Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
 

Üüriäri KKK: Kas väljaüürimiseks sobib uus või vana korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Uhiuue korteri puhul tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse.

Väga tõenäoliselt peab uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega mööbli ja sisustuse soetamisel. See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid amortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Maade müügipakkumiste hind langes aastaga 5%

Portaali KV.EE andmetel pakuti käesoleva aasta augustis Harjumaal müügiks 2459 maatükki. Aastaga on maade pakkumine vähenenud 1% võrra. Pakkumiste hind on aga langenud isegi 5%.

Harjumaa valdades on enam maatükke pakkuda Rae ja Viimsi vallas. Rae vallas oli augustis pakkumisel 298 ja Viimsi vallas 206 maatükki.

Pealinna lähivaldadest aga veelgi enam on maatükke pakkuda Tallinna linnas. Tallinnas oli augustis pakkuda 516 maatükki ehk 1 protsendi võrra aastatagusest enam.

Erinevalt näiteks korterihindadest on maapakkumiste keskmine hind portaali KV.EE andmetel langenud. Aastataguselt Harjumaa maapakkumise keskmiselt ruutmeetrihinnalt 47,3 €/m² on käesolevaks aastaks hind langenud tasemele 44,9 €/m², mis teeb languseks 5%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas
08/2011 08/2012 Muutus, %
Harku vald 359 431 20%
Jõelähtme vald 150 155 3%
Keila 43 52 21%
Keila vald 159 113 -29%
Kernu vald 17 21 24%
Kiili vald 36 33 -8%
Kose vald 34 32 -6%
Kuusalu vald 146 97 -34%
Maardu 119 118 -1%
Padise vald 46 39 -15%
Paldiski 38 41 8%
Rae vald 368 298 -19%
Saku vald 143 110 -23%
Saue 38 33 -13%
Saue vald 77 114 48%
Tallinn 512 516 1%
Viimsi vald 152 206 36%
Harjumaa 2 478 2 459 -1%
Tartumaa 659 531 -19%
Pärnumaa 509 707 39%
Eesti 4 389 4 395 0%

Maatükkide müügipakkumiste arvu muutus Harju maakonnas portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: hoiused ei tule kinnisvaraturule

Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste mahud järjest kasvavad. Eesti panga andmetel oli Eesti 2012. a. II kvartali lõpus pankades eraisikutel 5 ja ettevõtetel 5,5 miljardit eurot.

Aastaga on eraisiku hoiuste maht kasvanud 11 ja äriettevõtetel 17%.

Kinnisvaraturu osalised on juba aastaid lootnud, et need hoiused võiksid inflatsioonihirmus või parema tootluse saavutamise nimel suunduda kinnisvaraturule. Tänaseks need lootused täitunud ei ole ning hoiused jätkavad mõningaid tagasilööke trotsides kasvu.

Järjest kukkuvad hoiuste intressimäärad annavad endiselt võimaluse, et kinnisvaraturg saab hoiustest mõjutatud. Ebakindel majanduskeskkond aga sunnib inimesi raha säästma.

Tähelepanu väärib, et tänased eraisikute hoiused katavad 85% Eesti eluasemelaenude jäägist.

Eraisikute ja äriühingute hoiuste jääk, miljon €

Eraisikute ja äriühingute hoiuste jääk, miljon €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pro Kapital tühistab aktsiate avaliku pakkumise

Pro Kapital Grupp AS (Pro Kapital) otsustas tühistada aktsiate avaliku pakkumise nõudluse puuduse tõttu ettevõtte aktsionäride jaoks vastuvõetaval hinnatasemel.

Märkimistaotluste kogumine lõppes nädalavahetusel pärast intensiivseid kohtumisi kutseliste investoritega Euroopas ja USA-s. Pakkumise prospekti kohaselt on ettevõttel õigus muuta pakkumise hinnavahemikku (algselt määratud EUR 1,90 ja EUR 2,05 vahel aktsia kohta), kuid ettevõte otsustas mitte aktsepteerida järsku hinnaalandust, mida kapitaliturud ootasid.

Pro Kapital uurib edasisi kapitali kaasamise võimalusi ja kaalub taotluse esitamist oma aktsiate Nasdaq OMX Balti börsil kauplemisele võtmiseks, et olla valmis kapitali kaasamiseks siis, kui globaalne turusentiment on paranenud, ütles Pro Kapitali juhatuse esimees Paolo Michelozzi. „Loomulikult ei ole me tulemusega rahul ja uurime nüüd alternatiivseid rahastamisvõimalusi, et oma plaanidega edasi minna.“

„Kohtumised väga paljude institutsionaalsete investoritega viimase kahe nädala jooksul ja ka sellele eelnevalt ei ole meile andnud põhjust kahelda oma plaanides arendusprojektidega jätkamiseks. Me keskendume pikaajalistele majanduslikele trendidele siin regioonis ja oleme jätkuvalt veendunud nende perspektiivikuses. Kahetsusväärsel kombel ootavad investorid praegu suuremat tootlust, et võtta riske lühiajalises perspektiivis,“ ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor.

„Investoritega kohtudes kogesime algselt suurt huvi piirkonna ja ettevõtte vastu, ning praktiliselt kordagi ei seatud kahtluse alla ettevõtte väärtust või äriplaani teostatavust,“ kommenteeris pakkumise peakorraldaja, LHV Panga institutsionaalse maaklertegevuse juht Ivars Bergmanis. „Sellegipoolest muutub turuseis kiirelt ja aeg on niisugune, et investorid soovivad üleüldise ebakindluse tõttu investeerimiseks suuremat allahindlust vara väärtuselt. Investorite tagasiside põhjal ei paista see olevat seotud ei konkreetse regiooni, ettevõtte või sektoriga.“

Ettevõtte aktsiaemissiooni peanõustaja, Porta Finance’i partner Mikus Janvars ütles, et vastavalt pakkumise prospektile võib ettevõte erinevatel põhjustel tühistada pakkumise või osa sellest enne aktsiate eest ülekannete tegemist, näiteks ootamatute märkimisväärsete negatiivsete muutuste tõttu globaalmajanduslikus olukorras või ebapiisava nõudluse tõttu. Aktsiaid märkinud jaeinvestorite kontodel vabastatakse broneeritud summad ühe tööpäeva jooksul, lisas ta.

Pro Kapital on Eesti juhtiv kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub kaasaegsetele suuremahulistele elamuarendus- ja ärikinnisvara projektidele Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Alates asutamisest 1994. aastal on ettevõte lõpule viinud 20 arendusprojekti Baltikumis. Iga päev ärkab, läheb tööle, teeb oma sisseoste või sööb Pro Kapitali poolt rajatud ehitistes 50 000 inimest. Ettevõtet juhib kogenud meeskond, kellel on enam kui 15 aastat kogemust Balti kinnisvaraturgudel ja ettevõte annab tööd 142 inimesele Eestis, Lätis, Leedus ja Saksamaal. 2011. aastal oli Pro Kapitali kogutulu ligi 17,5 mln eurot ja kasum 50,1 mln eurot. Ettevõtte üheteistkümnest, elamuarendus ja kaubanduspinnast koosneva kinnisvaraportfelli investeerimisväärtuse on rahvusvaheline, kinnisvarahindaja Newsec hinnanud 180 mln eurole. Ettevõtte suurimad omanikud on Ernesto Preatoni ja temaga seotud isikud (34,5%), Vladimir Maslov (11,5%) ja Giuseppe Prevosti ja temaga seotud isikud (8,4%). Ülejäänud aktsiad kuuluvad väikeinvestoritele.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnitati Kreenholmi maa-ala detailplaneering

Narva Linnavolikogu kinnitas augustis arendaja OÜ Narva Gate algatatud  Kreenholmi maa-ala detailplaneeringu, mille järgi jagatakse olemasolevad kinnistud 70 uueks sotsiaalmaa, liiklusmaa, elamumaa, ärimaa ja veemaa sihtotstarbega krundiks.

Detailplaneeringuga haaratud piirkonna visioon on kujundada sellest lähima 20 aasta jooksul üks Narva suurimaid keskusi, kuhu on koondatud eluhooned, eri meelelahutus- ja kultuuriasutused – kunstigalerii, kontserdi- ja konverentsikeskus, teaduspark, kaubandusettevõtted.

Kreenholmi maa-alale on nähtud ette rajada neli 20-korruselist hoonet, millest kolm on eluhooned ning üks ärilise otstarbega. Teised uusehitised on ette nähtud maksimaalselt 5-korruselised. Detailplaneeringualale jäävad kultuurimälestised on ette nähtud säilitada, renoveerida ning võtta kasutusele vastavalt Muinsuskaitseameti seatud tingimustele.

Hooned paigutatakse nii, et nad ei varjutaks olulisi vaateid piirkonnale. Alale jäävad ajaloolised hooned säilitatakse, renoveeritakse ning võetakse kasutusse vastavalt Muinsuskaitseameti poolt seatud tingimustele ning lähtudes kultuurimälestiste kaitsevööndist. Nõukogude ajal ehitatud ning tänaseks amortiseerunud hooned ja rajatised likvideeritakse ning nende asemele ehitatakse olevat ajaloolist ehitusjoont järgides uued hooned. Parkimine on lahendatud maapealsete ja -aluste parkimisplatside näol. Samuti on lahendatud heakorrastuse, haljastuse ja liiklusskeemi küsimused ning määratud tehnovõrkude asukohad. Planeeritava ala pindala on ca 30 ha. Detailplaneeringu tellija on OÜ Narva Gate, planeeringu koostaja on Sweco Projekt, projekti mahulise osa autor on Allianss Arhitektid.

Jaanus Mikk, territooriumi arendaja OÜ Narva Gate tegevjuht: “Kaks aastat kestnud detailplaneeringu menetlemine on saanud Narva Volikogu positiivse otsuse ja üle 300 000 ruutmeetri pindasid ootab Narvas uusi, linna arengut kiirendavaid väljakutseid. Täna otsib Narva Gate partnereid, kellega ala arendama hakata. Selle tulemusena saab kogu piirkond uue hingamise. Selle projektiga rajame Narva endise kinnise manufaktuuri asemele uue linnaosa.

Ülar Mark, Allianss Arhitektide  arhitekt, mahulise osa autor: “Oluline oli leida tasakaal vanade ja uute hoonete vahel. Elu toomiseks piirkonda on lisatud ajalooliselt tööstuslikule saarele täiendavalt elupinnad. Kreenholmi saare punastest tellistest tööstushoonete vahel asuvad korter- ja ridamajad on väärikas asukohas, vaatega Narva kosele ja veehoidlale ning paiknevad Euroopa Liidu idapiirist kohati 50 meetri kaugusel. Saare keskel asub ühiskondlik hoone, kuhu saab sisehoovi arvelt ehitada ka suure saal mitmetuhandele inimesele. Bürood ja ärihooned on ajaloolistes tehasehoonetes, mis oma lagede kõrguse ja suurte akendega loovad unikaalse ajaloolise keskkonna. Kaubanduspinnad jäävad sissesõidu tee äärde ja on kergesti ligipääsetavad Narva peamise liiklussoone Kreenholmi tänava lõpus. Mahukale programmile on parkimine sobitatud võimalikult ühtlaselt, et vältida liigseid parkimisväljakuid nii, et ajalooline keskkond domineeriks ja oleks ligipääsetav jalakäijatele. Allianss Arhitektid arhitektuuribüroole on projekt olnud erakordselt huvitav just oma ajaloolise pärandi ja asukoha tõttu. Loodame, et valminud planeering  aitab kaasa selle uinunud potentsiaali täitumisele väärika sisuga. ”

Einike Laidsaar, Sweco Projekti arhitekt ja detailplaneeringu projektijuht: „Töö oli aeganõudev ning keerukas, aga see-eest meie meeskonnale väga huvitav. Keeruliseks tegi selle töö planeeritava ala külgnemine piiritsooniga, samuti muinsuskaitse nõuete arvestamine. Üks meie eesmärke oli tagada piiri turvalisus linnakeskkonnas. Samuti pidasime silmas Narva jõe kanjonit kui maastikukaitseala, tuli kaitsta kanjonit ja joaastanguid. Tegu on Narva linna ühe olulisema kultuuriväärtusliku piirkonnaga. Detailplaneeringuga on määratud alale ehitusõigused ja piirangud, mis võimaldavad tulevikus planeeringu aluseks oleva hoonestuse mahulise visiooni realiseerumise.“

Augustikuu korteriturul

Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli augustikuu Tallinna ja Tartu korteriturul väga aktiivsed, sest tehinguid tehti rohkem kui viimase paari aasta jooksul. Ka Pärnu tehingute maht oli üle mitme aasta kõrgeim. Narva korteriturg oli see-eest tõsine põrumine, sest maht vähenes umbes 2 korda.

Domus Kinnisvara maaklerid kirjeldavad Tallinna ja Tartu korteriturul toimuvat kui normaalset, ilma paanikata toimivat protsessi. Milline on normaalne turu käitumine? Domus Kinnisvara maaklerosakonna juhi Rando Vanaveski sõnul on turul ostjad, kes teavad kinnisvara turutaseme hindasid ning teevad läbimõeldud pakkumisi. Seejuures on ostumotiivid erinevad: suurem elamispind, paremas seisukorras korter, vara jagamine jne. Kuid Tallinna ja Tartu augustikuu korterituru üheks oluliseks mõjutajateks võib pidada kooliaasta algust.

August-september on üürituru aktiivsemad, mil üürileandjatel on hea aeg – vabad korterid leiavad ülikiirelt üürniku ja seda tavapärasest kõrgema hinnaga. Ühelt poolt sobivate üürikorterite puudus, teisalt ratsionaalne mõtlemine on potentsiaalsed üürilevõtjad pannud elamispindasid ostma. Hinnad korteri kasutamise eest on võrreldavad igakuise laenumaksega. Korteri ostmine selle üürimise asemel lööb mitu kärbest – saadakse elamispind ning investeeringuobjekt.

Kinnisvara ostmine raha paigutamise eesmärgil on üsna levinud. Ka Domus Kinnisvara on viimastel kuudel vahendanud objekte, mille ostjad peavad kinnisvarasse investeerimist mõistlikumaks kui raha hoiustamist pangas. Sõltumata ostumotiivist tõukab tehinguid tegema ka soodsad laenuvõimalused. Ajaloo madalamail tasemel euribor ja pankadevaheline konkurents soodustavad nõudluse kasvu.

Siinjuures tahaks välja tuua ka mõningad riskid. See, et kinnisvaratehinguid on tehtud järjest rohkem, on osalt normaalne turu areng – majandusliku kindluse ja kasvu korral julgetakse suuri oste teha. Hiljuti tõstsid enamus pangad ja ka rahandusministeerium Eesti majanduskasvu prognoosi. Nii nagu läheb majanduses, läheb ka kinnisvaraturul. Kui majandus kasvab mõõdukalt, siis kinnisvaraturg ei saa teha suuri hüppeid, nagu jääb mulje viimaste kuude korteritehingute mahust. Seda enam, et Eesti majandus ei ole ohtudest puutumatu. Kui suurenenud ning edaspidi kasvavate tehingumahtude taga on kasvõi osaliselt inimeste soov investeerida, siis tuleks ost korralikult läbi mõelda. Tuleb silmas pidada, et euribor ei ole igavesti nii madalal tasemel ning kõik soetatud elamispinnad vajavad kasutajat, kuid tudengite arv väheneb.

Narva korterituru mõjutaks on piirkonna suured ehitusprojektid, kus kasutatakse palju sissetoodud tööjõudu, kes vajavad elamispinda. Suurenenud nõudlus põhjustas üürihindade tõusu, mis omakorda kandus ostuturule, kus tehinguid tegid kohalikud elanikud. Ka praegu räägivad maaklerid, et teatud korterite vastu on nõudlus suur. Augustikuu ülimadal tehinguaktiivsus (39 tehingut) on seda üllatavam, et sel aastal on igas kuus tehtud rohkem tehinguid. Kuna turul fundamentaalseid muutusi pole olnud, siis võib väheste tehingute põhjuseks olla tehingute vormistamine juulis või puhkuste aeg. Miks tegelikult Narva korteriturul oli augustikuus nii suur kukkumine, on selgem paari kuu pärast.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

UGL tutvustab uut kinnisvarateenuste kaubamärki

Alates 5. detsembrist 2011, mil UGL võttis üle rahvusvahelise kinnisvarateenuseid pakkuva ettevõtte DTZ Holding plc äritegevuse, on mõlemad firmad tegutsenud ühise kaubamärgi UGL Services & DTZ all. DTZ-i omandamine muutis UGL-i kinnisvarateenuste haru üheks maailma suurimaks integreeritud kinnisvaraga seonduvate teenuste pakkujaks, mis opereerib kõige tähtsamates geograafilistes piirkondades üle maailma ja mille iga-aastane tulu küündib 2 miljardi dollarini.

UGL-i tegevjuht ja -direktor, Richard Leupen kommenteeris: „Uus ühtne kaubamärk esindab olulist verstaposti meie kinnisvaraga seonduvate teenuste strateegias ja peegeldab täielikult integreeritud, globaalse äriühingu loomist, mis oma ainulaadse platvormiga muudab maailma kinnisvaraäri. DTZ-i nime säilitamine tunnistab DTZ-i kaubamärki kui ikoonilist brändi kinnisvaraga seonduvate teenuste alal, mille pärand ulatub tagasi aastasse 1784 ja tunnustab DTZ-i spetsialistide võimekust laialdasel turul. Ühendades DTZ-i nime UGL-i korporatiivse identiteediga, kinnitab uus kaubamärk UGL-i finantsilist tugevust ja peegeldab äriühingu juhtivaid teadmisi integreeritud kinnisvarateenuste alal.”

UGL-i kinnisvarateenuste kaubamärgi muutusega kaasnev ühekordne kulu on 37 miljonit dollarit aastal 2013 ja on seotud Unicco, Equis ja Premas kaubamärkide uuendamisega. Sellele lisanduvad veel kulutused seoses laialdase ülemaailmse brändingu uuendamise programmiga.

Leupen lisas: „Alates tänasest, on meie kinnisvarateenuste haru globaalselt ära tuntav DTZ kaubamärgi all. Me liigume edasi arvestatava juhtiva ettevõttena, milles tegutseb 47,000 töötajat üle maailma, esindustega 52 riigis. Me jätkame laienemist ja investeeringute suunamist meie ettevõttesse ning meie eesmärgiks on pakkuda innovatiivseid, parimaid lahendusi meie klientidele, kus iganes nad meid vajavad. Meie unikaalne platvorm tekitab juba praegu tugevat reaktsiooni ja ootame põnevusega uusi laienemise võimalusi.“

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinna korteri eest küsib müüja aastatagusest 5% enam

Portaali KV.EE andmetele tuginedes on Tallinna korterite pakkumishinnad aastaga kasvanud 5%. Kui veel aasta tagasi augustis küsiti Tallinna korteri ruutmeetri eest 1263 eurot, siis tänavu augustis on see näitaja juba 1332 eurot.

Korterite pakkumishinnad on tõusnud kõikides linnaosades. Ainsa erandina on Vanalinna korterite pakkumishind langenud Vanalinnas. Korterite pakkumishindade tõus on suurem Nõmmel, Haaberstis ja Kristiine linnaosas, kus hinnad on aastaga tõusnud vastavalt 11, 9 ja 9 protsenti.

Hinnatõusu üks tagasihoidlik põhjus on kindlasti pakkumise vähenemine. Aastaga on Tallinna korterite pakkumine portaalis KV.EE vähenenud 9131 korteripakkumiselt 7829 pakkumisele ehk 14 protsenti. Korterite pakkumisi on aastaga vähemaks jäänud kõikides Tallinna linnaosades.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
08/2011 08/2012 Muutus, % 08/2011 08/2012 Muutus, %
Haabersti 721 526 -27% 1 056 1 146 9%
Kesklinn 2 280 2 086 -9% 1 686 1 720 2%
Kristiine 649 557 -14% 1 226 1 333 9%
Lasnamäe 1 745 1 552 -11% 904 940 4%
Mustamäe 1 086 863 -21% 990 1 070 8%
Nõmme 513 456 -11% 1 150 1 276 11%
Pirita 294 240 -18% 1 688 1 738 3%
P-Tallinn 1 458 1 187 -19% 1 070 1 098 3%
Vanalinn 197 191 -3% 2 916 2 820 -3%
Tallinn 9 131 7 829 -14% 1 263 1 332 5%
Narva 141 195 38% 420 503 20%
Pärnu 1 279 1 546 21% 989 990 0%
Tartu 2 350 1 735 -26% 972 1 049 8%
Eesti 18 581 17 075 -8% 987 999 1%

Korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus Tallinnas portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinna korteri eest küsib müüja aastatagusest 5% enam

Portaali KV.EE andmetele tuginedes on Tallinna korterite pakkumishinnad aastaga kasvanud 5%. Kui veel aasta tagasi augustis küsiti Tallinna korteri ruutmeetri eest 1263 eurot, siis tänavu augustis on see näitaja juba 1332 eurot.

Korterite pakkumishinnad on tõusnud kõikides linnaosades. Ainsa erandina on Vanalinna korterite pakkumishind langenud Vanalinnas. Korterite pakkumishindade tõus on suurem Nõmmel, Haaberstis ja Kristiine linnaosas, kus hinnad on aastaga tõusnud vastavalt 11, 9 ja 9 protsenti.

Hinnatõusu üks tagasihoidlik põhjus on kindlasti pakkumise vähenemine. Aastaga on Tallinna korterite pakkumine portaalis KV.EE vähenenud 9131 korteripakkumiselt 7829 pakkumisele ehk 14 protsenti. Korterite pakkumisi on aastaga vähemaks jäänud kõikides Tallinna linnaosades.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
08/2011 08/2012 Muutus, % 08/2011 08/2012 Muutus, %
Haabersti 721 526 -27% 1 056 1 146 9%
Kesklinn 2 280 2 086 -9% 1 686 1 720 2%
Kristiine 649 557 -14% 1 226 1 333 9%
Lasnamäe 1 745 1 552 -11% 904 940 4%
Mustamäe 1 086 863 -21% 990 1 070 8%
Nõmme 513 456 -11% 1 150 1 276 11%
Pirita 294 240 -18% 1 688 1 738 3%
P-Tallinn 1 458 1 187 -19% 1 070 1 098 3%
Vanalinn 197 191 -3% 2 916 2 820 -3%
Tallinn 9 131 7 829 -14% 1 263 1 332 5%
Narva 141 195 38% 420 503 20%
Pärnu 1 279 1 546 21% 989 990 0%
Tartu 2 350 1 735 -26% 972 1 049 8%
Eesti 18 581 17 075 -8% 987 999 1%

Korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus Tallinnas portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ilmunud on käsiraamat üürileandjatele

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKinnisvaraanalüütik ja koolitaja Tõnu Toompark ning jurist Evi Hindpere on koostanud käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“. Raamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kirjutamise ajendiks on asjaolu, et elamispindade üüriturg on paljukajastatud elamispindade ostu-müügituru väikevennana suurest tähelepanust ilma jäänud.

Ladus käsiraamat annab praktilist nõu eelkõige eluruumide üürileandjatele, maakleritele või neile, kes soovivad sukelduda üüriäri imelisse maailma. Käsiraamat koosneb kahest peamisest teemast, millest esimene käsitleb üürivaldkonna majanduslikku aspekti.

„Tehes eluruumi väljaüürimisel õigeid valikuid on võimalus tootluse määr hõlpsalt mitmekordistada ja seejuures riske maandada,“ selgitab käsiraamatu majandusvaldkonna autor Tõnu Toompark. „Käsiraamat annab praktilist nõu, millised tegurid selle äri majandustulemust rohkem ja millised vähem mõjutavad.“

Teine käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ puudutatav valdkond on juriidika ehk üürilepingu poolte omavahelised õiguslikud suhted ning probleemide korral suhete klaarimise võimalused.

„Sellise käsiraamatu järele oli juba ammu suur vajadus,“ kommenteeris käsiraamatu juriidilise osa autor Evi Hindpere. „Meedias on palju juttu aktiivsest üüriturust. Paljuski on aga elamispindade üüriregulatsioon üürileandjatele ja üürnikele võõras mängumaa. Puudulikud on teadmised poolte õigustest ja kohustustest. Käsiraamat aitab lihtsalt mõista piire, mille raames üürnikud ja üürileandjad peavad tegutsema. Käsiraamatus oleme muuhulgas välja toonud ja lepingute ja teatiste näidised.“

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere on mõlemad Kinnisvarakool OÜ elamispindadae üürikoolituse lektorid.

Käsiraamatut „Korter üürile – närvsööv hobi või rikkuse allikas?“ on võimalik tellida internetist: https://www.adaur.ee/raamat-uuriarist/. Käsiraamatu hind on 16,99 €, mis sisaldab käibemaksu ja transporti Eesti piires.

Lisainfo

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

 

Raamatu lühitutvustus, sisukord ja tellimine:
https://www.adaur.ee/raamat-uuriarist/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Langev töötusemäär kergitab kinnisvaratehingutee arvu

Tööpuudus ja töötute arv liiguvad vaikselt allapoole. Tööpuudus on oluline kindlustunnet mõjutav tegur. See omakorda annab olulise mõju inimeste valmidusele kinnisvaraturul osaleda.

2012. a. II kvartalis oli Eestis statistikaameti andmetel 71 000 töötut, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja. Aastaga on töötute arv vähenenud 21 100 inimese võrra ehk töötuse määr on kukkunud 13,3% pealt 10,2 protsendile.

Enam-vähem sama palju ehk täpsemalt 21 700 inimese võrra on kasvanud hõivatute arv. Neid oli 2012. a. II kvartalis Eestis kokku 624 300 inimest.

Vähenev tööpuudus ja suurenev hõivatute hulk paistavad välja ka kinnisvaratehingute hulka vaadates. 2012. a. II kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 12 052 kinnisvaratehingut. Aastane kasvunumber on siin 13,5%.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Pro Kapitali uus kaubanduskeskus sai ehitusloa

Aktsiate avalikku pakkumist läbi viiv AS Pro Kapital Grupp sai Peterburi teele kavandatavale kaubanduskeskusele ehitusloa, mille peatsele saamisele ettevõte viitas ka oma 27. augustil avaldatud prospektis.

Alates 27. augustist 2012 kuni 7. septembrini 2012 toimub Eestis, Lätis ja Leedus äriühingu aktsiate avalik pakkumine. Avaliku pakkumise eesmärk on hankida täiendavat omakapitali kontserni kinnisvaraarendusprojektide rahastamiseks.

Börsilt kaasatava kapitaliga oma kolme uut arendust rahastada sooviv kinnisvaraarendaja Pro Kapital Grupp plaanib neist rahaliselt suurima, Tallinna Peterburi tee kaubanduskeskuse ehitust alustada tänavu sügisel.

AS Pro Kapital Grupp on Eesti juhtiv kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub kaasaegsetele suuremahulistele elamuarendus- ja ärikinnisvara projektidele Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Alates asutamisest 1994. aastal on ettevõte lõpule viinud 20 projekti, millest mitmed on esmakordsed Baltikumis. Iga päev ärkab, läheb tööle, teeb oma sisseoste või sööb Pro Kapitali poolt rajatud ehitistes 50 000 inimest. Ettevõtet juhib kogenud meeskond, kellel on enam kui 15 aastat kogemust Balti kinnisvaraturgudel ja ettevõte annab tööd 142 inimesele Eestis, Lätis, Leedus ja Saksamaal.

2011. aastal oli Pro Kapitali kogutulu ligi 17,5 mln eurot ja kasum 50,1 mln eurot. Ettevõtte üheteistkümnest, elamuarendus ja kaubanduspinnast koosneva kinnisvaraportfelli investeerimisväärtuse on rahvusvaheline, kinnisvarahindamisega tegelev ettevõte Newsec hinnanud 180 mln eurole ja prospekti lisas on Pro Kapital avalikustanud ka vastava hindamisotsuse ja selle alused. Ettevõtte suurimad omanikud on Ernesto Preatoni ja temaga seotud isikud (34,5%), Vladimir Maslov (11,5%) ja Giuseppe Prevosti ja temaga seotud isikud (8,4%). Ülejäänud aktsiad kuuluvad väikeinvestoritele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvara ABC algab nädala pärast

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABCNädala pärast ehk 10/09/2012 algab sellesügisene esimene Kinnisvara ABC koolitus. Tänase seisuga on koolitusele veel vaid kolm vaba kohta – kiirustage registreeruma, koolitushuvilised.

Kinnisvara ABC keskendub üldisele laiale temaatikale, mida kinnisvaraturul tegutsejal on vaja. Puudutame nii kinnisvaraturgu, finantseerimist, vahendamist, teenuseid, ehitust ja planeeringuid, maakleri tööd. Keskmisest põhjalikumalt uurime juriidilisi teemasid.

Kinnisvara ABC on hea stardiplatvorm järgmistele kinnisvarakoolitustele – näiteks kinnisvara müügikoolitus, üürikoolitus, kinnisvaraturundus või hindamise ABC.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Эксперт не советует скрывать от налоговиков арендный доход

PostimeesЭксперт по недвижимости Тыну Тоомпарк призывает арендодателей декларировать доход, полученный со сдачи недвижимости в аренду, пишет Е24.

Тоомпарк отмечает, что если квартиросъемщик платит за аренду наличными, это дает арендодателю возможность хотя бы раз в месяц прийти в сдаваемую квартиру и взглянуть на свое имущество, однако в наше время квартиросъемщики чаще переводят арендодателю деньги через банк.

Тоомпарк не советует скрывать арендный доход. «Неуплата налогов может отозваться очень больно — например, если у арендатора возникнут проблемы и он решит отомстить арендодателю, сообщив Налоговому департаменту, что тот не платит налоги», – предупредил Тоомпарк.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvaraturunduse koolitus on kohustuslik kõikidele maakleritele ja kinnisvaramüüjatele

Kinnisvarakool: kinnisvaraturunduse koolitus01/10/2012 toimuv kinnisvaraturunduse koolitus on hädavajalik, et mitte öelda kohustuslik kõikidele kinnisvaramaakleritele ja -müüjatele. Õige kommunikatsioonikanalite valik võib säästa sadu ja tuhandeid eurosid.

Koolitus keskendub turunduskommunikatsioonile ja erinevatele turunduskommunikatsiooonikanalitele, mida kinnisvaramüügi käigus kasutatakse ja saab kasutada.

Kõikidele kinnisvara müüvatele või vahendavatele inimestele anname praktilistel näidetel põhinevad nõuanded, milliseid kommunikatsioonikanaleid millise vara puhul ja millises mahus kasutada.

Kinnisvaraturunduse koolitusele on kutsutud lisaks maakleritele, kinnisvaramüüjatele ja -spetsialistidele ka inimesed, kes soovivad iseseisvalt endalekuuluvat kinnisvara müüa. Kui saate koolituselt kas või ainult ühe hea nõuande, siis ületab sellest saadav tulu koolituse maksumuse tõenäoliselt mitmekordselt.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni