Detsembris sõlmitud kodulaenulepingute keskmine summa oli 172 380, mis on novembri 131 678 euroga võrreldes 30% ja oktoobri 122 349 euroga võrreldes koguni 40% võrra rohkem, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
Bigbanki Eesti juhi Arthur Taaveti sõnul on keskmine lepingusumma viimase aasta jooksul liikunud 120 kuni 140 tuhande koridoris, mistõttu detsembrikuine 172 tuhat eurot märkimisväärne tõus. “Ühest põhjust välja tuua ei oska ning ennekõike andis väiksem taotluste ja lepingute arv laenutiimile rohkem aega analüüsida ja lõpule viia rohkem keerukamaid suuremahulisemaid taotlusi,” selgitas Arthur Taavet ning lisas, et ka aasta varasema detsembriga võrreldes kasvas keskmine laenusumma enam kui viiendiku võrra.
Bigbanki juhi kinnitusel kujuneski aastalõpu trendiks väiksem arv lepinguid, mida kompenseeris samas lepingusummade kasv. “Sõlmisime küll novembriga võrreldes 5% vähem lepinguid, kuid tänu suurematele lepingusummadele kasvas väljastatud kodulaenude kogumaht eelneva kuuga võrreldes enam kui viiendiku võrra,” kommenteeris Taavet ning tõi lepingute ja taotluste arvu vähenemise üheks põhjuseks tavapärasest pikema pühadeperioodi.
Pangajuhi sõnul on tõus seda märkimisväärsem, et Bigbank on viimase aasta jooksul üha rohkem pannud rõhku nende inimeste koduostude finantseerimisele, kes mõnest suurest välismaiste omanikega pangast laenu ei saa ning seal on pigem tegemist just alla keskmise mahuga lepingutega. “Tihti ei ole probleem inimeses või tema sissetulekutes, vaid suurpankade jäikuses. Lihtne näide on lastetoetused, mida meie arvestame sissetuleku osana, aga mõni teine pank mitte,” selgitab Bigbanki juht erinevusi pankade laenupoliitikas. “Moraal on lihtne – eurod on kõigil pankadel ühesugused, aga pakkumine tasub kindlasti võtta mitmest pangast ning esimene “ei” võib teises pankades muutuda “jah”-iks,” lisas Bigbanki juht.
Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.
Fondijuht Viljar Arakase kommentaar
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine ruutmeetrihind, käive ja tehingute keskmine koguhind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa- ja ruumiamet.
Mainor Ülemiste AS annab teada oma kavatsusest emiteerida 2026.a jooksul võlakirju. Koostöös Redgate Capitaliga valmistatakse ette võlakirjade programm, mida levitatakse suunatud pakkumisena valitud investoritele Baltikumis.
Alates sügisest on hinnatõus hakanud taanduma, aeglustudes detsembris pea aasta madalaimale tasemele.
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta novembris majutusettevõtetes 254 989 turisti, mida on 3% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 7% enam, siseturistide arv ei kasvanud.
Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 2025. a detsembris müügiks keskmiselt 4325 korterit. Seda on 5,6% vähem kui aasta tagasi. Korterite müügipakkumiste arv on suur, kuid liikumas vähenemise suunas. Endiselt lai valikuvõimalus kerkima hakanud hindade juures loob koduostjale soodsa ostumomendi, leiab 
Hinnad alanesid detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,6% võrra. Novembris kahanes hinnatase 0,2%. Hindade langus oli detsembris laiapõhjaline ning kõigi suuremate kaubagruppide hinnad alanesid. Nii toit, eluasemega seotud kulud kui ka transport muutusid odavamaks.
Korteriühistud saavad Keskkonnainvesteeringute Keskusest toetust elektriautode laadijate rajamiseks kortermajade juurde. Elektriautode arv kasvab kiiresti – prognooside järgi on viie aasta pärast Eesti teedel juba üle 30 tuhande elektriauto. 
Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et krõbeda talvekülmaga ei tohiks eluruumides langeda temperatuur alla +18 kraadi. Liidu hinnangul peaks kõigile korteritele kehtima kütmise kohustus, sõltumata sellest, kas korteris parasjagu elatakse või mitte. „Korteriühistud on talviti hädas kütmata korteritega, mille omanikud ei taha kas kõrgete küttearvete kartuses või muul põhjusel oma eluruume kütta, eriti juhul, kui nad ise seal ei ela,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema hinnangul tähendab ruumide kütmata jätmine nii enda kui ka teiste korteriomanike vara kahjustamist.
Soovid paremini mõista kinnisvaraturu toimimist, hallata oma vara teadlikumalt või alustada karjääri kinnisvaramaaklerina? Koolitus „
Harju maakond
