Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Üürihinnad selgeid trende ei näita

„Üüriturgu iseloomustavad suured käärid. Leidub üürileandjaid, kes hinna lakke lükkavad ja neid, kes annavad korterid üürile möödunud aastale iseloomulike või isegi madalamate summade eest,“ ütles BREM Kinnisvarabüroo maakler Karinee Luik.

Tema hinnangul on näiteks Mustamäe ja Õismäe 2-toalise renoveeritud ning möbleeritud korteri üürihind praegu 225 eurot pluss kommunaalmaksud. Aasta tagasi oli taoliste korterite üürihind ligi 25 eurot odavam.

Mustamäe ja Õismäe kolme- ja neljatoaliste renoveeritud ning möbleeritud korterite üürihinnad kuus jäävad praegu 300 – 350 euro piirimaile. Hindadele lisanduvad kommunaalkulud.

„Kesklinna üürihinnad on tõusnud, kuid seda on hetkeseisuga mõjutanud suvi,“ rääkis Luik.

Kesklinna ühetoaliste, hea viimistlusega ja möbleeritud korterite eest küsitakse üüriraha praegu 300 eurot pluss kommunaalmaksud. Möödunud aastal võis sarnaseid kortereid üürida kuni 50 euro võrra odavamalt.

Kesklinna kahetoalised, heas korras ja möbleeritud korterid võetakse üürile 300 – 450 euroga, aga on ka fikseeritud lepinguid 500 – 600 euro piirimail. Lisanduvad jällegi kommunaalmaksud.

„Kesklinna kolmetoaliste ja suuremate korterite hinnad on jäänud enam-vähem samaks. Kallimad on nad olnud kogu aeg, sest üürikliendid on selles segmendis spetsiifilisemate soovidega ning turg ei kõigu nii oluliselt,“ selgitas Luik.

Kolem- ja neljatoaliste korterite hinnad Kesklinnas jäävad üldjuhul vahemikku 400-800 eurot ja kõik oleneb pinna suurusest.

Erinevalt muudest piirkondadest on Lasnamäe üürikorterite hinnad üsna tempokalt tõusnud. Ühetoalise, 25-30 ruutmeetrise möbleeritud korteri hind on möödunud aastaselt 80-100 euro tasemelt tõusnud 100-150 euro vahemikku. Levinuim üürisumma on 120 eurot pluss kommunaalmaksed.

Lasnamäe kahetoaliste hinnad on liikunud 100 – 200 euro tasemelt 150 – 250 euro tasemele, keskmine üürihind 200 eurot.

Suurematest korteritest on Lasnamäel enamasti pakkuda vaid  60-70 ruutmeetriseid 3- toalisi, mille hinnad jäävad keskeltläbi 250 euro piirile + kommunaalkulud.

„Mingit hinnatõusu üüriturul võib seega täheldada, kuid ei midagi erilist. Et üürituru trendidest paremat ülevaadet saada, peaks ära ootama sügise, kui tudengid on korterid jälle üürile võtnud, sest viimased mõjutavad turgu suurel määral just suvel ja sügise alguses,“ arvas Karinee Luik.

BREM KinnisvarabürooArtikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvaramulli indeksi tõusule pöördumine on vaid aja küsimus

Seven Real Estate Advisors koostatav Kinnisvaramulli indeks võrdleb kinnivara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal. Indeks jätkab aasta algusest alanud vaikset langustrendi. Mai kuu andmete põhjal näitab Kinnisvaramulli indeks 52,1 punkti taset. See on 2,2% eelmisest kuust madalamal.

„Indeksi langus näitab, et kinnisvaraturg tervikuna otsib veel kindlat kohta. Positiivseid sõnumeid on küll üksjagu, kuid leidub ka riskitegureid, mis kinnisvara väärtust üldiselt tõusult tagasi hoiavad,“ põhjendas indeksi jätkuvat langust Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur. „Positiivne märk on aga see, et ostu-müügitehingute arv ja käive tõusevad. See tähendab, et ostjad on turul ja on ainult aja küsimus, mil see Kinnisvaramulli indeksile positiivset mõju hakkab andma.“

Mai kuus langesid enamus Kinnisvaramulli indeksi komponentidest. Tõusu näitasid vaid korterite ja hoonestamata maa tehingud. Langusesse tõukasid indeksit nii hoonestatud maa tehingute ja pakkumishindade jätkuv langus.

Kinnisvaramulli indeksi liikumise juures on oluline ka see, et indeks kirjeldab kogu Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Tallinna kinnisvaraturu tõus siiski ei suuda kompenseerida teiste linnade endiselt stagnatsioonis olevat turgu.

Kinnisvaramulli indeksi tipp oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. a. veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga oli 2010. a. juunis, mil Kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Sel ajal oli elamispindade turg pealinnas juba küll taastuma asunud, kuid äripindade ja maa turg alles põhja kompimas. Tänase seisuga on indeks tipust 47,9 punkti allpool ja põhjast 4,5% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Lisainfo

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors
+372 501 9393
urmas.laur@7re.eu
www.7re.eu

Kinnisvaramulli indeks 2011-06-10 indeks ja tehingud indeksina

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nädala pakkumine: Inju mõis Vinni vallas

Tänane nädala pakkumine on Inju mõis Vinni vallas.


Müügiobjekt:

  • Inju mõis, Inju küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa

Pakkumise sihtrühm:

  • Pakkumine suunatud ajaloolisi objekte hindavale inimesele.

Hind:

  • 620 000 €

Tutvustus:

  • Müüa Lääne-Virumaa (Rakvere linnast ca 10 km kaugusele jääv) esinduslikumaks peetav ja 1894 aastal valminud mõisa härrastemaja peahoone kokku koos 43,22 ha paikneva maa-alaga, millest ehitiste-ja metsamaa, park ning õueala moodustavad ühele mõisale omaselt kauni ja suursuguse terviku.
  • Väärikas ansambel on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.
  • Ajalooliselt on Inju mõisa mainitud juba aastast 1479 ja on kuulunud aastate jooksul erinevatele perekondadele, viimati enne võõrandamist Hermann von Krause perekonnale.
  • Pikalt oli mõis kasutusel lastekoduna, viimased aastad aga internaatkoolina. Hoone on  kohandatav nii majutusasutuseks, pansionaadiks, hotelliks, konverentsikeskuseks vms.
  • Peahoonet ümbritseb heatasemelises vabakujunduses park, mõisasüdamest ida pool paikneb parkmets.
  • Peen ja maitsekas itaaliapärane neorenessanss-stiilis lossisarnane hoone on puhtalt tahutud kollakast krohvimata paekivist ning peetakse Eesti üheks väljapeetuimaks omasuguste seas – hoone, mis on säilitanud suures osas oma mõisaaegse interjööri kaunite laemaalingute (kordumatud ja, karniiside, võlvide ja puidust käsitööga.
  • Kõik detailid (karniisid, frontoonid, äärised, jne.) on samuti raiddetailid.
  • Esifassaadi keskel on kolme kõrge avaga kaaristu, sellest vasemal kõrgem 2-korruseline, paremal madalam risaliit, tagafassaadil avar lahtine veranda.
  • Maja üldist arhitektuuri järgides on valminud ka kaitse all olev purskkaev.
  • Kujunduses on olulisem osa laiadel räästa- ja vahekarniisidel, aknaid vormivail kaarfrontoonidel.
  • Üldist massiivsust rõhutavad 4-tahulised dekoratiivsed tulbad katuse nurkadel.
  • Ruumikavatise keskmeks on suhteliselt pikk ja kitsas vestibüül, mille ühes otsas on trepp.
  • Valdavalt neorenessanslik intejöörikujundus on säilinud suhteliselt terviklikult (mitmes ruumis ornamentaalsed laemaalingud, kasettpaneelid jne.).

Tehniline info:

  • Krundi suurus 432 200 m2
  • Elamispind 1 434 m2
  • Kõrgus ca 14 m (kahekordne hoone).
  • Ehitusalune pind 884 m2
  • Suletud netopind 1434,6 m2
  • Kasulik pind 1298,7m2

Müüja:

Pakkumine:

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rime Kinnisvara käivitas taas Hollandi oksjoni: majaosa hind langeb 750 eurot päevas

Rime Kinnisvara Vahenduse AS alustas esmaspäeval, 6.juunil, Hollandi oksjoni tüüpi müügikampaaniat, mille käigus müüakse ilus funkstiilis majaosa Murastes, mille hind langeb igal tööpäeval 750 eurot (11 735 krooni).

Tegemist on nn Hollandi oksjoni tüüpi kampaaniaga, kus paarismaja osa hind langeb seni, kuni leidub ostja. Hindade muutmine on Rime Kinnisvara koduleheküljel reaalajas kõigile huvilistele nähtav: www.rime.ee/oksjon. Majaosa hind langeb ainult tööpäevadel kella 10-16. Majaosa alghind oli 135 000 eurot, täna on objekti hinnaks 132 750 eurot.

Oksjoni objektiks on 800m2 krundil asuv 2004. a. ehitatud paarismaja üldpinnaga 120 m2.

Rime Kinnisvara Vahenduse AS juhatuse liikme Monica Meldo sõnul kasutab Rime Kinnisvara Hollandi oksjonit juba mitmendat korda. Igal korral on oksjon ja müük väga hästi õnnestunud. Üheks põhjuseks on kindlasti väga hästi valitud oksjoni objektid ja teiseks mõistlik hind. Hollandi oksjon on hea võimalus soetada endale suurepärane kinnisvara väga atraktiivse hinnaga, lausus Meldo.

Hollandi oksjon: Muraste majaosa välivaade

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks tõusis aastaga 1,7%

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks liigub samas rütmis ehitushinnaindeksiga.

Kui ehitushinnaindeks tõusis 2011. a. I kvartalis statistikaameti andmetel aastaga 1,5%, siis remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks tõusis samal ajal 1,7%.

Mõlema indeksi puhul oli suurimaks indeksit tõusule viivaks teguriks tööjõu kallinemine. See kallines remondi- ja rekonstruktsioonitööde puhul aastaga 5,1%.

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kuuülevaade: keskmine korteri ruutmeeter maksab jätkuvalt üle tuhande euro

Tänavu mais tehti Tallinnas kinnisvaraga 16 protsenti rohkem tehinguid kui aprillis, korterite pinnaühiku maksumus püsib viimase kahe aasta kõrgtasemel, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Mais tehti Tallinnas kinnisvaraga eelmisest kuust saja võrra enam ehk 723 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 49,2 miljonit eurot. Tehingute arv kasvas aastatagusega võrreldes 5,7 protsenti ning maht 14,8 protsenti.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul mais tõus jätkus, kuid kasvunumbrid jäid tagasihoidlikuks. “Ostjate huvi on suunatud Tallinnast välja Harjumaale, kus tehinguaktiivsuse kasvu on oodata ka edaspidi. Paralleelselt langeb tehingute arv suveks aga kommertskinnisvara sektoris,” ütles Vahter.

Tallinna korteritehingute arv kasvas mais 3,2 protsenti 444 tehinguni. Korterite kogumaksumus tõusis ühe protsendi 27,3 miljonini. Võrreldes 2010. aasta maiga oli korteritehingute arv tänavu 11,9 protsenti väiksem, kuid kogumaksumus 3,3 protsenti kõrgem.

Mais ületas Tallinna korterite pinnaühiku maksumus teist kuud järjest 1000 euro piiri (1023 eur/m2). Võrreldes eelmise aasta maiga on tänavu keskmine pinnaühiku maksumus 6,2 protsenti kõrgem. Statistika kohaselt müüdi Tallinnas mais kõige kallim korter 536 000 ja odavaim 1000 euro eest.

Mais võõrandati Tallinnas 24 eluhoonetega hoonestatud kinnistut, mis on kahe võrra enam kui aprillis. Kalleim elamu leidis ostja 518 000 ja odavaim 1600 euro eest.

Mais müüdi Tallinnas 12 elamukrunti, mis on ühe võrra vähem kui aprillis. Kalleim krunt võõrandati ligi 230 000 ja odavaim 667 euro eest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kodu rajamine ilma lisatagatiseta?

Maja ehitamine nõuab enamasti laenuraha kasutamist!

Kas on üldse võimalik oma kodu ehitama hakata, kui sul ei ole võimalik anda pangale lisatagatist? Selline küsimus huvitab paljusid peresid, kes elavad näiteks üürikorteris ja peale krundi pole võimalik täiendavaid tagatisi laenu saamiseks pangale anda?

Kui veel mõned head aastad tagasi ei olnud probleemi saada laenu ka krundi tagatisel siis viimasel 2-3 aastal on olukord muutunud. Nüüd annavad Eestis tegutsevad suuremad ja tuntumad pangad laenu üldjuhul vaid hoonestatud kinnistute tagatisel.

Kuigi alati peab ütlema, et tehakse ka erandeid ning kindlasti on mõistlik igal juhul panga käest konkreetset lahendust küsida. Panka üldjuhul huvitab ennekõike see, milline on sinu pere sissetulek ja laenu teenindamise võima ning millises suurusjärgus on omafinantseering. Kui sul juhtub olema krunt heas asukohas ja pangale aktsepteeritav, siis on võimalik ka nüüd krundi tagatisel laenu saada. Tõsi küll krundi tagatisel antakse laenu umbes 50-60% selle turuväärtusest.

Aga kui sellist head krunti ei ole, mis siis teha?

Siis on võimalikud lahendused järgmised:

  1. Teha pankadega koostööd variantide leidmisel ja jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni.Pakkuda ise või paluda pangal pakkuda välja lahendusi, mille täitmisel nad laenu annaksid.  Näiteks koguda raha ja käivitada vundamendi ehitus ilma laenurahata. Selle sammuga kaasneb see, et tuleb koostada maja projekt ja panna kokku maja eelarve ning hankida ehitusluba. Sellisel juhul ei ole tegemist enam lihtsalt krundiga vaid poolelioleva ehitisega.Panka huvitab see, kas potentsiaalsel laenuvõtjal on olemas usaldusväärne maja eelarve või konkreetne hinnapakkumine mõne ehitusfirmalt, mis näitaks kogu maja rajamise kulusid. Pangad ei soovi üldjuhul anda laenu, kui nad ei näe reaalselt paberil võimalust, et maja ka tervikuna valmis saaks.  Seetõttu on oluline anda pangale alati tervikpilt, kuidas ja mis ajaks maja valmis saadakse.
  2. Küsida esmalt laenu mõnelt hüpoteeklaene väljastavalt firmalt ja hiljem laen refinantseerida. Sellised firmad annavad üldjuhul laenu  ka ainult krundi tagatisel. Laenu antakse kinnisvara turuväärtuses üldjuhul kuni 50% ja intressid algavad u. 16%-st. Tõsi, see laen on oluliselt kallim võrreldes tavapankade intressidega, kuid lühiajaliselt näiteks 1 aastaks oleks see vastuvõetav. Laenu eest ehitada maja sellisesse staadiumi, kus turuväärtuse kasv võimaldaks tavapangast võtta laenu ning siis laen refinantseerida. Maksta esialgne laen tagasi hüpoteeklaenu firmale ja ülejäänud summa kulutada maja lõpuni ehitamisesse.

Tänases turuolukorras ei ole ette näha enam kinnisvarahinna suuremat kukkumist. Samas, kasvõi sellesama finantseerimise probleemi tõttu ei ole ka mootorit, mis laseks hõlpsasti laenu võtta ja survestaks kinnisvara hinda tõusma.

Ehitushinnad on asunud juba jõulisemalt tõusma, kuid niipea see veel ei kajastu kinnisvara turuhinnas. Majaehitaja peaks tänases olukorras võtma seda kui paratamatut fakti, kuid seda ka mitte üle tähtsustama.

 

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Korteripakkumisi tuleb juurde

Korterite müügipakkumiste hulk portaali KV.EE andmetel suureneb, kuid seda mitte kõikjal Eestis. Piirkondades, kus pakkumine suureneb, laieneb ostjate valikuvõimalus.

Pakkumise suurenemine ei pruugi tähendada survet hinnalanguseks, sest nõudlus võib piirkondlikult pakkumisest rohkem kasvada.

Eestis keskmiselt lisandus aastaga korterite pakkumisi 11% ning mai kuus oli portaalis KV.EE pakkuda kokku 18 169 korterit.

Enamus pakkumisi on lisandunud Tallinnasse, kus pakkumisi tuli aastaga juurde 18%. Protsentuaalselt enam on pakkumisi lisandunud Põlvas (36%), Narvas (24%), Raplas (26%).

Pakkumisi jäi vähemaks enam Võrus (33%) ja Tartus (12%).

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Pakkumiste arv, tk
05.2010 05.2011 Muutus, %
Eesti 16 383 18 169 11%
Haapsalu 305 286 -6%
Jõgeva 140 138 -1%
Kuressaare 150 143 -5%
Narva 138 171 24%
Paide 82 97 18%
Põlva 66 90 36%
Pärnu 1 317 1 247 -5%
Rakvere 165 194 18%
Rapla vald 54 68 26%
Tallinn 7 480 8 826 18%
Tartu 2 679 2 353 -12%
Valga 154 178 16%
Viljandi 330 385 17%
Võru 253 169 -33%

Korterite pakkumiste arvu muutus Eesti maakondades portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Предложение на квартирном рынке растет

По данным портала недвижимости KV.EE предложение на квартирном рынке растет, но не везде в Эстонии.  В регионах, где предложение растет, также ширится покупательский выбор.

Рост предложения совсем не означает давления на цены в сторону понижения, так как на региональном уровне спрос может превзойти предложение.

За прошлый год на портале недвижимости KV.EE  число продаваемых квартир по Эстонии в среднем увеличилось на 11% и составило  в мае этого года 18 169.

За год число заявок больше всего увеличилось в Таллинне — на 18%. Доля заявок от их общего числа больше всего увеличилась в Пыльва (36%), Нарве (24%) и Рапла (26%).

Наибольший спад к предыдущему году составил 33% в Вырумаа и 12% в Тарту.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии — на портале KV.EE.

Число заявок, шт.
05.2010 05.2011 Изменение, %
Эстония 16 383 18 169 11%
Хаапсалу 305 286 -6%
Йыгева 140 138 -1%
Курессааре 150 143 -5%
Нарва 138 171 24%
Пайде 82 97 18%
Пыльва 66 90 36%
Пярну 1 317 1 247 -5%
Раквере 165 194 18%
Раплаский уезд 54 68 26%
Таллинн 7 480 8 826 18%
Тарту 2 679 2 353 -12%
Валга 154 178 16%
Вильянди 330 385 17%
Выру 253 169 -33%

 

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ober-Haus: hinnaindeks 06/2011

Ober-Hausi Hinnaindeks juuni 2011Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta mais langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 4,1%, olles aprillis kasvanud 8,5%. Aprillis olid järsu tõusu põhjuseks üksikud Tallinna Kesklinnas turu keskmisest oluliselt kõrgema hinnaga toimunud tehingud. Kuna turg on suhteliselt õhuke, siis võib juba ainult paar tehingut statistikat oluliselt mõjutada.

Tallinnas langes mais võrreldes aprilliga keskmine ruutmeetri hind 2,3% (keskmine hind 1023,3 €/m²). Linnaositi oli suurim langus Kesklinna linnaosas, kus keskmine pinnaühiku hind oli 22% väiksem kui aprillis.

Tuleb märkida, et aprilli kõrgem pinnaühiku hind oli tingitud mõne üksiku tehingu oluliselt kõrgemast keskmistest hinnast ja selline hinna kõikumine ei näita Kesklinna korterituru trendi. Lasnamäe hinnad olid võrreldes aprilliga stabiilsed, Mustamäe keskmine ruutmeetri hind kasvas 8,4%. Ka Tartu keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga ei muutunud.

12 piirkonna summeeritud korteriomandite tehingute arv kasvas mais aprilliga võrreldes 5%, toimus 640 tehingut. 2010. aasta maiga võrreldes on kaalutud keskmise pinnaühiku hind tõusnud indeksi järgi 6,1%, kuid on turu absoluutsest tipust 2007. aasta kevadel 40,6% madalam.

Ober-Hausi Hinnaindeksi kalkuleerimise meetodid

Hinnaindeks baseerub Maa-ameti avalikul statistikal ja katab eraldi kõiki Tallinna linnaosasid, lisaks Tartut, Pärnut, Jõhvit ja Narvat (kokku 5 linna) ning võtab arvesse, et eri piirkondades tehakse erinev arv tehinguid. Indeksi presenteerimise alguspunktiks on jaanuar 2004.

Lisadena graafikutes toodud pinnaühiku hinna muutus ei tähenda üheselt kõikide korterite ühtlast hinnaliikumist tervikuna, kuna keskmise arvutamisel ei ole tehingute struktuur kunagi ühesugune, vaid varieerub kuust kuusse.

Rain Rätt
Analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: ehitushinnaindeks näitab tõusu

Ehitushinnaindeks oli põhjas 2010. a. alguses. Sealt alates on indeks vaikselt tõusnud.

2011. a. I kvartalis näitas ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel 169,5 punkti ehk aastaga oli indeks tõusnud 1,5%.

Indeksi komponetidest kõige enam on traditsiooniliselt tõusnud tööjõukulu, mis indeksi alusel on aastaga kallinenud 4,9%.

Hoonetüübiti indeksi muutustel olulist vahet ei ole. Kõige enam siiski on kallimaks muutunud eramute ehitamine. Eramuindeks on aastaga kasvanud 2%.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tihe konkurents korteriturul nõuab turuuuringute tegemist

konkurentsElamispindade pakkumiste hulk kasvab kiiresti kuust-kuusse. Täna on kolmandik Tallinna korteripakkumistest ehk üle 400 korteripakkumise koondunud kesklinna linnaossa, kus konkurents on kõige tihedam.

Tihe konkurents ei tähenda seda, et kesklinnas rohkem kortereid arendada ei oleks vaja. Kesklinnas arenduskõlbulikku krunti omav kinnisvaraomanik peab lihtsalt selgeks tegema, millistes turu segmentides on tegemist selge ülepakkumisega ning kus on nišš, mis võimaldab kasumist teenida.

Nö tavapärane konkurentidest eristumine, kus arendaja väidab, et tema tugevaim külg on väga hea asukoht ja väga hea ehituskvaliteet, jääb napiks. Ükski arendaja ei väida, et tema teeb kehva asukohta halvakvaliteedilise maja.

Millised on võimalused konkurentsidest eristuda? Esmalt peaks eristama kahte dimensiooni – üks teema on see, mis on pakkumises ja teine see, millise kaubaga tehakse tehinguid. Uurima peab, milline nišš on täitamata ning kus on võimalik teha müügikäivet.

  • Uurima peaks, kui suured korterid on turul. Kas need on ühetoalised või 5-toalised? Või midagi vahepealset?
  • Või, kas näiteks 2-toalised korterid on tagasihoidlikud 40- või liialdusse kalduvalt 60-ruutmeetrilised?
  • Omaette teema on korteri viimistlusmaterjalide valik, mis taas on kõikidel arendajatel kui mitte väga hea, siis vähemalt üle keskmise. Kas pakkuda klientidele veel kõrgema kvaliteeditasemega ehk kallimat materjalivalikut? Või leida alternatiivina näiteks osav disainer, kes ka pisut odavamate materjalidega suurepärase tulemuse saavutab?
  • Mis kuulub korteri sisustusse – kas peaks minema põhjamaade teed, kus köögimööbel ja seinakapid on korteri standardvarustuses või tulla turule sootuks karbi kujul korterite pakkumisega?
  • Kas panipaiga ja parkimiskoha hind liita korteri hinnale ja pakkuda kliendile lõpphinda, millele midagi ei lisandu? Või võita ostjate esmane tähelepanu  madala hinnaga, millele lisandu kümmekond tuhat eurot lisakulusid?
  • Kuidas mängida hinnaga? Kas pakkuda kliendile „kallist“ panipaika, mille ta kindlasti ostma peab  ja „odavat“ korterit? Või peita osa panipaiga hinnast korteri hinna sisse, et lisakulutused emotsionaalselt vastuvõetamatud ei oleks? Samad küsimused parkimiskohtade kohta.

Eristuvate külgede väljakujundamisel on võimalik lähtuda printsiibist, et „teeme nii nagu saab ja hea tundub“. Alternatiivne võimalus on uurida turult, mis turul toimub, mida konkurendid teevad, kus on konkurentsiga täitmata nišš, mille peale konkurendid pole veel tulnud, kuidas  konkurendid tooteid hinnastavad…?

Kõiges on keeruline kõige parem olla. Arendaja peab leidma enda konkurentsieelise, mille poolest ta võistlejatest selgelt eristub. Eristuvaks küljeks võib olla hind, uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine vms. Asukoht ja kvaliteet on eristuvad konkurentsieelised väga harvadel juhtudel, sest need on väidetavalt kõikidel arendajatel kõige paremad.

Konkurentsieelise leidmiseks tuleb turgu uurida ja leida teevad konkurendid. See aitab leida turul täitmata nišši. Tühja nišši leidmine võimaldab kasumlikku äri ajada ka muidu tiheda konkurentsiga turul.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

LVM Kinnisvara: topeltkuulutus on ebaprofessionaalne

Tõsiselt uue kodu otsingutesse süvenev ostja märkab üsna pea, et ühtesid ja samasid kortereid pakuvad ühed ja samad kinnisvaramaaklerid portaalides mitmel korral.

Tõsi, pakkumised võivad olla pisut erinevad. Erinev võib olla kuulutuse juurde lisatud esimene pilt, tubade arv või kaugus Tallinnast (Pärnusse on 18 km vähem, kui maanteeameti andmetel), kuid täpsemal vaatlusel on näha, et tegemist on ühe ja sama objektiga.

Miks topeltkuulutus on ebaprofessionaalne?

Topeltkuulutus on ebaprofessionaalne, sest:

  1. põhjustab väärarusaamade tekkimist ostjates – jääb vale mulje pakkumiste arvust;
  2. soodustab arusaamatuste tekkimist kokkulepete sõlmimisel – korter saab ikka ja ainult olla kas 1- või 2-toaline;
  3. moonutab kinnisvaraturgu – moonutab statistikat ja seeläbi järeldusi;
  4. diskrediteerib eriala head nime.

Näide topeltkuulutusest:

Müügikuulutus 1.0 (C24, 05.06.11)

Müügikuulutus 1.1 (C24, 05.06.11)

.

P.S. Hetkel absoluutne tipp! Üht ja sama objekti pakub kinnisvaramaakler 5 erineval moel.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Pakkumisi ja huvilisi liigub kinnisvaraturul palju

„Kuigi signaalid kinnisvaraturu arengute kohta on tihti üsna vastukäivad, võib siiski täheldada turu aktiviseerumist vähemasti pakkumiste ja ostuhuviliste osas,“ ütles BREM Kinnisvarabüroo maakler Anna Mendus.

Menduse selgituste kohaselt on praegu välja kujunenud üsna kindlad kinnisvaraobjektid ja hinnavahemikud, mille vastu kliendid huvi üles näitavad ning on valmis tehinguid tegema.

„Eestimaalased tunnevad huvi ja on valmis ostma suuri, kolmetoalisi kortereid uues majas, maksimaalse hinnaga kuni 95 000 eurot,“ rääkis Mendus.

Samuti otsitakse maakleri sõnul odavaid väiksemaid ja remonti vajavaid kortereid Mustamäel, Lasnamäel ning Õismäel, hinnaga kuni 38 000 eurot.

Ostjate huviorbiidil on ka paarismajad ja ridaelamud Pirital, Kakumäel, Viimsis ning Haaberstis, hinnaga 95 000 – 195 000 eurot.

Hästi leiavad ostjad ka kahe- ja kolmetoalised renoveeritud korterid kesklinnas, hinnaga 63 000 – 83 000 eurot.

„Venemaalt pärit ostjad otsivad suuri, kvaliteetse siseviimistlusega kortereid eksklusiivses majas, kusjuures hind ei ole eriti oluline, kui korter ostjale meeldib,“ kirjeldas Mendus.

Vene ostja on huvitatud ka suurtest arendusprojektidest, nagu näiteks ärihooned Tallinna piirkonnas. Samuti huvitutakse vanalinna üürikorteritest, soovitavalt Raekoja platsi läheduses.

„Mitmed soomlastest kliendid on soovinud odavat, kuni 320 eurost üürikorterit Vanalinnas, kuid taoline soov on ebareaalne,“ ütles Mendus.

BREM KinnisvarabürooArtikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nädala pakkumine: pumbamaja Karksi vallas

Tänane nädala pakkumine on pumbamaja Karksi vallas.

Karksi-Nuia paisjärvMüügiobjekt:

  • Pumba kinnistu, Karksi vald, Viljandi maakond.

Pakkumise sihtrühm:

  • Pakkumine on suunatud neile, kes otsivad suvilat järve ääres, kes hindavad privaatsust ja vaikust.
  • Samuti sobib kalamehele, kes soovib otse oma suvila kõrvalt paadiga järvele sõita.

Hind:

  • 15 000 €

Tutvustus:

  • Objekti unikaalsus seisnebki selles, et asub Karksi ürgorus, Karksi paisjärve kaldal, on vägagi looduskaunis koht ja väga privaatne koht.
  • Naabreid sinna kõrvale ei teki kunagi, kuna sellesse piirkonda uusi ehitisi ei lubata kunagi rajada.
  • Madal hind.

Tehniline info:

  • Hoone pindala ca 70 m2, maatüki suurus 707 m2.
  • Naabrid eemal, krundilt naabreid ei paista.
  • Ümbusesse ehitada enam ei saa, sest asub üle-Euroopalise tähtsusega maastikukaitse alal.

Müüja:

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC