Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
 

EfTEN United Property Fund investeerib Riias asuvasse Domina kaubanduskeskusesse

EftenEfTEN United Property Fund investeerib 2,478 miljonit eurot osaluse omandamiseks ettevõttes SIA EfTEN Domina, mis omab Riias asuvat Domina kaubanduskeskust. Fond omandab ettevõttes 5,9% suuruse osaluse. Varem omas fond Domina keskuses kaudselt 0,71% (ligikaudu 380 tuhande euro) suurust positsiooni läbi EfTEN Kinnisvarafond II AS-i. Tehing on kavas lõpule viia augusti lõpuks. Tehingu tulemusena suureneb kaubanduskinnisvara osakaal fondi portfellis 7 protsendipunkti võrra (47%le).

Domina kaubanduskeskus on üks Riia suurimaid kaubandus- ja vaba aja veetmise keskusi. Keskuses on ligikaudu 42 000 ruutmeetrit üüritavat pinda, 2 000 parkimiskohta ning seal tegutseb 170 erinevat üürnikku. 2023. aastal valmis uus vaba-aja veetmise ala, kuhu muuhulgas rajati kino ning laste mängumaa. Domina keskuse suurimad ja tuntumad üürnikud on Maxima, JYSK, Peek&Cloppenburg, Lido, SkyPark, Sportland, H&M, Apollo Kino ja MyFitness.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 07.-10.09.2026

Kinnisvaramaakleri ABCKoolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ on praktiline ja terviklik sissejuhatus kinnisvaravaldkonda neile, kes soovivad alustada maakleritööd või saada süsteemset ülevaadet kinnisvaraturust ja -tehingutest. Nelja õppepäeva jooksul käsitletakse kinnisvara juriidikat, turu toimimist ja arengusuundi, finantseerimist, hindamist, ehitus- ja planeerimisküsimusi ning kinnisvara müüki ja turundust.

Koolitajad on oma ala kogenud praktikud Evi Hindpere, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 07.–10.09.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Merko: Start of construction of the second part of the first stage of the Lucavsala residential project (Riga, Latvia)

MerkoSIA Merko Mājas, part of AS Merko Ehitus group, has launched the second part of the first stage of the Lucavsala residential project in Riga. The first stage of the project comprises a complex of three buildings with total of 199 apartments and two commercial units. Merko has completed the 54 apartments of the first part of the first stage and will start the construction of the second part of the first stage. A 15-storey building with 64 apartments is expected to be completed in the first quarter of 2028.

The Lucavsala (lucavsala.merkomajas.lv) residential project has an exclusive location on Lucavsala island on the Daugava River, which has become a popular destination for recreation, swimming and enjoying nature while remaining close to the city centre. The location offers picturesque views of the Daugava, the charming rooftops of Pārdaugava and lush greenery of Lucavsala. The whole development project comprises in total of five residential buildings with 575 apartments and six commercial units, and a multi-storey parking house.

The buildings in this project will be of energy class A. The entire central area of the residential development will be dedicated to its residents, featuring unique landscaping, a variety of children’s playgrounds, and community gathering spaces. The area will also include an outdoor gym, multiple recreational areas for different age groups, a shared greenhouse, and sports facilities located on the roof of a multi-storey parking house.

The size of the apartments in the 15-storey building ranges from 27 to 80 square metres, and the price per square metre ranges from 2,810 to 3,570 euros. All two- to four-room apartments will have a balcony, loggia or terrace, as well as efficient floor plans prioritising functionality – including a dedicated workspace in the living room and a laundry room in most apartments.

260825 Lucavsala korteriarendusprojekti esimese etapi teise järgu ehitusega alustamine

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Statistika: 2025. a valmis Eestis 1000 inimese kohta 4,4 eluruumi

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel valmis 2025. a Eestis kokku 6059 eluruumi kogupindalaga 580 000 m². See teeb 1000 inimese kohta 4,42 valminud eluruumi. Seda on 4,6% rohkem kui aasta varasemalt, mis kasutusloa sai 4,23 eluruumi 1000 inimese kohta.

Kõige suurem oli 1000 inimese kohta valminud eluruumide arv Tartu maakonnas. Tartumaal 2025. a valminud 1106 eluruumi tähendab, et 1000 inimese kohta sai kasutusloa 6,7 eluruumi.

Elamispindade ehitamise vaatest turu suurimas piirkonnas Harju maakonnas valmis 2025. a 3823 eluruumi. See teeb 1000 inimese kohta 5,9 eluruumi. Harjumaal väljaspool Tallinna valmis 1000 inimese kohta koguni 9,4 eluruumi.

Kõige väiksem oli 1000 inimese kohta valminud eluruumide arv Jõgevamaal. Jõgeva maakonna 2025. a valminud 7 eluruumi teeb 1000 inimese kohta 0,26 kasutusloa saanud eluruumi.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Uus Maa juulikuu turuülevaade: korteriturg juulis elavnes

Uus MaaEesti korteriturg juulis võrreldes juuniga elavnes ning saavutas käesoleva aasta lõikes aktiivsuselt teise tulemuse. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.

Maa- ja Ruumiameti andmetel müüdi Eestis juulis kokku 2190 korterit (juunis 2002). Võrreldes möödunud aasta juuliga jäi turg enam vähem samaks, toimus vaid 0,8% langus. Vaadates 2026. aastat tervikuna, siis oli juuli aktiivsuselt teine kuu, jäädes alla vaid märtsile.

Turutrendides ning inimeste ostukäitumises juuli jooksul muutuseid ei toimunud. Tegelikult pole suuri uudiseid enam mitu aastat olnud ning inimeste kaalutlev hoiak kinnisvara soetamisel on muutnud turu omal moel suhteliselt stabiilseks. Kas vaikselt taastuma asunud majandus suudab ostuaktiivsuses midagi muuta, näitab aeg.

260824 Juulikuu turuülevaade korteriturg juulis elavnes 1

Eesti korteriturg

Tallinn. Juulis müüdi pealinnas 772 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2953 eurot. 2025. aasta juulis läks kaubaks 791 korterit mediaanhinnaga 2781 eurot. Seega vähenes müüdud korterite arv aastaga 2,4% samas kui ruutmeetri mediaanhind kasvas 6,2%. Käesoleva aasta lõikes oli juuli Tallinna kinnisvaraturul üks aktiivsemaid.

Tartu. Tartu korteriturg oli möödunud kuul selle aasta kõige aktiivsem. Seda nii uute korterite müügis kui ka järelturul. Omanikku vahetas178 korterit ning mediaanhinnaks kujunes 2543 eurot ruutmeetri kohta. 2025. juulis müüdi samuti 178 korterit, kuid ruutmeetri mediaanhind oli siis 2401 eurot. Seega aastaga tehingute hulk ei muutunud, kuid hinnatase kasvas 5,9%.

Pärnu. Kui möödunud kuul raporteerisime, et Pärnu korteriturg oli aasta aktiivseim, siis juulis langes see altpoolt teisele tulemusele. Omanikku vahetas 56 korterit ruutmeetri mediaanhinnaga 1900 eurot. 2025. aasta juulis müüdi 77 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2087 eurot. Seega langes müüdud korterite hulk aastaga 27,2% ning tehingute mediaanhind 9%. Vaadates aga kogu 2026. aastat, võib juuli tulemust pidada siiski suhteliselt tavapäraseks, sest suurema aktiivsusega paistsidki silma vaid juuni ja märts.

Narva. Juulikuus müüdi Narvas 75 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 480 eurot. Samal ajal 2025. aastal vahetas omanikku 63 korterit mediaanhinnaga 415 eurot ruutmeetri eest. Seega tõusis tehingute hulk aastaga 19% ja hinnatase 15,6%. Vaadates üldpilti, võib öelda, et Narva korteriturg on pigem üsna stabiilsel tasemel, sest tehingute hulkade muutused nii üles kui alla on sellistes suurusjärkudes tavapärased. Hinnatase oli sellisel kõrgusel viimati aga 2024. aastal.

260824 Juulikuu turuülevaade korteriturg juulis elavnes 2

Bigbank: Suur-Tallinnas kasvas keskmine kodulaenusumma aastaga 20 000 eurot

BigbankTallinnas ja Harjumaal oli esimesel poolaastal väljastatud keskmine kodulaen 170 616 eurot, mida on 20 000 eurot ehk ligikaudu 13% enam võrreldes eelmise aasta sama perioodi keskmisega, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Arthur Taaveti sõnul on tuntavalt suurenenud keskmine laenusumma selge märk inimeste paranevast majanduslikust olukorrast. “Numbrid näitavad, et niinimetatud Suur-Tallinna piirkonnas on inimeste sissetulekud ja üldine finantsvõimekus ning sellega koos ka kindlustunne viimase aastaga jõudsalt kasvanud,” selgitab Taavet, kelle sõnul on pika ja soodsa intressiga kodulaenu abil kinnisvara ostmine üks paremaid võimalusi oma raha väärtuse hoidmiseks.

Arthur Taavet peab oluliseks, et Tallinna ja Harjumaa kõrval on kodulaenuturg elavnenud mitmel pool maakondades, näiteks Pärnumaal aga ka Ida-Virumaal. “Võib-olla mõne suurpanga välismaal asuva peakontori jaoks ei ole väiksemad Eesti kohad piisavalt usaldusväärsed. Bigbank on Eesti pank ja meie usume, et kodu ei pea ilmtingimata pealinnas olema,” rõhutab Taavet ja kinnitab, et igale laenutaotlusele lähenetakse personaalselt. “Me ei tee otsust üksnes kinnisvara asukoha või jäikade kriteeriumide põhjal. Hindame inimese tegelikku laenuvõimekust ja võtame arvesse kõik ametlikud sissetulekud, sealhulgas näiteks lastetoetused ja ettevõtlustulu,“ selgitab Taavet lisades, et parima lepingu saamiseks tuleb kodulaenu pakkumist küsida mitmest pangast.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,6 miljardit eurot ning omakapital 309 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 205 000 aktiivse kliendi ning üle 700 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Luminor: Suvilast on saamas teine kodu, moodulmajade ostuhuvi kasvab iseäranis suvel

Luminor BankVõrreldes veel mõne aasta taguse ajaga, kogub eestimaalaste seas üha rohkem populaarsust moodul- ja elementmajade ostmine ning seda eriti suvel, selgub Luminori kodu- ja väikelaenu taotluste statistikast.

Kui viis aastat tagasi olid moodul- ja elementmajade soetamisega seotud laenutaotlused pangas pigem erandlikud, siis Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Voldi sõnul on täna tegemist kiiresti kasvava trendiga ning seda just suveperioodil.

„Suveperioodil on huvi moodul- ja elementmajade ostmise vastu kõige suurem, eestimaalased eelistavad sealjuures just lahendusi, mis oleksid aastaringselt kasutatavad. Kuna Eesti suvi on lühike, eelistavad kliendid just selliseid kodusid, kus saaks aega veeta ka teistel aastaaegadel nii puhates, kaugtööd tehes või lihtsalt nädalavahetustel puhates,“ ütles Volt. „Viimastel aastatel on suurenenud moodulmajade ostmine nii kodu- kui väikelaenuga.“

Luminori eksperdi sõnul tuleks moodulmaja soetamisel ja selleks laenuvõimalusi kaaludes kindlasti enne selgeks teha ehitusprotsessiga seotud nüansid ning vajalikud dokumendid. „Kuivõrd element- ja moodulmaja ehitusprotsess erineb tavapärase eramu ehitusest, tuleks tootjapoolse pakkumise hindamisel täpsustada, millist lahendust ja töid pakkumine sisaldab. Näiteks kas tegemist on n-ö võtmed kätte lahendusega või tuleb näiteks siseviimistlustööd tellida lisaks,“ selgitas arendusjuht.

Samuti tuleb enne laenutaotlust või tehingut veenduda, kes ja mis järgus vastutab korrektsete dokumentide olemasolu ja kinnituste eest. „Selgeks tuleb teha vastutus, kuluv aeg ja maksumus alates ehitusloa taotlemisest kuni kasutusloa saamiseni. Lõpuks sõltub ju ka nii kinnisvara hind kui ka vajalik laenusumma kogukulude kalkulatsioonist,“ märkis ekspert lisades.

Voldi sõnul saab pank ka laenutaotluse esitamisel igati abiks olla, kuna tänaseks on koondatud juba märkimisväärne element- ja moodulmajadega seotud teadmiste pagas ning koostööd tehakse ka mitmete tootjatega. „Arvestama peab, et tehased soovivad tihtilugu suuremat osa ostusummast ettemaksuks, kuid pank saab laenusumma väljastada vaid reaalse tagatise väärtuse pealt. Seega on abiks, kui kliendil on olemas täiendav kinnisvara, mille saab võtta uue kodulaenu tagatiseks,“ selgitas Volt.

Laenu saab võtta ka ehituslaenu tingimustel ehk teha väljamakseid etapiti, aga ka ideelaenuga, mille tagatiseks on kliendi muu kinnisvara või hoopis väikelaenu tingimustel, mis tagatist ei vaja. Lahendus sõltub eksperdi sõnul konkreetsest projektist.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Sokos Hotels avab 2029. aastal Talsinki kvartalis uue 222-toalise hotelli

260824 Sokos Hotels avab 2029. aastal Talsinki kvartalis uue 222-toalise hotelliS-Grupi hotelliettevõte Sokotel avab 2029. aasta alguses Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavas Talsinki kvartalis 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki. Tegemist on Sokos Hotelsi teise hotelliga Tallinnas.

„Uue Original Sokos Hotel Talsinki asukoht ja ainulaadne keskkond annavad nii Soome kui ka teiste riikide turistidele veelgi parema võimaluse kogeda Tallinna ja Eesti külalislahkust,“ ütleb Sokotel AS-i tegevjuht ja Sokos Hotelsi Tallinna hotellide juht Teemu Kilpiä.

Original Sokos Hotel Talsinkisse tuleb 222 tuba, kaks koosolekuruumi, kaasaegne ja kõrgetasemeline hommikusöögirestoran ning baar, mida saab kasutada ka eraürituste korraldamiseks. Hotell asub reisisadama terminalide lähedal ja vaid mõne sammu kaugusel Tallinna trendikast Rotermanni kvartalist, mistõttu sobib see suurepäraselt nii puhkuse- kui ka ärireisijatele.

Talsinki on Eesti esimene longevity-põhimõtetest lähtuv linnakvartal. Selle keskmes on keskkond, mis toetab tervist, heaolu, head elu ja mõtestatud ajakasutust. Mereäärsesse kvartalisse rajatakse lisaks kõrgetasemelistele kodudele ja hotellile kaasaegsed töökeskkonnad, restoranid, tervise- ja heaoluteenused ning kvaliteetne avalik linnaruum.

Hotellikülalised saavad kasutada ka Talsinki kvartali jõusaali- ja spaateenuseid. Talsinki kvartal avaldab austust Eesti ja Soome pikaajalisele ajaloole ning koostööle. Tallinna ja Helsingi õhustik hakkab kajastuma ka tulevase hotelli sisekujunduses.

„Talsinkisse soovisime lisaks hotellile partnerit, kes mõistab kogu kvartali ideed. Hotell on oluline osa Talsinki elust ja teenuste tervikust. Mul on eriti hea meel, et meie hotellipartneriks saab tuntud Soome ettevõte, kellel on Eestis pikk ajalugu. Sokotel tunneb erakordselt hästi Tallinna, Eestit ja Soome reisijaid ning koos saame luua hotelli, mis sobib loomulikult just sellesse keskkonda,“ ütleb US Real Estate’i asutaja Urmas Sõõrumaa.

Viimastel aastatel on S-Grupi hotelliettevõte Sokotel investeerinud eelkõige Helsingi piirkonna hotelliturule, avades uusi ja uuendades olemasolevaid hotelle.

„Nüüd on aeg pöörata pilk ka Tallinna poole. Meie jaoks on see suurepärane võimalus tugevdada oma positsiooni Tallinna hotelliturul. Uue Original Sokos Hotel Talsinkiga pakume oma külalistele Tallinnas senisest erinevat hotellikogemust,“ ütleb Sokoteli tegevjuht Jari Annala.

Sokos Hotels on Eesti turul tegutsenud juba pikka aega Original Sokos Hotel Viruga. Hotell on aastakümneid olnud Soome turistide üks eelistatud peatuspaiku Tallinnas. Original Sokos Hotel Viru uuendamine jätkub ka edaspidi, kuid Tallinna hotelliturul nähakse kasvuruumi ka teistsuguse kontseptsiooniga ja sadamale lähemal asuva hotelli jaoks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Hepsor AS-i võlakirjade avaliku pakkumise teade

HepsorHepsor AS (registrikood 12099216, aadress Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Eesti;  Hepsor) kuulutab välja oma 20 miljoni eurose võlakirjaprogrammi (Programm) raames teise seeria võlakirjade avaliku pakkumise (Pakkumine). Pakkumise raames kaasab Hepsor kuni 3 miljonit eurot võimalusega suurendada mahtu kuni 5 miljoni euroni. Pakkumine viiakse läbi Hepsori poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni (FI) poolt 10. novembril 2025 kinnitatud põhiprospekti (Prospekt) ja 21. augustil 2026 kinnitatud prospekti lisa (Prospekti lisa) alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Hepsori ja FI veebilehekülgedel. Pakkumine on suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumise peamised tingimused

Emitent Hepsor AS
Väärtpaber EUR 9,50 Hepsor AS võlakiri 26-2029
Väärtpaberi tüüp Tagamata ja allutamata võlakiri
Seeria number 2
ISIN EE0000005213
Pakkumise tüüp Avalik pakkumine jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis,  Lätis ja Leedus.
Emissiooni maht 3 miljonit eurot võimalusega suurendada kuni 5 miljoni euroni
Nominaalhind 1 000 eurot
Intressimäär 9,50% aastas
Finantskovenant – Omakapitali osakaal varadest peab olema alati vähemalt 20%;

– tagada igal ajahetkel minimaalne likviidsus vähemalt järgmise intressimakse tegemiseks.

Intressimaksed Kvartaalsed (11. detsember, 11. märts, 11. juuni ja 11. september) (v.a. 11. september 2026)
Märkimisperiood 25. august 2026, kell 10.00 – 4. september 2026, kell 15.30
Väärtuspäev 11. september 2026
Lunastustähtaeg 11. september 2029
Kauplemisele võtmise taotlemine Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekiri
Esimene kauplemispäev 14. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Prospekt kinnitatud 10. november 2025 Finantsinspektsiooni poolt; täiendatud 21 augustil 2026 Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud Prospekti lisaga
Korraldaja AS LHV Pank
Juriidiline nõustaja Ellex Raidla Advokaadibüroo

Võlakirjad on tagamata ja allutamata. See tähendab, et nende tagatiseks ei ole panditud vara ega muid tagatisvahendeid ning investorite nõuded ei ole eelistatud võrreldes Hepsori teiste kohustustega.

Teise seeria võlakirjade Pakkumisest saadud tulu kasutatakse kinnisvaraarendusprojektide finantseerimiseks Lätis ning Manufaktuuri kvartali ja Veski Keskuse ehituse rahastamiseks Eestis. Kui Hepsor otsustab suurendada Pakkumise mahtu, võidakse ülejäänud tulu suunata teistesse Hepsori arendusprojektidesse.

Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Prospektis, Prospekti lisas ja Prospekti kokkuvõttes.

Pakkumise indikatiivne ajakava

Märkimisperioodi algus 25. august 2026 kell 10.00
Märkimisperioodi lõpp 4. september 2026 kell 15.30
Pakkumise tulemuste avalikustamine 7. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus 11. september 2026 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev Nasdaq                                   Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas 14. september 2026 või sellele lähedane kuupäev

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kontohalduri juures või finantsinstitutsiooni juures, mis on Nasdaq Riia või Nasdaq Vilnius börsi liige.

Investor, kes soovib võlakirju märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot, või vastava finantsinstitutsiooni poole ning esitama pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis märkimiskorralduse võlakirjade märkimiseks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit või vastavat finantsinstitutsiooni, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas Prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik: Investori nimi
Väärtpaberikonto: Investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur: Investori kontohalduri nimi
Väärtpaber: EUR 9,50 Hepsor AS võlakiri 26-2029
ISIN kood: EE0000005213
Väärtpaberite arv: võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Hind (võlakirja kohta): 1 000 eurot
Tehingu summa: võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga (võlakirja kohta)
Tehingu vastaspool: Hepsor AS
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto: 99102109519
Tehingu vastaspoole kontohaldur: AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev: 11. september 2026
Tehingu liik: „väärtpaberiülekanne makse vastu“

Hepsori võlakirjade kauplemisele võtmine

Hepsor taotleb Tallinna börsi korraldajalt Pakkumise raames emiteeritavate võlakirjade kauplemisele võtmist Balti võlakirjade nimekirjas. Kuigi Hepsor teeb kõik pingutused võlakirjade kauplemisele võtmiseks, ei saa Hepsor võlakirjade kauplemisele võtmist garanteerida.

Prospekti kättesaadavus

Prospekt koos Prospekti lisa ja kokkuvõttega on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Hepsori kodulehel aadressil https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/ ja FI kodulehel aadressil https://www.fi.ee. Hepsori võlakirjade tingimused on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Hepsori kodulehel aadressil https://hepsor.ee/volakirja_tingimused.pdf.

Investorüritus

Hepsor korraldab veebiseminari, kus tutvustab ettevõtte tegevust, arendusportfelli ning Hepsor AS-i võlakirjaprogrammi raames kavandatavat võlakirjade teise seeria avalikku pakkumist 27. augustil 2026 kell 13.00-14:00 ja kell 15.00-16:00. Veebiseminaride lingid aktiveeruvad vahetult enne vastava veebiseminari algust. Veebiseminar salvestatakse ning salvestus avaldatakse pärast seminari Hepsor AS-i veebilehel: https://hepsor.ee/investorile/volakirjad/.

Enne võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda prospekti, prospekti lisa, kokkuvõtte, võlakirja tingimuste ja lõplike tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Loplikud tingimused II seeria EST

Prospekti kokkuvote EST

Prospekti lisa EST

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

1Partner: tööjõumahukad projektid on loonud kinnisvaraturule uue niši

1PartnerMahukamad tööstus-, logistika- ja taristuprojektid, aga ka hooajatööd ja suurüritused, kuhu vajatakse korraga hulgaliselt töötajaid, on toonud ärikinnisvara turule nõudluse värskelt kaasajastatud ühiselamutüüpi majutusasutuste järgi, räägib 1Partner Kommertskinnisvara konsultant Arne Poel.

Eksperdi sõnul on eriti just pealinna piirkonda kõikjalt Eestist sobivate töötajate värbamisega juba mõnda aega eraldi väljakutsena kaasas käinud sobiva majutuse leidmine. “Suuremad tootmis- ja kaubandusettevõtted otsivad kindlas piirkonnas majutuskohti lausa aastateks. Samas on tööandjaid, kel vaja majutada paarkümmend inimest hooajatöödeks või mõne suurürituse teenindamiseks sadu töötajaid vaid mõneks päevaks,” selgitab 1Partneri konsultant.

Töötajate majutamiseks lähevad loosi nii perekorterid kui hostelitoad, kuid suuremate mahtude puhul muutub sellise lahenduse haldamine ettevõtete jaoks kiiresti keeruliseks ja kulukaks. “Suur-Tallinna hindade juures ei ole kümnete töötajate paigutamine eraldi üürikorteritesse ettevõtte jaoks kuigi mõistlik ega hallatav. Kaugemal võib majutus olla küll odavam, kuid siis lisandub igapäevase transpordi korraldamine ja pikem sõiduaeg,” toob Poel välja ning lisab, et seetõttu peavad paljud suured tööandjad elamispindu ostma või pikaajaliselt üürima.

Nii ongi kasvav nõudlus andnud uue elu endistele hostelitele, ühiselamutele ja muudele vanadele hoonetele, mida kohandatakse järjest enam tänapäevaseks tööjõumajutuseks. “Tööandjate ja tööjõurendifirmade jaoks on olulised piisav maht ning mugav juurdepääs, aga ka energiatõhusus ja kuluefektiivsus. Populaarsemad piirkonnad on Lasnamäe, Rae vald, Suur-Sõjamäe aga ka näiteks Muuga,” selgitab Poel ja toob näitena endise Atoll Hosteli hoone Vana-Narva maanteel, mis hiljuti kujundati ümber töötajate majutuseks koos kaasaegsete kööginurkade ja ühisaladega.

Poel rõhutab, et uus trend pole tekkinud üleöö ning vajadus kaasaegse tööjõumajutuse järele hakkas kasvama juba selle kümnendi alguses, kui Eestisse hakkas tulema rohkem hooajalist tööjõudu teistest riikidest. “Suurem hüpe toimus muidugi Ukraina sõja alguses ning siis sai selgeks, et Suur-Tallinnas napib hooneid, kus oleks võimalik suuremat hulka inimesi mõistlike kuludega ja heades tingimustes majutada,” tõdeb Poel, kes prognoosib, et vajadus taoliste elamute järele kasvab lähiaastatel veelgi.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Bigbank: Tootjahinna indeks kasvab kiiremini kui tarbijahinnaindeks

BigbankKui tarbijahinnaindeks näitas mõõdukat inflatsiooni juba teine kuu järjest, siis tööstuse tootjahinnaindeks on Statistikaameti andmeil teist kuud järjest üle 3 protsendi. Juulis kasvasid tööstuse tootjahinnad 3,5%, juunis oli kasv 3,7%. Tegemist on indeksiga, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete ja müüdud tööstuslike teenuste hindade muutust. Sisuliselt on tegemist seega nö vabrikuhindadega, millele lisatakse enne lõpptarbijani jõudmist kaubanduslik juurdehindlus.

Kõige rohkem kasvasid tootjahinnad koksi ja puhastatud naftatoodete tootmisel. Siia alla liigitatakse ka põlevkiviõli tootmine, mis aastaga on kallinenud 31%. Nafta kallinemisega maailmaturul on seotud ka kummi ja plastoodete tootmine, mis kallines 11%. Kui tooraine (naftakeemia) läheb kallimaks, siis kallineb ka tootmine. 8,4% on kallinenud elektri tootmine ja gaasivarustus. See on omakorda seotud gaasi maailmaturu hindade kallinemisega. Ehituse hindu mõjutab metallitootmise ning puidutööstuse kallinemine. Esimese tootjahinnad kasvasid 6%, teisel 4,5%.

Kas aastaga on midagi ka odavamaks läinud? Ikka on, näiteks on odavamaks muutunud toidutootmine (langus 1,5%), tekstiilitootmine (-2,6%). Aastaga on odavnenud veel masinate ja seadmete remont ja paigaldus.

Ühelt poolt on tore, kui meie ekspordisektori ettevõtted saavad välisturult kõrgemat hinda küsida, nende sissetulekud kasvavad. Samas koduturul jõuavad tootjate hinnamuutused varem või hiljem ka tavatarbija rahakotti.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank finantseerib Telliskivi ärilinnaku „M-hoone“ ehitust

SwedbankTelliskivi TLN-i ärilinnakus algab linnaku seni suurima arenduse, M-hoone, ehitus. Ligikaudu 20 000-ruutmeetri suurune kompleks valmib 2028. aastal ning selle ehitust finantseerivad 70 miljoni euro suuruse sündikaatlaenuga Swedbank ja OP Corporate Bank Eesti filiaal.

M-hoone rajatakse aadressile Telliskivi 60/3 ning ehitustööd hõlmavad nii ajaloolise tööstuskompleksi renoveerimist kui ka uute hoonemahtude rajamist. Kompleksi lisanduvad uued büroo-, kultuuri-, spordi-, toitlustus- ja teeninduspinnad.

Swedbank on olnud Telliskivi arenduse finantseerimispartner juba selle varasematest etappidest alates.

„Telliskivi TLN-i areng näitab, mida on võimalik saavutada siis, kui tugeva kontseptsiooni taga on selge visioon ja järjepidev teostus. Swedbank on sellesse kontseptsiooni uskunud algusest peale ja olnud arenduse finantseerimispartner kogu selle kujunemise teekonnal,“ ütles Swedbanki korporatiivpanganduse osakonnajuht Mihkel Utt.

Tema sõnul sünnivad suured ja pika vaatega arendused tugevas koostöös. „Meil on hea meel jätkata pikaajalist koostööd P&E Real Estatega ning rahastada seda projekti koos uue partneri OP Pangaga, kellega jagame usku selle arenduse pikaajalisse mõjusse.“

P&E Real Estate juhatuse liikme Priit Seemani sõnul on M-hoone Telliskivi linnaku arengus oluline järgmine samm.

„Arendus seob piirkonna tööstuspärandi kaasaegsete töökohtade, kultuuri, heaolu, spordi ja uute teenustega. Telliskivi saab juurde aktiivset linnaruumi, mis pakub põhjust tulla siia nii tööle, kohtuma, kultuuri nautima kui ka aega veetma,“ ütles Seeman.

Ligikaudu poole M-hoone üüripinnast moodustavad A-klassi bürood. Ühte seitsmekorruselisse hooneosasse kolib 2028. aastal Inbanki peakontor ning linnakusse kavandatav urban spaa hõlmab ligikaudu 2 000 ruutmeetrit.

Arenduse käigus rajatakse uus parkimismaja koos maa-aluse parkimiskorrusega. M-hoone valmimise järel liigub suurem osa linnaku autoliiklusest maa alla ning tänavatasandile jääb rohkem ruumi jalakäijatele ja vaba aja veetmiseks.

M-hoone ehitus on Telliskivi TLN-i pikaajalise arendusplaani viimane suurem etapp. Viimastel aastatel on linnakus valminud K-hoone ja Telliskivi Park ning renoveeritud ajaloolised G- ja I4-hooned.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Luminor: katseaeg ei välista kodulaenu saamist

Luminor BankKodulaen on pikaajaline finantskohustus, mistõttu on panga jaoks otsustava tähtsusega kliendi maksevõime ja tööalane taust. Üha enam levivat eksiarvamust, et laenu pole mõtet enne katseaja läbimist taotleda selgitab Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht Margit Volt.

Kodulaenu taotlemisel ei tähenda pooleliolev katseaeg automaatselt eitavat vastust. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Voldi sõnul hindab pank iga taotlust tervikuna ning lisaks praegusele tööle vaadatakse ka inimese varasemat karjääriteekonda, sissetulekute stabiilsust ja olemasolevaid finantskohustusi.

Pikaajaliste kohustuste korral nagu kodulaen, on kõige olulisem küsimus, kas inimese sissetulek on piisav ja püsiv ka pärast laenu võtmist. Seetõttu soovib pank laenutaotluse hindamisel tavaliselt näha viimase kuue kuu pangakonto väljavõtet ning teada, millisel ametikohal ja tööandja juures inimene töötab.

„Siiski ei tähenda katseaeg automaatselt, et kodulaenu taotlust ei ole mõtet esitada. Pank hindab alati laiemat pilti, ehk et kas inimene on tööturul juba kanda kinnitanud, kas ta liigub samas valdkonnas edasi või on alles alustamas esimest töökohta. Need olukorrad on laenuotsuse mõttes erinevad,“ ütles Volt.

Voldi sõnul on panga jaoks suurema riskiga olukord see, kui inimene on äsja kooli lõpetanud ja töötab oma esimesel töökohal alles mõned kuud. Sellisel juhul võib pank soovida, et katseaeg oleks enne kodulaenuotsust edukalt läbitud.

„Juhtudel, kui inimene vahetab töökohta sama valdkonna sees või liigub ettevõttesiseselt kõrgemale ametikohale, ei ole pooleliolev katseaeg panga jaoks kõige määravam, sest varasem karjääriteekond ja sissetulekute ajalugu annavad maksevõime kohta rohkem kindlust,“ selgitas valdkonna arendusjuht.

Seega suured elumuutused ei tähenda automaatselt, et kodulaenu ei saa. Küll aga võib pank soovida veidi pikemat kinnitust selle kohta, et uus töö ja sissetulek on püsivad. Laenuotsus tehakse Luminori valdkonna arendusjuhi sõnul alati personaalselt. Kodulaenuotsuse tegemisel hindab pank inimese varasemat sissetulekut, uut töölepingut kui ka üldist finantskäitumist.

„Samal põhjusel on laenutaotlusel vaja esitada ka kuue kuu pangakonto väljavõte, mis aitab näha, kas sissetulekud on järjepidevad, kui suured on olemasolevad kohustused ning millised on inimese tavapärased kulud ja maksekäitumine,“ täiendas Volt lisades, et see annab piisava ülevaate, kas pärast igakuiseid kohustusi jääb inimesele ka piisav rahaline puhver.“

Kui pank kodulaenutaotluse esimesel korral tagasi lükkab, ei tähenda see eksperdi sõnul ka tingimata lõplikku keeldumist. Voldi sõnul annab pank sellisel juhul kliendile tagasisidet, mis takistas positiivset otsust ja millistel tingimustel tasub uuesti taotleda.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Notice of the public offering of Hepsor AS bonds

HepsorHepsor AS (registry code 12099216, address Järvevena tee 7b, 10112, Tallinn, Estonia; Hepsor) announces the public offering of the second series of Bonds (Offering) under its EUR 20 million bond programme (Programme). Through the Offering, Hepsor will raise up to EUR 3 million with an option to increase the volume to up to EUR 5 million. The Offering will be conducted on the basis of the base prospectus (Prospectus) prepared by Hepsor and approved by the Estonian Financial Supervision Authority (EFSA) on 10 November 2025, and the prospectus supplement (Prospectus Supplement) approved on 21 August 2026, which have been published as of the date of this notice on the websites of Hepsor and EFSA. The Offering is addressed to retail and institutional investors in Estonia, Latvia and Lithuania.

The main conditions of the Offering

Issuer Hepsor AS
Security EUR 9.50 Hepsor AS bond 26-2029
Type of Security Unsecured and unsubordinated bond
Series Number 2
ISIN EE0000005213
Type of Offering Public offering to retail and institutional investors in Estonia, Latvia and Lithuania.
Issue Volume EUR 3 million with an option to increase to up to EUR 5 million
Nominal Value EUR 1,000
Interest Rate 9.50% per annum
Financial Covenant – The equity ratio must be at least 20% at all times;

– to ensure minimum liquidity at all times for at least the next interest payment.

Interest Payments Quarterly (11 December, 11 March, 11 June and 11 September) (except 11 September 2026)
Subscription Period 25 August 2026, 10:00 – 4 September 2026, 15:30
Value Date 11 September 2026
Maturity Date 11 September 2029
Application for Admission to Trading Nasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List
First Trading Day On or around 14 September 2026
Prospectus Approved 10 November 2025 by the Estonian Financial Supervision Authority; supplemented by the Prospectus Supplement approved by the Estonian Financial Supervision Authority on 21 August 2026
Arranger AS LHV Pank
Legal Adviser Ellex Raidla Law Firm

Bonds are unsecured and unsubordinated. This means that they are not secured by any pledged assets or other collateral, and investors’ claims do not have priority over Hepsor’s other liabilities.

The proceeds from the second series Offering will be used to finance real estate development projects in Latvia as well as the construction of the Manufaktuuri Quarter and Veski Centre in Estonia. If Hepsor decides to increase the Offering volume, the remaining proceeds may be directed to other Hepsor’s development projects.

Further details of the Offering are described in the Prospectus, the Prospectus Supplement and the Prospectus summary.

Indicative schedule of the Offering

Beginning of subscription period 25 August 2026 at 10:00
End of subscription period 4 September 2026 at 15:30
Announcement of Offering results 7 September 2026 or thereabouts
Settlement of the Offering 11 September 2026 or thereabouts
First day of trading on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List 14 September 2026 or thereabouts

Submission of subscription orders

In order to subscribe to the bonds as part of the Offering, the investor must have a securities account with the account operator of the Nasdaq CSD SE Estonian branch or with a financial institution that is a member of Nasdaq Riga or Nasdaq Vilnius stock exchange.

An investor wishing to subscribe to the bonds must contact the account operator that manages the securities account of the respective investor or the relevant financial institution and submit a subscription order in the form below to mark the bonds during the offer period. By submitting a subscription order, the investor authorises the account operator or the relevant financial institution that manages the current account associated with the investor’s securities account to immediately block the total amount of the transaction in the investor’s current account until settlement is completed or the funds are released in accordance with the conditions set out in the Prospectus.

Securities Account Holder: Name of the investor
Securities Account: Investor’s securities account number
Account Operator: Name of the investor’s account operator
Security: EUR 9.50 Hepsor AS bond 26-2029
ISIN Code: EE0000005213
Number of Securities: Number of Bonds the investor wishes to subscribe for
Price (per Bond): EUR 1,000
Transaction Amount: Number of Bonds the investor wishes to subscribe for, multiplied by the price (per Bond)
Transaction Counterparty: Hepsor AS
Counterparty’s Securities Account: 99102109519
Counterparty’s Account Operator: AS LHV Pank
Transaction Value Date: 11 September 2026
Transaction Type: “delivery versus payment“

Admission of Hepsor Bonds to Trading

Hepsor requests that the operator of the Tallinn Stock Exchange admit the bonds issued as part of the Offer to trading on the Baltic Bond List. Although Hepsor makes every effort to ensure that its bonds are admitted to trading, Hepsor cannot guarantee the admission of its bonds to trading.

Availability of the Prospectus

The Pospectus, the Prospectus Supplement and the summary have been made public and are available in electronic form on Hepsor’s website at https://hepsor.ee/en/for-investors/bonds/ and on the Estonian Financial Supervision Authority’s website at https://www.fi.ee. The terms and conditions of Hepsor’s bonds have been made public and are available in electronic form on Hepsor’s website at  https://hepsor.ee/Hepsor_AS_Terms_and_Conditions_of_the_Bonds.pdf.

Investor Event

Hepsor will host a webinar to introduce the company’s activities, development portfolio and the public offering of the second series of bonds under the Hepsor AS bond programme on 27 August 2026 at 13:00-14:00 and at 15:00-16:00. The webinar links will be activated shortly before the start of the respective webinar. The webinar will be recorded and the recording will be published on Hepsor AS’s website after the event: https://hepsor.ee/en/for-investors/bonds/.

Before investing in bonds, we ask that you familiarise yourself with the Prospectus, the Prospectus Supplement, Prospectus summary, the bond terms and conditions, and the final terms and conditions in their entirety, and consult with an expert, if necessary.

Final Terms II series ENG

Prospectus Summary ENG

Prospectus supplement ENG

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE kinnisvara-podcast: Andero Laur avab uue ajastu trende kinnisvaraarenduses ja müügis

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 145. osas vestlevad Liven AS tegevjuht Andero Laur ning kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saade keskendub uute korterite arendusturule ja sellele, kuidas tänases majandusolukorras edukalt tegutseda. Andero Laur selgitab, miks praegune turusituatsioon nõuab arendajatelt erilist professionaalsust ja võrdleb kinnisvaraäri juhtimist mäest üles suusatamisega, kus edu tagab vaid tugev ettevalmistus.

Vestluse käigus analüüsitakse pakkumise ja nõudluse dünaamikat ning selgitatakse, miks on Tallinna uute korterite turg muutunud. Saatekülaline toob välja, kes on tänane koduostja ning kuidas on aja jooksul teisenenud klientide profiil ja ootused. Saates arutletakse selle üle, miks uusi elamispindu peetakse sageli kalliks ning millist rolli mängivad ostuotsuse tegemisel alternatiivsed kulutused ja elustiilivalikud.

Jagatakse Liveni kogemust innovaatiliste müügilahenduste ja kliendikogemuse loomisel. Teemaks tulevad „kodusalongi“ kontseptsioon, iseseisvad korterite külastused ja arendaja paindlikkus planeeringute muutmisel. Andero Laur avab tagamaid, kuidas defineerida kvaliteeti kliendi vaatest ning miks on oluline tunda sihtrühma harjumusi ja vajadusi juba enne arhitekti poole pöördumist.

Juttu tuleb ka üürituru väljavaadetest ja arendusprojektidest Tallinna kiiresti muutuvates piirkondades. Saatejuht ja külaline peatuvad pikemalt tehisintellekti kasutusvõimalustel kinnisvarasektoris. Nad prognoosivad, kuidas tehnoloogiline areng muudab ettevõtte siseseid protsesse, vähendab käsitöö osakaalu ning millist mõju avaldab see murranguline muutus valdkonna produktiivsusele ja tööjõule lähitulevikus.

Lõpetuseks pakutakse praktilisi soovitusi, kuidas organisatsioonid saaksid tehnoloogiliste uuendustega kohaneda ja luua klientidele rohkem lisandväärtust. Andero Laur ja Tõnu Toompark vaatavad järgmistele aastatele otsa läbi optimismi ja innovatsiooni prisma, rõhutades pideva õppimise ning kohanemise vajadust kiiresti muutuvas keskkonnas.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark