Linnade Liit alustab läbirääkimisi Riigikogu fraktsioonidega, et esitada Riigikogule maareformi käsitlevate seaduste muudatusettepanekud, mis arvestaksid maa omandi määramisel valdade ja linnade huvisid ning oleks kooskõlas omandireformi algse sisuga.
Eile õhtul toimus kohtumine Linnade Liidu juhtkonna, Tallinna linnapea Tõnis Paltsi ja linnasekretär Toomas Sepaga, kus peateemaks kujunesid linnade probleemid maaomandi küsimustes. Kuna enamusel omavalitsustel on asjaajamisel riigi maa-ametiga olnud probleeme, leiti, et praeguse maareformi seaduse olemus ning selle rakendamise praktika on vastuolus Eesti arengu huvidega ning on muutunud selle oluliseks takistajaks.
Olukorras, kus riigil on õigus kohalike omavalitsuste territooriumidel reformimata riigimaaga ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta tehinguid teha, ei saa linnad ja vallad normaalselt tegutseda ega oma piirkonna ühtlast ja sihiteadlikku arengut planeerida. Igas tsiviliseeritud Euroopa riigis toimub arengu planeerimine läbi maakasutuse ja selle juhtimise, kuid Eestis ei saa kohalik omavalitsus planeerimiseks vajalikku maad munitsipaliseerida, kui riiklikud instantsid on otsustanud sellega oma äri ajada. Samas ei suuda riik omanikuna tagada talle kuuluvate maade heakorda ja sellega on sunnitud tegelema omavalitsus.
Linnajuhtide üksmeelne seisukoht on, et kogu reformimata maa peab olema kohaliku omavalitsuse haldusalas, sest ainult tervikpildi puhul saab omavalitsuse territooriumil mõistlikult planeerida piirkonna infrastruktuuri. Kogu ala hinnates tekib kohalikel omavalitsustel praktiline huvi arendada kõiki alasid ning piirkonda sobimatute “hammaste”, “tühermaade” ja muude miljööväärtust vähendavate objektide tekkimine on välditav.
Linnapead kinnitasid, et näiteid, kus riik on oma ärihuvides sekkunud kohalikku maaplaneerimisse, on sadu. Enamikel suurematel linnadel on tuua juhtumeid, kus riik on keeldunud maa munitsipaliseerimisest ning hiljem ise sama maatüki ärina realiseerinud. Need ei ole olnud tehingud, mis on riigifunktsioonide täitmiseks olnud vajalikud, millise eelisõiguse annab keskvalitsusele seadus.
Palts: “Olen sel teemal Villu Reiljaniga vestelnud ning talle oma ettepanekuid tutvustanud, kuid kahjuks ei tunnista minister probleemi olemust. Reiljan väitis, et kohalike omavalitsuste juhid on saamatud ja ebausaldusväärsed sahkerdajad, kellele ei saa nii olulise asja, nagu maaküsimuste otsustamist usaldada. Ilmselgelt soovib riik kogu maa oma kontrolli all hoida.”
Eriti kahetsusväärseks pidasid linnade juhid asjaolu, et riigi maa-amet on ette valmistanud maareformi muutmise seaduse eelnõu, mille osade sätetega küll lihtsustatakse maa munitsipaliseerimise protsessi, kuid teistega kavatsetakse kohalike omavalitsuste õigusi ja võimalusi maa kasutamisel veelgi piirata.
Palts: “Reiljani muudatusettepanekud suurendavad keskvõimu kontrolli kommunistliku maadekreedi vaimus ning üritavad jätta vallavanemad ja linnapead oma maadel ilma õigusteta proletaarlasteks.”
Kohtumisel arutati ka Linnade Liidu tegevust 2005. aastal ning teisi jooksvaid küsimusi. Linnade Liit tänas Tallinna linnavalitsust jaanuaritormis kannatanud linnade nimel kiire tegutsemise ja toetamise eest.
