Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

Statistikaamet: Keskmine palk tõusis mullu 8,1%

06.03.2025

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik.

Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk.

Madalaim keskmine palk oli mullu majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1264 eurot). Suurim palgakasv toimus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (11,9%) ning muude teenindavate tegevuste tegevusalal (9,8%).

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Nii keskmise kui mediaanpalga puhul on märgata viimastel aastatel palgakasvu, kuid 2024. aastal palgakasv aeglustus. „Mediaanpalk oli mullu 1628 eurot. Võrreldes 2023. aastaga, mil mediaanpalk oli 1501 eurot, oli palgakasv 8,5%,“ sõnas ta.

Kõige enam töötas 2024. aastal palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal, täpsemalt 101 400 inimest, kes moodustasid 17% kõigist töötajatest. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ligi 90 000 töötajaga, haridusvaldkond ligi 65 000 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 48 000 töötajaga.

Mullu viimases kvartalis oli keskmine palk 2062 eurot

2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine palk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui eelneval aastal samal ajal. Mediaanpalk oli mullu viimases kvartalis 1699 eurot.

Kõrgeim keskmine palk 2024. aasta neljandas kvartalis oli Tallinnas – 2407 eurot. „Nii Harju kui ka Tartu maakonnas oli keskmine palk Eesti keskmisest kõrgem, vastavalt 2299 ja 2092 eurot,“ selgitas Saagpakk ja lisas, et kõige madalam palgatase viimases kvartalis oli Valga maakonnas (1507 eurot). Alla 1600 euro jäi keskmine palk ka Saare (1584 eurot) ja Lääne (1586 eurot) maakonnas.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Üüripakkumise suur maht surub hinda alla

06.03.2025

Kinnisvaraportaali KV.EE 02.2025 pakkumisse lisatud Tallinna korterite keskmine üüripakkumiste hind oli 13,1 €/m². Seda on 0,1 €/m² võrra vähem kui kuu varasemalt.

Kõige kõrgemat hinda küsitakse ootuspäraselt ühetoaliste korterite eest. Portaali KV.EE Tallinnasse üüripakkumisse lisatud ühetoaliste korterite keskmine pakkumishind oli veebruaris 14,1 €/m².

Mõnevõrra üllatuslikult on üsna samal tasemel neljatoaliste korterite keskmine pakkumishind. Neljatoaliste korterite eest küsiti keskmiselt 13,9 €/m². Suurte korterite suure ruutmeetrihinna põhjendus on asjaolu, et paljus on tegemist uuemate ja kvaliteetsemate korteritega.

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel 02.2025 Tallinna üüripakkumisse lisandunud korterite hinnakõver liikus marginaalse languse suunas. Hindu on allapoole surunud suur pakkumine ehk tihe konkurents üürileandjate vahel.

Arvata võib, et kevadel hakkab mingi hulk üürikortereid majutusärisse minema. Samuti on üürileandjad ootel uute üüriinvesteeringute tegemisega ehk uute korterite üüripakkumisse toomisega. Nii on aasta alguse suur üüripakkumine üsna tõenäoliselt tüürimas languse suunas.

Võiks arvata, et juba märtsis-aprillis näeme pakkumise vähenemise mõju ka üürihindades.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek – teade investoritele

06.03.2025

Baltic Horizon FundOsakuomaniku taotlusel, kelle osakud esindavad rohkem kui 1/10 kõigist häältest, kutsub Northern Horizon Capital AS Baltic Horizon Fondi osakuomanikke ja Rootsi hoidmistunnistuse (edaspidi „SDR“) omanikke (edaspidi koos „investorid“) osalema Baltic Horizon Fondi erakorralisele üldkoosolekule, mis toimub 27. märtsil 2025.a algusega kell 14:00 (kohaliku Eesti aja järgi) Northern Horizon Capital ASi kontoris aadressil Roseni 7 (A-torn), 6.korrus, 10111 Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 13:00. Üldkoosolek toimub inglise keeles.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.3.3, 10.5, 10.6 ja 11.2 ning investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 143,562,514.

Lisaks pakume üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 27. märtsil 2025.a kell 14:00.

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_Cd4HF9QwQpaCuPaPa5etOA.

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Päevakord, nagu osakuomanik on välja pakkunud:

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  2. Otsus valida Milda Dargužaitė alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  3. Otsus valida Antanas Anskaitis alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  4. Otsus maksta nõukogu esimehele tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.
  5. Otsus maksta nõukogu liikmetele, välja arvatud esimees, tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 11 000 eurot kalendriaasta kohta.
  6. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist, mille viimane tähtaeg on 30. aprill 2025.

Palume investoritel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile Tarmo.Karotam@nh.cap.com hiljemalt 20. märtsil 2025.a. Northern Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele koosolekul.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud investor, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid või Euroclear Sweden AB registris SDR-e 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 17. märtsi 2025.a Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume investoritel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemise soovist e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 24. märtsiks 2025.a. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka investori enda osalemist üldkoosolekul.

Juhised Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud SDR-ide omanikele

OLULINE NÕUE: SDR omanikud, kelle hoidmistunnistused on registreeritud Euroclear Sweden AB registris panga või mõne muu esindajakonto kaudu, on kohustatud teavitama panka või esindajakonto pakkujat 17. märtsiks 2025, et pank või esindajakonto pakkuja lisaks ajutiselt isiku nime Euroclear Sweden AB omanike registrisse.

Palume SDR-ide omanikel teavitada oma üldkoosolekul osalemisest e-posti aadressil bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 24. märtsil 2025.a kell 16:00 Eesti aja järgi. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, Üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka investori enda osalemist Üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume investoritel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile bhfmeeting@nh-cap.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andnud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuivõrd Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, juhime tähelepanu, et iga välisriigis väljastatud volikiri (või juriidilise isiku registreerimistunnistuse tõestatud koopia) peab olema notariaalselt kinnitatud ja sellele peab olema lisatud apostill. Näiteks kohaldub apostilliga kinnitamise nõue Soomes ja Rootsis välja antud notariaalselt kinnitatud volikirjadele.

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui investor on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad investori esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Northern Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri ning Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud SDR-ide omanike kohta kogutud teavet Üldkoosolekule registreerimiseks.

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Andrius Smaliukas uueks nõukogu liikmeks.

Dr. Smaliukas on Leedu advokaadibüroo MMSP juhtivpartner, mis on keskendunud ettevõtete strateegilisele nõustamisele ja vaidluste lahendamisele. Varem oli ta partner ühes juhtivas ülebaltilises büroos Valiunas Ellex ning tal on peaaegu 20-aastane kogemus vahekohtuniku ja rahvusvahelise vahekohtu juhtiva nõustajana. Dr. Smaliukas omandas doktorikraadi ja õigusteaduse magistrikraadi Vilniuse Ülikoolis, tegi kraadiõpinguid Oxfordis ning läbis Cambridge’i kohtunike ärikooli ja Harvardi õigusteaduskonna juhtimisprogrammid. Dr. Smaliukas on Staticus Groupi ja Kesko Senukai juhatuse liige, tal on ulatuslik nõustamiskogemus ärikinnisvara ühinemiste ja omandamiste ning investeeringute juhtimise valdkonnas kogu Baltikumis.

Andrius Smaliukas ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

  1. Otsus valida Milda Dargužaitė uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Milda Dargužaitė uueks nõukogu liikmeks.

Milda Dargužaitė on Northern Horizon Capital A/S, Northern Horizon Capital ASi aktsionäri, endine tegevjuht. Ta vastutas ettevõtte tegevuse ja strateegilise suuna juhtimise eest, sealhulgas uute fondide ja investeerimisvahendite arendamise eest. Mildal on märkimisväärne kogemus nii avalikus kui ka erasektoris, nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ta liitus ettevõttega 2018. aastal pärast ametikohti Leedu peaministri büroo kantslerina, Invest Leedu tegevdirektorina ja Leedu majandusministri nõunikuna. Milda omab rikkalikku kogemust finants- ja portfellihalduse valdkonnas, mis pärineb tema tööajast Goldman Sachsis New Yorgis ja Barclaysis Londonis. Milda Dargužaitė oli Northern Horizon Capital ASi nõukogu liige alates 2018. aasta juulist kuni 2023. aasta septembrini.

Mildal on bakalaureusekraad matemaatikas ja majanduses Middlebury kolledžist ning magistrikraad operatsioonide uurimise ja finantstehnika alal Princetoni ülikoolist. Ta on olnud mitme Northern Horizon Groupi üksuse juhatuse liige.

Milda Dargužaitė ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

  1. Otsus valida Antanas Anskaitis uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fundi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Antanas Anskaitis  uueks nõukogu liikmeks.

Antanas Anskaitis on partner Grinvestis, mis on erainvesteeringute ettevõte, mis tegeleb kinnisvara ja transpordiga. Antanasil on üle 20 aasta kinnisvarainvesteeringute juhtimise kogemust (sellest 16 aastat Northern Horizon Capital grupis). Alates 2015. aastast kuni 2020. aastani juhtis Antanas Partners Groupi nimel edukat Balti-Poola investeerimisportfelli ning juhtis üle 30 ärikinnisvaratehingu Baltikumis ja Poolas, omades kogemust nii müügi- kui ka ostupoolel. Antanasil on magistrikraad juhtimises ja majanduses.

Grinvest on oma Eesti tütarettevõtja Gene Investments OÜ kaudu Baltic Horizon Fondi suurim osakuomanik (>25%) käesoleva teate esitamise ajal.

  1. Otsus maksta tasu nõukogu esimehele

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada hüvitist oma töö eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava tasu suurus otsustatakse üldkoosolekul. Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.4 valivad nõukogu liikmed esimesel koosolekul pärast uue(te) liikme(te) valimist enda seast esimehe.

Ettepanekus välja toodud koosseisus kavatseb nõukogu töötada tihedas koostöös Northern Horizon Capital ASi allkomiteedega ja kohtub vähemalt kord kuus, kuni Baltic Horizon Fond on ümberkujundamisetapis. Seetõttu tehakse ettepanek maksta nõukogu esimehele tasu summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.

  1. Otsus tasude maksmise kohta nõukogu liikmetele

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada hüvitist oma töö eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava tasu suurus otsustatakse üldkoosolekul.

Kavandatav tasu on sama, mis praegustel nõukogu liikmetel. Osakuomanik teeb ettepaneku maksta igale nõukogu liikmele (v.a esimees, kellele makstakse tasu vastavalt punktile 4) 11 000 eurot kalendriaasta kohta.

  1. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 10.3.3 toimub üldkoosolekuga nõukogu liikmete tagasikutsumine.

Lisa 1:

1. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (eesti keeles)
2. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (inglise keeles)

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-03-05.est

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-03-05.eng

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Uus Maa veebruarikuu turuülevaade: maksufestival pole Tallinna kinnisvaraturult hoogu maha võtnud

06.03.2025

Aasta alguse maksutõusud mõjutavad kõige enam just neid leibkondi, kelle sissetulek on madalam ning kes valdavalt elavad väljaspool Tallinna mõjusfääri, tõenäoliselt ei pruugi me sealsetel lokaalsetel kinnisvaraturgudel positiivseid mõjusid enne tänavuse aasta II poolt näha.

Üle kogu Eesti sõlmiti esialgsetel andmetel 1510 korteriomandi ostu-müügitehingut, mis oli madalaim tulemus alates eelmise aasta juulist, ent veidi kõrgem aastataguse ajaga võrreldes. Tehingute mediaanhind püsib selles vahemikus, kus ta on viimased kaks aastat olnud, veebruaris oli mediaanhind 2137 €/m2.

Võrreldes eelmise aasta esimese kahe kuuga on tehingute arv kasvanud 11%, mediaanhind 7% ja tehingute käive 23%. Endiselt näeb Eesti kinnisvaraturg välja nagu lapitekk – kui Tallinnas ja selle lähiümbruses seilab turg tõusulainel, siis mida kaugemale pealinna piirkonnast me läheme, seda vähem muutusi näeme.

Eesti korteriturg

Tallinna turg on sentimendi mõttes Eesti kinnisvaraturu teenäitaja; kui nii mõneski teises suures linnas oleme näinud ka tagasilööke, siis pealinna turg on alates eelmise aasta teisest poolest sammunud kindlalt mööda tõusutreppi. Veebruaris sõlmiti tehingustatistika põhjal ligi 700 tehingut, mida oli 14% rohkem kui aasta tagasi ning praktiliselt sama palju kui jaanuaris. Järelturul sõlmiti ligi 600 tehingut, uusarendustes tehti koguni 166 müüki, mis jäi viimase aasta lõikes alla vaid detsembrikuisele tulemusele. Võrreldes eelmise aasta esimese kahe kuuga on järelturul sõlmitud 10% rohkem tehinguid, samas kui uusarendustes on sõlmitud 58% rohkem müüke. Viimane tulemus on küll saavutatud väga madala võrdlusbaasi pealt, ent 20–30% suurune kasv uusarendusturul ei tundu enam väga utoopilisena. Tehingute mediaanhind oli veebruaris 2782 €/m2, aasta esimese kahe kuu põhjal on tehingute arv suurenenud 21%, samas kui mediaanhind on statistiliselt vähenenud ligi 4%.

Tartus sõlmiti veebruaris esialgsetel andmetel vaid 93 tehingut, mis oli madalaim tulemus alates eelmise aasta jaanuarist, võrreldes aastataguse ajaga sõlmiti 23 tehingut vähem. Kui uusarendustes püsis müükide arv stabiilsena (35 müüki), siis järelturul sõlmiti vaid vähem kui 70 tehingut. Eelmise kuue kuu keskmine on olnud veidi üle 120 järelturutehingu, ühe kuu statistika põhjal on veel keeruline väita, kas langus on tulnud maksutõusude näol. Tehingute mediaanhind on püsinud stabiilsena, veebruaris oli mediaanhind 2245 €/m2, aasta esimese kahe kuuga on mediaanhind aastataguse ajaga võrreldes suurenenud 3%. Tänu jaanuari tugevale tulemusele näitab ka tehingute arv samas võrdluses rasvast plussmärki (ligi 15%).

Pärnus on tänavuse aasta esimese kahe kuu tulemused olnud oodatult positiivsed, ehkki 2023. aasta näitajad jäävad veel kättesaamatuks. Aasta esimese kahe kuu põhjal on tehingute arv suurenenud 67%, mediaanhind 7%. Veebruaris sõlmiti 55 tehingut, mida oli ligi 20 võrra enam kui aasta tagasi ning ületati ka jaanuari 42 tehingu suurune tulemus. Mediaanhind on püsinud sarnaselt ülejäänud Eestiga suhteliselt stabiilne, veebruaris oli näitaja 1839 €/m2.

Kui mujal on kinnisvaraturg valdavalt plusskraadis, siis Narvas paugub endiselt pakane. Veebruaris sõlmiti vaid 47 tehingut, mis oli madalaim tulemus alates 2023. aasta veebruarist. Viimase pitseri turu aktiivsusele on pannud kaugkütte piirhind, mis on kahe aastaga tõusnud rohkem kui kolm korda. Seetõttu ei maksa imestada, et tehingute mediaanhind on eelmise aasta sama ajaga kukkunud 12%. Veebruaris oli tehingute mediaanhind 449 €/m2 ning see oli aastataguse ajaga võrreldes 20% madalam. Tehingute arv on eelmise aasta esimese kahe kuuga võrreldes langenud ligi 2%.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund General Meeting – notice to investors

06.03.2025

Baltic Horizon FundAt the request of a unitholder whose units represent more than 1/10 of all the votes, Northern Horizon Capital AS invites Baltic Horizon Fund unit-holders and Swedish Depositary Receipt (hereinafter the “SDR”) holders (hereinafter together the “Investors”) to attend an extraordinary General Meeting (hereinafter the “General Meeting”) of Baltic Horizon Fund on 27 March 2025 at 14:00 (local Estonian time) at the office of Northern Horizon Capital AS at Roseni 7 (A tower), 6th floor, 10111 Tallinn, Estonia. Registration for the meeting will begin at 13:00. The General Meeting will be held in English.

The meeting is convened in accordance with sections 10.3.3., 10.5, 10.6 and 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund and section 47-1 of the Investment Funds Act of Estonia.

The total number of units and votes in Baltic Horizon Fund amounts to 143,562,514 .

Investors may also join the webinar to view the General Meeting online on 27 March 2025 at 14:00.

To join the webinar, please register via the following link: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_Cd4HF9QwQpaCuPaPa5etOA.

You will be provided with the webinar link and instructions how to join successfully. The webinar will be recorded and available online for everyone at the company’s website on www.baltichorizon.com.

Agenda, as proposed by the unitholder:

  1. Decision to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  2. Decision to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  3. Decision to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  4. Decision to pay remuneration to the chairman of the supervisory board for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 36,000 per calendar year.
  5. Decision to pay remuneration to supervisory board members, other than  the chairman, for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.
  6. Decision to recall Reimo Hammerberg, Monica Hammer and David Bergendahl from the position of the supervisory board member of Baltic Horizon Fund with the last date of the office being 30 April 2025.

Investors are invited to send questions and comments on the agenda to the Baltic Horizon fund manager at Tarmo.Karotam@nh-cap.com by 20 March 2025. Northern Horizon Capital AS will respond to the questions and comments at the meeting itself.

Participation – requirements and notice

Investors who are entered in the Baltic Horizon Fund registry of unit-holders maintained by Nasdaq CSD SE and holders of SDRs registered in the Euroclear Sweden AB system ten days before the date of the General Meeting, i.e. at the end of business of Nasdaq CSD SE on 17 March 2025, are entitled to participate in the meeting.

In order to facilitate the registration process, investors whose units are registered in their own name are invited to provide notice of their attendance by 24 March 2025 to bhfmeeting@nh-cap.com. Notice should include name, personal identification number (or the registration number of the legal person), address, number of units represented and, if applicable attendance of any representatives, along with the name and personal identification number of the representatives. The attendance of a representative does not deprive the unit-holder of the right to participate at the meeting.

Instructions to holders of Baltic Horizon Fund SDRs registered with Euroclear Sweden AB in Sweden

IMPORTANT REQUIREMENT: SDR holders whose SDR-s are registered with Euroclear Sweden AB via a bank or other nominee are required to notify their bank or nominee account provider by 17 March 2025 to temporarily add their name on the Euroclear Sweden AB owner register.

Notice of participation should also be sent by 16:00 EET on 24 March 2025 to bhfmeeting@nh-cap.com. Notice should include name, personal identification number (or the registration number of the legal person), address, number of units represented and, if applicable, attendance of any representatives, along with the name and personal identification number of the representatives. The attendance of a representative does not deprive the Investor of the right to participate at the meeting.

Representation under a power of attorney

Investors whose representatives are acting under a power of attorney are requested to prepare a written power of attorney for the representative in Estonian or English (templates can be found at Annex 1).

A copy of the executed power of attorney should be sent to bhfmeeting@nh-cap.com together with the notice of participation. In case the power of attorney is issued by a legal person, a certified copy of the registration certificate (or equivalent certificate of authority) shall also be submitted together with, as applicable, the documents certifying the authority of the representative in case the power of attorney is signed by a person under a power of attorney.

Baltic Horizon Fund is registered in Estonia, which means that any power of attorney (or any certified copy of the registration certificate of a legal person) issued in a foreign country should be notarised and accompanied by an apostille. The apostille requirement applies, for example, to powers of attorney issued and notarised in Sweden or Finland.

Instructions for the day of the General Meeting

We kindly ask Investors to bring a personal identification document, and for their representatives also to present the original written power of attorney in English or Estonian. In case the Investor is a legal person, documentation in Estonian or English certifying the authority of the Investor’s representative or the signatory of the power of attorney will also be requested.

Data collected by Northern Horizon Capital AS from powers of attorney, the unitholders registry maintained by Nasdaq CSD SE, and the list of holders of SDRs registered in the Euroclear Sweden AB system will be used for the purpose of registration for the meeting.

  1. Decision to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board of the Baltic Horizon Fund

According to section 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be appointed at the general meeting for a period of at least two years. The  proposal is to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board.

Dr. Smaliukas is the Managing Partner at MMSP, a Lithuanian law firm focused on strategic corporate advisory and dispute resolution. He previously partnered at one of the leading Pan-Baltic firm, Valiunas Ellex, and holds nearly 20 years of experience as an arbitrator and international arbitration lead counsel. Dr. Smaliukas earned his Ph.D. and Master of Laws from Vilnius University, conducted postgraduate research at Oxford, and completed executive programs at Cambridge Judge Business School and Harvard Law School. Dr.Smaliukas serves on the boards of Staticus Group, Kesko Senukai, has extensive advisory experience in commercial real estate M&A and investment management across the Baltic countries.

Andrius Smaliukas does not hold any units of the Baltic Horizon Fund.

  1. Decision to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board of the Baltic Horizon Fund

According to section 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be appointed at the general meeting for a period of at least two years. The proposal is to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board.

Milda Dargužaitė is the former CEO of Northern Horizon Capital A/S, the shareholder of Northern Horizon Capital AS. She was responsible for managing the company’s operations and strategic direction, including the development of new funds and investment vehicles. Milda has significant experience in both the public and private sectors, locally and internationally. She joined the company in 2018 after roles as the Chancellor at the Lithuanian Prime Minister’s Office, Managing Director of Invest Lithuania, and advisor to the Lithuanian Minister of Economy. Milda has a wealth of experience in finance and portfolio management from her time at Goldman Sachs in New York and Barclays in London. Milda Dargužaitė was the supervisory board member of Northern Horizon Capital AS from July 2018 until September 2023.

Milda holds a bachelor’s degree in Mathematics and Economics from Middlebury College and a master’s degree in Operations Research and Financial Engineering from Princeton University. She has served on the boards of several Northern Horizon Group entities.

Milda Dargužaitė does not hold any units of the Baltic Horizon Fund.

  1. Decision to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board of the Baltic Horizon Fund

According to section 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be appointed at the general meeting for a period of at least two years. The proposal is to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board.

Antanas Anskaitis is a partner at Grinvest which is a private investment company with interests in real estate and transportation. Antanas has over 20 years of real estate investment management experience (out of which 16 within Northern Horizon Capital group). Since 2015 until 2020 Antanas managed a successful Baltic-Polish investment portfolio on behalf of Partners Group and lead over 30 commercial property transactions in the Baltics and Poland having experience both on sell and buy side. Antanas has MSc in Management and Economics.

Grinvest through its subsidiary in Estonia Gene Investments OÜ is the largest unitholder in Baltic Horizon Fund (>25%) at the time of this notice.

  1. Decision to pay remuneration to the chairman of the supervisory board

According to section 11.11 of the Rules of Baltic Horizon Fund, supervisory board members are entitled to remuneration for their service. The amount of remuneration payable to the chairman and members of the supervisory board shall be decided at the general meeting. According to section 11.4 of the Rules of Baltic Horizon Fund, supervisory board members elect a chairman from among themselves in the first meeting after election of any new member(s).

The supervisory board in this composition intends working in close liaison with Northern Horizon Capital AS in the subcommittees and meet at least once a month while Baltic Horizon Fund is in the turnaround phase. The proposal is therefore to pay remuneration to the chairman of the supervisory board in the amount of EUR 36,000 per calendar year.

  1. Decision to pay remuneration to supervisory board members

According to section 11.11 of the Rules of Baltic Horizon Fund, supervisory board members are entitled to remuneration for their service. The amount of remuneration payable to the chairman and members of the supervisory board shall be decided at the general meeting.

The proposed remuneration is the same as for the current members of the supervisory board. The unitholder proposes to remunerate each supervisory board member (except the chairman, who shall be remunerated in accordance with point 4 above) in the amount of EUR 11,000 per calendar year.

  1. Decision to recall Reimo Hammerberg, Monica Hammer and David Bergendahl from the position of the supervisory board member of Baltic Horizon Fund

According to section 10.3.3 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be recalled at the general meeting.

Annex 1:

Form of power of attorney to appoint a representative for the general meeting (in Estonian)

Form of power of attorney to appoint a representative for the general meeting (in English)

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-03-05.est

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-03-05.eng

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Linn soovib anda Kotzebue 2 kinnistu kunstiakadeemiale uue loome- ja tegevuskeskuse rajamiseks

05.03.2025

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule otsuse eelnõu, millega seatakse Eesti Kunstiakadeemia kasuks otsustuskorras hoonestusõigus Kotzebue 2 jagamisel tekkivale kinnistule. Hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on Kalamaja loome- ja tegevuskeskuse rajamine, mis toetab Tallinn 2035 arengustrateegia kultuurivaldkonna eesmärke.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Eesti Kunstiakadeemia kolimisel Kalamaja veerele tekkinud piirkonda oluline kunstielu professionaalide tihedus ning on suurepärane, kui ülikool soovib panustada ka piirkonna elavdamisse. „Eesti Kunstiakadeemia paiknemisega Kotzebue tänava hoonetes on praeguseks juba teatud sidusus piirkonna ja ülikooli vahele loodud. Tallinn jaoks on oluline, et üks Eesti viiest riiklikust avalik-õiguslikust ülikooli kampusest pakub ruumi ka kogukonnale ning võimalust aktiivsest kunstielust osa saada.”

Eesti Kunstiakadeemia soovib Kalamajja rajada professionaalse kunstivaldkonna loomekeskuse, mis pakub linlastele ja külastajatele loovtegevusi ning toetab Tallinna arengustrateegias kirjeldatud kunsti- ja disainivaldkonna arengut. See on kooskõlas ka ülikooli eesmärkidega tutvustada ja pakkuda linlastele loovtegevusi. Kalamaja loome- ja tegevuskeskus saab olema Tallinna kultuurielu oluline lisandus, mis avab uued võimalused loovtegevuseks, hariduseks ja kogukondlikuks koostööks.

Loomekeskuses saavad kunstiakadeemia õppejõudude juhendamisel kokku tudengid, linlased, eakad ning ka riskirühma kuuluvad noored, kellele suunatud tegevused on Tallinna arengukava üks fookusi. Keskus elavdab Kalamaja linnaruumi, tugevdab Põhja-Tallinna kogukonda ning suunab turiste ülekoormatud vanalinnast uutele avastamist väärivatele aladele.

Vastavalt eelnõule seatakse hoonestusõigus 50 aastaks, selle aastatasu on 2% maa maksustamishinnast. Hoonestusõigus seatakse esmalt sõlmitakse võlaõigusliku lepinguga, misjärel tuleb alale koostada detailplaneeringu. Asjaõigusleping sõlmitakse pärast detailplaneeringu kehtestamist ja kinnistu jagamist.

Otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Riik alustab koostöös erasektoriga kortermajade ehitamist Ida-Virumaal

05.03.2025

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumSelleks, et inimesed jääksid ja tuleksid elama ka väljapoole Tallinna ja Tartu kasvupiirkondi, tuleb tagada kaasaegsed elamispinnad. Ida-Virumaale on viimaste aastatega liikunud palju õpetajaid, samuti luuakse uusi töökohti õiglase ülemineku fondi toetusel. Seetõttu avab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium pilootprojekti kinnisvaraarendajatele uute korterelamute ehitamiseks just Ida-Virumaal. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 300 000 eurot.

Inimeste meelitamiseks väljapoole Tallinna ja Tartut on olulise tähtsusega kaasaegne elamufond. Samas ei ole kinnisvaraarendajad motiveeritud nendesse kohtadesse investeerima kaasnevate riskide tõttu. Nii on uued elamud kerkinud peamiselt vaid kasvupiirkondadesse.

Pilootprojektiga soovitakse leevendada Ida-Virumaa kinnisvara turutõrget, et motiveerida arendajaid rajama sinna uusi elamispindu. Pikemas vaates soovitakse jõuda piirkonna hoonefondi kaasajastamisel lahenduseni, kus erasektor oleks valmis ise algatama uusi elamuarendusi.

Ida-Virumaa on rahvaarvult Eesti suuruselt kolmas maakond, kus tänu õiglase ülemineku fondi investeeringutele kasvab lähiaastatel ka keskmisest kõrgema palgaga töökohtade arv. Samas ei ole kohapealsel turul pakkuda potentsiaalsetele töötajatele uusi elamispindu. See pärsib erialaspetsialistide maakonda tööle asumist ja elama jäämist, mõjutades omakorda ettevõtete kindlustunnet investeeringuid teha.

„Minu eesmärk on tagada, et kõikjal Eestis oleks hea elada ning tingimused arenguks oleksid ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Tihti pärsib kaugemate piirkondade arengut just kaasaegse elamufondi puudumine. Alustame pilootprojektiga, et leida hea lahendus, kuidas koostöös erasektoriga sellistesse piirkondadesse uusi kortermaju rajada,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

„Projekt stardib just Ida-Virumaal, sest siia luuakse Euroopa Liidu fondide najal uusi töökohti. Samuti on tulnud haridusreformi tõttu maakonda palju värskeid õpetajaid. Kohalikul kinnisvaraturul ei ole aga saadaval uusi kortereid ning piirkonna madalad kinnisvarahinnad on teinud arendajad ettevaatlikuks. Raskeks teeb uute eluasemete rajamise ka see, et arendajatel on keeruline saada pankadelt kinnisvaraarendusteks vajalikku laenu. Seetõttu oleme Ida-Virumaa omavalitsuste liiduga kokku leppinud, et riik tuleb appi tugimeetmega, et toetada esimeste uute korterelamute rajamist maakonda,“ ütles Hartman.

Toetuse abil maandatakse esimeste uute korterelamute rajajate riske. Ministeerium loodab pilootprojektiga saada ka parema ülevaate sellest, milline on uusarenduste nõudluse ja pakkumise suhe maakonnas. See info on oluline kõigile arendajatele ja rahastajatele, et teha maakonnas algust uute kinnisvaraprojektidega, seda ka ilma toetuseta.

„Ida-Virumaa elamuarenduse pilootprojekt on hea näide koostööst riigi, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vahel, et arendada maakonna elamufondi. Idee saime kohalikelt omavalitsustelt, ministeerium töötas välja pilootprojekti. Toetus annab ettevõtjatele kindlustunde Ida-Virumaale esimeste uute elamute loomiseks,“ lisas Hartman.

Pilootprojektist saab toetust taotleda ettevõtja, kes soovib rajada uue, vähemalt kaheksa korteriga elamu mõnda Ida-Viru maakonna suuremasse linnalisse piirkonda: Kiviõli, Püssi-Lüganuse piirkond, Kohtla-Järve Ahtme ja Järve linnaosa, Jõhvi piirkond, Toila-Voka piirkond, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva. Toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina ettevõtjale ning toetus taotleja kohta on kuni 300 000 eurot.

Taotlusvooru korraldab ja sellest avanemisest teavitab Ida-Virumaa omavalitsuste liit. Ida-Virumaa elamuarenduse toetusmeedet rahastatakse Ida-Viru programmi eelarvest. Programmi eesmärk on elavdada maakonna majandust ja suurendada piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning piirkonna eelisarendamise kaudu vähendada selle mahajäämust teistest Eesti regioonidest. Viimase kuue aasta jooksul on Ida-Virumaa programmi kaudu suunatud piirkonna arendamiseks ligi 11 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas omanik võib ilma üürniku loata üüripinnale siseneda?

05.03.2025

Kas pole sage olukord, kus omanik tahaks vaikselt üle vaadata, kas üürnik suhtub temale kasutamiseks antud eluruumi heaperemehelikult? Ikka jääb üks võtmete komplekt ka omanikule ja nii ta kipub arvama, et tal on õigus igal ajal käia oma vara üle vaatamas. Võis siis müüb üüripinda ja vaja on seda näidata potentsiaalsele ostjale või uuele üürnikule.

Kui eluruum on antud üürnikule üle, siis muutub üürnik asja otseseks valdajaks ja üüripind tema koduks, mis on põhiseaduse kohaselt püha ja puutumatu. Ja valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.

Asjaõigusseadus sätestab, et omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.

Lisaks on riigikohus selgitanud, et „üürileandja sisenedes üüritud elamusse üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata, rikkus poolte sõlmitud üürilepingut ega austanud kostja õigust kodu puutumatusele (Põhiseaduse § 33) ning seda saab lugeda mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 mõttes, mille puhul oli kostja õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Kolleegiumi hinnangul ei välista seda õigust ka rikkumise ühekordsus.“

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Tartu: Ropka-Teguri ruumilist visiooni hakkab koostama Kolm Koma Arhitektid

05.03.2025

Linnavalitsus tunnistas Ropka-Teguri ruumilise visiooni koostamise riigihankel edukaks Kolm Koma Arhitektid OÜ pakkumuse kogumaksumusega 60 000 eurot.

Tartu linna üldplaneering määrab Ropka ja Teguri tänavate läheduses asuva piirkonna arengualana. Selleks et leida arengualale terviklik ja kvaliteetse elukeskkonna loomist toetav ruumiline lahendus, viis Tartu linnavalitsus 2024. aasta lõpus läbi Ropka-Teguri arenguala planeeringuvõistluse. Planeeringuvõistluse võitis töö „Roni“, mille autorid on Kolm Koma Arhitektid OÜ, Hendrikson ja Ko OÜ ning Roadplan OÜ. Pärast planeeringuvõistluse võitja väljaselgitamist korraldati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange, mille võitis Kolm Koma Arhitektid OÜ.

Ropka-Teguri arenguala ruumilise visiooni koostatakse selleks, et piirkonnas moodustuks tulevikus ühtne terviklik tänavavõrk ja avalik ruum. Arenguala hoonestus, haljastus ja vertikaalplaneering peavad tagama toimiva linnaruumi. Arenguala sees peab olema ruumi nii töökohtade, elukohtade kui ka teenuste tekkimiseks. Ruumilise visiooni osaks on tervikliku liikuvusskeemi koostamine, kus on arvestatud kõikide liiklejagruppidega ja üldplaneeringus toodud liiklejate hierarhiaga. Tänavavõrk peab moodustama terviku arenguala ümbritseva linnaruumi ja tänavavõrguga.

Täpsem info Ropka-Teguri ruumilise visiooni kohta lisatakse edaspidi Tartu kodulehele.

Ruumilise visiooni esitamise tähtaeg on üheksa kuud lepingu allkirjastamisest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2025

05.03.2025

Hea kinnisvarahuviline!

Käesolevaga ootame Teid Nordic Real Estate Forum 2025, mis toimub 20. märts 2025, Kultuurikatlas!

Registreerimine lõppeb 10. märtsil, palun kasutage juhust ning registreerige ennast foorumile juba täna!

Foorumi üldteema on: „New Normal in Real Estate“.

Pea 60 esinejat ootavad Teid ning annavad endast parima, et jagada Teile oma mõtteid ja ideid, mis aitavad Teil oma igapäevatöös edukamad olla!

Registreerida saab foorumi kodulehel www.nordicreforum.com
Videot foorumi kohta näeb siit: https://www.youtube.com/watch?v=vzTfg3HP_Rc

NREF 2025 peaesinejad on:

  • Petra Scharin, CEO of Newsec
  • Andres Sevtsuk, Associate Professor of Urban Science and Planning, MIT, United States
  • Göran Råckle, Head of Group Real Estate Analysis, Swedbank AB

Kohtumiseni Baltikumi suurimal ja esinduslikumal kinnisvarasektori üritusel, 20. märtsil, Tallinnas, Kultuurikatlas!

Parimate koostöösoovidega,

Meelis Kopli
Tegevjuht
Corpore Konverensid OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Bigbank: Statistika toob häid uudiseid eelmise aasta SKP kohta ning halbu selle aasta hinnatõusu kohta

04.03.2025

BigbankTäna avaldas Statistikaamet andmed eelmise aasta viimase kvartali SKP kohta. Kui esialgsed andmed (kiirhinnang) näitasid, et majandus langes 2024. aasta neljandas kvartalis -0,1%, siis täpsustatud andmetel kasvas majandus siiski 1,2% võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga. Natuke tekitab küsimusi nii suur erinevus kiirhinnangu ja täna avaldatud tulemuste vahel, mille kohta oleks võinud olla väike kommentaar ameti pressiteates. Samas on positiivne see, et majandus pöördus neljandas kvartalis kasvule, kui nüüd tõesti rohkem enam mingeid korrektsioone ei tule.

Aasta kokkuvõttes oli Eesti majanduslangus 2024. aastal siiski -0,3%, mis on enam vähem samal tasemel kui Lätis (-0,4%). Selleks aastaks prognoositakse Eesti majanduskasvu vahemikus 1%-1,5%. Reaalkasvu pidurdab tänavu kindlasti suhteliselt kiire hinnatõus – erinevad hinnangud jäävad selles osas 4,5% ümbrusesse. Paraku ei ole täna avaldatud veebruari inflatsiooni kiirhinnang eriti julgustav – veebruaris kasvasid hinnad võrreldes jaanuariga 1,3%. See on väga kiire kuine inflatsioon, aasta võrdluses kasvasid hinnad kiirhinnangu järgi 5%, mis on rohkem kui senised prognoosid seda on oodanud. Hinnatõusu omakorda lükkab aasta teises pooles tagant juuli algusesse planeeritav aktsiiside ning käibemaksu tõus.

Eesti on väike ja avatud majandus ehk väga oluline on see, kuidas läheb meie kaubanduspartneritel. Läti seis on sama, mis meil ning ka Soome eelmise aasta majanduskasv oli kergelt miinuses (-0,2%), kusjuures IV kvartali majanduskasv oli aasta võrdluses sama, mis meil (1,2%). Rootsi seis oli natuke parem, IV kvartalis kasvas majandus 2,4% ning kogu aasta võrdluses 1%. Selle aasta prognoos on rootslastel suhteliselt optimistlik. Kõige paremini läheb aga naabritest leedulastel, kelle neljanda kvartali majanduskasv oli Leedu Statistikaameti andmetel koguni 3,7% (aasta võrdluses) ning kogu 2024 aasta majanduskasv 2,7%. Ka selle aasta prognoosid on optimistlikud. Nii Rootsi kui Leedu optimismi võivad varjutada Saksa majanduse probleemid, sest Saksamaa on nende jaoks kõige olulisem väliskaubanduspartner. Leedu jaoks jagab Saksamaa esimest kohta koos Poolaga, kes omakorda on väliskaubanduses sõltuv Saksmaast. Saksamaa majandus vaevleb struktuursete probleemide käes, mida omakorda võimendavad Trumpi poolt kavandatavad tollid EL ekspordile.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: rahulikumad aastad kinnisvaraturul aitasid suurendada konkurentsi laenuturul

04.03.2025

Eesti PankKuigi kinnisvaraturul on viimastel aastatel olnud rahulikum, kasvab pankade kodulaenuportfell üpris hoogsalt. Sellele on ühelt poolt kaasa aidanud majanduse madalseisu ajal tugevana püsinud tööturg, alanenud intressimäärad, aga ka pankadevaheline konkurents olemasolevate klientide enda poole meelitamiseks. See on toonud alla näiteks keskmise eluasemelaenu marginaali, samuti on klientidele pakutud soodsamaid võimalusi liikuda ühest pangast teise. Majandusolude paranedes võib laenukasvu jätkumist näha ka ettevaates, kuid laenuturu konkurentsi suurendamiseks on võimalik veel kaasa aidata.

Kinnisvaraturg on paar viimast aastat olnud vähikäigul. Muljetavaldavate müüginumbritega silma paistnud 2021. ja 2022. aastale on järgnenud märksa tagasihoidlikum periood. Majanduslanguse tõttu suurenenud ebakindluse ja intressimäärade kõrgema taseme tõttu ei ole eluaseme soetamine olnud vahepeal ei eriti atraktiivne ega ka jõukohane. Kuigi 2024. aasta teisel poolel oli korteritega tehtud tehinguid pisut rohkem kui aasta varem, siis aasta kokkuvõttes jäi tehingute arv mullu 2023. aastale siiski pisut alla (vt joonis 1).

Tagasihoidlikum käive kinnisvaraturul on pankadele toonud juurde vähem uusi laenukliente ja see on ajendanud neid otsima võimalusi, kuidas turu madalseisu ajal kliendibaasi kasvatada. Nii on osa panku pööranud rohkem tähelepanu klientide enda juurde meelitamisele. Kuivõrd laenude liigutamisega ühest pangast teise kaasnevad kliendi jaoks mitmed tasud, pakkusid mõned pangad näiteks, et kannavad laenude ületoomise ja hüpoteegi ümbervormistamisega seotud kulud kliendi eest ise. Nii oli näha, et viimastel aastatel kiirema kasvuga silma paistnud pangad kasvatasid klientide arvu, samas kui teiste, peamiselt suuremate pankade eluasemelaenuklientide hulk vähenes (vt joonis 2).[1]

Konkurentsi tõttu on langenud ka intressimarginaalid. Kui enne pandeemiat püsis eluasemelaenude intressimarginaal aastaid väga stabiilselt üle 2%, siis pandeemiajärgselt, kinnisvaraturu kiire taastumise käigus hakkasid marginaalid allapoole liikuma (vt joonis 3).

Selles oli oluline osa toona eluasemelaenuturul väiksemat rolli mänginud pankadel, kes asusid aktiivsemalt turuosa kasvatama ja hiljem ka teisest pankadest kliente üle meelitama. 2022. aastal, kui Euroopa Keskpanga baasintressimäärad tõusma hakkasid, saadi täiendav võimalus marginaali vähemalt ajutiselt allapoole tuua, kuivõrd pankade intressitulud kasvasid palju kiiremini ja rohkem kui intressikulud. Selle tuules tulid mõned suuremad pangad 2023. aastal välja pakkumistega energiatõhusate (siis valdavalt uute) eluasemete tagatisel võetud laenudele, kus pakuti laenuperioodi alguses kindlaksmääratud ajaks nullmarginaali.[2] Energiatõhusate eluasemete tagatisel antud laenude osakaalu kasvatamise läbi saavad pangad muidugi ka oma laenuportfelli nn rohelisemaks muuta – asi, mille peale pangad üha enam peavad mõtlema. Möödunud aasta jooksul tiksus seda kõike arvesse võttes keskmine turu marginaal üha allapoole ning 2024. aasta neljandas kvartalis välja antud uute eluasemelaenude keskmiseks marginaaliks kujunes juba 1,5%. Hoolimata rahulikumast ajast kinnisvaraturul on pankade kodulaenuportfelli kasv olnud üpris tugev. 2023. aastal laenukasv küll aeglustus märkimisväärselt, kuid pole viimastel aastatel palju alla 6% langenud ning hakkas möödunud aasta teisel poolel taas tasapisi hoogu koguma. Selle taga on tõenäoliselt mitme erineva teguri koosmõju. Esiteks paisutasid kinnisvaraturu tehingumahtu 2021.-2022. aastal omakapitali arvelt laenurahata tehtud investeeringud. Neid tehinguid on vähemaks jäänud ja nii kasutatakse laenuraha suurema osa tehingute puhul kui toona. Samuti on kinnisvaratagatisega väljastatud uue eluasemelaenu keskmine summa väikeste hingetõmbepausidega ajas pidevalt ülespoole rühkinud, küündides möödunud aasta viimases kvartalis 135 000 euroni (vt joonis 4).

Prognooside järgi on majanduses käesolevaks aastaks oodata väikest kasvu, mis lükkaks hoogu ka kinnisvaraturule. Kiiret taastumist 2021.-2022. aasta tasemetele tehingute arvu või hinnakasvu mõttes aga ei tasu eeldada. Kuigi intressimäärad on võtnud suuna allapoole ja see lisab kindlustunnet, elame siiski ebakindlal ajal ja kahjuks tundub, et see jääb mõneks ajaks nii. Seetõttu ei torma inimesed uisapäisa pikaajalisi investeeringuid tegema või rahalisi kohustusi võtma. Samuti tõusid eluasemehinnad Eestis juba enne pandeemiat, eriti aga kriisidevahelisel ajal, sissetulekute suhtes küllaltki kõrgele tasemele ning pole sealt ka viimase kahe aasta jooksul märgatavalt allapoole liikunud. Kõrgemate hindade juures on aga eluaseme soetamine jõukohane paratamatult väiksema hulga koduostjate jaoks.

Hoolimata rahulikumast ajast kinnisvaraturul on pankade kodulaenuportfelli kasv olnud üpris tugev. 2023. aastal laenukasv küll aeglustus märkimisväärselt, kuid pole viimastel aastatel palju alla 6% langenud ning hakkas möödunud aasta teisel poolel taas tasapisi hoogu koguma.
Kuigi viimaste aastate rahulikum kinnisvaraturg on pannud pankasid klientide enda juurde meelitamisega üle vaatama ka tehingutasusid ning intressimarginaale, on võimalik laenuturu toimimist ja pankadevahelist konkurentsi veelgi parandada. Eesti Pank avaldas koostöös Finantsinspektsiooniga 2024. aasta veebruaris analüüsi pankadevahelisest konkurentsist laenuturul. Selle raames tehti rida ettepanekuid, mille elluviimine aitaks laenude üleviimist ühest pangast teise või lepingute muutmist kliendi jaoks lihtsamaks ja soodsamaks muuta. See omakorda aitaks konkurentsi laenuturul suurendada ja laenamisega seotud kulusid ühiskonna jaoks tervikuna vähendada.

[1] Tuleb arvestada, et suuremad pangad on oma portfelli üldjuhul pikema aja jooksul kasvatanud, mistõttu on neil ka rohkem lõpptähtajani jõudvaid laenulepinguid.

[2] Nullmarginaal kehtib antud pakkumiste puhul siiski üksnes lühikese aja jooksul laenuperioodi alguses, mistõttu kujuneb nende laenude keskmine intressimarginaal kogu laenuperioodi kohta siiski nullist kõrgemaks ning uute eluasemelaenude turu keskmine intressimarginaal on statistikas seetõttu mõnevõrra allahinnatud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Infortar: Aktsiaselts Infortari tütarühingu arendusprojekt logistikakeskuse rajamiseks Laagris

04.03.2025

InfortarAktsiaseltsile Infortar kuulub 90% osalus äriühingus OÜ INF Saue, millele kuulub Laagris, Saue tee 10 asuv kinnistu suurusega 76 879 m2.

OÜ INF Saue on üürileandjana kinnistu suhtes sõlminud pikaajalise üürilepingu Rimi Eesti Foods AS-ga, mille kohaselt on kinnistule rajatud logistikakeskus netopinnaga 24 745 ruutmeetrit. Hoone ehitas OÜ INF Ehitus ja arendas Aktsiaselts Infortar. Hoone on tänaseks üle antud üürnikule Rimi Eesti Foods AS.

Infortar tegutseb seitsmes riigis, ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on meretransport, energeetika ja kinnisvara. Infortar omab 68,5 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Elenger Grupp ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 141 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ehituse ja maavarade, põllumajanduse, trükkimise ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 110 ettevõtet: 101 kontserni ettevõtet, 4 sidusettevõtet ja 5 sidusettevõtete tütarettevõtet. Arvestamata sidusettevõtteid annab Infortar tööd 6228 inimesele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Ministeerium suunab avalike hoonete energiatõhustamisse ja ehitamisse üle 70 miljoni euro

04.03.2025

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumKaasaegsed energiatõhusad avalikud hooned tõstavad piirkondade elukvaliteeti ja suurendavad omavalitsuste energiatõhusust. Eeldatavasti saab toetuse abil uue ilme üle 20 õppeasutuse, hooldekodu, kultuurikeskuse ja muu hoone ning juurde ehitatakse vähemalt üheksa avalikku liginullenergiahoonet.

Muudetud tingimustel avatakse kohalikele omavalitsusele taas kaks toetusmeedet. Üks neist on ette nähtud hoonete energiatõhustamiseks, teine liginullenergiahoonete ehitamiseks amortiseerunud ja rekonstrueerimiseks sobimatute hoonete asemele.

Peamine eesmärk on suurendada energiasäästlike hoonete arvu. „Kohalikele omavalitsustele tekitavad külmad ja suurte ülalpidamiskuludega hooned arvestatavaid väljaminekuid. Selle asemel, et pakkuda elanikele rohkem kultuuri või haridust, kulub raha hoopis välisõhu kütmisele,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Väljastatavad toetussummad turgutavad kohalikku majandust, ettevõtlust ja tööhõivet. Samuti aitavad toetused parandada elukeskkonda.

„See on hea näide sellest, kuidas süsinikukaubandusest saavad kasu Eesti kohalikud kogukonnad. Heas korras koolimaja või lasteaed, spordihoone või hooldekodu on rõõmuks igale kasutajale ja aitab omavalitsusel ka kulusid kokku hoida. Enda ümber soovime ikka näha ilu ja tunda soojust. Lagunenud ja külmad avalikud hooned seda ei paku ja peletavad inimesi pigem eemale,“ ütles Hartman.

Toetust saav hoone peab olema kasutuses omavalitsusülesannete täitmiseks, muid piiranguid hoonete kasutusele seatud ei ole. Taotlusvoorud avatakse juba selle aasta märtsis.

Suure energiakuluga hoonete lammutamise ja nende asemele liginullenergiahoonete ehitamise toetuse tänavune eelarve on 25 miljonit eurot, mis jaguneb kogu Eesti peale. Iga omavalitsus saab esitada vooru ühe taotluse.

Olemasolevate hoonete energiatõhusustööde toetuse tänavune eelarve on 45 miljonit eurot, mis on jagatud piirkondliku tasakaalu tagamiseks regionaalselt. Kuna eelarve on suurem, saab iga omavalitsus esitada vooru vähemalt kaks taotlust, enama kui 8000 elanikuga omavalitsused kolm taotlust.

Toetusmäär on mõlemas meetmes vahemikus 50%–70%, sõltuvalt omavalitsuse keskmisest tulust elaniku kohta. Meetmetega toetatakse kokku hinnanguliselt 30 hoone rajamist ja renoveerimist.

Taotlusvoore korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus, kes teavitab kohalikke omavalitsusi voorude avamisest ja taotluste esitamise tähtpäevast.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalik raha tuleb Euroopa Liidu Moderniseerimisfondist ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise aastate 2021–2030 tuludest. Prognoositult laekuvast rahast u 350 miljonit eurot suunatakse aastatel 2021–2028 riigi eelarvestrateegia kohaselt kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusaks muutmisesse. Sellest on praeguseks toetusotsuseid tehtud 66 miljoni euro ulatuses.

Eelmine Euroopa Liidu lubatud kasvuhoonegaaside ühikute kauplemisperiood kestis aastatel 2013–2020. Sel ajal ühikute müügist laekunud tuludest toetati samasisuliste meetmetega kokku 111 kohalikele omavalitsustele kuuluvat ja avalikke teenuseid pakkuvat hoonet, näiteks Rapla uue muusikakooli rajamist ja Hiiumaa Palade spordihoone renoveerimist. Eesti kohalikel omavalitsustel on kokku umbes kuus miljonit ruutmeetrit hoonepinda.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Liven AS-i rohevõlakirjade avaliku pakkumise teade

04.03.2025

LivenLiven AS (registrikood 12619609, aadress Telliskivi tn 60/5, 10412, Tallinn, Eesti; Liven) kuulutab käesolevaga välja oma võlakirjaprogrammi (Programm) raames II seeria rohevõlakirjade avaliku pakkumise (Pakkumine). Pakkumine viiakse läbi Liveni poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni (FI) poolt 6. mail 2024 kinnitatud põhiprospekti ning 3. märtsil 2025 kinnitatud prospekti lisa nr 1 alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Liveni ja FI veebilehekülgedel (edaspidi põhiprospekt ja prospekti lisa nr 1 ühiselt Prospekt). Pakkumine hõlmab avalikku pakkumist jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis.

Liven korraldab 6. märtsil 2025 kell 18:00 koostöös Äripäeva investor Toomase investeerimisklubiga ettevõtet ja pakkumist tutvustava ürituse. Ürituse ülekannet, ja hiljem järelvaadatavat salvestust, on võimalik vaadata www.aripaev.ee lehel.

Pakkumise peamised tingimused


Pakkumise raames pakub Liven kuni 4 000 tagamata võlakirja „EUR 9,0% Liven rohevõlakiri 25-2029” nimiväärtusega 1 000 EUR, lunastustähtpäevaga 19.03.2029 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 9,0% aastas. Pakkumise ülemärkimise korral on Livenil õigus suurendada pakutavate võlakirjade mahtu kuni 7 000 võlakirjani. Samuti on Livenil õigus tühistada Pakkumine ulatuses, mida ei märgita. Võlakirju pakutakse hinnaga EUR 1 000 ühe võlakirja kohta.

Võlakirjad lastakse välja dematerialiseeritud kujul ja registreeritakse Nasdaq CSD SE-s ISIN koodi EE0000000354 all.

Võlakirjade märkimisperiood algab 4. märtsil 2025 kell 10.00 ja lõpeb 13. märtsil 2025 kell 16.00. Pakkumine on suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis.

Võlakirjade näol on tegemist Liveni tagamata võlakohustusega investori ees. Võlakirjadest tulenevad kohustused on vähemalt samal järjekohal Liveni kõigi muude tagamata võlakohustustega.

Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Prospektis ja Prospekti kokkuvõttes.

Pakkumise indikatiivne ajakava on järgmine:

Pakkumisperioodi algus 4. märts 2025 kell 10:00
Pakkumisperioodi lõpp 13. märts 2025 kell 16.00
Pakkumise tulemuste avalikustamine 17. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus 19. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev Börsil 20. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev


Märkimiskorralduste esitamine


Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (Nasdaq CSD) kontohalduri juures.

Investor, kes soovib võlakirju märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot ning esitama pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis märkimiskorralduse võlakirjade märkimiseks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas Prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik: investori nimi
Väärtpaberikonto: investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur: investori kontohalduri nimi
Väärtpaber: EUR 9,0% Liven rohevõlakiri 25-2029
ISIN kood: EE0000000354
Väärtpaberite arv: Võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Hind (võlakirja kohta): 1 000 eurot
Tehingu summa: Võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna Hinnaga (võlakirja kohta)
Tehingu vastaspool: Liven AS
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto: 99112753984
Tehingu vastaspoole kontohaldur: AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev: 19. märts 2025
Tehingu liik: „märkimiskorraldus“ või „ost“


Rohevõlakirjade noteerimine ja kauplemisele võtmine


Nasdaq Tallinn AS kiitis 10. mail 2024 heaks Liveni taotluse noteerida ja võtta kauplemisele kõik kuni 30 000 Programmi raames emiteeritavat võlakirja Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Liven esitab Nasdaq Tallinn AS-ile taotluse ka Pakkumise raames emiteeritavate võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Eeldatav kauplemisele võtmise kuupäev on 20. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev.

Kuigi Liven teeb kõik jõupingutused võlakirjade kauplemisele võtmiseks, ei saa Liven võlakirjade kauplemisele võtmist tagada.

Prospekti kättesaadavus


Prospekt koos Prospekti kokkuvõttega on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Liveni veebilehel aadressil https://www.liven.ee/investor ja FI veebilehel aadressil https://www.fi.ee. Lisaks eelnevale on Prospekt koos Prospekti kokkuvõttega kättesaadav Börsi infosüsteemi kaudu. Liveni võlakirjade tingimused on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Liveni veebilehel aadressil https://www.liven.ee/investor.

Enne võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda prospekti ja pakkumise tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Prospekti kokkuvote 2. seeria

Pohiprospekt

Loplikud tingimused 2. seeria

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada
1 2 3 … 144 145 146 … 1,675 1,676 1,677