Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Portaal KV.EE: Uusarenduste turg muutub läbipaistvamaks

26.08.2009 Tõnu Toompark

Alates augustist on portaali KV.EE klientidel võimalus tellida uute elamispindade arendusprojektide projekti analüüs. Projekti analüüs annab põhjaliku ülevaate uusarendusprojekti puudutavatest nüanssidest, mida kinnisvaraostjal oleks kasulik enne lõplikku ostuotsust teada.

Projekti analüüsid koostab tunnustatud kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark osaühingust Adaur Grupp.

„Tänase turbulentse kinnisvaraturu tingimustes on kinnisvaraostjal vaja rohkem infot,“ sõnas portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon. „Projekti analüüs pakub põhjalikku infot, mis aitab kinnisvaraostjatel uue kodu soetamisel langetada kaalutletud otsuse. Me aitame muuta uusarenduste turu klientide jaoks läbipaistvamaks.“

Projekti analüüside pakkumine on üks samm portaali KV.EE laiemast tegevussuunast pakkuda kinnisvaraostjatele, -müüjatele ja -vahendajatele olulist lisaväärtust ja teha kinnisvaraga kauplemine lihtsamaks, odavamaks ja selgemaks.

Vaid kord-paar elus uut elamist ostev inimene ei suuda reeglina hoomata kõiki detaile, millele kodu ostmisel tähelepanu peab pöörama. Ammugi siis ei ole tavapärasel eraisikust korteriostjal teadmisi kõigist parimatest pakkumistest, mis väljavalituga konkureerivad.

„Elamispindade tug on pakkumistest tulvil,“ täiendas analüüside koostaja Tõnu Toompark. „Aitame koostöös portaaliga KV.EE anda koduotsijatele ülevaate nii projektist kui laiemast keskkonnast, kuhu inimene plaanib aastateks uue elamise osta.“

Uute elamispindade arendusprojektide analüüsi on võimalik tellida portaalist KV.EE rubriigi „Uued projektid“ all olevate projektide tutvustuse lehelt.

Kinnisvaraportaal KV.EE on tegutsenud alates 1999. aastast. Täna on portaaliga liitunud üle 300 kinnisvarafirma ja ca 1500 maaklerit. Portaalis on hetkel üle 41 000 kuulutuse omanikelt ja maakleritelt. Portaali haldab firma Diginet OÜ, mis kuulub Moonfish Media gruppi koos oksjoniportaali osta.ee ja mitme Leedu portaaliga.

Adaur Grupp OÜ on asutatud 2002. a. Ettevõte tegeleb kinnisvaraturu monitooringu, prognooside, ülevaadete, analüüside koostamisega, koolituse ja kinnisvara-alaste konsultatsioonidega. Adaur Grupp OÜ missiooniks on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks.

Lisainfo

Tarvo Teslon
KV.EE
+372 510 6464
tarvo@kv.ee
www.kv.ee

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.adaur.ee

Kinnisvara hinnalangus ei võrdu väärtuse langusega

26.08.2009 Tõnu Toompark

Üksjagu palju on võrdsustatud korteriomandite tehinguhindade langust ja korterite turuväärtuse langust. Pealkiri, et keskmised tehinguhinnad on langenud üle 50 protsendi ja seega ka korterite turuväärtus on sama palju langenud kõlab intrigeerivalt. Paraku nii lihtsad need asjad siiski ei ole.

Keskmised hinnad, millega maa-amet meid usinalt varustab, kajastavad selle vara tehinguhindu, millega tehinguid tehti. Toome näite. Oletame, et ühel kuul tehakse tehinguid ainult Tallinna vanalinna kalliste korteritega keskmise ruutmeetrihinnaga 50 000 kr/m2.

Järgmisel kuul tehakse tehinguid äärelinna poollagunenud saradega, kus keskmine hind jääb napi 5000 kr/m2 tasemele. Loomulikult ei saa siit väita, et hindade langus on olnud kümne kordne ning kolmandal kuul oleks õigustatud vanalinna korterit 5000-kroonise ruutmeetrihinnaga nõuda.

Vahe on tehingute struktuuris

Kui ühel kuul tehakse tehinguid kallima varaga ja järgmisel kuul tehakse tehinguid odavama kinnisvaraga, siis on tehinguhindade langus suur. Kui ühel kuul domineerivad tehingute struktuuris kohtutäiturite enampakkumised, siis suurub see keskmist tehinguhinda alla.

Kui mõnel kuul domineerib tehingutes omavalitsuste poollagunenud ja halva asukohaga odavate korterite müük, siis surub seegi keskmist tehinguhinda alla.

Tänasel kinnisvaraturul tehakse palju tehinguid just nimelt kinnisvaraturu odavamas sektoris. Kalli varaga tehakse vähem tehinguid. Tehingute arv on napp ja nii pääsevad summaarset statistikat enam mõjutama üksikud anomaaliad – nagu näiteks lagunenud korterelamute enampakkumised.

Väärtus on ka ikka langenud

Ülaltooduga ei soovi ma vaidlustada seda, et kinnisvara turuväärtus on selle tipust 2007. a. II kvartalis oluliselt langenud. Kinnisvara väärtus on langenud.

Kui keegi ostis 2007. a. II kvartalis Tallinnas turutingimustel 1 miljoni krooni eest korteri, siis tänaseks siiski tõenäoliselt ei ole selle korteri väärtus langenud napile 400 000 kroonile. Samas on Tallinna keskmised tehinguhinnad 60% tipust allpool.

Pigem on turuväärtuse langus tipust 40% suurusjärgus, täpsem väärtuse langus sõltub piirkonnast ja vara tüübist.

Ostja-investor, kes soovib osta parima hinnaga kinnisvara ei peaks jahtima mitte hinnapõhja, vaid väärtuse põhja ehk momenti, millal varade väärtus on minimaalne. See põhi ei pruugi sugugi üsna hõlpsalt jälgitava hinnapõhjaga ühtida.

Lisalugemine: hinna ja turuväärtuse definitsioonid

Hind on termin, mida kasutatakse kauba või teenuse eest küsitud, pakutud või tasutud summa väljendamiseks. See on ajalooline fakt, vaatamata sellele, kas see tehakse avalikuks või hoitakse salajas. Konkreetse ostja ja müüja rahaliste võimaluste, motiivide ning erihuvide tõttu võib kaupade või teenuste eest tasutav hind olla või ka mitte olla seotud väärtusega, mida teised nendele kaupadele ja teenustele omistavad.
Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõikidele nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures tehingu osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ja ilma sunduseta.

Veronika Ilsjan, Kinnisvara turuväärtus. Praktiliselt põhilisest, Tallinn 2003

Pärnu korterite üüriturg 2009

25.08.2009 Tõnu Toompark

Sarnaselt eelnevatele aastatele iseloomustab Pärnu üüriturgu sesoonsus ning suur hindade erinevus.

Hüppeliselt suureneb nõudlus lühiajaliste üüripindade järele suve alguses. Selle aasta nõudlust üldiselt on mõjutanud ka alates eelmisest aastast kasvanud nõuded omafinantseeringule ja muutunud tarbijakäitumine. See omakorda on toonud kaasa püsiva nõudluse kasvu üürikorterite järele. Nõudlus on kasvanud nii lühiajaliste üürilepingute (kuni 3 kuud), kui ka pikaajaliste üürilepingute (6 .. 12 kuud) puhul.

Lühiajalised üürilepingud sõlmitakse peamiselt suve perioodil (juuni … august). Selle aasta suve algust iseloomustas pakkumiste kiire vähenemine ning ka mõningane defitsiit lühiajaliste lepingute puhul. Peamine eelistus suve perioodil on uuemad või uued kortereid Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis. Teiste piirkondade osas on suvine nõudlus väga madal. Selge eelistus on suvekorteri puhul täielikult möbleeritud korter.

Pikemaajaliste üürilepingute puhul eelistatakse samuti uuemaid või uusi kortereid. Küll ei ole nii määrav korteri asukoht ja selle vanus. Samas mõjutab otsuseid lisaks üürile küsitav tasu kommunaalteenuste eest, mis reeglina lisandub üürile. Pikemaajaliste üürilepingute puhul ei eeldata, et korter oleks täielikult möbleeritud, küll peetakse seda eeliseks. Ilma köögimööblita on korteri üürimine võimalik vaid väga madala hinnataseme korral.

Keskmised üüritasemed lühiajalisel üürimisel suvel Pärnus 2009*

Uued korterid (ehitusaasta 2000 ) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis**
1-toalised – 3 500 … 6 500
2-toalised – 10 000 … 15 000
3-toalised – 12 000 … 25 000
4-toalised – 15 000 … 40 000

Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis**
1-toalised – 2 500 … 5 000
2-toalised – 5 000 … 10 000
3-toalised – 7 000 … 12 000
4-toalised – 8 000 … 15 000

* Lühiajaliste lepingute puhul sisaldab üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest (küte, vesi, elekter, prügi, internet jm)
** Nõudlus suvisel perioodil lühiajalisel üürimisel teistes piirkondades on väga madal

Keskmised üüritasemed* pikemaajalisel (6 … 12 kuud) üürimisel Pärnus 2009

Uued korterid (ehitusaasta 2000 ) Pärnus**
1-toalised – 1 500 … 3 500
2-toalised – 3 000 … 10 000
3-toalised – 4 000 … 12 000
4-toalised – 5 000 … 15 000

Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnus**
1-toalised – 800 … 2 500
2-toalised – 1 500 … 5 000
3-toalised – 2 000 … 7 000
4-toalised – 2 500 … 8 000

* Pikemaajaliste lepingute puhul ei sisalda üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest ning sõltuvalt korterist ja perioodist lisandub üürile 1000 … 3000 krooni.
** Suure erinevuse üürhindades tingib korterite paiknemine Pärnu erinevates linnaosades ning nende seisukord

Ülevaate autor on Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Недвижимость пролежит на дне четыре года

24.08.2009 Tõnu Toompark

Руководитель OÜ Adaur Grupp Тыну Тоомпарк считает, что в период 2010-2014 гг. рынок недвижимости Эстонии будет находиться на дне.

Аналитик эстонского рынка недвижимости Тыну Тоомпарк надеется увидеть признаки достижения дна во втором или третьем квартале 2010 года.

«Опыт Финляндии показывает, что рынок недвижимости проходит следующие фазы: падение цен продолжается четыре года, затем четыре года они находятся на дне, после чего четыре года происходит рост. Общая продолжительность цикла составляет двенадцать лет», – считает он.

Artikkel ilmus 24/08/2009 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Üks küsimus: Millal saabub kinnisvaraturu põhi?

24.08.2009 Tõnu Toompark

Kinnisvara hinnad on võrreldes 2007. aastaga oluliselt langenud.

Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht

Ehituse hind on praegu väga soodne, see tähendab kaheksa tuhat krooni ruutmeetri koha. Mõne firma jaoks on turu põhi juba käes – neil, kes ei oota, vaid asuvad ehitama.

Näiteks YIT Ehituse tegevjuht Priit Sauk on lubanud, et hakkab sügisel uute arenduste rajamisega pihta.

Tõnu Toompark, kinnisvaraspetsialist

See saabub ajavahemikul 2010-2014. Loodan põhja näha 2010. aasta teises või kolmandas kvaratalis. Siiski näitab Soome kogemus, et hinnalangus kestab neli aastat, põhjas on hinnad neli aastat ning neli aastat kestab taastumine. Seega on tsükli pikkus kaksteist aastat.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige

Tehingute arvu põhi on nüüdseks juba möödas – see jäi tänavu jaanuarisse. Hinnalangus ilmselt täielikult läbi pole – eelkõige juhib seda sundmüükide arv, mille kahanemist veel täheldada pole. Usutavasti saavutame lõpliku põhja järgmise aasta alguseks.

Artikkel ilmus 24/08/2009 väljaandes Äripäev.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind

24.08.2009 Tõnu Toompark

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis ehitusloa 605 eluruumi kogupinnaga 87 800 m2. See on pea kaks korda enam kui aasta esimeses kvartalis, mil ehitusloa sai kõigest 326 eluruumi, kuid samas siiski kolm korda vähem kui 2008. a. II kvartalis. Siis sai ehitusloa 2141 eluruumi kogupindalaga 220 000 ruutmeetrit.

Ehitusloa saanud eluruumide keskmiseks pindalaks oli 145 ruutmeetrit. See näitab selgelt, et kaalukauss on kaldunud ühepereelamute ehitamise kasuks ning keskmist eluruumi pinda allapoole viiv korterelamute osakaal on märgatavalt vähenenud.

Näiteks 2006. aastal korterite ehitusbuumi ajal oli keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala 100 ruutmeetri suurusjärgus.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind

Ehitusloa saanud eluruumi pind, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Nädal Twitter’is: 2009-08-23

23.08.2009 Tõnu Toompark

SEBil kah nüüd stressis kinnisvara olemas. Minuteada esimene objekt. http://www.e24.ee/?id=153507 #
Hea võimalus neile kodanikele, kes vaatamata kõigele siiski üritavad palga asemel dividendidest elada: #
Kas kinnisvara üürida või osta? Või üürida ja osta? #

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Toompark: kinnisvaraturu põhi saabub 2010-2014

21.08.2009 Enn Tosso

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark ütles Äripäeva päevaküsimusele – millal saabub kinnisvaraturu põhi? – vastates, et see saabub ajavahemikul 2010-2014.

Toompark ütles, et loodab põhja näha 2010 aasta teises või kolmandas kvartalis. Siiski märkis ta, et Soome kogemus näitab, et hinnalangus kestab neli aastat, põhjas on hinnad neli aastat ning neli aastat kestab taastumine. „Seega on tsükli pikkus kaksteist aastat,“ prognoosis analüütik.

Artikli autor on Enn Tosso. Artikkel ilmus 21/08/2009 väljaandes Ehitusuudised.net.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Pärnu elamispindade pakkumishinnad Tartust kõrgemal

19.08.2009 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 67,3 punkti tasemele. Aastaga on indeks langenud 27% võrra. Võrreldes indeksi tipphetkega aprillis 2007. a. on KV.EE indeks langenud 38% võrra.

Absoluuthindades on pakkumishind langenud 13821 kroonile. Veel aasta tagasi oli keskmiseks elamispinna ruutmeetri pakkumishinnaks 19003 krooni. Tipphinnaks 2007. a. kevadel oli Eesti 22303 krooni.

Eesti aktiivsemaid kinnisvaraturu piirkondi Tallinnat-Tartut-Pärnut võrreldes on aastatagusega enam langenud Tallinna pakkumishinnad. Need on kukkunud 26% võrra 19800 kroonile.

Tartu pakkumishinnad on langenud kõigest 21% võrra 16100 kroonile ruutmeetri eest. Kahe vahele jääb hinna alanemisega Pärnu, kus aastaseks pakkumishindade languseks on 25%. Pärnu keskmiseks elamispindade ruutmeetri pakkumishinnaks on 17000 krooni.

Pärnu kõrgem hinnatase võrreldes Tartuga tekitab küsimusi. Kas Pärnu hinnatase ikkagi peaks Tartu hinnataset ületama?

Portaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste arv vaikselt väheneb. Momendil on portaalis 18976 pakkumist. Veel aasta tagasi oli pakkumisi 16% võrra rohkem ehk 22249.

Müügipakkumiste arvu üheks vähenemise põhjuseks on asjaolu, et nii mõnedki maaklerid ei tööd kinnisvaravahenduse valdkonnas lõpetamas. Seeläbi ei vähene reaalne pakkumiste hulk, küll aga väheneb dubleeritud pakkumiste arv portaalis.

Osalt on pakkumiste arvu vähenemise põhjus kindlasti ka selles, et mitmed ostjad loobuvad kinnisvara müümisest, sest nad ei saa selle eest enese arvates õiglast hinda. Sellised pakkumised ilmuvad tõenäoliselt teisele ringile üüripakkumiste hulgas.

KV.EE Indeksi graafik

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Riigi Kinnisvara AS kolib

19.08.2009 Annika Loigu

Alates 24. augustist asub Riigi Kinnisvara AS uuel aadressil: Lasnamäe 2, Tallinn.

Kõik telefoninumbrid ja meiliaadressid jäävad endiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistika: kasutusloa saanud eluruumide arv vähenemas

17.08.2009 Tõnu Toompark

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa (ehk valmis) 951 eluruumi pindalaga 84 300 m2. Veel aasta tagasi oli uute eluruumide arvuks 1398 ja pindalaks 117 800 ruutmeetrit.

Samas on see märksa rohkem kui aasta I kvartali 593 uut eluruumi.

Uue eluruumi pindala on kahanenud 88,6 ruutmeetrile, mis on märksa vähem kui kahel eelmisel kvartalil, mil keskmise uue elamispinna pindala ületas 100 ruutmeetrit.

Kuivõrd uusarendustega alustamine on viimasel ajal enam kui napp, siis võib eeldada, et lähemate eesolevate kvartalite jooksul jätkab valmisvate eluruumide arv langust.

Valminud eluruumide arv ja pind

Keskmise uue eluruumi pind, m2, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Huumor: Mida pakkuda pangale laenuvõla katteks?

15.08.2009 Tõnu Toompark

Kui silm ei seleta, siis kliki pildil – siis avaneb suuremana, kuid endiselt vene keeles :)

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid: Kinnisvaraturu kommentaar 08/2009

13.08.2009 Tõnu Toompark

Peale suviste puhkuste möödumist on Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ kokku pannud järjekordsed kinnisvaraturu kommentaarid ja prognoosid.

Augustiprognoos 2009:

Elamispinnaturul leiavad ostja ennekõike parema planeeringu, vaate, lisavõimalustega korterid ja majad. Tehingute arvu põhi on loodetavasti möödas.
Üürikorterite puhul langeb omaniku saadava netoüüri osakaal, kuivõrd tarbimiskulud kasvavad. Üürnik saab valida ja tingida ning omanik peab leppima.
Büroohoonete projektid „jäätuvad aeglaselt”. Valmissaanud majad võitlevad kõrge vakantsusega ja annavad üürnikele soodusperioodil ruumid välja turuhinnast madalamal tasemel. Uusi hooneid ei alustata lähematel aastatel.
Hoolimata ehitusteenuse hinnalangusest ja kallinevatest energiakuludest ei kasva teadlikkus energiasäästu olulisusest. Tarbija maksab tuimalt kinni monopolide kasumid ja ülekandekaod.

Kinnisvaraturu kommentaare täies mahus saate lugeda lingilt: Kinnisvaraturu kommentaar august 2009.

Levada trikitab kinnistuga

12.08.2009 Tõnu Toompark

Metallitööstur ja jalgpallisponsor Viktor Levada “tõstis” pettemanöövriks ja kahjumi varjamiseks hirmkallilt ostetud kinnistud Olümpia hotelli vastas riiulifirmasse. Tänu trikitamisele sai Levadia Group mullu kopsaka kasumi.

Levada otsustas möödunud aasta novembris müüa Levadia Groupile kuulunud OÜ Meridiaane värskelt loodud riiulifirmale OÜ Filelle.

Meridiaane sai kuulsaks 2006. aastal, mil ostis Tallinna linnalt 596 miljoni krooni eest Olümpia hotelli vastas paikneva kinnistu. 2008. aasta kevadel osteti Redmont Investilt 117 miljoni krooni eest ära veel seitse kõrvalpaiknevat kinnistut.

“Ütlen otse, et mingit reaalset müüki ju ei toimunud,” lausub Levada. “Kuna kohustused pankade ees on väga suured, siis oleks teinud suure kahjumi kogu grupile. Tõstsime kinnistud grupi bilansist välja ja tegime eraldi firma,” lisas ta.

Kinnisvara väljatõstmise tõttu õnnestus Levadia Group päästa eelmisel aastal kindlast kahjumist ja näidata hoopis 39 miljoni kroonist kasumit. Lisaks kinnistute bilansist väljatõstmisele loobus firma ka neid alla hindamast. Meridiaane aruandes seisab, et sõltumatu hindaja hindas firma kinnistuportfelli väärtuseks 2008. aasta aprillis 787 miljonit krooni ja kuni olukorra stabiliseerumiseni nad oma vara ümber ei hinda. Meridiaanel on Parex Panka ees võlg 400 miljonit ja Levada Grupi ees 358 miljonit krooni.

Levada ütles, et kinnistuid ümber hinnanud nad pole, praegu on projekt lihtsalt külmutatud. “Teate isegi, et situatsioon on praegu selline, et arendada pole mõtet praegu midagi. Mis meil muud üle jääb, kui intresse maksta,” lisab ta.

Hindamisakt tekitab küsimusi

Rödl & Partner Audit OÜ juhatuse liikme, vannutatud audiitor Mart Nõmperi sõnul on kõige suurem küsimärk, mida sisaldab endas Meridiaane majandusaasta aruandes ära toodud kinnisvara hindamisakt, mille järgi on kinnistute väärtuseks endiselt 787 miljonit krooni.

Nõmperi hinnangul on tehing, kus mitterahalise sissemaksena viiakse kinnistud teise grupi ettevõttesse, täiesti tavapärane näiteks kinnisvaraarenduste puhul, kus arendus viiakse üle teise firmasse, mis peale projekti lõpetamist likvideeritakse. “Mitterahalise sissemaksena üleantav vara peab olema hinnatud vara harilikus väärtuses, mis lihtsustatult ongi turuhind,” ütles ta.

“Äriseadustiku järgi tuleb juhul, kui vara hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, lasta mitterahalise sissemakse ese hinnata neil. Aga eks kehtib siingi mingil määral tõde, et kes maksab, tellib ka muusika. Igatahes tundub, et leitud on kas väga liberaalne hindaja või meetod,” rääkis Nõmper.

“Kummi ei saa lõpmatuseni venitada ja ühel hetkel tuleb tõele näkku vaadata. Kui läheb õnneks, võib selle kinnisvara omanik mõne aasta pärast sellest puhtalt välja tulla. Samas võib mõne kreeditori närv ka varem katkeda,” ütles Nõmper.

Arco Vara, kes sama kinnistu enampakkumisel pidi leppima kaotusega ja eelmisel aastal ligi 1,2 miljardi krooni eest kinnisvara alla hindas, ei soovinud Levadia Grupi raamatupidamislikku käitumist kommenteerida.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark möönis, et küllap kõik need, kel kinnistu mingitel põhjustel ostmata jäi, on praegu õnnelikud.

“Tean, et sinna kinnistule võib ehitada 114 meetri kõrguse hoone. Aga kui hakata mõtlema, et mida sinna siis ehitada? Büroosid pole mõtet, neid seisab niigi palju tühjana. Kortereid ka pole mõtet, lisaks pole nii kõrget hoonet odav ehitada. Võibki siis öelda, et kinnistu parim kasutus on parkla, nagu see täna seal on,” selgitas Toompark.

Sellega aga väga palju ei teeni. Eelmisel aastal sai kinnistuid haldav Meridiaane rendituludena alla poole miljoni krooni.
Toompark ütles, et praegu pole 787 miljonit nende maatükkide eest reaalne hind.

“Sellise hinna eest võib ehk otsa Vabaduse platsi,” ütles ta.

Kommentaar

Vedas, et kinnistud sai maha müüa. Tagantjärele vaadates oli tõepoolest see väga õige hetk kinnistute müümiseks. Põhimõtteliselt oli juba siis kinnisvaraturg külmutatud.

Tehingu hinda ma ei kommenteeri.

Kogu sellele kinnistule oli huvilisi väga palju, kuid võitis Levadia Groupi kuuluv Meridiaane. Tõsi, need kinnistud olid seotud endiste Tallinna linna kinnistutega, mida see firma oli varem ostnud. Meil endal olid kõik variandid lahtised: kas hakata arendama, kaasata investor või müüa. Otsustasime müüa.

Guido Kundla, Redmont Investi omanik

Number

• 70 000 kr/m2 maksis Levada kinnistute eest 2006. aasta aprillis. Praegu ei pea arendajad seda hinda enam reaalseks. “Postimaja hoone ruutmeetri hind oli 7000-8000 krooni. Ja postimaja asukoht on märksa parem,” ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

• 758 mln krooni eest on laene üleval Viktor Levadele kuuluval firmal Meridiaane, millele kuulub kümme kinnistut Tallinnas Olümpia hotelli vastas. 400 miljonit ollakse võlgu Parex Pankale, ülejäänu endisele emafirmale Levadia Groupile. Meridiaane hindas 2008. kevadel kinnistute väärtuseks 787 miljonit krooni ning teatas, et pole kavas neid alla hinnata.

Artiklli autor on Kadri Jakobson. Artikkel ilmus 12/08/2009 väljaandes Äripäev.