Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kesklinna tootmismaadele kavandatakse elu- ja ärihooneid

19.12.2012 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada Pärnu maantee ja Järvevana tee vahelisele endiste tööstusettevõtete alale elu- ja ärihooned.

Detailplaneeringuga luuakse võimalus rajada 13,32 ha suurusele maa-alale kokku 20 hoonet, neist kõrgeim kuni 16-korruseline elu- ja ärihoone. Ühtlasi näeb detailplaneering ette olemasolevate ärihoonete rekonstrueerimise ja laiendamise või olevas mahus säilitamise.

Planeeringualal asunud tootmishooned on nüüdseks kas lammutatud või büroodeks kohandatud – kvartalis asuvad näiteks Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olevad hooned, Honda keskus, Isku mööblikauplus jne. Eri aegadel ja eri tüüpi hoonetega hoonestatud alal ei ole väljakujunenud tervikmiljööd.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi – hästi korraldatud ühistransport ja hea side linna teiste piirkondadega, tehnovõrkude olemasolu, sotsiaalsfääri objektide lähedus ja kaubandus-teenindusettevõtete paljusus – on planeeritud ala lähiala hakanud kujunema linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid. Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada.

13,32 ha suurusele planeeringualale on kavandatud kuni 348 korterit. Parklad on ette nähtud kompaktsetena hoonete alla, kahele või kolmele maa-alusele korrusele. Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektuuribüroo Ignar Fjuk.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Skanska EMV AS. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 30. detsembri 2008 korraldusega ning võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 9. märtsi 2011 korraldusega.

11. aprillist kuni 10. maini 2011 oli detailplaneering avalikul väljapanekul, mille kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi kirjalikku pöördumist. Detailplaneeringule andis 25. augustil 2011 planeerimisseadusest tuleneva heakskiidu ka Harju maavanem.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Elamispindade pakkumisi on aastaga jäänud 10% vähemaks

19.12.2012 Tõnu Toompark

Eesti elamnispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on viimastel kuudel näidanud suundumust languse poole. Aastataguse ajaga võrreldes on indeks nüüd juba isegi 3% allpool. Ja seda isegi vaatamata asjaolule, et Tallinnas-Tartus on pakkumishinnad selgelt tõusmas.

Pakkumishindade languse kõrval on languses ka pakkumiste arv. Üheks pakkumiste arvu vähenemise põhjuseks on kindlasti üliaktiivne kinnisvaraturg. Elamispindade tehinguid on kogu 2012. aasta jooksul tehtud jõuliselt palju ning ka viimased kuud ei ole turuaktiivsuse vähenemist näidanud.

Nii on täna portaalis KV.EE 18 328 elamispindade pakkumist aastataguse 20 333 pakkumise vastu. See teeb aastaseks pakkumiste arvu vähenemiseks 10%.

Suur tehingute arv aktiivsel turul on tegur, mis lühendab pakkumiste portaalis püsimise aega. Osad kinnisvaramüüjad võivad teha koguni otsuse panna müügipakkumine ainult ühte portaali.

Osalt on pakkumiste vähenemise põhjuseks ka talvine aeg, mis aastast-aastasse on olnud periood, kus pakkumisi vähemaks jääb. Inimesed soovivad härdal jõuluajal tegeleda pigem mandariinide ja kingituste jahtimisega. Kinnisvara müümine ja ostmine jäetakse uude aastasse.

Uuelt aastalt võiks järjekindlalt oodata KV.EE indeksi tõususuunda pöördumist. Olen seda prognoosi juba aastaid teinud, kuid indeks on endiselt püsinud visalt 60 punkti lähedal.

Suuremate tõmbekeskuste ek Tallinna ja Tartu kinnisvaraturud on juba kolm aastat liikunud nii hindade kui turuaktiivsuse osas tõususuunas. Nüüd võiks ükskord juba muu Eesti ka nende trendidega kaasa tulla.

Pakkumiste arvu osas on raskem prognoose teha. Hetkel on raske ette näha olulisi tegureid, mis peaksid pakkumiste arvu oluliselt ühes või teises suunas liigutama.

Kinnisvaratehingute osas ootaks endiselt aktiivset kinnisvaraturgu. Küll ei maksa liialt oodata endises tempos jätkuvat tehingute arvu kasvu. Kui 2013. aastal saab elamispindade tehinguid olema käesoleva aastaga võrdväärselt, siis on hea seegi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Lõppes Pirita rannaala ideekonkurss

19.12.2012 Tõnu Toompark

Reedel, 21. detsembril selgub Pirita rannaala maastikukujunduse ja teeninduspaviljonide arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursi võitja.

Konkursi korraldas Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Pirita Linnaosa Valitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liiduga. Võistlustingimuste koostamisel tehti koostööd kohalikke vabaühendusi koondava Pirita Seltside Koostöökojaga, kelle esindaja on eksperdiks ka tööde hindamisel.

Võistlus lõpeb võidutööde autorite piduliku väljakuulutamisega 21. detsembril kell 11.00 Pirita Vabaajakeskuses (Merivälja tee 3), siis on huvilistele vaatamiseks väljas kõik esitatud 11 võistlustööd. Töödega saab hiljem tutvuda ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel.

Pirita ranna ja rannaga vahetult külgneva metsaala arendamise peamine eesmärk on parandada puhkeala kvaliteeti ja ranna teenindust terviklike ja kaasaegsete puhke- ja teenindusvõimaluste loomise kaudu, mis vastaks ranna kasutajate arvule, tugevdades samal ajal ka ranna identiteeti, et Pirita rannast kujuneks Tallinna esindusrand.

Võistlusele oodati ettepanekuid, mis suurendaksid Pirita ranna puhkeala aastaringset kasutust, pakuksid välja lahendusi rannaala kasutuse mitmekesistamiseks koos promenaadi, täiendavate jalgteede, platside, haljastuse, tänavamööbli, tervisespordirajatiste ja rannapaviljonide püstitamisega.

Võistlustöö alusel koostatakse ranna ja rannaala kujunduse projekt.

1/3 Raid & Ko maakleritest on kutselised maaklerid

19.12.2012 Andree Raid

Käesoleva aasta novembris toimus kinnisvaramaaklerite kutseeksam, mille käigus sai muuhulgas kutselise maakleri väärika tiitli kolm Raid & Ko OÜ maaklerit – Vaike Protten, Silver Sellik ja Margus Kuusk. Selle tulemusena on nüüdseks kolmandik Raid & Ko kaubamärgi all töötavatest maakleritest kutselised maaklerid.

“Vahendusteenuste tellijate nõuded maakleritele on järjest kasvamas,” kommenteeris Raid & Ko OÜ juhatuse liige Andree Raid. “Ainult järjepidev koolitus, mida kroonib kutselise maakleri staatus, on see, mis tagab stabiilse ja kvaliteetse maakleriteenuse.”

Kutseeksami läbimise eelduseks on töökogemus, lisaks on rangelt soovitav läbida erinevad koolitused, mis katavad kogu maakleri töö spektri.

Äsja kutselise maakleri tiitli saanud Silver Sellik selgitas kutse taotlemise tagamaid: “Tahan oma klientidele näidata, et olen maakleritööle pühendunud ning vajalike oskuste-teadmiste omandamise nimel kõvasti vaeva näinud. Praktika näitab, et mitte igaüks ei suuda kinnisvaramaakleri kutseeksamit läbida.”

Eestis on hetkel 149 kutselist kinnisvaramaaklerit, kellest novembrikuise eksami läbisid edukalt 41 maaklerit. Kinnisvaramaakleri kutse ei anna maaklerile eriõigusi. Eelkõige kinnitab kutselise maakleri tiitel maakleri tööle pühendumust ja koolituste-eksami läbimist.

“Täna oleme arendamas ettevõttesiseseis koolitusi ja arenguprogramme, et mõne aasta pärast oleksid juba 2/3 Raid & Ko maakleritest kutselised maaklerid,” avab Andree Raid tulevikusuundumusi.

Kinnisvaramaakleritel on võimalik vabatahtlikkuse alusel omandada kinnisvaramaakleri kutse. Kutse saamiseks tuleb läbida kutseeksam. Kutseeksami eeldus on vähemalt keskharidus ja kaheaastane töökogemus.

Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo on asutatud 21. märts 1997 maaklerteenuse ja õigusabi pakkumiseks Tallinnas ja Harjumaal. Oleme omandanud usaldusväärse ja professionaalse firma maine. Meie sooviks on pakkuda kvaliteetseid teenuseid ja olla hea koostööpartner.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Haapsalu hoolekandeasutuse hoone pidas sarikapidu

19.12.2012 Tõnu Toompark

Täna peeti Haapsalu hoolekandeasutuse hoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Ligi tuhande rutumeetri suuruses hoones saavad omale nõuetekohased ruumid lasteaiarühm, tegevus- ja toimetulekukeskus, teraapiakeskus, kriisikeskus ja administratsioon. Samuti tuleb hoonesse köök ja söögituba ning mitmed abiruumid.

Riigi Kinnisvara AS-i juhtimisel rajatava hoone on projekteerinud Arhitektuuribüroo FP OÜ ja valmis ehitab AS Remet. Ehitustööd lõppevad järgmise aasta aprillis ning lähevad maksma koos käibemaksuga 1,45 miljonit eurot.

Erivajadustega laste hoolekande- ja tegevuskeskus rajatakse 2011. aasta veebruaris tules hävinud Haapsalu väikelastekodu asemele. Hoone rajamise kulud kaetakse ERGO Kindlustuse AS-i kahjuhüvitusest ja riigieelarvest.

Siseministeerium on volitanud Riigi Kinnisvara AS-i esindama ministeeriumi kõigis lepingulistes toimingutes Haapsalu hoolekandeasutuse hoone ehitamiseks vajalike riigihangete korraldamisel ja ellu viimisel.

Parima töökultuuriga ehitusfirma tiitli võitis NCC Ehitus AS

18.12.2012 Tõnu Toompark

Parima heakorraga ehitusplatsi väljaselgitamiseks moodustatud komisjon kuulutas 2012. aastal läbiviidud kontrollreidide tulemuste põhjal võitjaks NCC Ehitus AS Technopolis Ülemiste büroohoone ehituse.

2012. aastal hinnati ehitusobjekte 16 korral, kontrolliti 49 ehitusobjekti heakorda, kus tegutsesid 25 erinevat ehitusfirmat. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusfirma. NCC Ehitus AS Technopolis Ülemiste büroohoone ehitusplats osutus parimaks neljal reidil. Ehitusobjekti territoorium oli ümbritsetud piiretega, objektile oli paigaldatud vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Korrektselt olid ladustatud nii ehitusmaterjalid kui olmepraht, hoiti korras ja puhastati objekti juurdepääsuteed. Kõrghaljastus oli kaitstud nõuetekohaselt.

„Heakorrastatud ehitusplats on märk kõrgest töökultuurist, mis on eelduseks ka ehitustööde kvaliteedile,“ ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Oluline on ka see, et korrastatud ehitusplats hoiab ümbritsevad tänavad tolmust ja parhist puhtana tagades linnakodanikele normaalse elukeskkonna.“

Alates 2005. aastast on tunnistatud parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirmadeks: AS Merko Ehitus (2005), AS Skanska EMV (2006), AS Merko Ehitus (2008), OÜ Tarrest Ehitus (2009), OÜ Fund Ehitus (2010), OÜ Astlanda Ehitus (2011).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: tööturu näitajad toetavad kinnisvaraturu arenguid

18.12.2012 Tõnu Toompark

2012 III kvartalis olid tööturu arengud positiivsed. Kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk 10 100 inimese võrra. Töötute hulk aga vähenes 3 100 inimese võrra.

Tänane tööga hõivatute hulk on vaatamata kõrgele 9,7-protsendilisele tööpuudusele tasemel, mida saame võrrelda majandusbuumi ajaga.

Töökoha olemasolu on tegur, mis tagab kindlustunde ja seeläbi annab võimaluse kinnisvaraturul tegude tegemiseks.

Inimeste kindlustunnet peegeldab kõrge kinnisvaratehingute arv. Iseasi, kui ratsionaalne tänases maailmamajanduse keskkonnas see optimism on.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

KV.EE: Vahe pakkumis- ja tehinguhindade vahel on hakanud suurenema

16.12.2012 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumise ja nõudluse üheks heaks võrdluseks on portaalis KV.EE olevad korterite pakkumishinnad ja reaalsed tehinguhinnad maa-ameti andmetel. Kinnisvarabuumi algusaastatel olid vahed pakkumishindade ja tehinguhindade vahel kolossaalsed ulatudes Tallinnas isegi 60 protsendini tehinguhinnast.

Kindlasti oli kinnisvarabuumi algusaastatel 2004.-2005. aastal portaalides kõikidele nähtavalolev pakkumishind üks paljudest koostöös toimivatest väikestest emotsioonitekitavatest teguritest, mis lõi illusiooni kinnisvara väärtuse kasvust ja andis kinnisvaramüüjatele põhjenduse järgmiste pakkumiste veelgi kallimalt turule toomiseks.

2007. aastal hakkas kinnisvaratehingute arv langema

Tehingute arvu langus sundis kinnisvaramüüjaid unistustest maapeale langema. Teisisõnu pidid hinnad allapoole tulema. Esmalt väljendus see tõsiasjas, et kinnisvaramüüjad lõpetasid hindade iganädalase ülespoole kruvimise.

Pakkumishindade tipp oli portaali KV.EE andmetel 2007. a. suvel. Aasta hiljem ehk 2008. a. suveks olid Tallinna pakkumishinnad langenud juba 12%, tehinguhinnad aga 16-20%.

Tehingute arvu langusele järgnes hinnalangus

Kinnisvaraostjad ei saanud 2007. aastal veel aru, et turg on lõputult jätkuvana lubatud kasvust langusesse pöördumas. Seetõttu krabasid ostjad pakutavat kaupa veel suhteliselt aktiivselt, sest paariprotsendilised allahindlused või jutud korteriostuga kaasalubatud sõiduautodest kõlasid senise tõusu foonil märkimisväärsete soodustustena.

2008. aastal hakkasid ka elamispindade ostjad aduma, et turu tõusu vaiksest liust on saanud rekordeidlööv sööstlaskumine. Kinnisvaraomanikud ja -arendajad aga jäid hõljuma unistustesse kunagi kusagilt kuuldud ulmelistest hindadest.

Nende meenutuste saatel hoidsid müüjad vanadest headest hindadest kümne küünega kinni. Mõnel poole oli kiindumus ülikõrgesse hinda tingitud lootusest, et turu hinnatase taastub kohe-kohe peale hetkelist langust.

Mõnikord oli vanadesse kõrgetesse hindadesse takerdumise oluliseks teguriks kallis ostuhind või sootuks pangalt võetud suur laen.

Turu põhi oli 2009. aastal

2009. aastal ületas pakkumis- ja tehinguhindade vahe korra taas tehinguhinnast 50% piiri. See oli aeg, kus tehingute arv oli enam kui tagasihoidlik ja elamispindade hinnad nägid põhjasid.

Need, kes ostsid kinnisvara 2009. aastal tegid tõenäoliselt ennastületavalt riskantse sammu, kuid neil inimestel on olnud põhjust hiljem šampusepudeleid avada. Tegemist oli ajaga, mil KV.EE pakkumishinnad olid languses ega näidanud veel tõusumärke. Tehinguhinnad andsid siiski märku, et nende kukkumise peatumine ei ole võimatu.

Põhjast algas uus elu

Edaspidi on elamispindade hinnad läinud Tallinnas-Harjumaal jõudsalt ülespoole. Tõsi – paljudes Tallinnast-Tartust kaugemal asuvatest punktides on hinnatasemed veel 2012. aasta lõpuski endiselt selget liikumissuunda otsimas.

KV.EE indeks ehk kogu Eestit puudutav pakkumishindade indikaator ei ole viimase kolme aasta jooksul tõusumärki näidanud. Siiski on Tallinna hinnatase on käitunud teisiti. Tallinna pakkumishinnad on 2010. aasta suvisest põhjast 2012. a. novembriks tõusnud 13%

Tallinna korterite tehinguhinnad on 2009. a. III kvartali põhjaga 2012. a. IV kvartaliks esialgsete andmete põhjal tõusnud aga koguni 44%.

Täna paistab vägisi, et pakkumishindade ja tehinguhindade vahe on kasvamas. Hetkel on selgusetu, kas tegemist on taas mõne suurema trendi pöördumisega? Või on tegemist vaid ajutise võnkega, mille põhjuseks on kallinenud ehitushinnad ja seetõttu järjest kallimalt turule tulevad uued arendusprojektid.

Lisamärkusena. Tehinguhindu pakkumishindadega võrreldes peab muidugi hoomama, et pakkumiste ja teihingute struktuurid ei ühti – tehinguid tehakse ühesuguse kaubaga, pakkumisest on teistsugune kaup.

Mõningat informatsiooni pakkumis- ja tehinguhindade vahe meile siiski annab. Nii võime julgelt väita, et valdav enamus pakkumisi on portaalides esmaselt üleval hinnaga, mis ületab nende turuväärtust 15-20%.

Suurküladesse kolimise trend jätkub

16.12.2012 Raul Reino

Sellel nädalal avaldatud rahva ja eluruumide loenduse lõplikud andmed on kohustuslik lugemismaterjal igale kinnisvara arendajale. Kui palju elanikke mingis piirkonnas elab, millised on rahvaarvu muutuse suunad, aga ka keskmine vanus on näitajad, millega peab uut kinnisvara arendusprojekti planeeriv arendaja kindlasti arvestama.

Loenduse üks keskseid järeldusi on, et Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber. Trend pole uus ega üllatav, mistõttu pole ka linna- ja maaelanike osatähtsus loendustevahelisel ajal eriti muutunud. Tallinna, Tartu ja Pärnu ümber on tekkinud suurkülad, mis on viimase kümnendi jooksul hoogsalt oma elanike arvu kasvatanud.

Suure panuse kasvu andis kinnisvara kõrgperiood aastatel 2004-2008, mil kortermaju ja ühepereelamuid kerkis suurlinnade ümbrusesse lennukas tempos, mis tagantjärgi tundub nii mõnegi vallajuhi jaoks olevat pigem halb unenägu kui suuremat tulubaasi tähendav õnn. Suurlinna lähedale elama asumine on olnud popp, kuigi pärast kainestavat masuaega leidus küllalt neid, kes olid sunnitud nii kõrgete kütusehindade kui ka läbimõtlemata perelogistika tõttu linna tagasi kolima.

Näitas ka ühe Eesti suurpanga poolt tehtud küsitlus, et suur hulk laenuvõtjaid ei ole tegelikult oma ostuotsusega rahul. Samuti on leidunud hulgaliselt teravkeelseid kommentaatoreid, kes on naeruvääristanud küladesse elama asujaid nõrgavõitu arhitektuursete lahenduste, kohatise kehva ehituskvaliteedi või poolikute infrastruktuuride tõttu, mida ikka umbes 2006-2007 alustatud arendusprojektides ette tuli.

Pappmaja ja põlluarendus said uuteks (sõimu)sõnadeks, mis leiavad oma väärika koha järgmises Eesti Entsüklopeedias. Ajad aga muutavad, mälupildid tuhmuvad ning areenile ilmuvad uued arendajad suudavad elanike vajadustele paremini vastavaid arendusprojekte välja pakkuda. Mööda ei saa vaadata faktist, et suurlinna (isegi Eesti tingimuste mõistes) elu ei sobi paljudele. Suur osa nendest valla- ja linnaelanikest, kes jätavad maha oma eluasemed Püssis, Mõisakülas või Kiviõlis ja soovivad kolida rahvarohkematesse piirkondadesse, eelistavad suurlinnade lähedust põhjusel, kuna sealne elukeskkond vastab paremini nende senistele elutingimustele.

Kui siia lisada juurde looduslähedase või lihtsalt rahulikuma ja puhtama elukeskkonna pooldajad, siis võib prognoosida, et Peetri, Muraste ja Randvere tüüpi külades pole rahvaarvu vähenemist ka järgmise 10 aasta jooksul karta. Turule on juba tulnud esimesed ühepereelamutest koosnevad elurajoonid, mis on valmis ehitatud või ehitamisel läbimõeldud ja ühtse kontseptsiooni põhjal.

Vahepeal tekkinud mulje, nagu peaks linna lähedal asuv elurajoon tähendama kevadeti uppuvat mulla-ja kruusaseguste teedega piirkonda, mis kaetud 3 põrsakese tüüpi majadega, on kindlasti ekslik ja loodetavasti mitte kunagi enam kordamisele ei tule.

Veskimöldre elurajoon näitas juba rohkem kui 15 aastat tagasi kätte suuna, milline võiks olla üks hea elurajoon suurlinna külje all ning küllap tuleb võrdväärseid koopiaid järgmistel aastatel veelgi juurde.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool läheb talvepuhkusele

16.12.2012 Tõnu Toompark

Nüüdseks on läbi saanud Kinnisvarakooli selle aasta kõik koolitused. Nii on aeg teha plaane uueks algavaks aastaks.

Uue aasta koolituste hooaja avame 04/02/2013 koolitusega Kinnisvara ABC. Kinnisvara ABC-le järgnevad kõik vanad head teised koolitused, mida siianigi pakkunud oleme:

Erilist tähelepanu tasub pöörata tuleva aasta uutele ja huvitavatele koolitustele:

Vaatamata puhkusele oleme siiski usinalt tegutsemas uute koolituste väljatöötamise ja vanade veelgi paremaks lihvimisega. Seega võib meiega julgelt kontakteeruda ka talvisel ajal.

Soovitame 2013. aasta koolitustele varakult registreerida, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Seven Real Estate Advisors nimetati Euromoney poolt Eesti parimaks kinnisvara nõustamisfirmaks Eestis 2012. aastal

14.12.2012 Tõnu Toompark

Seven Real Estate Advisors nimetati parimaks kinnisvara nõustamisfirmaks prestiižse majandusajakirja Euromoney Awards raames 2012. aastal. Juba teist aastat järjest on võidetud parima tiitel nii üldarvestuses kui maaklerluse valdkonnas, sel aastal lisandus esikoht ka hindamise segmendis.

“2012. aasta teine pool oli Eesti kinnisvara investeerimisturul aktiivsem kui esimene. Sel aastal oleme nõustanud kahe büroohoone ja ühe kaubanduskeskuse ost-müügitehingut, paar objekti on “torus”. Turul on pooleli 2 mahukamat portfellitehingut, mis ilmselt küll allkirjastatakse uue aasta alul. Lisaks on oodata tehinguuudiseid kaubanduse- ja bürookinnisvara valdkonnas. On heameel tõdeda, et kliendid usaldavad meile mahukaid investeerimisnõustamise objekte, ilmselt lisaks meeskonnale on siin oma roll ka referentsidel – nõustatud tehingumahud on meil viimastel aastatel enim kasvanud” – selgitas Olev Mait Makk, Seven Real Estate Advisors partner.

Euromoneyon juhtiv rahvusvaheline finantsvaldkonna ajakiri, mis korraldab 160 riigis ettevõtete juhtide seas küsitlusi, et selgitadaparimad kinnisvara nõustajad, arendajad ja pangad riikide ja piirkondade lõikes.

“Need auhinnad väljendavad klientide tunnustust ja usaldust meie vastu. Kinnisvarasektor on viimasel kolmel aastal teinud läbi mastaapse korrektsiooni, ka meie firma on teinud läbi suuri muutusi. Fookus nõustamisele on muutnud meie ärimudelit, oleme üles ehitanud uue platvormi ning 2013. aastal oleme tugevamad kui varem” ütles Olev Mait Makk.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Mart Saa: Tänane korterituru kasv ei ole jätkusuutlik

14.12.2012 Tõnu Toompark

Nii kogu Eesti, kui Tallinna korteriturg on viimaste kuude-kvartalite jooksul olnud üliaktiivne. Korteritehingute arv on olnud kõrgel tasemel, mis on võrreldav kinnisvarabuumi tipu järgse 2007. aasta lõpu tehingute arvuga. Selline tehingute arv ei saa olla jätkusuutlik ja see peab eesoleva kvartali-paari jooksul vähenema, leiab Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa.

“Tallinnas tehti 2012. a. III kvartalis ligi 1900 korteritehingut. Aasta neljas kvartal tuleb samaväärse tulemusega, kui mitte veelgi kõrgemal. Viimati tehti sama palju korteritehingud 2007. a. lõpus, mil kinnisvarabuum asus vaibuma,” kirjeldab toimuvat Mart Saa.

Tänane sissetulekute, intressimäärade ja korterihindade suhe on ostjaid soosiv. Turgu aga pärsivad kõrge tööpuudus, majandusolukorra määramatus ja kasvavad hinnad. Kasvanud ehitushinnad veavad endaga kaasa uute korterite hindu, vanade korterite hinnad on samuti vaikselt tõusmas.

Kui arvestame eluruumide tehingute koguarvu suhtena elamufondi, siis saame väita, et 2012. aastal käibib Tallinnas eluruumidest ligi 5%. Kui tavapäraseks peetakse elamispindade käivet 3…5%, siis asume täna normaalsuse ülemise piiri lähistel.

Tegelikkuses aga oleme majanduse tugevast stabiilsest kasvust kaugel. Oleme täna veel majanduskriisis, mille lahenduste otsimisega alles tegeletakse. Seega vastaks tänasele ebakindlale majanduskeskkonnale märksa madalam elamufondi käibimine.

“Järeldusena võime välja tuua, et suure elamispindade tehingute arvu põhjused on madal euribor ja pangalaenude intressimäär ning asjaolu, et täna vormistatakse mitmeid arendusprojektide asjaõiguslepinguid. Need tegurid ei ole jätkusuutlikud. Seega tuleb turuosalistel – ostjatel, müüjatel, vahendajatel, arendajatel arvestada, et see pidu ei jätku lõputult ning tehingute arv tõmbab juba eeloleva aasta esimese poolega tagasi,” leiab Mart Saa.

Arco Real Estate AS on ettevõte, mis kuulub 1992. a Eestis asutatud Arco Vara gruppi, kelle tegevus hõlmab nii kinnisvara vahendus-, arendus- kui ka ehitustegevust. Firmal on esindused 17 linnas Eestis, Lätis, Ukrainas ja Bulgaarias. Grupis töötab ca 130 inimest. Arco Real Estate AS põhilisteks tegevusvaldkondadeks on kinnisvara vahendus, hindamine, väikearendus, nõustamine ja haldus.

Mart Saa
Arco Real Estate AS juhatuse liige
+372 503 1070
mart.saa@arcovara.ee
www.arcovara.ee

Üüriäri KKK: Kas hallata üürikorterit ise või tellida haldusteenus?

13.12.2012 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui ei, siis tasub teenus sisse osta.

Loomulikult ohverdab selline üürileandja osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.

Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Majade pakkumishinnad langesid aastaga 1%

12.12.2012 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti tänavu nuvembris kogu Eestis müügiks 5012 maja. Majade müügipakkumise ruutmeetrihind oli 788 €/m², mis on aastatagusest 1% madalamal.

Majade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 3% võrra. Seda eelkõige Harju maakonnas olevate majade vähenenud pakkumise tõttu. Harjumaal pakuti novembris müügiks 2826 maja, mis müüdustab kogu Eesti pakkumistest ligi 60%.

Harjumaa majade pakkumine vähenes aastataguse ajaga võrreldes 5%.

Eesti suuruselt teine majade pakkumise piirkond on Tartumaa. Sealne vähenes pakkumiste arv aastaga 20%. Tänavu novembris pakuti Tartumaal müügiks 559 maja.

Majade pakkumishinnad langesid kõikides maakondades peale Harjumaa, Pärnumaa ja Saaremaa. Suuremad hinnakukkumised olid Võrumaal 17% ja Järvamaal 14%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	11/2011	11/2012	Muutus, %	11/2011	11/2012	Muutus, %
Eesti	5 183	5 012	-3%	799,6	788,1	-1%
Harjumaa	2 981	2 826	-5%	941,0	946,6	1%
Ida-Virumaa	69	127	84%	529,8	503,7	-5%
Jõgevamaa	62	54	-13%	352,2	321,6	-9%
Järvamaa	68	79	16%	386,6	333,5	-14%
Läänemaa	97	78	-20%	760,0	700,0	-8%
Lääne-Virumaa	137	152	11%	569,7	522,9	-8%
Pärnumaa	548	564	3%	660,4	678,4	3%
Raplamaa	144	134	-7%	539,0	537,5	0%
Saaremaa	58	61	5%	745,0	779,0	5%
Tartumaa	702	559	-20%	678,6	669,5	-1%
Valgamaa	117	126	8%	425,8	385,1	-10%
Viljandimaa	167	190	14%	474,7	450,3	-5%
Võrumaa	33	62	88%	440,0	363,8	-17%

Balti Eluaseme Taskukohasuse indeks: detsember 2012

11.12.2012 Tõnu Toompark

Selle aasta kolmandas kvartalis paranes eluaseme taskukohasus Balti riigi pealinnadest kõige enam Riias. Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI) – mille aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5 keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit – tõusis Riias teise kvartali 140-lt 152-le kolmandas kvartalis. Vilniuses tõusis BETI väärtus 110-lt 113-le, kuid Tallinnas jäi sisuliselt muutumatuks 163,6-l.

Need BETI väärtused näitavad, et 1,5 keskmist netopalka teeniva leibkonna jaoks on korter kõige taskukohasem Tallinnas, millele järgnevad Riia ja Vilnius – Tallinnas oli leibkonna netopalk 63,6%, Vilniuses 13% ja Riias 52% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase muutuks taskukohaseks. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30a pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Netopalk langes Eestis sesoonsete tegurite tõttu kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 3,6%. See on peamine põhjus, miks Tallinna BETI väärtus jäi sisuliselt muutumatuks. Intressimäärade langus ja korterihindade aeglustunud kasv mõjusid taskukohasusele positiivselt.

Riia BETI väärtuse hüppeliselt paranemist toetasid kõik kolm komponenti, nendest suurim positiivne mõju oli intressimäärade langusel (47 baaspunkti võrra). Korterihinnad langesid 1,7% kvartaalses võrdluses, samas kui netopalk tõusis 0,5%.

Vilniuse BETI väärtuse tõusu mõjutasid intressimäärade langus (32 baaspunkti võrra) ja kõrgem netopalk (0,1%). Taskukohasuse paranemist pärssis mõnevõrra korterihindade tõus.

Aeg, mida meie leibkond vajab kodulaenu 15% suuruse sissemakse kogumiseks, pikenes võrreldes teise kvartaliga Tallinnas umbes kuu võrra (25,8 kuuni) ja Vilniuses poole kuu võrra (36,9 kuuni). Sama näitaja Riias aga lühenes kahe nädala võrra 26,3 kuuni.

BETI väärtus on 100 sel juhul, kui leibkond maksab 30% oma netopalgast kodulaenu tagasimakseteks. Kui indeksi väärtus on suurem kui 100, on leibkonna jaoks eluase taskukohane. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda taskukohasem eluase neile on.

Tutvu värske ülevaatega siin.