Millega peab arvestama kodu ostmisel (1)

Tänapäeva inimene on kiire elutempoga ja teeb tihti kas harjumusest või siis sõprade soovitustest johtuvalt suuremate otsuste tegemisel emotsionaalseid valikuid. Üheks suuremaks otsuseks on kodu ostmine, mille otsimiseks ning ka valmimiseks kuluvat aega ja teadmisi ei tohiks alahinnata. Vähese info alusel korteri või maja ostmine võib hiljem kaasa tuua ootamatusi – näiteks väga suured kulutused või üllatuse, et ostetud hoone ei sobi kas suuruselt, asukohalt, ehitusmaterjalide poolest või mõnel muul kaaluval põhjusel.

Läbi mõtlema või juhuslikud valikud võivad kujuneda rõõmu asemel hoopis mureks, seega on koduostjatele soovitav eluaseme ostmise protsess endale enne tehingut selgeks teha.

Asukoht Kui su elus on tulemas selline suurem muutus nagu kodu vahetamine/ostmine, siis pead kindlasti arvestama sellega, kui kaugele uuest kodust jäävad töökoht, lasteaed, kool, erinevad huviringid ja trennid. Kui need kõik asuvad äärelinnas, ei ole mõistlik otsida kodu teise linnaotsa.

Igapäevased käigud kodu, töö, lasteaia või kooli vahel kasvatavad lõpuks suuri kulusid. Näiteks kallim korter või maja võib kokkuvõttes mõnel puhul rahaliselt otstarbekamaks osutuda, kuna igapäevasele transpordile kulub oluliselt vähem nii rahalisi kui ka ajalisi ressursse.

Kui piirkond on välja valitud, tutvuge sellega lähemalt – jalutage seal nii päeval kui ka õhtul. Siis saate teada, mis keskkonnaga on tegemist – kui mugav on ühistranspordi ühendus, kus asuvad kauplused, pargid jne. Uusarenduste puhul tuleb mõnikord arvestada sellega, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks just nimelt selliseks, nagu see hetkel on – tavaliselt areneb infrastruktuur elamuarenduste umber aeglaselt välja.

Kui pikaks perioodiks uut kodu planeerite Tänapäeva inimesed on väga liikuvad ja enam ei elata ühes kodus elu lõpuni. Kodu valikul peab kindlasti vaatama kaugemale ning mõtlema selle peale, kui suur pere tulevikus võiks olla, on seal kolm, viis või veel rohkem liiget.

Üksikule või lasteta perele sobib väiksem avatud köögiga korter, mis on sel eluetapil täiesti sobilik. Kui perre tuleb juurdekasv ning selline kodu jääb juba kitsaks, on oluline, kas tegu on korteri- või majainimestega või vaadatakse hoopis ridaelamu poole.

Ka sellele peab mõtlema, et ükskord saavad lapsed suureks, sest kui mõne aasta pärast lapsed kodust lahkuvad, peab üleval pidama suurt, kõledat ja tühja maja.

Finantseerimis- ning laenuvõimalused Kindlasti peate vaatama pragmaatiliselt üle oma finantspoole, kas teil on võimalik mõni olemasolev kinnisvara realiseerida, osta juurde kas suurem korter, ridamaja või isegi maja – olenevalt sellest, mida eelistate ja millised võimalused teil on. Kõigepealt peaks uurima, millised kulutused ühe või teise tehinguga kaasnevad ning oma sissetulekuid ja väljaminekuid kaaludes otsustama, millise summa eelarvest sinna paigutada saab.

Ei ole mõtet ennast lõhki tõmmata ja üle oma varju hüpata, sest pärast võib kogu tulevane elu olla mitte oma hobide ja lastega tegelemine, vaid kinnisasja üleval pidamine. Kodu ostmine sobib inimestele, kelle elu on stabiilne ning tulevikuperspektiiv Eestiga seotud. Kodu ostes peaks kindlasti mõtlema ka maja üldisele seisukorrale, et soetatud ost vajadusel müügi korral ka likviidne oleks.

Kui te peate korteri ostuks võtma laenu, siis esmalt tuleks kindlasti välja uurida oma laenuvõimalused. Eri pankade laenutingimused võivad suurel määral erineda ja mõistlik on pakkumine võtta vähemalt 3-4 finantsasutuselt ning alles seejärel asuda uue kodu otsingule.

Muidu võib juhtuda, et kaotate palju aega ning võite oma välja valitud korteri või maja kaotada, kui pangas peaks selguma, et valitud korteri finantseerimiseks ei anta vajalikul määral laenu.

Hindamisakt Kui võtate laenu, siis tuleb üldjuhul tellida ka hindamisakt, nii ostetavale objektile kui ka vajadusel lisatagatisele. Hindamisakt tuleb tellida kindlasti firmast, mida aktsepteerib pank, kust tahate laenu saada.

Kui teil on õnnestunud hindamisakt saada kõrgemale hinnale kui see, millega lähete tehingusse, siis arvestab pank laenuandmisel ikkagi reaalselt ostu-müügihinda. Pank ei võta enam arvesse hindamisaktis olevat kõrgemat hinda, aga kui akti tulemus on madalam kui müüdava objekti hind, siis võetakse arvesse aktis olev hind.

Pidage meeles, et hindamisakt tehakse ainult korteri seisukorra kohta, mööbli maksumust, v.a köögimööbel, kui see on sisse ehitatud, sinna sisse ei arvestata. Hindamisakt tehakse viimastel kuudel tehtud tehingute järgi, mis määrabki turuhinna.

Kõrvalkulud Väga olulised on ka igakuised väljaminekud, mis halva kvaliteediga korterelamute puhul võivad kaasa tuua laenumaksega võrdse kulu. Soodne ostuhind ei tähenda veel soodsaid igakuiseid kulusid.

Müüjalt tasub uurida küttesüsteemi seisukorra, kütte liigi ja igakuiste arvete kohta. Aastaid tagasi üliodav gaasiküte ei saa enam vastu näiteks õhksoojuspumpade väikestele kuludele. Kui tegemist on päris uue hoonega, mis eelnevalt pole kasutuses olnud, peaks küsima selle energiaklassi ning võiks uurida, mis on piirkonnas asuvate analoogsete korterelamute kulud.

Mida uuem ja suurem maja, seda mõistlikumad on just küttekulud. Sageli näib, et puuküte on väga soodne, kuid tihti unustavad puukütet kiitvad sõbrad, et mõõta ei saa ainult köetavaid ruumimeetreid, vaid millegi eest peavad ka puud puukuuri jõudma.

Hooldatud ja renoveeritud maja tähendab ilmselt väikseid küttearveid, samas võib ühistul nende tööde teostamiseks olla võetud suurem laen ning selle igakuised tagasimaksed hakkavad ka teie rahakotti mõjutama. Samuti peavad enne ostu sooritamist selged olema ka haldusfirmade kulud jms oluline info.

Kui pärast korteri ostu ilmnevad varjatud vead, mida te korteri ülevaatamisel ei märganud, on teil kohustus sellest kohe müüjat teavitada. Esmalt peab müüja vea ise kõrvaldama, kui ta seda aga ei tee, siis korvama selle puuduse. Kui müüja ei soovi kumbagi teha, siis on teil õigus nõuda korteri hinna alandamist või lepingust taganemist.

Teadlik valik annab alati rahuliku une. Kinnisvaratehingute puhul on see tihti olulisem kui muude ostude puhul, sest pikaajalist laenu ei soovi keegi endale võtta ilusa korteri või kasutult seisva maja eest, kus kunagi kodutunnet ei teki.

Artikli autor:
Andrus Soonsein
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

45 − 38 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine