Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
 

Balti Eluaseme Taskukohasuse indeks: detsember 2012

Selle aasta kolmandas kvartalis paranes eluaseme taskukohasus Balti riigi pealinnadest kõige enam Riias. Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI) – mille aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5 keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit – tõusis Riias teise kvartali 140-lt 152-le kolmandas kvartalis. Vilniuses tõusis BETI väärtus 110-lt 113-le, kuid Tallinnas jäi sisuliselt muutumatuks 163,6-l.

Need BETI väärtused näitavad, et 1,5 keskmist netopalka teeniva leibkonna jaoks on korter kõige taskukohasem Tallinnas, millele järgnevad Riia ja Vilnius – Tallinnas oli leibkonna netopalk 63,6%, Vilniuses 13% ja Riias 52% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase muutuks taskukohaseks. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30a pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Netopalk langes Eestis sesoonsete tegurite tõttu kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 3,6%. See on peamine põhjus, miks Tallinna BETI väärtus jäi sisuliselt muutumatuks. Intressimäärade langus ja korterihindade aeglustunud kasv mõjusid taskukohasusele positiivselt.

Riia BETI väärtuse hüppeliselt paranemist toetasid kõik kolm komponenti, nendest suurim positiivne mõju oli intressimäärade langusel (47 baaspunkti võrra). Korterihinnad langesid 1,7% kvartaalses võrdluses, samas kui netopalk tõusis 0,5%.

Vilniuse BETI väärtuse tõusu mõjutasid intressimäärade langus (32 baaspunkti võrra) ja kõrgem netopalk (0,1%). Taskukohasuse paranemist pärssis mõnevõrra korterihindade tõus.

Aeg, mida meie leibkond vajab kodulaenu 15% suuruse sissemakse kogumiseks, pikenes võrreldes teise kvartaliga Tallinnas umbes kuu võrra (25,8 kuuni) ja Vilniuses poole kuu võrra (36,9 kuuni). Sama näitaja Riias aga lühenes kahe nädala võrra 26,3 kuuni.

BETI väärtus on 100 sel juhul, kui leibkond maksab 30% oma netopalgast kodulaenu tagasimakseteks. Kui indeksi väärtus on suurem kui 100, on leibkonna jaoks eluase taskukohane. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda taskukohasem eluase neile on.

Tutvu värske ülevaatega siin.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Sel aastal viimasena: Kinnisvara hindamise ABC koolitus

Kinnisvarakool: Hindamise ABC koolitusSelle aasta koolitused on peaaegu lõppenud. Viimase koolitusena toimub neljapäeval 13/12/2012 Kinnisvara hindamise ABC koolitus, mis keskendub hindamise keeruka maailma detailidele.

Koolitus Hindamise ABC on suunatud:

  • maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
  • maakleritele ja eraisikutele, kes soovivad teha karjääri kinnisvarahindajana;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu.

Hindamise ABC koolitust viivad läbi kutselised hindajad Martin Kõiv ja Kristjan Gross. Mõlemad mehed on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed, Kristjan on ka vastne hindajate ühingu tiitli “Parim kolleeg 2012″ omanik.

Registreeru kohe, sest parimad jõulukingid tuleb endale ise teha.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5%

Ehitushinnaindeks rühib jõudsalt kasvusuunal. Indeks jääb oma tipule veel küll kümmekond punkti alla. Praktikud tõdevad juba ammu, et reaalsed ehitushinnad on kunagise buumi tasemel, kui mitte veel kõrgemal.

2012 III kvartaliks on ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel aastaga tõusnud 5,0%.

Indeksi oluliseimaks tõusukomponendiks oli tööjõud, mis aastatagusega võrreldes kasvas 8%.

Ehitusmaterjalide aastane hinnatõus oli 3,6% ja ehitusmasinatel 6,7%.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Investeerimisturgu ähvardab ülekuumenemise oht

Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest ilmneb, et hetkel on aktiivseimateks turgudeks kaubanduspindade turg ning investeerimisturg. Mõlema puhul on käimas aktiivne turutegevus, kuid on oht, et liiga agressiivse tegevuse tulemuseks on ülekuumenemine.

Büroopindade turul on endiselt puudus A ja B1 klassi büroohoonete pindade järele – seda nii suurenenud nõudluse kui ka uute hoonete puuduse tõttu. B2 ja C klassi büroohoonetes on vakantsete pindade arv eelnevatele vastupidiselt hoopis kasvamas.

Kaubanduspindade turul jätkub võidujooks nii toidupoodide kui ka kaubanduskeskuste vahel, kus järjepanu tuleb uudiseid uute arenduste ja laienduste kohta.

“Kaubanduskeskuste puhul võidavad tõenäoliselt värskete ideede ja uute kontseptsioonidega suuremad keskused ning väiksemate keskuste tähtsus hakkab vähenema. Kuna kõik jaemüüjad võitlevad põhimõtteliselt samade asukohtade ja projektide pärast, siis on agressiivne laienemine mõjutanud ka maa hinda, mis võib mingil hetkel tasuvate arenduste jaoks liiga kõrgele kerkida. Üldiselt on aga hetkeseis kaubanduspindade turul üsna vastuoluline, kuna tarbijausaldus ei toeta sellist agressiivset arengut, eriti esmatarbekaupade võtmes ning mitmed jaemüüjad ja üürileandjad on tunnistanud, et see ei ole jätkusuutlik. Samas ei taha keegi olla esimene, kes oma plaanide osas järele annab,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Lao -ja tööstuspindade turul on praegu esiplaanil logistikaettevõtted, mis laienevad ja otsivad uusi ja suuremaid pindasid. Siinkohal võib laienemine seisneda mitte ainult kinnisvara, vaid kogu äri üle võtmises. Positiivse arengu peamiseks põhjuseks on suurenenud sisetarbimine ja kasvavad jaemüüginäitajad.

Investeerimisturul on üldist majanduskliimat ja turu suurust arvestades aktiivselt tehinguootel liiga palju investeeringuobjekte. Osad müüjad tunnetavad turuolukorda väga aktiivsena ja müügiks atraktiivsena, mistõttu on nad oma pakutava kinnisvara selgelt ülehinnanud.

Selle olukorra taustal on pangad ettevaatlikud ja karmistanud oma laenupoliitikat.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

SEB eluaseme ostujõu indeks: Baltimaade pealinnades on perede finantsvõimalused korteri soetamiseks paranenud

Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis indeks enim Riias – 4,2 ruutmeetri võrra 48,4 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

Kuigi indeks Leedu ja Eesti pealinnades kasvas praktiliselt võrdselt, saab Vilniuse elanik endiselt endale lubada kõige väiksemat, 36,9 ruutmeetri suurust korterit, mis on siiski 2,2 ruutmeetrit rohkem kui 2011. aasta 3. kvartalis. Lõunanaabritega võrreldes on keskmise sissetulekuga tallinlasel võimalik soetada kõige avaram elamispind – SEB eluaseme ostujõu indeks Tallinnas kasvas aastaga 2,1 ruutmeetri võrra 50,9 ruutmeetrini.

SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: „Eluasemete kättesaadavus Balti pealinnades paranes eelkõige uute eluasemelaenude keskmise intressimäära alanemise tõttu. Viimase 12 kuu jooksul vähenes keskmine efektiivne eurodes antud eluasemelaenude intressimäär rohkem kui 0,8 protsendipunkti, suurendades elamispindade kättesaadavust umbes 9% võrra. Selle aasta kolmandas kvartalis oli kõige madalam eluasemelaenude keskmine intressimäär Eestis (2,94 protsenti). Järgnesid Leedu (3 protsenti) ja Läti (3,36 protsenti).”

„On huvitav, et ka uute korterite kättesaadavuselt edestab Tallinn teisi Balti pealinnu. Arvestades uute korterite hindu, eluasemelaenude keskmist intressimäära ja teisi tingimusi, on keskmise sissetuleku saajal võimalik osta Riias vaid 24,3 ruutmeetrit elamispinda, Vilniuses 24,6 ruutmeetrit ja Tallinnas 31,7 ruutmeetrit,” lisas SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

*SEB eluaseme ostujõu indeks on ruutmeetri arv, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

III kvartalis majanduskasv kiirenes

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,6%-ni.

Kõige enam panustas majanduskasvu juba neljandat kvartalit järjest ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning taristuobjektide ehitus. Suurema panuse majanduskasvu andis ka haldus- ja abitegevuse, info ja side, põllu- ja metsamajanduse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kiire kasv. Info ja side tegevusala mõjutas enim programmeerimise jm IT-alaste tegevuste, veonduse ja laonduse tegevusala aga enim laonduse ja veondust abistavate tegevusalade kasv.

Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas küll protsendi võrra, kuid selle panus majanduskasvu oli väike. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu toetas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine.

III kvartalis vähenes mäetööstuses, finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses loodud lisandväärtus. Samas oli lisandväärtuse langusega tegevusalade mõju SKP-le oluliselt väiksem kui II kvartalis.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus hinnamõjusid arvestades 3%-ni teenuste ekspordi vähenemise tõttu. Teenuste eksporti mõjutas oluliselt meretranspordi ning ladustamisteenuste ja veondust abistavate teenuste kiire vähenemine. Kaupade eksport kasvas 5% ning seda mõjutas enim elektriseadmete, masinate ja seadmete ning jookide väljavedu. Kaupade ja teenuste import kiirenes 9%-ni. Kaupade import kasvas 8% mõjutatuna enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sisseveost. Koguekspordi- ja impordi suhe SKP-sse on viimastes kvartalites järk-järgult suurenenud, moodustades III kvartalis vastavalt 95% ja 93%. Netoekspordi suhe SKP-sse moodustas 1,4% (II kvartalis oli see 2,7%).

Et III kvartalis kasvas SKP hõivatute juurdekasvust kiiremini ning töötatud tundide arv isegi vähenes, suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 2% ja 6%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 5%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest oluliselt kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasvas neljandat kvartalit järjest.

Nõrga välisnõudluse taustal toetas Eesti majanduskasvu oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kiirenes III kvartalis 11%-ni. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 34% mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv kiirenes 7%-ni, kusjuures suurim mõju oli toidukaupade, isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse, varuosade) ning puhke- ja kultuuriteenuste (nt kino-, teatri-, kontserdikülastused) tarbimise kasvul.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Millega peab arvestama kodu ostmisel

Tänapäeva inimene on kiire elutempoga ja teeb tihti kas harjumusest või siis sõprade soovitustest johtuvalt suuremate otsuste tegemisel emotsionaalseid valikuid. Üheks suuremaks otsuseks on kodu ostmine, mille otsimiseks ning ka valmimiseks kuluvat aega ja teadmisi ei tohiks alahinnata. Vähese info alusel korteri või maja ostmine võib hiljem kaasa tuua ootamatusi – näiteks väga suured kulutused või üllatuse, et ostetud hoone ei sobi kas suuruselt, asukohalt, ehitusmaterjalide poolest või mõnel muul kaaluval põhjusel.

Läbi mõtlema või juhuslikud valikud võivad kujuneda rõõmu asemel hoopis mureks, seega on koduostjatele soovitav eluaseme ostmise protsess endale enne tehingut selgeks teha.

Asukoht Kui su elus on tulemas selline suurem muutus nagu kodu vahetamine/ostmine, siis pead kindlasti arvestama sellega, kui kaugele uuest kodust jäävad töökoht, lasteaed, kool, erinevad huviringid ja trennid. Kui need kõik asuvad äärelinnas, ei ole mõistlik otsida kodu teise linnaotsa.

Igapäevased käigud kodu, töö, lasteaia või kooli vahel kasvatavad lõpuks suuri kulusid. Näiteks kallim korter või maja võib kokkuvõttes mõnel puhul rahaliselt otstarbekamaks osutuda, kuna igapäevasele transpordile kulub oluliselt vähem nii rahalisi kui ka ajalisi ressursse.

Kui piirkond on välja valitud, tutvuge sellega lähemalt – jalutage seal nii päeval kui ka õhtul. Siis saate teada, mis keskkonnaga on tegemist – kui mugav on ühistranspordi ühendus, kus asuvad kauplused, pargid jne. Uusarenduste puhul tuleb mõnikord arvestada sellega, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks just nimelt selliseks, nagu see hetkel on – tavaliselt areneb infrastruktuur elamuarenduste umber aeglaselt välja.

Kui pikaks perioodiks uut kodu planeerite Tänapäeva inimesed on väga liikuvad ja enam ei elata ühes kodus elu lõpuni. Kodu valikul peab kindlasti vaatama kaugemale ning mõtlema selle peale, kui suur pere tulevikus võiks olla, on seal kolm, viis või veel rohkem liiget.

Üksikule või lasteta perele sobib väiksem avatud köögiga korter, mis on sel eluetapil täiesti sobilik. Kui perre tuleb juurdekasv ning selline kodu jääb juba kitsaks, on oluline, kas tegu on korteri- või majainimestega või vaadatakse hoopis ridaelamu poole.

Ka sellele peab mõtlema, et ükskord saavad lapsed suureks, sest kui mõne aasta pärast lapsed kodust lahkuvad, peab üleval pidama suurt, kõledat ja tühja maja.

Finantseerimis- ning laenuvõimalused Kindlasti peate vaatama pragmaatiliselt üle oma finantspoole, kas teil on võimalik mõni olemasolev kinnisvara realiseerida, osta juurde kas suurem korter, ridamaja või isegi maja – olenevalt sellest, mida eelistate ja millised võimalused teil on. Kõigepealt peaks uurima, millised kulutused ühe või teise tehinguga kaasnevad ning oma sissetulekuid ja väljaminekuid kaaludes otsustama, millise summa eelarvest sinna paigutada saab.

Ei ole mõtet ennast lõhki tõmmata ja üle oma varju hüpata, sest pärast võib kogu tulevane elu olla mitte oma hobide ja lastega tegelemine, vaid kinnisasja üleval pidamine. Kodu ostmine sobib inimestele, kelle elu on stabiilne ning tulevikuperspektiiv Eestiga seotud. Kodu ostes peaks kindlasti mõtlema ka maja üldisele seisukorrale, et soetatud ost vajadusel müügi korral ka likviidne oleks.

Kui te peate korteri ostuks võtma laenu, siis esmalt tuleks kindlasti välja uurida oma laenuvõimalused. Eri pankade laenutingimused võivad suurel määral erineda ja mõistlik on pakkumine võtta vähemalt 3-4 finantsasutuselt ning alles seejärel asuda uue kodu otsingule.

Muidu võib juhtuda, et kaotate palju aega ning võite oma välja valitud korteri või maja kaotada, kui pangas peaks selguma, et valitud korteri finantseerimiseks ei anta vajalikul määral laenu.

Hindamisakt Kui võtate laenu, siis tuleb üldjuhul tellida ka hindamisakt, nii ostetavale objektile kui ka vajadusel lisatagatisele. Hindamisakt tuleb tellida kindlasti firmast, mida aktsepteerib pank, kust tahate laenu saada.

Kui teil on õnnestunud hindamisakt saada kõrgemale hinnale kui see, millega lähete tehingusse, siis arvestab pank laenuandmisel ikkagi reaalselt ostu-müügihinda. Pank ei võta enam arvesse hindamisaktis olevat kõrgemat hinda, aga kui akti tulemus on madalam kui müüdava objekti hind, siis võetakse arvesse aktis olev hind.

Pidage meeles, et hindamisakt tehakse ainult korteri seisukorra kohta, mööbli maksumust, v.a köögimööbel, kui see on sisse ehitatud, sinna sisse ei arvestata. Hindamisakt tehakse viimastel kuudel tehtud tehingute järgi, mis määrabki turuhinna.

Kõrvalkulud Väga olulised on ka igakuised väljaminekud, mis halva kvaliteediga korterelamute puhul võivad kaasa tuua laenumaksega võrdse kulu. Soodne ostuhind ei tähenda veel soodsaid igakuiseid kulusid.

Müüjalt tasub uurida küttesüsteemi seisukorra, kütte liigi ja igakuiste arvete kohta. Aastaid tagasi üliodav gaasiküte ei saa enam vastu näiteks õhksoojuspumpade väikestele kuludele. Kui tegemist on päris uue hoonega, mis eelnevalt pole kasutuses olnud, peaks küsima selle energiaklassi ning võiks uurida, mis on piirkonnas asuvate analoogsete korterelamute kulud.

Mida uuem ja suurem maja, seda mõistlikumad on just küttekulud. Sageli näib, et puuküte on väga soodne, kuid tihti unustavad puukütet kiitvad sõbrad, et mõõta ei saa ainult köetavaid ruumimeetreid, vaid millegi eest peavad ka puud puukuuri jõudma.

Hooldatud ja renoveeritud maja tähendab ilmselt väikseid küttearveid, samas võib ühistul nende tööde teostamiseks olla võetud suurem laen ning selle igakuised tagasimaksed hakkavad ka teie rahakotti mõjutama. Samuti peavad enne ostu sooritamist selged olema ka haldusfirmade kulud jms oluline info.

Kui pärast korteri ostu ilmnevad varjatud vead, mida te korteri ülevaatamisel ei märganud, on teil kohustus sellest kohe müüjat teavitada. Esmalt peab müüja vea ise kõrvaldama, kui ta seda aga ei tee, siis korvama selle puuduse. Kui müüja ei soovi kumbagi teha, siis on teil õigus nõuda korteri hinna alandamist või lepingust taganemist.

Teadlik valik annab alati rahuliku une. Kinnisvaratehingute puhul on see tihti olulisem kui muude ostude puhul, sest pikaajalist laenu ei soovi keegi endale võtta ilusa korteri või kasutult seisva maja eest, kus kunagi kodutunnet ei teki.

Artikli autor:
Andrus Soonsein
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tehingute arv peaaegu buumiaegsel tasemel

Tallinna korteriturul oli käesoleva aasta novembris pärast kinnisvaramulli lõhkemist ja depressiooni aastatel 2007-2010 rekordiline kuu. Maa-ameti andmetel toimus korteritega 683 tehingut, kuid olulist järsku hinnamuutust ei toimunud. Viimase paari aasta jooksul on Tallinnas korterite tehingute hulk kõikunud vahemikus 400-600.

Tehingute arvu rekord sündis siiski juba 2005. aasta novembris kui Tallinnas toimus 1 425 korterite ostu-müügitehingut.

Tehingute arvu suurenemise põhjuseks on eelkõige soodsad laenutingimused koos rekordiliselt madala euriboriga, millega seoses on paljud senised üürnikud asunud ostupoolele. Ostjateks on põhiliselt kohalikud ja mujalt Eestis Tallinnas elama asunud kodanikud, välismaalaste osakaal tehingute hulgas ei ole muutunud.

Ober-Haus Kinnisvara hinnangul mõjutavad korteriturgu ebakindlus ja kõrgenenud inflatsiooniootused, mis sunnib paljusid investeerima eelkõige likviidsemasse kinnisvarasse, milleks on eelkõige 1-2 toalised korterid hinnavahemikus 35 000-60 000 eurot. Seda näitab ka oluliselt kasvanud ilma pangalaenuta sooritatud tehingute hulk, mis erinevatel hinnangutel on 30-40%.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Korteriühistute liit: ühistu kohustus linna maalt lund rookida on ülekohtune

Lumine talv on toonud ühistutele lisamure – kuidas hoida korras nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet hoida korras kinnistuga piirnevad kõnniteed.

Eesti Korteriühistute Liigu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi peab olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda.

“Või siis saaksid ühistud raske töö eest kompensatsiooni,” teeb ta ettepaneku.Korteriühistute heakskiitu on leidnud aga kohalike omavalitsuste aktsioonid, mille käigus jagatakse libedusetõrjeks ühistutele tasuta sõelmeid.

Lumekoristusele katusel ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada.

“Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Linnavaraamet ootab osalema aasta viimastel kinnisvarapakkumistel

Tallinna Linnavaraamet pani enampakkumisele mitmesuguseid kinnisvaraobjekte, neist hinnalisimad on Kivimäe sauna kinnistu ning kesklinnas asuvad mitteeluruumid.

Praeguseks tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud, ärimaa sihtotstarbega 3052 m2 suuruse Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu alghind on 460 000 eurot.

Ühtse müügiobjektina pakkumisel olevate Narva mnt 19//21//23-69 ja Narva mnt 19//21//23-72 korteriomandite alghind on 350 000 eurot. Korteriomandite reaalosadeks on mitteeluruumid kogupindalaga 292,2 m².

Alghinnaga 235 000 eurot on enampakkumisel Ahtri tn 1a/2 hoonestamata kinnistu pindalaga 597 m², kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 70% elamumaa ning 30% ärimaa. Liivalaia tn 40-M182 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 165,7 m², on enampakkumisel alghinnaga 64 710 eurot.

Ostjat ootab ka Raplamaal asuv Lümandu mõisa kinnistu. Ligi 3,7 ha suuruse kinnistu alghind on 70 970 eurot, kinnistul asuvad mõisahoone, mõisa ait linnusemüüride- ja keldriga, valitseja maja, tõllakuur-tall ja lauda vare.

Pelgulinnas asuvast Sõle tn 7 hoonest on enampakkumisel kaks korterit üldpindadega 18 m² ja 24,3 m², korteriomandite alghinnad on vastavalt 12 300 eurot ja 16 800 eurot. Kopli tn 69e // Vasara tn 1 hoones asuv 18,9 m² suurune eluruum on enampakkumisel alghinnaga 6900 eurot. Kristiine linnaosas Seemne tn 2 korterelamus paikneva 61,5 m² suuruse eluruumi alghind on 28 800 eurot. Nõmmel aadressil Männimetsa põik 5 asuvast kortermajast on alghinnaga 12 000 eurot enampakkumisel 28,3 m² suurune eluruum.

Enampakkumisel on ka Harjumaal Vasalemma alevikus asuv 4536 m² suurune elamumaa sihtotstarbega Tööstuse tn 1 kinnistu alghinnaga 11 990 eurot.

Rohkem teavet müügis oleva kinnisvara ning enampakkumisel osalemise tingimuste kohta leiate internetiaadressilthttp://www.tallinn.ee/kinnisvara/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Aktiivne korteriturg vajab rohkem pakkumisi

Kui tarbijate kindlustunde indikaator on viimaste kuude jooksul langenud, siis kaubandusettevõtete kindlustunne hoopis kasvab, sest jõulud on neile tippmüügiaeg. Korteriturul näitab kasvu ainult Tallinn, sest tehingute maht ning keskmine hind ronivad uutesse kõrgustesse; Tartu, Pärnu ja Narva korteriturul on põhinäitajad siiski langenud.

Maa-ameti tehinguandmete alusel tehti Tallinnas novembris 682 korteriomandi tehingut, mis on üle nelja aasta kõrgeim tulemus. Sama on ka keskmise hinnaga, mis Maa-ameti andmetel oli rekordiline 1148 €/m². Aastases võrdluses on hinnakasv 7,5%.

Tehinguandmeid täpsemalt vaadates ilmnes, et uute korterite esmamüüke oli meie andmetel 55 (kõikidest korteriomandi tehingutest ca 8%), millede keskmine hind oli 1591 €/m². Kõige rohkem oli arendusprojekti korteritega tehinguid Kesklinnas (nt Tartu mnt 50a), Pirital (Padriku tee elamu) ja Lasnamäel (Meeliku 23).

Järelturu korterite keskmine hind oli novembris 1114 €/m², mis erineb üsna vähe kogu linna keskmisest. Ka järelturu korterite mediaanhind oli üsna kõrge 1003 €/m². Nende andmete alusel võib öelda, et Tallinna keskmise hinna kasvu taga pole ainult uute korterite müügid, vaid ka teise ringi elamispinnad, sest tehinguobjektideks on olnud pigem heas ja väga heas seisukorras korterid. Ka Domus Kinnisvara maaklerite sõnul on nõudlus just selliste varade vastu suur. Pakkumine on siiski puudulik: uusi kortereid on vähe, mistõttu ostja peab tegema valiku järelturu korterite hulgast.

Teistes vaadeldavates linnades on korteriturg siiski tagasihoidlik. Näiteks Tartus on korteriomandi tehingute arv ja keskmine hind kolmandat kuud järjest languses. Novembrikuu 103 tehingut, sisaldades ainult 7 uue korteri müüki, saavutas keskmiseks hinnaks 882 €/m², mis on oktoobrikuuga võrreldes ca 5% väiksem. Aastases võrdluses on keskmine hind 8,7% kõrgem. Kuna piirkonnas ei ole ostuvõime vähenenud, siis on languse põhjused muus. Maaklerite hinnangul on klientide soovidele vastavat pakkumist vähe.

Pärnus vähenes novembrikuu korteritehingute hulk võrreldes oktoobrikuuga üsna tublisti – 16 tehingut vähem, kokku 49 tehingut. Ka tehingute keskmine hind langes, lausa 10%, kuid aastases võrdluses oli tänavu novembrikuu keskmine hind 8% kõrgem.

Turu passiivsust oli tunda ka turu käitumisest, oktoobrikuine aktiivne korterite otsimine ja vaatamine novembrikuus taandus. Märgata oli huvi vähenemist just vanemate ja ahiküttega korterite vastu, väiksem huvi oli ka Ülejõe korterite vastu. Tehinguid tehti kesklinna ja Mai rajoonis just heas seisukorras korteritega. Võib öelda, et jätkuv nõudlus on 2- ja 3-toaliste korterite vastu uuemates kortermajades.

Narvas korteriomandi tehingute arv langes, kokku 55 tehingut, mis on siiski linna keskmine tulemus. Tehingute hind see-eest tõusis (5%), olles novembris 365 €/m².

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eluasemelaenude võtjad väärivad madalamat intressimäära

Arco VaraEluasemelaenude intressimäär on viimaste aastate jooksul küll kukkunud, kuid märksa vähem, kui intressimäära baasiks olev euribor. Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa leiab, et arvestades kinnisvaraturu positiivset olukorda võiks eluasemelaenude intressimäärad langeda euriboriga samas tempos.

Eluasemelaenude turg on aktiveerunud tänu madalatele intressimääradele. Viimase aasta jooksul on tüüpiliseks eluasemelaenude intressimäära aluseks olev euribor langenud 1,4 protsenti. Tarbijani jõudev eluasemelaenu intressimäär on aastaga aga kukkunud kõigest 0,7 protsenti.

“Aastaga on euribor kukkunud üle nelja korra ehk kuu keskmisena 1,8 pealt 0,4 protsendile. Euriborile liidetav riskimarginaal on aga seevastu kasvanud 1,6 protsendi pealt 2,3 protsendile,” analüüsib olukorda laenuturul Mart Saa. “Nii on laenuvõtjani jõudev eluasemelaenu lõplik intressimäär vaatamata euribori jätkuvale kukkumisele olnud viimased kolm kuud 2,7 protsenti.”

Tänane elamispindade turg on näidanud stabiilset ja mitte liiga kõrget hinnatõusu. Turg on aktiivne ja tehinguid tehakse märkimisväärselt. Eluasemelaenude käibed on stabiilsed ja väikeses tõusus. Need näitajad ütlevad, et eluasemeturule laenu andmine ei ole seotud liigsete riskidega, mida peaks hinnastama võrdväärselt riskantsele kriisiajale.

“Tänane kinnisvara- ja eluasemeturg ei vaevle teadmatuses nagu näiteks 2009.-2010. aastal, mil riskimarginaalid olid tänastega võrreldavad. Eesti eluasemelaenude võtjad väärivad madalamat intressimäära,” leiab Mart Saa.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Üürituru korda saamiseks napib poliitilist tahet

Rahandusministeeriumis on asja arutatud ja olemas mitu ideed, kuid need on kalevi alla lükatud.

Ajal, kui maksuametnikud saadavad kinnisvaraportaalide kuulutuste põhjal korterit välja üürida soovivatele inimestele meeldetuletusi tulumaksu tasumise kohustuse kohta, tegi Eesti kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel eilses Eesti Päevalehes ettepaneku, et üürituru olukorra parandamiseks võiks tulumaksu alandada seniselt 21 protsendilt 10-le.

Ettepanekut toetavad ka Eesti omanike keskliit ja Eesti maksumaksjate liit.

Maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul toetab amet üldiselt ideid, mille eesmärk on parandada inimeste maksekäitumist ja mis põhinevad analüüsil.

Ideesid on arutatud

„Mis puudutab konkreetset ettepanekut, siis siin on tegemist eelkõige maksupoliitilise otsusega, millele peab hinnangu andma rahandusministeerium,” ütles Udde. Rahandusministeeriumist öeldi, et eelnimetatud osapooltega on kohtutud ja ideid arutatud, kuid midagi konkreetset pole otsustatud. Eesti Päevalehele teadaolevalt on ministeeriumis arutatud ja olemas mitu ideed, kuidas üüriturgu korrastada, kuid need on piltlikult öeldes kalevi all, kuna napib poliitilist tahet küsimusega tegeleda.
Üüriturul liigub palju raha. Näiteks annavad eraisikud ja ettevõtted hinnanguliselt Tallinnas

üürile 30 000 eluruumi. Valdav osa sellest pinnast on 2–3-toalised korterid. Kui võtta keskmiseks üürituluks 250 eurot kuus, saab rääkida 90 miljoni eurosest käibest aastas ja maksutulust ligi 19 miljonit eurot. Kevadel streikinud õpetajate palgatõusu rahuldamiseks kuluks 24 miljonit.

Kuigi üüritulu deklareerijate arv on aasta-aastalt suurenenud ja sel aastal küündis see maksuameti kinnitusel üle 23 000 inimese, on see siiski Eesti Päevalehte konsulteerinud kinnisvaraekspertide hinnangul kuni alla poole eraisikutest.

SEADUS: Muutmiskohti mujalgi

Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki hinnangul peaks esimese asjana tasakaalu viima võla­õigusseaduse reguleeritava eluruumi üürileandmise osa.

Näiteks praegu on üürnikul võimalik liiga kõrge üür vaidlustada, kuigi ta on ise hinnas kokku leppinud.

http://www.epl.ee/news/eesti/uurituru-korda-saamiseks-napib-poliitilist-tahet.d?id=65366006

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

Kinnisvarakool: kinnisvara fotokoolitusOn teada-tuntud tõde, et pilt on kinnisvaramüügil märksa tähtsam, kui müügiobjekti juures olev kirjeldav tekst ruutmeetritest ja vaate suundadest.

Ilma pildita kinnisvarakuulutus ei saa klikke. Kinnisvaraportaalide otsimootorid lausa võimaldavad piltideta kuulutused välistada.

Esmaspäevasel 10/12/2012 kinnisvara fotokoolitusel räägimegi sellest, kuidas teha pilt, mis müüb.

Vaatleme teemaseid fotoaparaadi seadete määramisest kuni kaadri koostamise ja pildi järeltöötluseni.

Koolituse tulemusena on Sul kinnisvarafotod märksa paremad ja ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Registreeru kohe, sest ilus pilt toob kliendid kohale.

Info ja registreerimine

Margot Toompark

Kinnisvarakool OÜ

Koolituste müük ja korraldus

+372 525 6655

kool@kinnisvarakool.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Vastuoluline üüriturg

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut.

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas toimunud paradigma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga. Samuti saadi kogemus, et kinnisvara hinnad ei saa ainult tõusta.

Kinnisvarabuumi ajal soetatud korterite omanikud või ka varasemast ajast mitme korteri omanikud on dilemma ees, kas müüa või anda vara üürile? Eriti kui saadav üüritulu ületab igakuiselt pangale tasutavat laenumakset. Siin ongi põletav vastuolu – kui tasuda seaduskuulekalt üüritulult tulumaksu üldkehtivas määras ehk 21%, siis kipub müük olema selgelt tasuvam ja olemegi probleemi ees – miks normaalne üüriturg kuidagi välja ei kujune?

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on seisukohal, et elamispindade üürituru läbipaistvuse suurendamiseks ja reaalse konkurentsi tekitamiseks tasub riigil kaaluda eraisikust eluruumi üürileandjatele tulumaksuvabastust.

Tänane eluruumide üürileandmine toimib paljuski läbipaistmatu eraisikult-eraisikule suunatud ärina. Läbipaistmatus tähendab nõrku või puuduvaid üürilepinguid, ebakindlust nii üürileandja kui üürniku poolt ja mis siin salata – ebaausat manööverdamist maksudega.

Maksustamise mõttes hallis tsoonis asuv üürisektor annab olulise konkurentsieelise makse mittemaksvatele üürileandjatele. EKFL teeb ettepaneku see eelis kõrvaldada.

Tulumaksuvabastus pöörab ebaausa äri konkurentsieelise tagurpidi. Tulumaksuvabastuse puhul saab eduseisu üürileandja, kes on valmis sõlmima korrektseid üürilepinguid ja liigutama üüriraha ausalt läbi pangakontode.

Maksusoodustused võimaldab üüripakkumisse tuua uusi kortereid ja seeläbi üürisektoril laieneda. Täna kasutab üüripinda hinnanguliselt 15% inimestest, see number võiks kasvada arenenud riikide suunas ja jõuda suurusjärku 25-35%.

Laiem üürituru osakaal võimaldab kõikidele inimestele paremat eluruumi valikuvõimalust ja suurendaks tööjõu mobiilsust. Laiem üüriturg hoiaks hinnad stabiilsed ja ära jääksid igasügisesed üürituru mini-buumid.

Ettepanek eraisikute üüritulu tulumaksuvabastuseks on ajendatud olukorrast, kus tänavu sügisel on üüriturul pakkumisi ligi 30-40% eelmisest aastast vähem. Tõsi, novembris on pakkumiste arv näidanud taas tõusutendentsi.

Käesoleval ajal on Tallinnas üürikorterite pakkumisi ca 1100-1200 keskmise hinnaga 300 eurot kuus. Oluliselt on hakanud üürihindu mõjutama sundkulude (kommunaalteenuste) märkimisväärne tõus. Potentsiaalne üürnik analüüsib ju kulusid kogumist, üür pluss sundkulud.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 16 lg 1 järgi on eraisikust kinnisvara üürile andjatest kohustatud deklareerima saadud tulud, kuid praktikas  jätab suurem osa neist saadavad tulud deklareerimata, mille tõttu jäävad riigikassasse laekumata miljonid eurod. Üüritulu deklareerimata jätmist soodustab peamiselt kaks asjaolu:

  • Esiteks – TuMS järgi pole võimalik deklareerida kinnisvara omamisega kaasnevaid kulusid. Näiteks maamaks, varakindlustus, remondi- ja renoveerimiskulud. Kui kinnisvaraomanik soovib üürimisega kaasnevaid kulusid deklareerida, siis peaks ta hakkama füüsilisest isikust ettevõtjaks, kuid sellega kaasneb omakorda sotsiaalmaksukohustus. Samuti ei oleks see kooskõlas sotisaalmaksu loogikaga kuna kinnisvara üürimisest saadud tulu pole klassikalises mõttes aktiivne st töötegemisest saadud tulu. Tegemist ei ole mõistliku lahendusega kinnisvara väljaüüriva eraisiku jaoks.
  • Teiseks – kontrollorganil, Maksu- ja Tolliametil, on läbi olemasolevate andmebaaside keeruline teostada kontrolli kinnisvara väljaüürijate üle.

Selleks, et kinnisvara üürimisest saadud tulusid hakataks deklareerima nagu seadus kohustab, tuleb muuta TuMS-i üürileandja jaoks sõbralikumaks. Idee teostamise üheks võimaluseks oleks, et TuMS §16 viiakse sisse muudatused, mille tulemusel eraisikud saavad kinnisvara üürimisest saadud tulude deklareerimisel arvestada sisse ka kinnisvara üürimisega kaasnevaid kulusid kuludokumentide põhjal – maamaks, kindlustus, korteriühistu remondifond, kinnisvara renoveerimiskulud.

Üürikulude deklareerimise võimalusega loodaks eeldused, et kinnisvara väljaüürijad hakkavad Maksu ja Tolliametile tasuma tulumaksu, kui üüritulud ületavad üürikulusid. Samuti looks nimetatud seadusemuudatus eeldused, et eraisikutest kinnisvaraomanikud on motiveeritud investeerima kinnisvara renoveerimisse, mis omakorda parandab üürniku eluaseme tingimusi. Kinnisvara renoveerimise tulemuseks on amortiseerunud elamufondi kvaliteedi paranemine, mis väljenduks eelkõige kortermajade soojustamises ja energiasäästus.

Lisaks eelnevalt nimetatule pakume välja ka alternatiivi: kinnisvara üürimisest saadud tulude maksustamine oleks madalama maksumääraga – näiteks 10%. Analoogset lahendust (10%) kasutatakse praegu mitteresidendi teatud liiki tulude maksustamisel ning see säte teeniks sama eesmärki st eelduslikud kulud võetakse arvesse ja ära jääb keeruline kontrollimenetlus.

Kirjeldatud ettepanekutega on Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga ühinenud ka Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Maksumaksjate Liit pöördumistes Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole. Seni oleme jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes.

Tõnis Rüütel
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark