Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
 

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. V osa

23.10.2012

Käesoleva artikliseeria viimasesse ossa olen jätnud mitmed erinevad teemad, mida on käsitletud Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standardis EN 15733. Seejuures alustan tehingu korraldamist puudutavatest küsimustest, mida käsitleb standardi punkt 5. Kuigi see on ülioluline osa kinnisvaramaakleri tööst, ei ole käsitlus standardis väga pikk ning midagi uut Eesti kinnisvaramaaklerite jaoks selles tegelikult ei ole.

Standard nõuab, et maakler peab kontrollima müüja omandiõiguse dokumente, sellega seotud piiranguid. Samuti planeeringuid ning katastridokumente. Eestis tuginetakse seejuures peamiselt elektroonilisele kinnistus- ja teistele registritele. Paljudes Euroopa riikides sellist „kõva“ kinnistusraamatut ei ole ning maakler peab koguma arhiividest kokku kogu varasema kinnistut puudutama info. Kui seejuures ei ole vastavas riigis ausus äritegemisel veel ka prioriteetide hulgas, siis omandab maakleri töö ja usaldusväärsus sisuliselt suurema tähtsuse, kui meil notaril.

Kinnisvaramaaklerite teenuste standard nõuab, et maakler peab enne müügikorraldusega alustamist müüdavad objektid kohapeal üle vaatama (välja arvatud uusarendused, mis müüakse enne valmisehitamist). Selle nõude täitmisega on kahjuks Eesti kinnisvaraturul probleeme, kuna leidub ettevõtteid, kes regulaarselt avaldavad müügiandmeid, mida nad ise kohapeal ega andmebaasidest kontrollinud ei ole (vähem rikutakse standardi nõuet, et maakler võib paigaldada objektile väliplakati üksnes kliendi eelneval kooskõlastusel). Kuigi ka Eesti Kinnisvarafirmade Liidu hea tava sätestab, et liidu liikmed kohustuvad teostama kliendile pakutava objekti ülevaatuse, välja selgitama objekti puudutava informatsiooni ja mitte varjama ega moonutama antud informatsiooni, loob standard siiski põhimõtteliselt uue kvaliteedi. Nimelt ei Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeks ega Võlaõigusseadus esita konkreetset nõuet kinnisvaraobjekti müügieelseks ülevaatuseks ning seetõttu pole probleemide ilmnemisel seni olnud võimalik väita, et maakler, kes ei ole objekti üle vaadanud, osutab kehva teenust ning vastutaks sellega seotud kahjude eest. Standardile tuginedes suureneb ilmselt maakleri vastutus edaspidi.

Standard EN 15733 sätestab ka, et maakler peab innustama ning hõlbustama ostjal müüdava vara ülevaatust enne tehingut. Eestis ei ole sellega üldjuhul probleeme olnud, sest ka tehingut tõestav notar veendub lepingu sõlmimisele, et ostja oleks asja üle vaadanud. Maakler peab püüdma võimaldada ostjal ja müüjal jõuda kokkuleppele kõigis küsimustes, mis on vajalikud tehingu sooritamiseks. Samuti peab maakler abistama osapooli tehingu sooritamiseks vajalike dokumentide ettevalmistamisel.

Vastavat nõuet Eesti kinnisvaraturgu puudutavates normdokumentides pole seni olnud, kuid on maakleri kohustused dokumentide säilitajana. Nimelt sätestab Võlaõigusseaduse, et maakler peab ajalises järgnevuses dokumenteerima kõik tema vahendusel või osutamisel sõlmitud lepingud. Maakler peab säilitama oma maakleritegevusega seotud dokumente niikaua, kuni nendel dokumentidel on tähtsus käsundiandja huvide kaitsmisel, mitte aga vähem kui kolm aastat. Kui aga pooled ei sõlmi lepingut kirjalikult, peab maakler enda poolt vahendatud või osutatud lepingu poole nõudmisel sellele poolele viivitamata andma enda poolt allkirjastatud väljavõtte vahendatud või osutatud lepingu tingimustest. Selline sõnatus tingib vältimatult, et maaker peab olema kursis kõigi tehingu tingimuste ja dokumentidega.

Kinnisvara ostu-müügitehingu ettevalmistamise käigus peab maakler saatma standardi kohaselt müüjale asjassepuutuva info ostuhuvilise finantsvõimekuse kohta ostutehingu läbiviimiseks. Ka see on Eesti kinnisvaraturu jaoks mõnevõrra uus „kohustus“, sest varasemad normdokumendid pole seda nõudnud. Tihtipeale on poole finantsvõimekust puudutavaid andmei käsitletud konfidentsiaalsena ning kindlasti on need Eestis konfidentsiaalsed panga poolt finantseeritavas osas (pangasaladus).

Euroopa Liidu standard EN 15733 toob eraldi välja maakleri kohustused müüdava vara võtme hoidjana. Kui maaklerile on usaldatud müüdava vara võtmed, siis peab ta tegema oma toimingud täieliku hoolsusega tagamaks temale müümiseks või üürimiseks usaldatud vara turvalisus. Objekti tutvustused (sh millal ja kuidas objekti tutvustusi tehakse) lepitakse kokku maakleri ja tema kliendi vahel. Kuigi sellekohast vastutust ei ole maaklerlepinguga seoses Võlaõigusseaduses eraldi käsitletud, tuleneb maakleri vastutus Võlaõigusseaduse üldistest sätetest.

Samuti käsitleb Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standard maakleri kohustusi deposiidi hoidjana. Standard sätestab, et rahalised vahendid, mida maakler hoiab oma kliendi nimel, tuleb hoida eraldi maakleri teistest rahalistest vahenditest. Maakleril peab olema igal ajal ülevaade kõigist tema poolt hoiustatavatest klientide rahadest. Maakler peab tagama, et tema deposiidis hoiustatavad rahad ning nendelt arvestatavad intressid liiguksid ranges kooskõlas osapoolte vahel sõlmitud lepingutega.

Standard nõueb, et maakler peab deposiiti makstavate summade kohta väljastama kirjaliku tõendi. Eestis reguleerib deposiidiga seotud küsimus Võlaõigusseadus hoiulepingut puudutavate sätetega. Kui asendatavad asjad antakse hoiule selliselt, et hoidja kohustub tagastama sama liiki, sama kvaliteediga ja samas koguses asju, eeldatakse, et asjade omand ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad asjade üleandmisega üle hoidjale ning vastavalt kohaldatakse laenu kohta sätestatut. Eelnimetatud juhul eeldatakse, et asjade tagastamise tähtaeg ja koht määratakse kindlaks vastavalt seaduses hoiulepingu kohta sätestatule. Võlaõigusseadus sätestab, et hoiule antud raha kasutamise korral peab maakler maksma intressi raha kasutamise aja eest

Tähelepanu väärib veel standardi nõue, et maakler ei tohiks hoiustada klientide rahasid ilma, et need oleks kaetud finantsgarantii või vastava kindlustusega. Seejuures esitab standardi punkt 7 konkreetse nõude – maakler peab tagama, et tema kutsealane tegevus on kaetud vastutuskindlustusega sõltuvalt tema poolt korraldatavate kinnisvaratehingute iseloomule ja väärtusele. Eestis on praktikas maaklerfirmade vastutuskindlustuse sõlmimine väga keeruline ja kulukas, sest puudub vastav väljakujunenud praktika. Suurematel maaklerfirmadel on see võimalik, kuna on tekkinud usaldus nende firmade poolt pakutava kvaliteedi suhtes. Samuti nõuavad vastutuskindlustust pangad kinnisvara hindamisteenust pakkuvatelt ettevõtetelt.

Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite tegevuse standardi punkt 8 sätestab, et kinnisvaramaakleritel peab olema juurutatud kirjalike kaebuste menetlemise kord vältimaks põhjendamatuid viivitusi kaebuste menetlemisel. Selles korras tuleks viidata sõltumatutele vaidluste lahendamise, mis on osapooltele üldlevinult kättesaadavad (Eesti kontekstis eelkõige kohtumenetlusele). Samuti peaks seal olema viited alternatiivsetele vaidluse lahendamise kordadele.

Ühe alternatiivse võimalusena võib kasutada Eesti Kinnisvarafirmade Liidu heade tavade koodeksis sätestatud liidu aukohut. Hea tava näeb ette, et kui liidu liikmete või liidu liikme ja tema kliendi vahel tekivad eriarvamused või konfliktid, millele osapooled ei ole leidnud lahendust omavaheliste läbirääkimiste teel, on pooltel või ühel neist õigus pöörduda liidu Aukohtu poole probleemi lahendamiseks. Selleks tuleb esitada kirjalikud materjalid vaidlusaluse probleemi kohta vastavalt Aukohtu Statuudile.

Taas üks põhjus, miks kasutada Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liikmete teenuseid. Ka Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojal on vastav aukohus olemas. Maaklerite koja heade tavade koodeksist, koja põhikirjast ja koja poolt kehtestatud ettekirjutustest tulenevaid eksimusi menetleb ja heade tavade osas mõistab õigust ning vajadusel rakendab sanktsioone koja Aukohus. Koja Aukohtu poole võivad pöörduda kõik isikud, kelle arvates koja liige on eksinud heade tavade koodeksi vastu.

Ühe väga olulise uuendusena on Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standard Eesti kinnisvaraturule toonud eetikakoodeksi. Standardi kohaselt peavad kinnisvarafirmad tagama, et nemad ning kõik nende töötajad on informeeritud ning järgivad järgnevat eetikakoodeksit ning tegutsevad kooskõlas õigusaktide, standardite ning ametialase hea tavaga. Osa standardijärgsest eetikakoodeksist kattub ka Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeksitega.

Eetikakoodeks aga on järgmine:

  • maakler ei keeldu teenindamast kedagi diskrimineerivatel põhjustel;
  • maakler kaitseb ja esindab oma kliendi seaduslikke huve;
  • maakler ei rakenda üleliigset survet info hankimiseks ega tehingute lõpetamiseks;
  • maakler peab tagama kliendi andmete kaitstuse, välja arvatud juhul, kui neid nõutakse õiguslikul alusel või andmete avaldamine on vajalik kinnisvaratehingu sõlmimiseks;
  • maakler kohtleb kõiki osapooli õiglaselt ning austab nende õiguseid;
  • kui mõnda tehingu osapoolt ei esinda teine kinnisvaramaakler, siis soovitab maakler talle vajadusel kaasata sõltumatu nõustaja;
  • kinnisvaramaakler peab muutma aususe standardiks kõigis oma tegemistes ning suhtlemises. Ta ei tohiks vastu võtta ülesandeid, mis ületavad tema teadmisi, oskuseid või kogemusi. Maakler peab pöörama pedantset tähelepanu detailidele info kogumisel ning kinnisvaraobjekti kohta info avaldamisel. Maakler ei tohi teha valesid, eksitavaid ega liialdavaid avaldusi;
  • maakler peab tagama oma sõnade ja tegude kokkulangevuse. Seejuures peab maakler esitlema selgelt enda ja teiste asjassepuutuvate osapoolte vahelisi ärisidemeid ning vältima huvide konflikti tekkimist;
  • maakler peab edendama ausat konkurentsi;
  • maakler peab olema viisakas ja austav oma suhetes kolleegidega;
  • maakler peab vältima konflikte kolleegidega, mis võivad kahjustada tema kliendi huve.

Sellega on minu artikliseeria kinnisvaramaaklerite teenuse kvaliteedist ning Euroopa Liidu standardist EN 15733 lõppenud. Loodan, et standardi järgimine muutub Eestis normiks, millest võidavad kõik turuosalised.

Vaata ka

  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. I osa
  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. II osa
  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. III osa
  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. IV osa
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Majade turgu mõjutab tugevalt sessoonsus

22.10.2012

Harjumaal eramut osta soovijatest otsib suurem osa inimesi remontivajavat maja hinnaklassis 130 000–150 000 eurot. Ihaldatud piirkonnad Tallinnas on Nõmme, Pirita või Kristiine ja tahetakse maja, kus pärast mõningaid ehitustöid saab elama asuda.

Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Majade turu madalseis jääb Harjumaal sarnaselt kogu ülejäänud kinnisvaraturule ja piirkondadele 2009. aasta I kvartalisse, mil hoonestatud maadega tehti vaid 157 tehingut.

Pärast seda pole enam kuni tänaseni olnud ühtegi kvartalit, mil tehingute arv oleks jäänud kvartalis alla 200. Näiteks 2011.a. I kv tehti Harjumaal 204 tehingut ja II kv juba 300, siis käesoleval aastal on numbriteks vastavalt 213 ja 353 tehingut.

Keskmiselt tehakse talveperioodil ca 70-80 tehingut kuus ja suveperioodil 100-110. Sisuliselt on majade turu tehinguaktiivsus püsinud samal tasemel alates 2010. aastast ja suuremaid muudatusi pole kaasa toonud ka käesolev aasta.

Kui korteriturul on viimastel aastatel olnud trend selline, et mida kvartal rohkem aasta lõpu poole, seda rohkem tehakse tehinguid, siis majade turg saavutab oma tipu II ja III kvartalis, kus tehakse enim tehinguid.

Mahud kasvavad antud ajaperioodil seetõttu, kuna siis tehakse palju tehinguid suvilatega, mis läheb hoonestatud maana statistikasse kirja ja samuti eelistab suur hulk ostuhuvilisi oma soovi realiseerida just suvel, kus hoonete ning nende ümbruse head ja halvad küljed tulevad kõige paremini välja.

Kuna tehingute arv on püsinud viimased aastad stabiilsel tasemel, siis pole olnud põhjust muutuda ka majade hindadel.

Samas võib märgata sessoonsuse ilminguid tehinguhindade juures, millele lisandub selge korrelatsioon tehingute arvuga. Nimelt on alates 2009. aastast kõige kõrgemad keskmised hinnad I kvartalis ja suvel aasta madalamad hinnad.

Näiteks 2011.a. I kv oli keskmine maja hind 154 000 € ja III kvartalis 112 000 €. Käesoleval aastal oli I kv keskmine hind 123 000 € ja II kv keskmine hind 90 000 €. Ühemõttelist soovitust „osta suvel, siis on hinnad maas“ on aga ennatlik teha, sest statistika toob välja keskmised hinnad ja suveperioodil ajavad suurema tehingumahu juures keskmised näitajad madalamaks eelpool mainitud suvilad ja muud odavamas hinnaklassis tehtud majatehingud.

Enamlevinud klienditüüp otsib Tallinnas jätkuvalt remontivajavat maja hinnaklassis 130 000 – 150 000 eurot Nõmme, Pirita või Kristiine piirkonnas. Otsitakse eramut, kus mõningate ehitustööde järgselt saab elama asuda.

Korrelatsiooni ei ole võimalik märgata mitte ainult nõudluse ja tehinguhindade vahel, vaid ka nõudluse/pakkumise vahel. Kinnisvaraportaali City24 andmetel ei ole pakkumiste arv viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, kuid iga-aastaselt käib kerge „nõks“ üles just suveperioodil. Suurem nõudlus toob turule ka pakkumist juurde.

Näiteks kui 2011.a. jaanuaris oli pakkumises Tallinna linnas 861 maja, siis suve lõpuks oli see number tõusnud juba 1037 juurde. Trend ei ole muutunud ka käesoleval aastal, kuigi absoluutnumbrid on mõnevõrra suurenenud – jaanuaris oli pakkumises 934 maja ja juulis 1122 maja.
Suurim muudatus viimastel aastatel on müügiperioodi lühenemine. Kui 2009. aastal oli Harjumaal keskmine maja müügiperiood 200 päeva lähedal, siis käesoleval aastal on Harjumaa majade keskmine müügiperiood ca 90 päeva ehk 3 kuud. Mõistagi on suveperioodil müügiperioodid lühemad ja talveperioodil pikemad.

Enamus tehingutest tehakse Harjumaal odavamas hinnaklassis olevate hoonetega, näiteks alla 100 000 € väärtusega majade müügitehingute osakaal on 60 %, hinnavahemikus 100 000 – 200 000 olevate majade osakaal on 29 %, 200 000 – 300 000 hinnaklassis maju müüdi vaid 7 % osakaaluga ja üle 300 000 € maksnud maju müüdi Harjumaal vaid 38, mis teeb osakaaluks kogutehingutest 4 %.

Tallinna osas on osakaalud pisut kõrgemas hinnaklassis olevate majade kasuks. Kallimate majade esikümne moodustavad valdavalt Nõmme, Pirita ja Haabersti piirkonnas asuvad majad, kus kvaliteeti hindav klient peab arvestama minimaalselt 300 000 € suuruse väljaminekuga. Kvaliteeti tähtsustavate ostuhuviliste hinnaootus on küll pigem 250-300 tuh vahemikus, kuid sageli peavad nad tegema korrektuure hinna osas ülespoole.

Maaklerid on sageli kokku puutunud ostuhuviliste kurtmisega, et häid pakkumisi on vähe. Hea pakkumise all mõistetakse väljakujunenud elamispiirkonna (ühistransport, koolid), hea ehituskvaliteedi (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks) ning hea asukoha sümbioosi. Kui neid faktoreid väärtustav klient hakkab süvenema pakkumistesse, siis on enamjaolt tõdemuseks, et sobivaid ja omavahel võrreldavaid pakkumisi on väga vähe.

Kui head ehituskvaliteeti veel leiab, mis on kõrget hinda väärt, siis hea asukohaga on juba palju kehvemad lood. Lihtsalt paljud head majad on ehitatud kohtadesse, mida valdav osa tänastest huvilistest kõrgelt ei hinda. See puudutab nii Tallinna linna kui ka ümbritsevaid valdu. Eriti suur nõudluse kadumine ongi tabanud just Harjumaa valdu, kuna ostjate huvi keskendub eelkõige Suur-Tallinna piirkonnale, mis tähendab Tallinnat ja kaugust sellest kuni 10 km.

Infrastruktuuride olemasolu ja väljakujunenud elamispiirkondi hinnatakse kõrgelt, lisaks on oma töö nõudluse vähendajana ära teinud kütusehinna kallinemine. Samas on kaugemal asuvatel ja valdavalt buumi ajal ehitatud eramuarendustel tehingupotentsiaal veel olemas ning nn „põlluarendustes“ on veel piisavalt müümata krunte.

Tallinna linnas on 2012. aastal enim tehtud tehinguid Nõmme linnaosas (63), millele järgnevad Pirita linnaosa (42), Kristiine (27) ja Haabersti (26). Nõmmel ja Pirital on Tallinna linnas ka pakkumiste hulk kõige suurem, kõikudes igakuiselt keskmiselt 270-280 ühiku suurusjärgus. Seepärast pole nendes piirkondades suurem tehingute arv ka üllatus.

Pakkumiste osas hoiab kolmandat kohta Haabersti, kus keskmine pakutavate majade arv on 150 ühikut kuus. Haaberstist omakorda jääb pakkumiste arvu osas pea kahekordselt maha Kristiine, mistõttu on veidi üllatav, et Kristiines on olnud tehinguid rohkem Haaberstis. Aga ilmselt võib seda seletada erinevate hinnaklasside tõttu, kuna Kristiines on müügis pigem soodsama hinnaklassi majad ja ostjate hulk on suurem, kes eelistavad hinnaklassi 150-200 tuhat.

Enimnõutud piirkond Nõmme erineb teistest linnaosadest ka seetõttu, et seal tehakse palju tehinguid majaosadega. Kuna piirkonnas on pakkumist sedavõrd vähe, siis haaratakse sisuliselt kinni igast võimalusest ja poole maja ostmine Nõmme piirkonda on juba pikaajaline traditsioon ja nõudluse sihtmärk. Head asukohta tähtsustatakse nii Nõmmel kui ka teistes piirkondades äärmiselt kõrgelt, mistõttu küllalt sageli jõuavad tehingusse amortiseerunud või tugevat remonti vajavad majad.

Sellist tüüpi pakkumisi jälgivad ka jõukad inimesed, et soetada mõni hoonestatud kinnistu krundi hankimise eesmärgil. Tühjade kruntide valik on Nõmmel äärmiselt väike ja seega on kaasaegset villat ehitada soovivad inimesed sunnitud vaatama ka hoonestatud kinnistuid. Maksta 100 000 – 150 000 €, mõningatel juhtudel isegi kuni 180 000 €, seejärel olemasolev maja maha lammutada ja uus peale esitada, pole Nõmmel mitte mingi ime, vaid üha kestev trend.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Ehitushinnaindeks III kvartalis tõusis

22.10.2012

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5,0%, teatab Statistikaamet. Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus.

Tänavu II kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit enim kulutuste tõus tööjõule 4,4% (eelmise kvartali 1,1%-lise tõusu asemel). Materjalide hinnad jäid praktiliselt samale tasemele, kulutused ehitusmasinatele tõusid 1,4%.

2011. aasta III kvartaliga võrreldes kallinesid materjalid 3,6%, tööjõud 8,0% ja masinate kasutamine 6,7%. Materjalide hinnatõus andis indeksi kogutõusust ligi poole ja kulutused tööjõule 44%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes 2011. aasta III kvartaliga 5,7%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ameti-hooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otse-kulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Korteriühistud ootavad riigilt lubadust renoveerimistoetuste jätkumise kohta

22.10.2012

Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi. “Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.”

Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk:

KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada 35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.

“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta – vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.

Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.

“Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.

“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. IV osa

22.10.2012

Kui käesoleva artikliseeria eelmistes osades pöörasin tulenevalt Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 ülesehitusest peamiselt tähelepanu maakleri ja kliendi vahelistele suhetele, siis käesolevas osas keskendume ainult maaklerile endale. Nimelt sätestab standard konkreetsed nõuded maakleri kutseoskustele.

Kinnisvaramaaklerina tegutsevatel isikutel peab olema Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standardis sätestatud ametialane pädevus. Standard sätestab, et parim viis vastava pädevuse saavutamiseks on läbi erialase hariduse, soovitatavalt 120 ainepunkti (ECTS – European Credit Transfer System) mahus kinnisvaraga seotud erialadel. Erialasele haridusele peaks lisanduma vähemalt 12 kuuline täismahus töötamise periood erialase juhendamise all enne, kui tulevane maakler hakkab sooritama varamaakleritöö toiminguid iseseisvalt. Samas tunnistab standard, et ka teised meetodid erialase kompetentsuse saavutamiseks on võimalikud. Samuti on selge, et teatud valdkonnas on vajalik veelgi suuremate pädevus- ja haridusnõuete kehtestamine. Nii nõuab standard, et maakleril peab olema juurutatud süsteem vastava pädevusega partnerite valikuks ja rakendamiseks, et tagada kõigi kinnisvaratööga kaasnevate ülesannete sujuv täitmine. Ilmselt peetakse siin silmas ekspertiise, õigustoiminguid jms, mis nõuavad väga head erialast pädevust.

Euroopa Liidu standard loetleb kinnisvaramaakleri ametialased oskused miinimumtasemena alljärgnevalt:

1. Teadmised kinnisvaraturust, kus ta tegutseb (sh piiriülesed tehingud), sealhulgas:
– kinnisvaratehingutega seotud enamlevinud terminid ja definitsioonid;
– kinnisvarasektoriga seotud rahandus-, krediidi- ja pangandussüsteemid;
– kinnisvarasektoriga seotud majanduslik ja poliitiline olukord;
– nõudlus ja pakkumine kinnisvarasektoris;
– kinnisvarainvesteeringute toimimine.
2. Kinnisvara turundus. See hõlmab erinevate varatüüpide turundamise tehnikaid ja meetodeid.
3. Kinnisvara kasutamisega kaasnevad kulud, sealhulgas vähemalt:
– majandamiskulud (energiakulu, maksukulu, hoolduskulu jms);
– erinevad kinnisvaraga seotud kindlustused (varakindlustus, laenukindlustus, sisustuse kindlustus, vastutuskindlustus jms);
4. Kinnisvaratehingute finantseerimise põhimõtted ja läbiviimine, sealhulgas vähemalt:
– kinnisvaralaene, hüpoteeke ning teisi finantsistrumente puudutava seadusandluse tundmine;
– kinnisvaraga seotud laenude ja finantsinstrumentide tundmine;
– kinnisvaralaenu ja hüpoteegi seadmisega seotud korralduslikud küsimused.
5. Kinnisvara turuhinna määramine, sealhulgas vähemalt:
– kinnisvara hindamise põhilise terminoloogia ning meetodite tundmine;
– kinnisvara hindamise erinevate eesmärkide mõistmine;
– oskus määrata, mis infot on vaja ning mis meetodit rakendada kindlas turusituatsioonis kinnisvara hinna määramiseks.
6. Pindade ülevaatus ja mõõdistus. See hõlmab pindade mõõdistamise põhimõtete ja terminoloogia tundmist erinevat tüüpi varade puhul arvestades ülevaatuse ja mõõdistuse eesmärki.
7. Eesti ning Euroopa Liidu kinnisvaraalase seadusandluse, regulatsioonide ja standardite tundmine. Sealhulgas:
– kinnisvara vahendustegevuse regulatsioonid;
– tervisekaitse, turvalisuse ning keskkonnakaitse regulatsioonid, samuti rahapesu vastased regulatsioonid;
– toetused ja kinnisvaraga seotud maksusoodustused;
– linnaplaneerimine ning kinnisvaraarendus;
– kinnisvaraga seotud maksustamise põhimõtted;
– tarbijakaitse temaatika;
– ehitusvaldkonna põhimõtted ja õigusaktid;
– omanike ja üürnikega seotud küsimused;
– lepinguõigus.
8. Kinnisvaratehingute korraldamine, sealhulgas vähemalt järgmist:
– oskus koostada kinnisvaratehinguteks vajalikke lepinguid või oskus abistada nende koostamist;
– kinnisvaraga seotud lepingute arvustamine ning lepingutest kliendile tulenevate mõjude hindamine;
– kinnisvara müügi/üürimise erinevad meetodid ning maakleri roll selles.
9. Ehitus ja kinnisvara hooldusega seotud küsimuste tundmine, sealhulgas:
– ehitiste tüübid ning ehitusvaldkonna baasterminoloogia tundmine;
– ehitiste struktuursed osad;
– ehitustegevuse põhimõtted, renoveerimine, remont, rekonstrueerimine, ehitusvaldkonna dokumentatsioon ja load;
10. Kinnisvaraga seotud keskkonna- ja energiakasutuse aspektid, sealhulgas vähemalt:
– algteadmised materjalide ja konstruktsioonide elutsüklist;
– energiasäästu, heli-, niiskus- ja valgusisolatsiooni põhimõtted;
– reostusohu ning reostustõrjega seotud põhimõtted:
– kinnisvaraga seotud loodusõnnetuste riskid (pinnase erosioon, varingud, üleujutused jms);
11. Arhitektuursete jooniste, plaanide ja hoone spetsifikatsioonide mõistmine.
12. Katastriplaanide ning geodeetiliste plaanide (sh topograafilise info) mõistmine, sealhulgas vähemalt:
– avalikes registrites oleva kinnisvara puudutava info kasutamise oskus;
– tavapäraste terminite ja definitsioonide mõistmine;
– katastriinformatsiooni õigusliku ja praktilise tähenduse mõistmine.
13. Linnakujunduse ja planeeringute alase regulatsiooni tundmine, sealhulgas vähemalt:
– planeerimisalastes õigusaktides kasutatavate terminite ja definitsioonide mõistmine;
– planeerimisvaldkonna regulatsioonide õigusliku ning praktilise tähenduse mõistmine;
– planeerimisalaste regulatsioonide sisu hindamise oskus.
14. Ärikorralduslikud oskused, sealhulgas vähemalt:
– infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskus;
– dokumendihaldus ning elektrooniliste andmete haldamine;
– kvaliteedijuhtimine:
– konfliktide lahendamise oskus.
15. Suhtlus- ning müügioskused, sealhulgas vähemalt:
– suulise ja kirjaliku esitlemise tehnikad;
– kliendi vajaduste väljaselgitamise oskused;
– oskus rakendada läbirääkimiste tehnikaid.

Maakler peab standardi sätete kohaselt tagama, et tema ametialased oskused säiliksid ning peab neid järjepidevalt edasi arendama. Sealhulgas olema pidevalt kursis muudatustega seadusandluses ning arengutega ka kõigis muudes küsimustes, millele on mõju temale usaldatud ülesannete täitmisele. Samuti osalema ning soodustama ka oma töötajatel osalemist erialastel koolitustel, et olla kursis ning osata praktikas rakendada õigusaktide muutusi ning valdkonna parimat äritava.

Vaata ka

  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. I osa
  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. II osa
  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. III osa
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakooli koolituskalender 2012

19.10.2012

Kinnisvarakool: koolituskalenderKinnisvarakool OÜ pakub sel sügisel mitmeid uusi ja vanu kinnisvarakoolitusi.

Koolitused keskenduvad kinnisvarateadmiste laiendamisele. Lisandunud on ettevõtluskoolitus “Äriplaani koostamine”.

Registreerumine koolitustele on juba avatud.

19.11.-28.11.2012 Kinnisvara ABC – 16 tundi, 199€*

Kinnisvara ABC annab hea sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi, muuhulgas ka juriidikat.

Kinnisvara ABC lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula/Maila Moor, Andree Raid. Loe edasi…

29.11.2012 Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel. Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.

Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas. Loe edasi…

03.12.2012 Kinnisvara müügikoolitus – 5 tundi, 59 €*

Kinnisvara müügikoolitus aitab koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest. Samuti ka praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli Salk/Joonas Saks, Maria Kopso, Tõnu Toompark. Loe edasi…

04.12.2012 Äriplaani koostamine – 8 tundi, 119 €* – UUS!!!

Koolitus „Äriplaani koostamine“ annab praktilised nõuanded äriplaani koostamiseks, mis tulevad otse elust. Samuti aitab koolitus leida toetusvahendeid äriplaanide elluviimiseks.

Koolituse „Äriplaani koostamine“ lektor: Raido Raudnagel. Loe edasi…

05.12.2012 Üürikoolitus – 6 tundi, 88 €*

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist. Praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske.

Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

06.12.2012 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse lektorid: Urmas Tehver ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

10.12.2012 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline kinnisvara fotokoolitus annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvara fotokoolituse lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

13.12.2012 Hindamise ABC – 8 tundi, 119 €*

Hindamise ABC koolitus annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC koolituse lektorid: Martin Kõiv ja Kristjan Gross. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolitus – 28 tundi, 329 €*

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2012 Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul – 12 tundi, 180 €*

Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul võimaldab osaleda vaid juriidiliste teemade loengutel. Koolitus raames tuleb juttu võlaõigusseadusest, asjaõigusseadusest, tsiviilseadustiku üldosast, maksustamisest, perekonna- ja pärimisõigusest jpm.

Kinnisvara täiendkoolituse juriidikamooduli lektor on, Evi Hindpere. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2012 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ annab praktilise elamispindade turuülevaate ja nõuanded, kuidas kinnisvaramaakler, spetsialist, -arendaja või kinnisvaraettevõtte juht võiks ise turgu prognoosida.

Koolituse/seminari „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ lektor on Tõnu Toompark. Loe edasi…

Kogu aeg: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Regulaarselt jaanuaris, aprillis ja septembris koostatavad kinnisvaraturu ülevaated annavad detailse seisu Eesti elamispindade turu arengusuundadest ja valupunktidest. Ülevaadete esitlused toimuvad tellija juures temaga kokkulepitud ajal.

Kinnisvaraturu ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad ilma käibemaksuta!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee		 Kinnisvarakool
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2012. a. III kvartalis

19.10.2012

Tehingute andmebaasi laekunud 2012. aasta kolmanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud. 

2012. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 451 tehingut ligikaudu 543 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 11 240 kinnisvara tehingut 484 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas kolmanda kvartali jooksul omanikku ligi 33 731 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 30 345 hektarit. Kõige rohkem maad vahetas omanikku Lääne maakonnas – 3 703 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 678 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2012. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2011. aasta kolmanda kvartaliga 8,6%, kuid võrreldes 2012. aasta teise kvartaliga langes indeks 0,1% võrra. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 9,3%, hoonestamata maa hinnaindeks 2,6% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 16,8%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. III osa

19.10.2012

Kui käesoleva artikliseeria esimeses kahes osas käsitletud Euroopa Liidu „Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi“ EN 15733 teemad pole Eesti kinnisvaraturul seni väga suurt tähelepanu pälvinud (kuigi mõnel juhul kindlasti võinuks), siis standardi 5. peatükis käsitletavad teemad on olnud vaidlusobjektiks juba mitu viimast aastat.

Nüüd muudabki standard justkui senise regulatsiooniga võrreldes oluliselt konkreetsemaks kinnisvaramaakleri ja kliendi vaheliste kokkulepete sõlmimise. Nimelt sätestab standard kirjaliku maaklerilepingu nõude ja selle sisu, mis on põhimõtteliselt erinev lähenemine meil seni kehtivas seadusandluses sätestatuga. Seni on Eestis Võlaõigusseadusele (lepingu vabaduse põhimõttele) tuginede käsitletud maakleriteenuste lepinguna ka suulisi kokkuleppeid, konkreetset vormi ja sisu nõuet maakleri ja kliendi vahelisele lepingule pole sätestatud. Ka Riigikohus on oma lahendites pidanud võimalikuks suulise siduva maaklerilepingu sõlmimist kliendi ja maakleri vahel.

Loomulikult ei muuda Euroopa Liidu standard Võlaõigusseaduse kehtivust, kuid usun, et edaspidistes kohtuvaidlustes hakatakse maaklerilepingu kirjalikku vormi veelgi enam tähtsustama. Kindlasti on see ka klientide huvides tarbijakaitse seisukohast lähtudes. Siiski ei ole kirjaliku maaklerilepingu nõue ka tänasel Eesti kinnisvaraturul päris võõras, sest Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeks sätestab: koja liige järgib tava, et kõik finantskohustustega seotud kokkulepped oleksid vormistatud kirjalikult ja et kokkuleppe sisu oleks selgelt väljendatud. Täpselt sama nõuab ka Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt kehtestatud hea tava.

Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi EN 15733 kohaselt tuleb maaklerilepingus lahti kirjutada järgmised punktid:
– lepingu poolte nimed, kontakt- ja registriandmed;
– osutatava teenuse iseloom ja põhisisu;
– kokkulepped teenustasude ja nendega seotud maksude kohta;
– teenuse osutamise tingimused, sealhulgas maksetingimused;
– kokkulepped selle kohta, kas tegemist on eksklusiivse lepinguga või mitte ning eksklusiivse lepingu korral sellega seotud tingimused;
– allhanke kasutamisega seotud kokkulepped;
– lepingu sõlmimise kuupäev, kestvus ning lõppemise ja lõpetamise kord;
– lepingu objektiks oleva vara kirjeldus;
– teenuse osutamisele seatud piirangud;
– täpsustused, kas maakler tegutseb üksnes selle kliendi huvides või klientide vahendajana;
– viited kohaldatavatele õigusaktidele;
– andmed teenusega seotud kindlustuste kohta;
– kõrvalekalded Euroopa Standardist.

Tähelepanuväärne on standardis välja toodud täiendav rõhutus, et vaidluste vältimiseks soovitatakse maakleritel sõlmida vaid eksklusiivseid lepinguid. Standardi kohaselt ei või maakler panna kinnisvaraobjekti müüki enne kirjaliku maaklerilepingu allkirjastamist. Ütleksin, et selle rõhutuse valguses on Eesti kinnisvaraturul veel palju arenguruumi ning loodan, et kliendid asuvad siin ise agaramalt enda huvide eest seisma.

Standardi kohaselt peab maakler juhtima kliendi tähelepanu sellele, et kui klient sõlmib sama objekti kohta mitu maaklerilepingut, siis võib tekkida ka mitmekordse maakleritasu maksmise kohustus. Eestis sellega siiski probleeme ei tohiks tekkida, kuna Riigikohtu lahendite kohaselt on kliendil Võlaõigusseaduse § 664 lg 1 kohaselt kohustus tasuda maakleritasu vaid sellele maaklerile, kes tehingu tegelikult vahendas. Küll aga on kliendil mõistlik arvestada eksklusiivse lepingu rikkumise korral leppetrahvidega või siis mitme maaklerlepingu sõlmimise korral mõnele osapoolele kulude hüvitamise kohustusega, kui selles on lepingus kokku lepitud.

Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi EN 15733 kohaselt peab maakler informeerima oma klienti tehinguga kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Maakler peab tagama, et kliendiandmeid ei avaldataks välja arvatud juhul, kui see on vajalik tehingu tegemiseks. Samas peab standardi kohaselt maakler informeerima tehingu osapooli sellest, et nende isikusamasust tuvastatakse. Paralleelina viitan Võlaõigusseaduse § 661, mille kohaselt maakler ei peab poole nime ja andmeid avaldama, kuid samas § 660 lg 2 valguses on seda siiski mõistlik teha. Läbirääkimiste poole avaldamata jätmise korral kaasneb maaklerile tehingu rikkumise korral oluliselt suurem vastutus.

Maakler peab informeerima osapooli, kui tal on mõlema tehingu osapoolega kliendileping. Kui maakler tegutseb ostja esindajana, siis tuleb sellest müüjat informeerida ning vastupidi. Maakler peab välistama huvide konflikti ning kinnitama kirjalikult isiklike huvide puudumist. Kindlasti peab maakler oma kliendi tähelepanu juhtima sellele, kui pakkumise tegijaks on maakler ise või maakleriga majanduslikus või isiklikus suhtes olev isik. Nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja kui Eesti Kinnisvarafirmade Liidu heade tavade koodeksite kohaselt on organisatsiooni liige kohustatud tegutsema eelkõige lepingulises suhtes oleva kliendi huvides. Seejuures ei käsitleta olukorda, kus maakler võiks tegutseda kahe kliendi vahendajana. Küll aga käsitleb sellist olukorda põgusalt Võlaõigusseadus, sätestades, et kui maakler on olnud tegev ka käsundiandjale vahendatud või osutatud lepingu teise poole jaoks, eeldatakse, et maakleritasu tasuvad maakleri vahendatud või osutatud lepingu pooled võrdses ulatuses ning kui maakler on vastuolus maaklerilepinguga olnud tegev ka käsundiandjale vahendatud või osutatud lepingu teise poole kasuks, ei või ta käsundiandjalt nõuda ei maakleritasu maksmist ega kulude hüvitamist. Seega eeldab ka Eesti kehtiv õigusruum, et maaklerilepingus lepitakse kokku, kas maakler tegutseb üksnes ühe poole huvides või võib tegutseda ka mõlema poole vahendajana.

Lisaks eelnevale nõuav Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standard EN 15733, et müüja esindajana tegutsev maakler peab informeerima viivitamata müüjat kõigist pakkumistest, mis varaga seoses on tehtud. Samuti peab maakler andma pakkujale viivitamata tagasisidet müüja seisukohast selle pakkumise osas. Tundub iseenesestmõistetav ja loogiline, mis ka valdavas osas kinnisvaraettevõtetes rakendatud on, kuid ometi igapäevatöös veidi problemaatiline. Nimelt tehakse Eestis maakleritele kinnisvaraobjektide ostmiseks selgelt alapakkumisi ning kui maakler selle müüjale edastab, siis on klientidel tihtipeale keeruline mõista, kuidas see ikkagi tema huvides on. Aga see on juba iga konkreetse maakleri sõnaosavuse küsimus.

Vaata ka

  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. I osa
  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. II osa
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kuidas teha üürikorterist oma kodu

18.10.2012

Kinnisvaraturg muutub tasapisi ning sellega seoses muutub üürikorteris elamine järjest tavalisemaks. Seejuures kipuvad ka üüriperioodid pikenema ning suureneb vajadus kodutunde järele.

Üürikorteri kodusemaks muutmisega seonduvad aga mitmed küsimused. Esmalt tuleb loomulikult mõelda disainile, teisalt tuleb päevakorda muudatustega kaasnev majanduslik pool, kolmandaks aga ei tohi ära unustada ka üürisuhte juriidilist raamistikku. Siinkohal pööraksin järjestuse vastupidi, alustaksin põhilistest juriidilistest nüanssidest ning lõpetaksin lihtsamate disaininippidega.

Millised on üürniku võimalused üürikorteri ümberkorraldamiseks?

Eluruumi üürilepingut sõlmides lepivad omanik ja üürnik kokku üüritava pinna sihtotstarbelises ning heaperemehelikus kasutamises, millele lisanduvad kahe poole vahel jagatud korrashoiukohustused ning seonduv vastutus. Sellest tulenevalt on üürniku õigused üüritud eluruumis kardinaalsete ümberkorralduste tegemiseks üldjuhul piiratud. Võlaõigusseaduse kohaselt võib üürnik teha üüritud asjale parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja nõusolekul. Üürileandja samas aga ei või keelduda selle andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või mõistlikuks majandamiseks.

Omaniku poolne kooskõlastamine on oluline mõlema osapoole jaoks, sest kui üürileandja on parenduste ja muudatustega eelnevalt nõustunud, pole tal ilma eelneva kokkuleppeta võimalik nõuda üürtavas eluruumis remondieelse olukorra taastamist.

Kinnisvarafirma igapäevatöös näeme, et kooskõlastamist vajavate ümberehituste tegemine on küllaltki erandlik. Remondi vajadusel (pigem odavate eluruumide puhul) või sisekujunduse muutmise soovi korral (pigem kallite korterite/majade puhul) lepitakse juba üürilepingu sõlmimisel kokku konkreetsetes ehitus- ja remonttöödes kas üürniku või omaniku kohustusena ning sellele vastavalt ka alandatakse või suurendatakse üüritasu.

Üürnik võib üürilepingu lõppemisel tema poolt asjale tehtud parenduse või muudatuse ära võtta, kui seda on võimalik teha ilma eluruumi kahjustamata ning omanik selle allesjätmist üürnikule ei kompenseeri (näiteks üüri alandamisega lepingu kehtivusperioodil).

Mis kompensatsioone puudutab, siis üldjuhul jääb täieti tähelepanuta Võlaõigusseaduse säte, mille kohaselt võib üürnik nõuda omanikult mõistlikku hüvitist, kui tema poolt tehtud remondi tulemusena on eluruumi väärtus kasvanud. Loomulikult on sellist hinnatõusu keeruline tõendada ning ka hüvitise mõistlikku suurust raske määrata, kuid erinevate ekspertiisidega on võimalik põhjendatud numbrid siiski leida.

Kas üürikorterit tasub remontida?

Nii jõuamegi üüritava eluruumi parendamisega seotud majanduslike küsimusteni. Likviidse kinnisvaraturu tingimustes on igal objektil suhteliselt hästi prognoositav väärtus. Kui korteri või maja parendamine (sõltumata sellest, kas tegemist on vajalike, kasulike või toreduslike kulutustega) tõstab tehatavate kulutuste või enama võrra selle objekti väärtust, siis on tõenäoline, et üürnik ja omanik suudavad kokku leppida ka ümberkorraldustega seotud kulutuste hüvitamises (näiteks kompensatsiooni maksmisena või üüri alandamisena). Kui muudatused vara väärtust ei suurenda, siis tõenäoliselt ka omanik hüvitise maksmisega või muul viisil kompenseerimisega ei nõustu.

Turu keskmise üürhinnaga korterisse aga mõistlik üürnik suuri investeeringuid kindlasti ei tee vaid valib selle asemel parema korteri. Nii jäävadki üldjuhul üürniku kodukujunduse arsenali vaid väiksemad ning kergesti teisaldatavad sisekujundusnipid. Seejuures on valikuvõimalus peaaegu lõpmatu ning vaid üürniku fantaasia on selles osas piiriks.

Lihtsaimad ja odavaimad sisekujundusnipid üürikorterisse

1. Lisa värvi. Mõne seina või selle osa ülevärvimine või tapetseerimine on tegelikult meeldivalt odav. Isegi, kui seda tuleb teha uuesti pärast üürilepingu lõppemist. Isetegemisest ning oma maitse järgi kujundatud värvigammast saadav rahuldus üürilepingu kehtivusajal kompenseerib selle kulu kindlasti. Mõistlik kasutada ka juhul, kui kolid üürikorterisse oma mööbliga ning vajad ühtse stiili saavutamiseks kindlaid domineerivaid toone/mustreid. Värvimuudatused soovitan korteriomanikuge eelnevalt kooskõlastada.

2. Lisa pilte. Isegi kui sa ei ole tuntud kunstiteadlane või oksjonimaja omanik, on sul võimalik kujundada oma uus kodu näiteks sinu enda parimaid fotokunsti saavutusi suuremas formaadis eksponeerides. Ilusad looduspildid möödunud suvest muudavad üürikorteri just „sinu“ koduks ning soojendavad kõledaid talveõhtuid. Kindlasti rõõmustavad need ka kõiki su külalisi.

3. Kasuta dialoogi. Oma mööbliga üürikorterisse kolides saad valida ja paigutada asjad nii, et need omavahel „suhtleks“. Kui juba möbleeritud üürikorter on igav, siis võid sama tulemuse saavutada olemasoleva mööbli ümberpaigutamise ning mõne kõneka detaili lisamisega. Kui korteris on mingit domineeriv toon või muster, siis paiguta oma mööbel sellele vastavalt. Kui seda pole, siis toon see ise sisse. Uued kardinad, vastavas stiilis/värviga lillevaas jms elemendid võivad muuta algselt plassina näiva korteri elavaks ja kõnekaks.

4. Kasuta taimi. Taimed nõuavad hoolt ja on seega vägagi personaalsed. Üldjuhul üürikorterites omanike poolt taimi pole, sest keegi ei saa kindel olla uue üürniku botaanikalembuses. Kuid kui tood koos oma muude asjadega uude üürikorterisse ka mõned taimed, siis muutub ehk senini veidi kõledana tundunud ruum tundmatuseni. Ole ettevaatlik, et lillepotist väljavalguv kastmisvesi ei rikuks siseviimistlusmaterjale.

5. Peida koledused. Kuna „mitte-nii-heas-seisukorras“ üürikorteris kapitaalsema remondi ettevõtmine on eelarvelistel põhjustel enamasti võimatu, siis tuleb koledused odavate nippidega lihtsalt kaotada. Näiteks suure osa põrandast katab mööbel – ülejäänud osale saad panna mõne väga mõnusa vaiba. Näiteks koledasse vannituppa saad lihtsalt teha vanni esipaneeli, riputada senale mõne lisapeegli, riiulikesi hästilõhnavate hügieenitarvikutega ja rohkelt nagisid erivärviliste rätikutega. 30 aastat remontimata köögis aga saad kasutada pilte, kangaid jms vahendeid puuduste peitmiseks ja meeleolu loomiseks. Seintesse aukude tegemise igasuguste asjade riputamiseks/paigaldamiseks soovitan samuti eelnevalt omanikuga kooskõlastada.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakonverents 2012

18.10.2012

Olete oodatud osalema 09. novembril 2012. aastal Tallinnas Kumu auditooriumis toimuvale Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL), Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ), Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) korraldatavale üheteistkümnendale rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile KINNISVARA 2012.

XI RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS

KINNISVARA 2012

09. november 2012 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: „Kinnisvaraturu kasvavad väljakutsed“

 

I Sessioon

Moderaatorid:

  • Tambet Tiits (EKHÜ)
  • Tõnis Rüütel (EKFL)
  • Jüri Kröönström (EKHHL)
  • Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad

  • Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister

10.15-10.45 Teema kooskõlastamise

  • Daniel Bergvall, SEB Grupi majandusuuringute divisjoni ökonomist

10.45-11.30 Euroopa logistika ja tööstuskinnisvara trendid – mõju Baltikumile

  • Karel Stransky, Colliers International Colliers International, Director | EMEA Corporate Solutions

11.30-12.00 Teema kooskõlastamisel

  • Magali Marton, DTZ Head of CEMEA Research

12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Maailmamajanduse väljavaated ning Euroopa tulevik – missugused on Eesti võimalused?”

  • Paneeli juht: Andrus Alber, NASDAQ OMX TALLINN juhatuse esimees
  • Osalejad: Madis Müller, Eesti Panga asepresident; Riho Unt, SEB Panga juhatuse esimees; Taavi Rõivas, Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni esimees; Peter Lõhmus, Euroopa Komisjoni nõunik

13.45-14.30 Buum kaubanduskinnisvaras – kas turg on jätkusuutlik ning kuidas konkurents mõjutab kaubanduskinnisvaraturu arenguid?

  • Paneeli juht: Kristjan Maaroos, NIRAS Eesti juhatuse liige/kaubanduskinnisvara ekspert
  • Osalejad: Aldo Dapon, E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees; Ruth Laatre, RIMI Baltic Kinnisvaradirektor; Allan Remmelkoor, Pro Kapitali tegevjuht; Marcis Budlevskis, Linstow, liisingu ja arendusdirektor

14.30-15.15 Arhitekt–Arendaja-Maakler–Hindaja–Haldaja: „Milliseks kujuneb lähiaastate kinnisvaraturu areng? Kuidas peaks toimuma koostöö kõigi huvigruppide vahel? Missugused on suurimad probleemid ning kuidas neid ületada? Kuidas pakkuda kliendile parimat teenust?

  • Paneeli juht: Ain Kivisaar, Metro Capital juhatuse liige
  • Osalejad: Jaak Huimerind, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees; Priit Uustulnd, Kaamos Kinnisvara juhatuse liige; Jaanus Laugus, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees; Margus Tinno, Colliers International Eesti partner; Elari Udam, Riigi Kinnisvara juhatuse liige

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturu visioonid aastateks 2013–2014“

  • Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees
  • Osalejad: Andres Trink, AS Merko Ehitus juhatuse esimees; Andres Aavik, Skanska EMV juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon International juhatuse esimees; Toomas Aak, NCC Ehitus juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel:

  • „Mida ütleb investori intuitsioon – kuhu investeeringud liiguvad, kuhu on kasulik investeerida?“
  • Paneeli juht: Veikko Maripuu, Redgate Capital juhatuse liige
  • Osalejad: Lars Ohnemus, BPT Asset Management juhatuse esimees; Madis Raidma, East Capital Real Estate juhatuse esimees; Viljar Arakas, EfTEN Capital tegevjuht; Marko Kull, Capital Mill partner

17.00-17.30 Kokkuvõte ja Kinnisvara Guru 2012 ja liitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

  • Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
  • Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Info ja registreerumine

  • Kinnisvarakonverents 2012
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. II osa

18.10.2012

Kui selle artikliseeria esimene osa käsitles maakleriteenuse kvaliteedi üldküsimusi ning Euroopa Liidu standardi EN 15733 rolli selles, siis edasi vaatame standardit ja selle seost teiste Eesti vastavate regulatsioonidega mõnevõrra detailsemalt.

Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi 3. peatükk keskendub kliendisuhete juhtimisele. Standard sätestab, et maakler peab kogu informatsiooni avaldama selgelt ja ühemõtteliselt, sõltumata sellest, millisele osapoolele seda infot edastatakse või mil viisil seda tehakse. Maakler peab hoidma pooli informeerituna kogu tehingu vältel, infopäringutele tuleb vastata viivitamata. Kui maakleril ei ole piisavalt asjassepuuduvat infot käsitletava tehingu kohta, siis tuleb seda ka selgelt avaldada.

Võlaõigusseadus otseselt ei sätesta, millist infot peab kinnisvaramaakler klientidele avaldama, kuid kindlasti tuleb siin rakendada mõistlikkuse ja hea usu printsiipe. Näiteks Riigikohtus on mõnel korral kinnisvaramaakleri pooltse info avaldamise ja selle sisu küsimus päevakorda tõusnud. Seda tuginedes Võlaõigusseaduse § 14-le, mis käsitleb lepingueelseid läbirääkimisi. Võlaõigusseaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama paragrahvi 1. lõike teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed. Ka Tarbijakaitseseadus sätestab, et tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks, õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta, samuti saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet.

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeksi kohaselt avaldab koja liige kliendile tehingu kohta kogu temale teadaoleva, tehingut puudutava informatsiooni. Samas on heade tavade koodeksis juttu ka tehingu eelsest infovahetusest. Koodeks sätestab, et koja liige ei anna kinnisvaraobjektide ja kinnisvaraturu kohta tahtlikult valeinformatsiooni, koja liige ei avalda enda ja oma teenuste kohta eksitavat reklaami, koja liige ei tohi tahtlikult põhjustada ega soodustada arusaamatuste ja väärarusaamade tekkimist suhtlemisel kliendi või koja teiste liikmetega ning koja liige ei tohi ära kasutada kliendi ebapiisavaid teadmisi tehingu läbiviimisest, seadusandlusest ja turuolukorrast. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu heade tavade koodeks sätestab, et liidu liikmed kohustuvad teostama kliendile pakutava objekti ülevaatuse, välja selgitama objekti puudutava informatsiooni ja mitte varjama ega moonutama antud informatsiooni. Kui liidu liikmete valduses olev informatsioon või töötajate või Liidu liikmete nimel tegutsevate isikute teadmised ei võimalda täita tellimust, kohustuvad liikmed tegema kliendile ettepaneku pöörduda teiste kinnisvara ettevõtjate või ekspertide poole.

Kinnisvaramaaklerite teenuste standardi kohaselt on kõigil tehingu osapooltel õigus teada, millist tema kohta käivat infot maakler omab ning nõuda vajadusel selle info korrigeerimist/parandamist. Kinnisvaramaakleri kliendi kohta kogutavate andmete küsimuses ei ole Eesti kinnisvaraturul seni tegelikult diskuteeritud ning seega võiks öelda, et uus teema. Siiski reguleerib meil andmete kogumist Isikuandmete kaitse seadus, mis sätestab reeglid kuidas kliendi kohta andmeid koguda tohib, kuidas neid peab säilitama ja kuidas võib kasutada. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeks sätestab, et koja liikmel on kohustus säilitada tema valduses oleva kliendiinformatsiooni konfidentsiaalsus kliendiga kokku lepitud määral, v.a. juhtudel, mis tulenevad seadusandlusest. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu heade tavade koodeks sätestab, et liidu liikmed tagavad kliendi informatsiooni konfidentsiaalsust kokkulepitud määral, v.a. juhtudel, mil informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest. Mis puudutab üldist info kogumist ja säilitamist, siis sätestab Võlaõigusseaduse § 662, et maakler peab säilitama oma maakleritegevusega seotud dokumente niikaua, kuni nendel dokumentidel on tähtsus käsundiandja huvide kaitsmisel, mitte aga vähem kui kolm aastat. See ei välista ega piira maakleri seadusest tulenevaid kohustusi raamatupidamisdokumentide säilitamisel.

Kinnisvaramaaklerite teenuse standard täpsustab päris oluliselt maakleri kohustusi kliendile info edastamisel. Standard sätestan, et kui maakleri kliendiks on ostja, peab maakler informeerima teda õigustest ja kohustustest ostjana. Samuti avaldama järgmist infot:
– analoogiliste varade turuhindadest;
– esitama vara kirjelduse (tüüp, asukohaandmed, tehnilised parameetrid jms);
– info varaga kaasnevate kulude kohta;
– müüja omandiõigust ning omandiõiguse piiranguid puudutava info;
– esitama katasriplaani;
– müüjat esindava maakleri volitustega seotud info;
– info planeerimis- ja arengudokumentatsiooni kohta;
– vara puudustest, millest maakler teadlik on.
Usun, et selles kohustusliku info nimistus ei ole midagi uut maaklerite igapäevatöö jaoks. Küll aga tekib küsimus, kuivõrd on väiksemad turuosalised, kes teevad suhteliselt vähe tehinguid ning kellel puuduvad hindamis- ja analüüsiosakonnad, võimelised esitama kliendile pädevat infot analoogiliste varade turuhindadest? Kõigile kättesaadav hinnainfo kinnisvaraportaalides kajastab ju teadupärast müüjate ootusi müügihinnale, kuid mitte reaalseid tehinguhindu.

Eestis on kinnisvaraostjate poolne maakleriteenuse kasutamine alles „lapsekingades“, mistõttu võib siinse turu jaoks olla veidi üllatav, et Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuse standard pühendab (ehkki lühidalt) 4. peatüki üksnes maakleri kohustustele info edastamisel ostukliendile. See dubleerib mõnevõrra 3. peatükis juba sätestatud nõudeid, kuid lisa midagi ka juurde. Nimelt peab maakler varustama ostjat lisaks eelnevale ka alljärgneva infoga:
– vara kirjeldus (tüüp, tehnilised parameetrid, asukoht ja juurdepääsud, keskkonna- ja terviseaspektid, mis on maaklerile teada, ehitusaasta jms);
– vara eest küsitud müügihind, tehinguga kaasnevad maksud ning muud tehingukulud;
– müüja omandiõigust ning selle piiranguid puudutav info;
– katastriplaan, korruseplaanid jms info, et ostjal oleks võimalik selgelt aru saada, mis on müügiobjektiks;
– tehnosüsteeme ja kommunaalteenuseid puudutav info;
– kui makseid tehakse maaklerile, siis dokumendid selle kohta, et maakleril on õigus esindatava nimel makseid vastu võtta;

Ka müüja huvide kaitsmisel konkretiseerib standardi 3 peatükk maakleri poolset informeerimiskohustust. Standard sätestab, et kui maakleri kliendiks on müüja, peab maakler informeerima teda tema õigustest ja kohustustest müüjana. Samuti avaldama järgmise info:
– analoogiliste varade turuhindadest;
– info müügiprotsessiga kaasnevate kulude kohta;
– info kavandatava müügistrateegia kohta;
– maakleri hinnangu vara väärtustamise võimaluste kohta;
– info tehingule rakenduvate normatiivide ja õigusaktide kohta;
– info tehingu läbiviimiseks vajalike dokumentide kohta.

Vaata ka

  • Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. I osa
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Üüriäri KKK: Kas korteri väljaüürimiseks koostada äriplaan või lasta asjadel kulgeda omasoodu?

18.10.2012

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Äriplaani koostamine on mõistlik mõte. See aitab aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.

Sageli jääb mitmete muutujate ja pika ajaperioodi puhul “näppude peal arvutamisest” väheks. Äriplaani koostamine peakski selle vajakajäämise kõrvaldama.

Seejuures tuleks üüriäri planeerides arvestada, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks, mille üle investor rõõmu saab tunda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus nõutavale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

See tähendab, et äriplaan tuleb regulaarselt üle vaadata ja täiendada reaalsest elust võetud numbritega. See aitab jooksvalt hinnata äri edukaks või mitteedukaks olemist.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Homme algab kinnisvara täiendkoolitus

17.10.2012

Kinnisvara täiendkoolitusJuba homme 18/10/2012 algab kinnisvara täiendkoolitus. 28-tunnine koolitus pühendub kinnisvaramaaklerite  mitmekülgsele harimisele.

Esimene päev (18/10) on pühendatud majandusteemadele ja kindlustusele. Lektoriteks kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Iizi Kindlustusmaakler juhatuse liige Igor Fedotov.

Teisel ja neljandal päeval (19 ja 26/10) tulevad põhjalikult käsitlemisele juriidilised küsimused. Lektoriks on Raid & Ko jurist Evi Hindpere.

Kolmandal päeval (25/10) tuleb juttu maakleri tegevusest ja kutsestandardist. Samuti ehitusest, projekteerimisest ja planeeringutest. Lektoriteks on Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ juhatuse liige Urmas Tehver ja Riigi Kinnisvara projektijuht Marko Sula.

Koolitus on parim küll tervikuna, kuid kindlasti on huvilistel võimalik koolitusel osaleda ka ühe päeva kaupa.

Registreeru koolitusele kohe, sest juriidikateadmisteta jäävad kinnisvaratehingud tegemata!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee		 Kinnisvarakool
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumiste hulk on aastaga vähenenud 8%

17.10.2012

Eesti elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE indeks on viimase kuu ajaga kasvanud 0,8%. Viimase aastaga on indeks langenud täpselt sama palju.

Vaatamata väiksemate piirkondade, näiteks Tallinna ja Tartu hinnatõusule ei ole indeks kasvama hakanud. Indeksit hoiavad tõusmast tagasi väiksemad maakonnakeskused, kus elamispindade hinnad ei ole veel kriisiaja raksustest üle saanud ning kus tõusulootust on vähe.

Nii on KV.EE indeksi sisemuses liikumist palju, kuid summaarne indeks sellest ei hooli.

Elamispindade pakkumiste arvu indeks on liikunud rohkem. Täna näitab indeks 102,9 punkti, mis on aastatagusest 8% madalama. Täna on portaalis KV.EE 19102 elamispindade pakkumist mulluse 20752 pakkumise vastu.

Elamispindade pakkumisele vastupidises suunas nii pakkumiste arvu kui pakkumishinna osas on liikunud maatükkide pakkumine.

Kogu Eesti maapakkumiste arv portaalis KV.EE on aastaga kasvanud 5%, pakkumisi oli portaalis septembris 4505. Seejuures on maapakkumiste hind langenud aastaga 7%. Tänavune septembrikuine maapakkumiste keskmine hind oli 33 €/m².

Tänane segane majandusolukord ei luba selgelt oodata ei kinnisvarapakkumiste arvu tõusu ega kahanemist. Senine aktiivne tehinguteturg on liikunud pakkumiste arvuga sünkroonis. Eeldusel, et majandusarengud tänasest veel hullemaks ei lähe, siis võiksime eeldada madala, kuid stabiilse elamispindade hinnatõusu jõudmist ka Eesti suurematest tõmbekeskustest kõrvalejäävatesse asumitesse.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Maatükkide müügipakkumiste arv ja selle muutus Maatükkide müügipakkumiste hind ja selle muutus
Maakond 09/2011 09/2012 Muutus, % 09/2011 09/2012 Muutus, %
Eesti 4 286 4 505 5% 36 33 -7%
Harjumaa 2 442 2 562 5% 48 44 -8%
Hiiumaa 23 18 -22% 2 1 -50%
Ida-Virumaa 46 111 141% 36 24 -33%
Jõgevamaa 44 48 9% 15 18 23%
Järvamaa NA 13 NA
Läänemaa 153 152 -1% 8 13 60%
Lääne-Virumaa 63 80 27% 18 25 43%
Põlvamaa 16 14 -13% NA
Pärnumaa 508 641 26% 29 25 -14%
Raplamaa 90 98 9% 9 12 34%
Saaremaa 81 102 26% 17 12 -31%
Tartumaa 649 562 -13% 17 15 -12%
Valgamaa 67 57 -15% 26 14 -47%
Viljandimaa 42 23 -45% 29 45 53%
Võrumaa 62 37 -40% 15 NA

 

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ober-Haus: Baltikumi hinnaindeks 09/2012

17.10.2012

Ober-HausTallinnas tõusis septembris keskmine korteri ruutmeetri hind võrreldes augustiga 1.4% 1115-le eurole.

Võrreldes eelmise aasta septembriga oli käesoleva aasta septembris keskmine korteri pinnaühiku hind 1.4% madalam. Käesoleva aasta kolmel esimesel kvartalil on turg olnud aktiivne, korterite ostu-müügitehinguid tehti 30% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Keskmine ruutmeetri hind oli võrreldes hindade tipuga 34.7% madalam.

Riias tõusis keskmine ruutmeetri hind septembris augustiga võrreldes 0.1% 989-le eurole ruutmeetri kohta. Kõige aktiivsemad välismaalastest kliendid on Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest. Tehingute arv on sel aastal kasvanud sarnaselt Tallinnaga, 29.6%.

Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud 5.4%. Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta mais on aga hinnad keskmiselt 57.4% madalamad.

Vilniuses langes keskmine ruutmeetri hind võrreldes augustiga 0.4%, keskmine ruutmeetri hind oli 1,190 eurot. Aasta alguse suured tehingute kasvunumbrid on nüüd langusele pöördunud, aga kokku on tehtud siiski 5.3% rohkem tehinguid kui eelmisel aastal.

Viimase aastaga on keskmine ruutmeetri hind Vilniuses langenud 1.5%.

Ober-Hausi Balti riikide korterite hinnaindeks: september 2012

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
1 2 3 … 1,462 1,463 1,464 … 1,670 1,671 1,672