroopa parim investeerimisvõimalus – Eesti

27.12.2012

The Telegraph ajaleht valis 2012.a. halvimad ja parimad sündmused Inglismaal ja maailma kinnisvaras toimunust ning Eesti valiti “European investment opportunity of the year” vääriliseks.

Artiklis mainitakse ka Jõelähtmel asuvat Estonian Golf & Country Club’i arendust ning golfi, mis näitab uut suunda arenduses kogu Baltimaades.

Jõelähtmel asuv Estonian Golf & Country Club on valitud kahel korral järjest maineka Golf World ajakirja poolt Euroopa TOP100 golfiväljaku hulka. Euroopas on üle 6000 golfiväljaku ning EGCC hoiab hetkel 84. kohta.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Korterite müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 20%

26.12.2012

Portaalis KV.EE pakuti novembris müüa 15 256 korterit, mis on aastatagusest 20% vähem. Kindlasti on pakkumiste vähenemise üks tegur see, et elamispindade turg on aktiivne. See tähendab, et müükipaisatud õiglaselt hinnastatud korterid on lihtsalt ära ostetud.

Lisaks peame arvestama vähenenud elamispindade uusarendusega ehk asjaoluga, et turule ei lisandu uusi kortereid. See on teine oluline tegur, mis pakkumiste arv on sedavõrd palju kahanenud.

Korterite pakkumishinnad on Eestis keskmisena aastaga 4% võrra kasvanud. Tallinna hinnatõus on seejuures 10%, Tartus 7% ja Pärnus 4%.

Enam kui pooltes ehk kaheksas maakonnakeskuses on korterite pakkumishinnad aastaga aga langenud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 11/2011 11/2012 Muutus, % 11/2011 11/2012 Muutus, %
Eesti 18 960 15 256 -20% 995,4 1 034,7 4%
Haapsalu 265 240 -9% 687,0 725,0 6%
Jõgeva 117 101 -14% 234,0 223,0 -5%
Kuressaare 162 151 -7% 780,0 869,0 11%
Kärdla 17 19 12% 538,0 438,0 -19%
Narva 157 217 38% 454,0 503,0 11%
Paide 87 76 -13% 338,0 332,0 -2%
Põlva 71 65 -8% 383,0 398,0 4%
Pärnu 1 345 1 197 -11% 991,0 1 035,0 4%
Rakvere 183 167 -9% 590,0 573,0 -3%
Rapla vald 58 56 -3% 517,0 460,0 -11%
Tallinn 9 436 7 184 -24% 1 267,1 1 394,6 10%
Tartu 2 247 1 472 -34% 1 004,7 1 074,3 7%
Valga 174 182 5% 257,0 234,0 -9%
Viljandi 321 330 3% 591,0 589,0 0%
Võru 151 166 10% 450,0 445,0 -1%

Korterite müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

1Partner Kinnisvara: Büroopindade üürihinna käärid on kuni 20%

26.12.2012

1Partner KinnisvaraTänane uute büroohoonete arendusturg on praktiliselt seismas. Uusi ehituses olevaid projekte võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Samas on uute pindade soovijaid palju. Arendajate hinnaootus on paraku paarkümmend protsenti kõrgemal, kui võimalike üürnike maksevalmidus, kommenteerib büroopindade turu kitsaskohti 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Tänane ettevõtete pinnavajadus on suur. Uusi büroopindu tuleb turule vähe ja vakantsused on väga madalad. Hinnatasemelt 10 €/m² võiks kiiresti anda üürile üle 10 000 m² kvaliteetset büroopinda,” iseloomustab Hallist olukorda.

Uute arendusprojektide hinnatasemed jäävad aga nõutavast märksa kõrgemale. Uued projektid, mis turule tulevad on pigem hinnatasemega 12-13 €/m², mis on juba 20% nõudluse viimasest hinnapiirist kõrgemal.

“On täiesti arusaadav, et arendajate kõrge hinnaootus on eelkõige kõrgete ehitushindade taga. Tundub, et turul on tekkimas seisak, mille jooksul büroopindade üürnikud peavad harjuma uue ja kõrgema hinnatasemega. Raske on uskuda, et ehitushinnad oluliselt allapoole tuleksid, et üürihind selle arvelt langeda saaks,” prognoosib Hallist turu edasiseid arenguid.

Prognoosida võib, et poole aasta kuni aasta jooksul aktsepteerivad üürnikud uue hinnataseme ja see annab võimaluse taas pisut aktiivsemalt uusi kontoripindasid turule tuua.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

1Partner Kinnisvara: Väikeettevõtted soovivad büroopinda osta

26.12.2012

1Partner KinnisvaraTallinna kinnisvaraturul on hulk väikeettevõtteid, kes sooviksid osta büroopinda, kuid nende valikuvõimalus on piiratud. Väikeste büroopindade pakkumise lisandumine elavdaks oluliselt büroopindade ostu-müügiturgu, leiab 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Väikest, see tähendab paarikümne kuni paarisaja ruutmeetri suurust büroopinda soovivad enamasti osta väikeettevõtted, kel puuduvad olulised laienemisambitsioonid,” kommenteerib Aivo Hallist nõudluse olemust.

Enamasti on ostusoovi takistuseks kinnisvaraostu finantseerimise korraldamine. Siiski on hulk näiteks pereettevõtteid, konsultatsioonifirmasid, hambaarste ja teisi kelle rahavood on tugevad ja kinnisvaraostu rahastamine probleeme ei tekita.

Need ettevõtted sooviksid ühe investeeringuna oma kasutatavat büroopinda omada. Sageli tahetakse sellised ettevõtted suruda kunagi kortermajadesse tehtud kontoripindadele. Need pinnad aga ei ole ettevõtete silmis sageli väga esinduslikud.

“Hea asukohaga esinduslikes hoonetes büroopinna vastu on selge ostuhuvi. Väiksemate pindade pakkumise lisandumine sellesse turunišši elavdaks tehingute arvu üsna hõlpsalt,” kinnitab Hallist.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinna üüripakkumiste hind on aastaga tõusnud 6% võrra

26.12.2012

Korterite müügipakkumiste arv on asunud langema. Aastaga on portaalis KV.EE pakkumiste arv vähenenud 20% jõudes 15 256 pakkumiseni.

Korteripakkumiste keskmine hind on seejuures tõusnud aastaga 4% võrra. Eesti keskmine korterite pakkumishind oli 11/2012 1035 €/m2.

Tehinguhinnad jäävad pakkumishindadele alla. Eesti korteriteingute keskmine hind oli 2012. aasta novembris 805 €/m2.

Kui pakkumishindade muutus oli aastaga 4%, siis tehinguhindade kasv oli 11%.

Korterite üüripakkumisi oli 11/2012 Eestis 2784, nende keskmine pakkumishind oli 6,50 €/m2.

Korterite üüripakkumistest 1781 asub Tallinnas. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind on portaali KV.EE andmetel 7,30 €/m2. Tallinna üüripakkumiste hind on aastaga tõusnud 6% võrra.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Häid jõule! Parimat uut algavat aastat!

21.12.2012

Häid jõule. Parimat uut algavat aastat!

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Riigi Kinnisvara AS otsib Sisekaitseakadeemiale alternatiivseid asukohti Ida-Virumaal

21.12.2012

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas täna Siseministeeriumi volitusel välja avaliku päringu eesmärgiga leida Ida-Virumaal alternatiivseid asukohti Sisekaitseakadeemiale.

Päringuga soovitakse saada ülevaade piirkonna turuolukorrast ja pakutavatest kinnistutest, kaardistada võimalikke sobivaid asukohti ning viia läbi esialgne analüüs.

Üldnõuded kinnistule:

  • Krundi või maa-ala soovituslik suurus 10 – 15 hektarit;
  • Krundile või maa-alale on võimalik ca 30 – 35 000 ruutmeetrit suletud netopinnaga hoonestuse ehitus koos rajatistega. Kompleksis hakkab õppima ligikaudu 1000 õpilast ja töötama ca 200 töötajat;
  • Asukoht ja paiknemine: Ida-Virumaa, hea juurdepääs autotranspordiga ja hea ühistranspordiühendus, kui ei paikne linnas siis kaugus põhi-, tugi-, või kõrvalmaanteest soovituslikult mitte rohkem kui 1 km.

Päringu detailsete tingimustega saab tutvuda RKASi kodulehel aadressil:

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 4. veebruar 2013.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ober-Haus: Käesoleva aasta korterite hinnatõusu rekord läheb tõenäoliselt Lasnamäele

21.12.2012

Tallinna suurima korterite arvuga linnaosas Lasnamäel on viimase aasta jooksul 1-toaliste korterite keskmine hind tõusnud juba üle 20%, samas kui kõikide korterite tehingute keskmine hind on Maa – ameti andmetel tõusnud ainult ca 7%.

1-toaliste korterite müügipakkumiste hinnad algavad ca 30 000 eurost ja ulatuvad 50 000 euroni.

Enamik tehinguid renoveeritud korterelamutes paiknevate väga heas/heas korras 1-toaliste korteritega toimub siiski hinnavahemikus 34 000-38 000 eurot. Täna on tüüpilise 1-toalise korteri keskmine pinnaühiku hind Maa–ameti andmetel ca 950 €/m².

Ober-Haus Kinnisvara hinnangul on Lasnamäe 1-toaliste hinnatõusu põhjusteks eelkõige oluliselt tõusnud sundkulutused eluasemele, mis sunnib inimesi eelistama ökonoomsemat taskukohast elamispinda. Lisaks toetab väiksemate korterite ostmist tänases turusituatsioonis nende keskmisest kõrgem likviidsus.

Hinnatõusu on soodustanud ka eluasemelaenude madal intressitase, millega seoses on paljud senised üürnikud asunud ostupoolele. Ostjateks on põhiliselt kohalikud ja eelkõige Ida – Virumaalt Tallinnasse elama asunud kodanikud.

Korteriturgu tervikuna mõjutavad jätkuvalt kõrgenenud inflatsiooniootus ja ebakindlus euroalal, mis soodustab vabade rahaliste vahendite investeerimist eelkõige likviidsemasse kinnisvarasse.

Rain Rätt
Analüütik
Ober-Hausi Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutust mõjutas enim korterite kallinemine Tallinnas

21.12.2012

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 2,5% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 8,4%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis korterite indeks 1,7% ja majade 4,5%. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes on korterite ruutmeetrihind tõusnud 6,0% ja majade 13,7%.

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis korteri ruutmeetrihind Tallinnas 8,8%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 9,2%, ent langes ülejäänud Eestis 13,3%.

Võrreldes II kvartaliga kallines korteri ruutmeeter Tallinnas 2,7%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,1%. Ülejäänud Eestis korteri ruutmeetrihind odavnes 6,4%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta. Indeksite arvutamisel on Eesti jaotatud kolme ossa: Tallinn; Tallinnaga külgnevad piirkonnad ning Tartu ja Pärnu linn; ülejäänud Eesti (eespool nimetatuteta).

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Pärnumaa kinnisvaraturgu veab korteritehingute kasv

20.12.2012

Pärnumaa korteriturg on olnud üsna hüplik – tehingute hulk ja keskmine hind liikus üles-alla, andes detsembrikuu keskpaigas tehingute mahuks kokku 848 müüki 2012 aastal, keskmise ruutmeetri hinnaga 611 €/m², mis on suurem nii tehingute arvult kui ka ruutmeetri hinnalt 2011 aasta tulemusest, kus korteriomandi tehinguid oli kokku 734, keskmise ruutmeetrihinnaga 549 €/m². Maakonna selle aasta korterituru tehingutest moodustas Pärnu linna korterite tehingute arv detsembris 73%.

Pärnumaal on 2012 aastal tehingute arv olnud kasvav ja ka tehingute keskmine hind oli väikese tõusuga.

Suurenenud tehingute hulga põhjustab väikses kasvutrendis turg, mille taga on peamiselt vastuvõetava hinna ja hea asukohaga korterid. Pärnu lähedastes ja suuremates alevikes nagu Paikuse, Sauga ja Audru on märgata nõudluse kasvu.

Maaklerite sõnul on turul tunda müüjate soovi tõsta oma vara müügihinda, kuid reaalsuses määrab tehinguhinna ostjate-müüjate vaheline kauplemine.

Pärnu linnas on märgata kinnisvaraostjate huvi vähenemist vanemate ja ahiküttega korterite vastu ning väiksem huvi on olnud Ülejõe korterite vastu. Jätkuvalt on nõudlus on 2- ja 3-toaliste korterite vastu uuemates kortermajades.

Üürikortereid otsitakse vahelduva eduga, nüüd küll pikemaajalise üüriperioodiga. Kusjuures üürihinnad ei ole märgatavalt muutunud, pigem mõjutab üürihinda korteri seisukord ja kaasaegne mööbel ning kodu- ja olmetehnika.

Pärnumaa elamuturgu iseloomustab valmisolek sama hinnataseme juures teha rohkem tehinguid.

Pärnumaal on elamutega detsembri keskpaigaks tehtud 15% suuremas mahus tehinguid kui eelmisel aastal aga tehingu keskmine hind on jäänud samale tasemele.

Pärnu linna eramute tehingud moodustavad kogu maakonna tehingutest 35% nagu ka 2011 aastal.

Turul on selgelt välja kujunenud ostjate eelistused eramute kvaliteedi osas. Tähelepanu pööratakse nii ehituskvaliteedile kui ka asukoha kvaliteedile. Maamajade ning talukohtade vastu tunnevad üldjuhul huvi põhiliselt eestlased ise. Linnas asuvate majade vastu on huvi näidanud ka välismaalased, kes soovivad kesklinna või rannarajooni osta heas seisukorras elamuid.

2012 aasta märksõnaks võib Pärnumaa kinnisvaraturul nimetada tehinguarvu kasvu, mis näitab turu elavnemist ning suurenenud nõudlust paremas asukohas ja uuemates kortermajades olevatele korteritele.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Panorama City sai Tallinna linnavalitsuselt ehitusloa

20.12.2012

Baltimaade juhtiv äri- ja kaubanduskinnisvara arendusettevõte E.L.L. Kinnisvara AS sai loa Tallinna Kesklinna ja Lasnamäe piirile rajatava ligi 90 000 m² suuruse kaubandus- ja meelelahutuskeskuse Panorama City ehituseks. Kaubanduskeskuse ehitus algab lähikuudel, Panorama City avab uksed 2014. aasta sügisel.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 18. detsembril 2012.a. ehitusloa Tallinna Kesklinna ja Lasnamäe piirile rajatava Panorama City kaubandus- ja meelelahutuskeskuse ehitamiseks. Keskuse arendaja E.L.L. Kinnisvara plaanib lauluväljaku lähistele rajatava keskuse ehitusega alustada 2013. aasta esimeses kvartalis, hetkel valmistatakse ette ehitushankeid ning sõlmitakse vajalikke lepinguid. Panorama City keskuse avamine toimub 2014. aasta sügisel.

Panorama City kaubanduskeskuse kogupindala on ligi 90 000 m², sellest üüritav pind moodustab ca 57 000 m². Uues keskuses avatakse üle 200 erineva kaupluse, parkimiskohti on planeeritud üle 1800.

Ligi 220 000 inimese elu- ja liikumispiirkonna vahetusse lähedusse jääva Eesti ühe suurima kaubanduskeskuse arendust rahastab E.L.L. Kinnisvara omavahenditest ja pangalaenuga. Projekti orienteeruv maksumus on 100 miljonit eurot. Keskuse arendaja näeb esmase sihtkliendina Kesklinna, Kadrioru, Lasnamäe, Pirita, Merivälja, Viimsi ja teiste lähipiirkondade elanikke.

Panorama City ankurüürnikuks on Rimi ligi 7300 m² suuruse hüpermarketiga. Teiseks võtmepartneriks on Leedu päritolu Baltimaade juhtiv moekaupade müüja Apranga Grupp, kes avab keskuses kokku 14 rahvusvaheliselt tuntud kaubamärke esindavat kauplust kogupinnaga ca 5800 m². „Mõlema ettevõtte näol on tegemist meie pikaajaliste partneritega ja meid seob koostöö erinevates riikides. Positiivne koostöökogemus on loonud usaldusliku suhte, mis loob hea baasi ka edaspidisteks ühisteks projektideks,“ sõnas E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon.

Panorama City keskus pakub külastajaile uusi ning ka juba tuttavaid kaubamärke. Siia koondatakse brändid nagu ZARA, Zara Home, Massimo Dutti, Marella, Strellson, Bershka, Stradivarius, Pull&Bear, Mango, Mexx, s.Oliver, Promod, Pierre Cardin, Monton, Mosaic, Ivo Nikkolo, Baltman, Sportland, Rademar, I.L.U., ALDO, ABC King, Este ja paljud teised. ”Keskus toob esmakordselt Eestisse ka mitu rahvusvaheliselt tuntud kaubamärki, mida me hetkel enne lepingute lõplikku sõlmimist veel ei avalikusta,” mainis Dapon. Lisaks laiale kaupluste valikule avatakse keskuses ka ainulaadne meelelahutuskeskus kogu perele. Meelelahutuskeskuses leiavad oma koha uudse kontseptsiooniga kino, mänguala, kus saab tegevust olema lastele erinevas vanuses ning suur valik erinevate rahvuste kööke esindavaid toitlustusasutusi.

Keskuse omanik E.L.L. Kinnisvara on Balti riikide üks juhtivaid kinnisvaraarendusettevõtteid. E.L.L. Kinnisvara arendab, haldab ja opereerib erinevaid kaubanduskeskuseid, hotelle, äri- ja büroohooneid ning lao- ja tootmishooneid. Lisaks Eestile on firmal ka Läti ja Leedu kaubandussektoris tugev positsioon. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi viies Balti riikide juhtivas kaubanduskeskuses. Tallinnas kuulub E.L.L. Kinnisvarale osalus Viru Keskuses, Riias on E.L.L. Kinnisvara omandis Spice ja Spice Home kaubanduskeskused ning Leedus kuulub investeerimisportfelli Panorama kaubanduskeskus Vilniuses ning Saules Miestas kaubanduskeskus Siauliais.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Üüriäri KKK: Kas otsida väljaüürimiseks korterit ise või lasta otsida maakleril?

20.12.2012

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri otsimise suurem töö tuleb investoril paratamatult ise ära teha.

See tähendab, et investeerimiseks sobilik vara tuleb portaale läbi kammides leida ise. Maakleritele või teistele abimeestele liialt lootmajäämine enamasti edu ei taga.

Tavapäraselt ei ole kinnisvaraostjad valmis maaklerile maksma selle eest, et maakler talle sobilikud pakkumised välja otsiks ja seetõttu on maaklerid passiivsed.

Siiski ei ole mõtet maakleritele radikaalset “ei-d” öelda. Neile tasub sobilike üürikorterite kriteeriumid kirja panna ja neid näiteks meilitsi aeg-ajalt meelde tuletada.

Meili saatmine ei maksa investorile suurt midagi. Kui aga maakleril on juhuslikult sobilik pakkumine, siis seda kõrvale jätma ei peaks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
1 2 3 … 1,453 1,454 1,455 … 1,670 1,671 1,672