Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Индекс KV.EE на уровне 2005 года

Индекс KV.EE, отражающий ценовые предложения на жилье, упал до уровня декабря 2005 года, и текущее значение индекса составляет 61,7 баллов.

За год индекс упал на 11,5% и нужно признаться, что вопреки ранее данным прогнозам, спад предлагаемых цен несколько ускорился за последние месяцы.

По регионам откат цен назад был быстрее в Тарту и Пярну. Там уровень цен упал на 12%. За последний год спад цен на жилье в Таллинне составил 8,5%, что меньше, чем в Тарту или Пярну.

Цены на рынке жилья в третьем по величине городе Эстонии – Нарве, зачастую остающегося без внимания наблюдателей за рынком недвижимости, за год упали даже на 28%.

В настоящий момент на спад индекса цен существенно влияют те регионы, которые по размерам меньше и не так активны, как Таллинн, Тарту или Пярну.

Несмотря на спад цен предложений, их количество продолжает расти.

За последний год число предложений на жилье в портале KV.EE уменьшилось на 5,4%. Год назад оно было 19600, а сейчас равняется 18550.

Очевидно, что в результате некоторых оптимистических ноток на рынке жилья за последнее время, он пополнился новыми продавцами, желающими получить прибыль с несколько улучшившейся конъюнктуры.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

KV.EE Indeks 2005. aasta tasemel

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on kukkunud 2005. aasta detsembri tasemele ehk 61,7 punktile.

Aastaga on indeks langenud 11,5% ning peab tunnistama, et vastupidistelt senistele prognoosidele on viimastsel kuudel pakkumishinna langus pisut kiirenenud.

Piirkondlikult on suurem pakkumishindade langus olnud Tartus ja Pärnus, kus hinnatase on kukkunud 12%.

Tallinna pakkumishinnad on langenud aastaga Tartust-Pärnust vähem ehk 8,5%.

Kinnisvaraturu jälgijate pilgu alt sageli väljajääva Eesti suuruselt kolmanda linna ehk Narva elamispindade pakkumishinnad on aastaga langenud koguni 28%.

Momendi hinnaindeksi langust veavadki eelkõige Tallinnast-Tartust-Pärnust väiksemad ja vähemaktiivsemad piirkonnad.

Pakkumishindade languse kõrval on endiselt tõusutrendid pakkumiste arv.

Elamispindade pakkumiste arv portaalis KV.EE on aastatagusest ajast, mil portaalis oli 19600 pakkumist kukkunud 5,4% ehk jõudnud 18550 pakkumiseni.

Paistab selgelt, et mõningased optimisminoodid elamispindadeturu osas on turule toonud täiendava hulga müüjaid, kes konjunktuuri paranemisest tulu soovivad lõigata.

KV.EE Indeksi graafik

KV.EE Indeks

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nädal Twitter’is: 2010-06-27

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Toompark: kinnisvaramaaklereid ei ole liiga palju

Eestis töötab paarsada firmat, mille tegevusalaks on kinnisvaravahendus. On seda palju või vähe? Vastus oleneb ilmselt sellest, kelle mätta otsast vaadata.

„Maaklereid ei ole ei liiga palju ega liiga vähe. Maaklereid on nii palju, kui palju inimesed peavad vajalikuks,“ ütles kinnisvaraekspert Tõnu Toompark Delfile. „Võib ju öelda, et maaklerite seisukohast oleks tore, kui Eestis oleks sada litsentsi omavat maaklerit ja teisi marjamaale ei lubata. See ju tähendaks garanteeritud tehingutevoogu ja kindlustatud sissetulekut.“

Tarbijat huvitaks tema sõnul pigem terve konkurents, mis sisaldab konkureerimist ka maaklerteenuse hinna osas. „Tegelikult võiks öelda, et maaklereid on selle võrra liiga palju, et häid on alati liiga vähe ja halbade (ebaprofessionaalsete) maaklereite puhul on üks maakler ka liiga palju,“ lisas Toompark.

http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/toompark-kinnisvaramaaklereid-ei-ole-liiga-palju.d?id=31827163

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvarafirmad peavad aina rohkem teenuse kvaliteedile mõtlema

Eelmisel nädalal pakkus tublisti kõneainet kinnisvarafirmade üha süvenev huvi uute maaklerite palkamise vastu. Samas tekkis paljudel ka küsimus, et milleks – pole ju mingit buumi. Jah, seda polegi, kuid praegu tegutsevad ettevõtted soovivad ellu jääda.

„Maaklereid palgatakse täna ja on tegelikult palgatud kogu buumi ja ka masu ajal,“ ütleb kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark. „Ettevõtted on kasvanud suuremaks, kui masuajal, kuid seda seeläbi, et teisest otsast on firmasid ka vähemaks jäänud.“

Toomparki hinnangul on maaklerteenuse mõningane konsolideerumine ning jõujoonte väljajoonistumine vägagi tervitatav. „Ühest küljest jääb turg killustatuks ning konkurents toimib. Teisalt peavad kasvavad maaklerettevõtted järjest enam ja enam panustama maaklertegevuse kvaliteedi tõstmisse ning uurendama seeläbi maaklerite reaalset vastutust,“ sõnab ta.

„Maaklerite aktiivse palkamise tagamaa on see, et ringivaatavatele maakleritele antakse signaal, et meil on soov uusi tulijaid kahe käega tervitades vastu võtta. Samuti see, et loodetakse stabiliseeruvalt või tõusval turul turuosa kasvatada,“ räägib Toompark.

Tema sõnul sossseppadest maaklereid minema ei lööda, need peavad lahkuma ise, sest tüüpilises maaklerbüroos põhipalka ei ole. „Parimad tegijad maaklerite seas on alati defitsiitne kaup, kes jälle väga liikuvad ei ole, kuid vahel vahetavad kaubamärki nemadki.“

Maaklerite hoogustunud palkamise juures tasub tähelepanu pöörata ka sellele, et ega nad kõik ei pruugi tööle jäädagi.

„Nii mõnigi suurema büroo juht on öelnud, et tööle ei soovita mitte maaklerit, vaid ellusuhtumist ja sobivaid väärtushinnanguid omavaid inimesi,“ kõneleb Toompark. „Teine on kurtnud, et buumiaegsseid maaklereid on tänases majandusurutiuises raske tööle panna ja hõlpsam on tegeleda nendega, kes nii öelda liiga head aega näinud ei ole.“

Artikli autor on Risto Vähi. Artikkel ilmus 24/06/2010 Delfi Majandusuudistes.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: mitteeluruumide turg sügaval miinuses

2010. a. I kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 405 mitteeluruumi kogupinnaga 94 800m2. Aastaga langes ehituslubade arv 13% ja mitteeluruumide pind 47%.

Kasutusloa sai käesoleva aasta I kvartalis 166 mitteeluruumi kogupinnaga 106 100m2. Siingi tuleb aastataguse ajaga võrreldes tõdeda langust. Kasutusloa saanud mitteeluruumide arv vähenes aastaga 21% ja nende pind 53%.

Mitteeluruumide ehituse sektoris oli 2009. aasta sügavas miinuses. Tänaseid arenguid arvestades – eelkõige kõrgeid vakantsuseid ja suurt pakkumist paljudes mitteeluruumide sektorites – võib eeldada, et käesoleva 2010. aasta jooksul olukord oluliselt paremaks minna ei saa.

Loodetavasti saab mitteeluruumide turg vaikselt elu sisse tuleval 2011. aastal.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Nädal Twitter’is: 2010-06-20

  • Rahvusvaheline ehitusettevõte otsib piirkonna juhti Ida-Virusse – http://bit.ly/abtrM2 Palun pakkumised, mis ettevõttega tegemist? #
  • Kuku uudised: esimene tõsine märk tarbijakindluse kasvust on Viru Keskuse külastajate arvu kasv. Tublid uudistesepad! #
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kentmanni tänava kohtumajal uus omanik

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja Everyday Investments OÜ juhatuse liige Vadim Mamchur sõlmisid täna, 18. juunil müügilepingu Tallinnas Kentmanni 13 asuva kinnistu võõrandamiseks hinnaga 36 001 100 krooni.

1971. aastal ehitatud ning 1998/1999 aastatel rekonstrueeritud kohtuhoone asub1090 m2 suurusel kinnistul.

RKAS kuulutas enampakkumise alghinnaga 30,2 miljonit krooni välja 18. märtsil, tähtajaks laekus viis ostusoovi.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna hoonel uus omanik

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja KV1 OÜ juhataja Tauno Tats sõlmisid täna, 17. juunil, müügilepingu Tallinnas Vikerlase 14 asuva kinnistu võõrandamiseks hinnaga 65 399 999 krooni.

10 685 ruutmeetrisel kinnistul on Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna käsutuses olev büroohoone.

RKAS kuulutas enampakkumise alghinnaga 50 miljonit krooni välja 18. märtsil, tähtajaks laekus kuus ostusoovi.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Vaeküla koolimaja saab värske sisu ning spordihoone

Riigi Kinnisvara AS ehitusdirektor Igor Gerasenkov ning Elinord Ehitus OÜ ja Facio Ehituse AS nimel Toomas Tromp sõlmisid  peatöövõttu lepingu Lääne- Virumaal Sõmeru vallas asuva Vaeküla kooli ehitustöödeks summas 53 107 855 krooni ilma käibemaksuta.< ?

Olemas oleva koolihoone peamaja rekonstrueeritakse täies mahus. Lammutamisele läheb kogu hoone sisu ja tagumised tiivad. Alles jäävad ainult trepikojad ja välisseinad. Ehitada tuleb uued katused, raudbetoon vahelaed ja vastavalt ruumilahendusele kandvad- ja mittekandvad siseseinad, uus tööõpetuse- ja sööklaosa ning teised hoone kandevkonstruktsiooni osad.

Ühiselamute rekonstrueerimisel  jäävad vanadest hoonetest alles ainult hoone väliseinad, osaliselt vahelaed ja kandvad seinad.

Lisaks on projekteeritud koolimaja juurde uus spordihoone. Rekonstrueeritakse staadion, rajatakse uued välistrassid ja lahendatakse territooriumi üldplaneering.

Koolimaja saab korda  tuleva aasta 21. juuliks.

Vaeküla kool on viimane neljast riigikoolist, mis jõuab ehituslepinguni ning mille korda tegemises Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigi Kinnisvara AS eelmisel aastal kokku leppisid.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Sõltumatu konkurentsianalüüs annab konkurentsieelise

Viimastel kuudel on kostunud üha enam positiivseid noote elamispindade uusarenduste vallas. Keegi alustab uue projektiga, kellelgi on kavandatavad korterid juba enne maja valmimist enamuses edukalt müüa suutnud.

Sellises turuolukorras muutub üha tähtsamaks konkurentsianalüüs

Tuleb võtta õppust sellest, mida konkurendid on hästi teinud. Tähtsi on õppust võtta sellestki, mis konkurentidel nii väga hästi ei ole õnnestunud.

Kas telereklaam või lehekülje suurune ajalehereklaam aitab müügile kaasa? Kas korterite struktuur majas peaks olema rohkem suuremate või rohkem väiksemate korterite kasuks? Kas korterid peavad olema ruutmeetrites mõõdetuna pigem suuremad või väiksemad? Millised on üldse konkureerivad arendusprojektid? Kas pöörduda vahendusteenuse kasutamiseks maakleri A või B poole? Mis võiks olla minu arendusprojekti konkurentsieelis ja kuidas seda tarbijatele kommunikeerida? Kuidas paika panna hinnatabel, et müügikäivet maksimeerida?

Need on küsimused, millele arendaja peab täna kindlasti vastused leidma, et arendusprojekti ei tabaks hukatus. Meeldetuletuseks -a jad, mil kõik lennult ära osteti on tänaseks möödas.

Kust saab adekvaatset infot?

Esimene võimalus turuinfost selge ülevaade saada on see ise kokku koguda – ise tehtud, hästi tehtud. Kõike ise tehes aga kaugele tavaliselt ei jõua. Kõike ei jõua väga hästi osata.

Alternatiiv on info konsultantidelt sisse osta. Ostes infot vahendusbüroolt, kellelt on plaan ka hiljem maaklerteenust osta või tekkida probleem.

Probleemi olemus peitub selles, et maaklerbüroo võib kalduda olukorda ilustama selle nimel, et saada kätte magus vahendusleping. Maaklerbüroo kulud ja riskid sageli märksa madalamal tasemel, kui kinnisvaraarendajal.

Sõltumatus tagab parima tulemuse

Kallutatud info alusel väärotsuste tegemise riski aitab vältida esmase konkurentsianalüüsi soetamine sõltumatult konsultandilt, kel puudub huvi anda ühes või teises suunas kallutatud turuinfot.

Sõltumatus ja ühele teenusele keskendumine tagavad parima tulemuse ja seeläbi võib öelda, et sõltumatu konkurentsianalüüs annab kinnisvaraarendajale konkurentsieelise.

Kust leida sõltumatu konsultant? Go figure out…!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Jõhvi politsei- ja päästeameti uus ühishoone valmib tuleva aasta 01. juuliks

Riigi Kinnisvara AS ehitusdirektor Igor Gerasenkov ning Elinord Ehitus OÜ ja Facio Ehituse AS nimel Toomas Tromp sõlmisid  peatöövõttu lepingu politsei- ja päästeameti ühishoone rajamiseks Jõhvis, Rahu tn 38.

Siseminister Marko Pomerantsi sõnul kõik, kes on Kohtla-Järvel  ja Jõhvis Siseministeeriumi haldushooneid külastanud, saavad aru, et meie inimesed väärivad ilmselgelt paremaid töötingimusi.  „Politsei- ja päästeameti ühishoone ehitamisega saame ka ehitajatele tööd pakkuda, sest ega 77 miljonit iseenesest ka müürideks ei kerki – ikka inimeste abiga“, lisas Pomerants. „Vaevalt, et praegusel kehval ajal kellelgi midagi selle vastu on, et tööd juurde tuleb.“

Hoone ehitusalune pind  on  3 113,6 m², suletud netopind  8 436,5 m² ning korruste arv  4+1.

Riigi Kinnisvara AS juhatus kinnitas 27.mail 2010 riigihanke „Jõhvis, Rahu tn 38 politsei- ja päästeameti ühishoone rajamise peatöövõtt“ edukaks pakkumuseks kümne firma seast ühispakkuja Facio Ehituse AS/ Elinord Ehitus OÜ poolt esitatud pakkumuse summas 77 460 629 Eesti krooni ilma käibemaksuta.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuli juurde palju

2010. aasta I kvartalis väljastati statistikaameti andmetel kasutusluba 663 eluruumile kogupindalaga 63 200m2. Aastatagusest ajast väljastati tänavu kasutuslubasid 11% rohkem. Kasutusloa saanud eluruumide pind suurenes 3% võrra.

Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks oli 2010. a. I kvartalis 95,3m2.

Suurenenud kasutuslubade arv ei näita tõenäoliselt veel mingit olulist murrangut elamispindade arenduse sektoris. Endiselt üsna kõrge keskmise eluruumi ruutmeetrite arv näitab, et valdavalt on kasutusloa saanud eluruumide hulgas ühepereelamud ja teised keskmisest oluliselt suurema pinnaga eluruumid.

Ehitusloa sai 2010. a. I kvartalis 841 eluruumi pindalaga  74 700m2. Aastaga kasvas ehituslubade väljastamise hulk tervenisti 156%. Ehitusloa saanud eluruumide pind aga kasvas kõigest 52%.

Keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindada oli 88,8m2, mis on viimase 9 aasta madalaim näitaja.

Ehitusloa saanud eluruumide numbritest võib teha üsna olulisi järeldusi.

Rekordiline juurdekasv eluruumide ehituslubade väljastamises näitab, et suhteliselt suur hulk arendajaid on ehitusloa taotlenud. Seega on paisu taha kogunemas järjest enam eluruumide, mille arendamisega on kiiresti võimalik alustada.

Teine järeldus, mis lähtub ehitusloa saanud eluruumide pinna madalast juurdekasvust ja keskmise pinna tagasihoidlikust suurusest on see, et suur enamus ehitusloa saanud eluruumidest on keskmisest väiksema pinnaga eluruumid ehk korterid. Seega on just korterite sektoris potentsiaal konkurentsi äkiliseks tihenemiseks.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Nädal Twitter’is: 2010-06-13

  • Huvitav, et Krediidipank on pankadest esimene, kes kinnisvaramaakleri palgale võtab… #
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Nädal Twitter’is: 2010-06-13

  • Huvitav, et Krediidipank on pankadest esimene, kes kinnisvaramaakleri palgale võtab… #
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine