Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

Miks maamaksu otsekorraldusega maksta ei saa?

Eile-üleeile kirjutas ajakirjandus üksjagu sellest, et maksuamet on usinalt maamaksuvõlglaste kontosid arestimas. Riigi rahalist seisu arvestades on tõesti ju mõistlik raha kiiresti “koju tuua”.

Aga siiski… Usun, et rahapuuduse kõrval on maamaksuvõla oluliseks põhjuseks sageli lohakus. Kord aastas maksmisele minev summa lihtsalt ununeb või jääb teiste kiirete asjatoimetuste juures kahe silma vahele.

Lihtne lahendus maksedistsipliini parandamiseks on otsekorraldus ehk võimalus arved end ise tasuma panna. Otsekorraldus on tarbijasõbralik (antud juhul maksumaksjasõbralik) viis asjade korraldamiseks ehk võimalus maksude maksmine lihtsaks ja odavaks teha.

Otsekorraldusega maamaksu (või muudegi maksude) tasumise sisseviimine on tänases maailmas ainult tehnoloogilise lahenduse taga. Keerulist pole selle juures midagi.

Maksuametnikud – palun astuge samm maksumaksjale lähemale ja tehke maksude maksmine lihtsamaks.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

VIDEO: Hinnalanguse peatumine annab turvatunde

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Hinnalanguse peatumine annab turvatunde

IllustratsioonElamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jäänud stabiilselt püsima 63…64 punkti vahemikku. Tänase seisuga näitab indeks 63,8 punkti taset. See on aastatagusest 19% võrra madalamal.

Võrreldes indeksit selle tipuga 2007. a. aprillis on languseks koguni 41%.

Absotluuthindades on portaali KV.EE keskmise elamispinna ruutmeetri pakkumishind tänase seisuga 13 100 krooni. Aasta tagasi oli keskmiseks pakkumishinnaks 16 150 krooni ja tipphetkel 22 300 krooni.

Anaoogselt pakkumishindadele on portaali KV.EE pakkumiste arv samuti stabiilselt vähenemas. Tänase seisuga on portaalis KV.EE 17 200 pakkumist. Veel aasta tagasi oli pakkumisi 20 800 ehk aastaga on nende arv vähenenud 17% võrra.

Pakkumishindade ja laiemalt ka tehinguhindade stabiliseerumine pakub rahuldust nii kinnisvaraomanikele, kui laenuvõtjatele. Neil mõlemal suurel grupil on teadmine, et nende omandis oleva vara väärtuse langus on pidurdumas või lausa peatunud.

Hinnalanguse peatumine pakub ka kinnisvaraostjatele enamat turvatunnet – täna ostetav vara ei ole homme enam ostuhinnast vähem väärt.

Kukkumise lõpetanud tehinguhinnad ja stabiliseerunud pakkumishinnad annavad tunnustust, et elamispindade turg on sügavamast depressioonist üle saamas. See aga ei tähenda kindlasti veel kiiret tõusu ei tehingute arvus ega hinnas.

KV.EE Indeksi graafik

KV.EE Indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kasulikud, köetavad ja elamispinna ruutmeetrid

Siinsamas kodulehel avan veidi elamu energiatarbe teemat. See arvutatakse energia kulu, ruutmeetrite ja aasta järgi.

Ükski neist kolmest ei ole niisama üheselt võetav. Kuidas arvutada aastat, see selgub Eesti kraadpäevade metoodikast. Energiatarve on suurel osal juhtudel võimalik saada majahaldurilt või arvutada selle järgi, kui palju naftat on aetud katlasse või puid ahju. Ruutmeetritega peaks asi olema kõige lihtsam, aga võta näpust – segadus suurem kui karta võib.

Köetav pind

Energiaauditi ja energiamärgise arvutamise juhendite järgi tuleb arvutustes lähtuda “köetavast pinnast”. See mõiste on saanud seletuse Majandus- ja kommunikatsioonimnistri määrusega kehtestatud “Ehitise tehniliste andmete loetelus” ja see kõlab nii: Hoone köetavaks pinnaks loetakse ruumide, mille õhu temperatuur kütteperioodil oluliselt ei reageeri välisõhu temperatuuri muutustele.

Õnnetuseks on see “oluliselt ei reageeri” üpris vaieldav. Näiteks üks korralik kelder ei pruugi oma temperatuuri oluliselt muuta aasta jooksul, samas kui trepikodade temperatuur võib muutud hoopis olilisemalt. Ometi on tavaks lugeda trepikodade pind köetava pinna sisse ja kütmata keldri pinda sinna sisse mitte lugeda.

Ja miks see oluline on? Sõltuvalt energiatõhususe definitsioonist – kui jagada energiatarbimine pinnaga millele on kelder ja kütmata trepikojad kaasa arvatud, saame arvutuslikult hoopis väiksema numbri kui jagades selle pinnaga, kus keldrit ja trepikoda pole. Suure tõenäosusega muutub seetõttu ka energiamärgise kategooria.

Kuidas see asi teistel käib?

Alati on tark tegu uurida, et kuidas siis teised sama asja on lahendanud, mis meil problemaatiliseks jäänud. Kõige mõistlikum on vaadata lähedaste naabrite poole, kel enam-vähem samasugune kliima kui meil.

Rootsis on pindalad lahendatud väga sarnaselt Soomega, aga hoopis erinevalt meist. Erinevalt meist arvutatakse seal köetavat pindala mitte ruumide põrandapinna järgi nagu meil, vaid hoopis hoone brutopindala järgi ehk selle pindala järgi, mis jääb hoone välisseinte välispindadest sissepoole.

Sellest pinnast arvestatakse maha kütmata ruumide pind nagu garaažid ja külmad panipaigad, mida külma ajal ei köeta ja mille õhutemperatuur järgib välisõhutemperatuuri.

Naabrite suhtes kaldun arvama, et nende arvutused on adekvaatsemad – on neil ju kaasa arvatud ka siseseinad, mis kah tegelikult üles soojendatakse. Teiseks tuleb alati Soome ja Rootsi energiatõhususe numbreid vaadates meeles pidada, et samades tingimustes on nede numbrid “paremad”.

Vahe on seda suurem, mida väiksem on pind ja mida paksemad on seinad. Teisisõnu – kui nõuded on samade numbritega, võivad meie nõuded olla isegi üle 20% karmimad!

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Statistika: kinnisvaratehingud objekti liigiti

Eestis tehti 2009. aastal maa-ameti andmetel kokku pea 40 000 kinnisvaratehingut. Tehingutest suurima osa moodustavad korteriomandina eluruumid, millega tehti tehinguid 15 000.

Proportsionaalselt järgmise osa tehingutest moodustab hoonestamata maaga tehtavad tehingud. Hoonestamata maa tehinguid tehti 2009. aastal 7800, millele lisandub veel 560 haritava maa tehingut ja 2100 metsamaa tehingut.

Korteriomanditehingutest 3500 tehingut on tehtud mitteeluruumidest korteriomanditega.

Hoonestusõigusetehinguid sõlmiti mullu napid 350.

Kinnisvaratehingud objekti liigi järgi, tehingute arv

Kinnisvaratehingud objekti liigi järgi, tehingute arv

Kinnisvaratehingud objekti liigi järgi, mln krooni

Kinnisvaratehingud objekti liigi järgi, mln krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

18 billion kroons worth of real estate changed hands

The amount of real estate transactions totalled 18 billion kroons in 2009 which is about half of what it was in 2008 and four times less than what it was in 2006, says Tõnu Toompark who follows real estate statistics.

26,550 real estate sales and purchase transactions were concldued in 2009. This is 23% less than in 2008.

On the upside, in annual terms, the number of real estate transactions in the fourth quarter was 13% higher than in the fourth quarter of 2008. Overall, the number of transactions in 2009 was 2.4 times less than in 2005 and 2006.

According to Toompark, the market seems to be turning around and prices have fallen to the level that is attractive to a growing number of buyers.

Artikli autor on Toomas Hõbemägi. Artikkel ilmus 11/03/2010 väljaandes Balticbusinessnews.com.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: kinnisvaratehingute väärtus tipust neli korda kukkunud

2009. aasta jooksul sõlmiti Eestis statistikaameti andmetel 26 550 kinnisvara ostu-müügilepingut. Aastaseks tehingute arvu languseks teeb see 23%.

Tehingute arvu languse taustal tuleb mainida, et aasta esimeste kvartalite jõuline tehingute arvu langus võrreldes aastataguse ajaga pöördus aasta viimases kvartalis 13% suuruseks tõusuks.

Võrreldes tehingute arvu tippajaga 2005.-2006. aastal on tehingute arv langenud 2,4 korda.

2009. aasta tehingute koguväärtuseks oli kokku 18 miljardit krooni, mis aastaseks languseks teeb pea kaks korda.

Kinnisvaratehingute väärtus on võrreldes tippajaga 2006. aastal langenud kokku üle nelja korra.

Tundub, et allasurutud kinnisvarahinnad on aktiveerinud hulga kinnisvaraostjaid, kes soovivad turu raskusi enda kasuks pöörata.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon krooni

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Marek Kerna: Kinnisvara algühikuks on küla

20. sajandi algul elas linnades ca: 14 % inimestest, kuid tänasel päeval läheneb see arv 60 %-le. On toimunud tõeline migratsioon maapiirkondadest, mille tagajärjel linnadesse elamine asumine tingib üha rohkem vajadust uute elamute, hoonete ja miks ka mitte uute prügilate järele.

Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkem tolmu ja tahma, mistõttu näiteks linnakalmistuid võiks nimetada tõelisteks värske õhu oaasideks. Seda protsessi nimetatakse
urbaniseerumiseks, mida võib ka tinglikult nimetada kinniseks kommuuniks, kus kehtivad kindlad reeglid ja tavad. Ühe näitena võiks tuua endast eduka inimese kuvandi loomine, mis tagab teatud positsiooni kommuunis.

Paraku majanduskriis, mida Eestis tuntakse MASU nime all on sundinud kodanike hindama ümber üldtunnustatuid reegleid ja suunama pilke üha rohkem kommuunist väljapoole, vaatama rohkem enda sisse ja otsima väärtusi, mis on palju püsivamad, kui kuvandid mida me ise endale oleme välja mõelnud.

Võtame kasvõi Muhu saare, mis märgiti ära maailma 10 parema saare seas. Tähelepanu väärib ka saare tunnuslause: „Muhu – saar, kus aeg puhkab“.

Märksõnaks võiks olla maalähedus ja naturaalsus.

Aeg ongi see, mida me kõik vajame, kasvõi selleks et koguda energiat uute ideede ammutamiseks või siis töövõitude saavutamiseks.

Oleme oma olemuselt individualistid ja urbaniseerumine on vastuolus meie iseloomuga. Seda kinnitavad faktid, mis väljenduvad siseturismi pidevas kasvus.

Peagi saabub kevad ja algab uus puhkuste hooaeg ning linnainimeste pilgud pöörduvad jällegi linnast välja. Kevad on ka aeg, kus tuleb teha otsuseid, kas soetada suvila või üürida maakodu. Otsuseid tuleb ilmselt teha lähtuvalt rahalistest võimalustest, kuid üks on selge Eestimaa algühikuks oli, on ja jääb küla.

Ja mis põhiline, üritame vältida ülelinnastumist, sest muidu ei ole kaugel aeg, kus linnades tekivad agulid ja slummid.

Artikli autor on Marek Kerna, Grand Kinnisvara juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool.ee: oluline rõhk juriidikal

Märtsi lõpus  29/03/2010 alustab järjekordne Kinnisvarakool.ee koolitusprogramm “Kinnisvara ABC”.

Koolitus on suunatud inimestele, kes töötavad kinnisvaravaldkonnas ja vajavad tuge “vundamendi kindlustamisel”.

Samuti on koolituse sihtrühmaks inimesed, kes soovivad lähitulevikus osta ja müüa kinnisvara või kinnisvara välja üürida.

Anname hea ülevaate tänasest turuolukorrast ja kõva juriidilise baasi. Kõik koolituse lektorid on üle 10-aastase kinnisvarakogemusega tugevad spetsialistid.

“Kinnisvara ABC” koolituse suunitlus on eeskätt praktiline – anname vastuse kõigile küsimustele.

Koolitusprogrammiga saab tutvuda ning koolitusele registreerida saab internetilehel https://www.kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool.ee on Raid&Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mis on suunatud professionaalsuse tõstmiseks kinnisvaraturul. Kinnisvarakool.ee on keskendunud kinnisvara-alase baaskoolitusele maakleritele ja eraisikutele.

Täiendav info

Info ja korraldajad

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool.ee: oluline rõhk juriidikal

IllustratsioonMärtsi lõpus  29/03/2010 alustab järjekordne Kinnisvarakool.ee koolitusprogramm “Kinnisvara ABC”.

Koolitus on suunatud inimestele, kes töötavad kinnisvaravaldkonnas ja vajavad tuge “vundamendi kindlustamisel”.

Samuti on koolituse sihtrühmaks inimesed, kes soovivad lähitulevikus osta ja müüa kinnisvara või kinnisvara välja üürida.

Anname hea ülevaate tänasest turuolukorrast ja kõva juriidilise baasi. Kõik koolituse lektorid on üle 10-aastase kinnisvarakogemusega tugevad spetsialistid.

“Kinnisvara ABC” koolituse suunitlus on eeskätt praktiline – anname vastuse kõigile küsimustele.

Koolitusprogrammiga saab tutvuda ning koolitusele registreerida saab internetilehel https://www.kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool.ee on Raid&Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mis on suunatud professionaalsuse tõstmiseks kinnisvaraturul. Kinnisvarakool.ee on keskendunud kinnisvara-alase baaskoolitusele maakleritele ja eraisikutele.

Täiendav info

Info ja korraldajad

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Statistika: kinnisvaratehingud ostjate ja müüjate alusel

Suurima osa kinnisvaratehingute osapoolteks on nii ostja, kui müüja poole pealt maa-ameti andmetel eraisikud.

Kinnisvaramüüjatest on eraisikud 51%, kuid nende müügitehingute väärtus moodustab kogu tehingute väärtusest 38%. Eraõiguslikest juriidilistest isikutest müüjatega tehinguid on kogu tehingute arvust 34%, kuid tehingute väärtusest 51%.

Ostjatest on eraisikud 60% tehingutes, eraõiguslikud juriidilised isikud 26%.

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv

 Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Nädal Twitter’is: 2010-03-07

  • Arco ja Merko korterelamutele lisaks on käimas ka Juhkentali 15 arendusprojekt. Infot küll selle kohta vähe… Remet ehitab. #
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: 2009. aastal majutatuid 10% vähem

2009. aasta jooksul majutati statistikaameti andmetel Eesti majutuskohtades 2,15 miljonit inimest. Aastaseks majutatute arvu languseks teeb see 10%.

2009. aasta siseselt oli eelmise aastaga võrreldes suurem majutatute arvu langus 2009. a. I ja II kvartalis. 2009. aasta lõpuks ehk IV kvartaliks oli majutatute arvu aastaseks languseks napp 3%.

2009. a. viimases kvartalis majutati Eesti majutuskohtades 464 000 inimest.

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Merko Ehitus laenab Arco Varale ühiseks majaehituseks raha

Arco Vara ja Merko Ehitus alustavad Tallinnas nelja kortermaja ehitust, mida Merko rahastab 40 miljoni kroonise krediidilimiidi ulatuses.

See projekt annab signaali, et ehitus- ja korterituru põhi on käes ning aeg küps uute toodete turuletoomiseks, kommenteeris Merko Ehituse juht Tiit Roben. Tema sõnul ilmestavad ehitusturgu praegu põhiliselt avaliku sektori tellimused, mis enamasti tulevad infrastruktuuri europrojektide kaudu.

“Eratellija on äärmiselt erandlik nähtus. See, et Arco Vara on kortermajade projekti ette võtnud, on julge, aga kindlasti hoolsalt läbikaalutud samm,” rääkis Roben. Heas asukohas ja kvaliteetse elamupinna järele on Tallinnas jätkuvalt nõudlust ja kindlasti tuleb sellistele projektidele lisa, märkis ta.

Riigi projektid tulekul

“Riigil on kavandamisel mitu hoonete ja infrastruktuurirajatiste projekti, mille rahastamine ei ole veel lõpuni lahendatud. Selliste projektide kiire käivitamine aitaks hüppeliselt suurendada töökohtade loomist,” rääkis Roben.

Merko Ehitus sõlmis eile Arco Vara tütarettevõttega AS Kolde töövõtulepingu nelja kortermaja ehitamiseks ja finantseerimiseks Kodukolde arendusprojekti järgnevas etapis. Lepingu orienteeruv maksumus on 80 miljonit krooni.

Robeni sõnul on ehitus- ja müügigraafikud seatud selliselt, et projekti all korraga kinni olev summa ei ületa 40 miljonit krooni. “Kui graafikutes peaks tulema korrektsioone, siis otsitakse ühiselt täiendavaid rahastamise allikaid,” kinnitas ta.

Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere ütles, et ehitatakse ja finantseeritakse etapiti. “See toimub kahe aasta jooksul. Täiendav kapitalivajadus võib kujuneda väikeseks,” märkis ta. Ehituse finantseerimise laenu lõpptähtaeg on veebruar 2013.

“Kodukolde uus arendus on üle pika aja Arco Vara uus arendusprojekt ning meil on hea meel, et Merko Ehitus nõustus selles kaasa lööma,” lisas Taevere.

Sissetöötatud piirkond

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi sõnul on Arco Vara ja Merko Ehituse ühine arendusprojekt Kodukoldes hea algus. Ta ütles, et Kodukolde piirkond on Arco Varal juba sisse töötatud ning seda tuntakse, mistõttu on asjal perspektiivi.

“Arendusprojektide turg hakkab tasapisi pöördepunktist üle saama,” sõnas Toompark ja lisas, et 96 korteriga elamukompleks on praegu suurim töös olev arendus Eestis. Ehkki turul on palju müümata arendusobjekte, on kõigil mingi viga küljes, märkis ta. “Kodukoldesse ma ostaks isegi,” sõnas analüütik.

Toompark hindas, et kortereid võiks müüa hinnaga 20 000 krooni ruutmeeter mõistliku aja jooksul.

Taevere sõnul oleneb ehitushind ruutmeetri kohta lõplikus projektis valitavatest materjalidest, mis pole veel paigas. Ta möönis, et ehitushinna muutuse prognoos 2010. aastaks on neile teada, ja selle riskiga peavad arendajad alati arvestama.

Taust

* Kodukolde elamukompleks koosneb 96 korterist suletud netopinnaga 6370 m” ja 32 majadealusest garaažiboksist. Ehitustööd algavad kolme kuu jooksul ja kestavad kuni 20 kuud. Vastavalt töövõtulepingule valmivad esimesed kaks maja 2011. aasta kevadel.
* Kodukolde esimese etapi ehitusel aastal 2006 üritas Arco Vara taganeda mitmekümne korteriostjaga aasta varem sõlmitud kokkuleppest ning nõudis ostjailt juurde kuni miljon krooni.
* Teema tõstatas Äripäev, juhtides tähelepanu kinnisvarafirma eetiliselt küsitavale käitumisele. Artikli ilmumise järel otsustas Arco Vara oma plaanidest loobuda.

Artikli autor on Enn Tosso. Artikkel ilmus 03/03/2010 väljaandes Äripäev.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Toompark: tore, et Arco ja Merko seljad kokku panid

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et Arco Vara ja Merko Ehituse ühine arendusprojekt Kodukoldes on hea algus.

Ta ütles, et Kodukolde piirkond on Arco Varal juba sisse töötatud ning seda tuntakse, mistõttu on perspektiivi.

“Arendusprojektide turg hakkab tasapisi pöördepunktist üle saama,” möönis ta lisades If this is a one time thing, you should probably drink 2, 8 ounce glasses of one of these recipes a day for 3-5 days to completely you’re system. et 96 korteriga elamukompleks on hetkel suurim töös olev arendus Eestis.

Toompark nimetas turuolukorra plussina valmidust ehitada ning miinusena kehva majandusolukorda.

Ta ütles ka, et ehkki turul on palju müümata arendusobjekte, on kõigil mingi viga küljes. “Kodukoldesse ma ostaks isegi,” sõnas sõltumatu analüütik.

Ta hindas, et kortereid võiks müüa 20 000 krooni ruutmeeter mõistliku aja jooksul.

Artikli autor on Enn Tosso. Artikkel ilmus 02/03/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus