Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
 

Swedbank: Estonia’s economic growth is improving

SwedbankAccording to Statistics Estonia’s flash estimate, Estonia’s real GDP increased by 1.3% y/y and by 0.6% q/q (seasonally and working day adjusted – swda) in Q1 2026, in line with our expectations.

In 2025, GDP recovered modestly, and this recovery continued into the beginning of this year. However, the situation varies across sectors.
The personal income tax reform is boosting households’ purchasing power and supports consumption. Swedbank card payment data indicate that consumer spending picked up at the start of the year.

Although, the war in the Middle East has pushed up fuel prices and will result in higher inflation than previously projected, household purchasing power will still increase this year. In the first quarter, the average net wage of Swedbank’s private clients increased by nearly 10% compared with a year earlier.

Exports of goods of Estonian origin declined in the first two months of the year. Although, export opportunities for Estonian companies should improve this year, the outlook has become weaker than before. In addition, higher fuel prices will increase costs for many businesses, with transport and agriculture being particularly affected.

The war in the Middle East has deteriorated economic sentiment and weakened the economic growth outlook. However, we still expect moderate growth this year, supported by increased government investment and stronger private consumption.

260430 Estonia's economic growth is improving

Full report

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinn: Meeruse sadamaala planeering avab suletud sadamaterritooriumi linnarahvale

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Põhja-Tallinnas asuva Meeruse sadamaala detailplaneeringu, millega kavandatakse senise kauba- ja tööstussadama ümberkujundamine jahisadamaks ja mitmefunktsiooniliseks mereäärseks linnakvartaliks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegemist olulise sammuga Põhja‑Tallinna mereäärse ala terviklikus arengus. „Meeruse sadamaala planeering võimaldab tulevikus varem suletud mereääre avada linnarahvale. Kavandatud on mitmekesise ja elava linnaruumiga kvartal, kus mereäärsed promenaadid, jahisadam ja avalik ruum on sidusas tervikus elamise, ettevõtluse ja vaba aja veetmise võimalustega,“ ütles Terik.

Planeeringuala paikneb Kopli poolsaare edelaosas ning hõlmab ligikaudu 13,3 hektarit senist sadama- ja tootmismaad Kopliranna, Ankru, Klaasi ja Vasara tänavate ning Bekkeri sadama naabruses. Praegu valdavalt laohoonete, angaaride ja kaidega täidetud ala kujundatakse ümber segafunktsioonidega linnakeskkonnaks, kus on tasakaalus elamud, äripinnad ja avalik ruum.

Detailplaneeringu keskne eesmärk on avada mereäärne ala jalakäijatele ja ratturitele, rajades rannapromenaadi, sisemise jalakäijate tänava ning avaliku linnaväljaku. Mere äärde kavandatakse jahisadam koos slipiga, mis seob ala otseselt Tallinna teise merefrastruktuuriga.

Planeering näeb ette 1-6-korruselise hoonestuse, kus elamumaa ja ärimaa osakaal on kavandatud võrdselt, et kujuneks elamiseks, töötamiseks ja igapäevatoiminguteks sobiv elukeskkond. Hoonestust täiendavad kõrghaljastus, katusehaljastus ja avalikud haljasalad, mis moodustavad olulise osa kogu planeeringualast.

Planeering arvestab ka ühistranspordi edasise arendamisega, nähes ette kergliiklusteed ning tulevikus võimaluse trammikoridori rajamiseks läbi ala, ning lahendab parkimise valdavalt maa-alustel korrustel, et hoida maapealne ruum inimestele ja rohevõrgustikule.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu on koostanud K‑Projekt AS, planeeringulahenduse arhitektuurse kontseptsiooni autor on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Pärast planeeringu vastuvõtmist linnavolikogu poolt korraldatakse avalik väljapanek ja arutelu.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042780

260429 Meeruse sadamaala planeering avab suletud sadamaterritooriumi linnarahvale

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Hepsor AS 2026 I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Hepsor2026. aasta esimene kvartal oli Hepsori jaoks aktiivne nii müügi- kui ka ehitustegevuses. Kontsernil on ehituses ja müügis rekordarv kortereid. Kvartali jooksul tegime kokku 72 kodu esmamüüki, millest 54 olid ehituses olevates hoonetes ja 18 valmis hoonetes. Aktiivse ehitustegevuse tulemusena on kontserni bilansimaht esimese kvartaliga tõusnud 97 miljoni euroni ehk 6% võrreldes aruandeaasta algusega. Kvartali lõpu seisuga on ehituses 428 uut kodu (31.03.2025: 152 uut kodu). Bilansimahu kasvu on oodata ka järgnevates kvartalites, mille jooksul on kavas alustada 207 uue kodu ning 9 623 m2 uute äripindade ehitust.

Hepsori 2026. aasta esimese kvartali konsolideeritud müügitulu oli 3,8 miljonit eurot (I kvartal 2025: 8,2 miljonit eurot) ja puhaskahjum oli 0,8 miljonit eurot (I kvartal 2025: 0,1 miljonit eurot), sealhulgas oli emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum 0,8 miljonit eurot (I kvartal 2025: 0,2 miljonit eurot).

2026. aasta esimeses kvartalis mõjutas kontserni müügitulu ja kasumlikkust klientidele üle antud korterite arvu vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga – 18 korterit (I kvartal 2025: 42). Kontserni aruandekvartali tegevuskulud püsisid võrreldava perioodiga samal tasemel.

Ehituses ja müügis olevad arendusprojektid

2026. aasta esimeses kvartalis jätkasime arendusportfellis olevate projektide ehituse ja müügiga. Seisuga 31.03.2026 oli kontserni valmis korterite laojääk 10 korterit. 2026. aasta kolmanda kvartali lõpus on plaanis lõpetada ehitus ning alustada korterite üleandmist Tallinnas Manufaktuuri 12 arendusprojektis, kus valmib kokku 49 uut kodu. Neljandas kvartalis valmib Riias aadressil Dzelzavas 74C 103 korteriga elamu.

2026. aasta esimeses kvartalis tegi kontsern 72 kodu esmamüüki võla- ja asjaõiguslepingute alusel kogumahus 15 miljonit eurot, mis on ligi kaks korda enam kui 2025. aasta samal perioodil (39 kodu ja 7 miljonit eurot). Aruandekvartali lõpu seisuga oli nelja kvartali keskmine esmamüükide maht 11 miljonit eurot (31.03.2025: 6 miljonit eurot). Seisuga 31.03.2026 oli eelmüügis ja müügis 11 projekti, millest 5 on valmis arendusprojektid ja 5 ehituses. Lisaks alustasime eelmüügiga Paevälja kvartali esimeses etapis.

Seisuga 31.03.2026 on kontsernil ehituses 428 uut kodu (31.03.2025: 152), millest 201 (31.03.2025: 152) korterit Eestis ja 227 (31.03.2025: 0) korterit Lätis.

Tulevikuvaade

2026. aastal on kavas alustada viie uue arendusprojekti ehitust – kolme elamu- ja kahe ärikinnisvaraprojektiga:

  • Paevälja kvartal I etapp – 2026. aasta teises kvartalis alustame 88 korteri ja 918 märipinna ehitust aadressil Paevälja 7, 9;
  • Rae vallas, aadressil Vana-Tartu mnt 49, alustame Veski Keskuse ehitust. Hoonesse on planeeritud 3 551 m² üüritavat pinda, millest 88% on juba üürilepingutega kaetud;
  • Veidema kvartali I etapp- aadressil Ganību dambis 17A, Riia on plaanis alustada kontorlao ehk stock-office-tüüpi arendusprojekti ehitusega;
  • Riias aadressil Starta 17, alustame elamuarendusprojekti ehitust, mille käigus valmib mitmes etapis kokku 255 uut kodu;
  • Riias alustame aadressil Braila iela 23 elamuarendusprojekti II etapi ehitust, mille käigus valmib 35 uut kodu.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes 31.03.2026 31.12.2025 31.03.2025
 
Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 4 352 3 821 3 262
Nõuded ja ettemaksed 2 172 1 807 1 589
Lühiajalised laenunõuded 0 0 200
Varud 62 601 58 938 60 355
Käibevarad kokku 69 125 64 566 65 406
Põhivarad
Materiaalne põhivara 240 260 324
Immateriaalne põhivara 0 0 2
Kinnisvarainvesteering 11 820 11 820 7 980
Finantsinvesteeringud 8 568 7 837 7 244
Investeeringud ühisettevõtetesse 26 26 0
Pikaajalised laenunõuded 6 521 6 521 2 584
Muud pikaajalised nõuded 988 805 384
Põhivarad kokku 28 163 27 269 18 518
Varad kokku 97 288 91 835 83 924
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised 4 235 5 687 17 942
Lühiajalised rendikohustised 38 50 39
Ettemaksed klientidelt 2 778 1 544 562
Võlad tarnijatele ja muud võlad 7 746 6 832 6 184
Lühiajalised kohustised kokku 14 797 14 113 24 727
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised 47 262 42 060 32 668
Pikaajalised rendikohustised 112 112 162
Muud pikaajalised kohustised 8 804 8 472 4 765
Pikaajalised kohustised kokku 56 178 50 644 37 595
Kohustised kokku 70 975 64 757 62 322
Omakapital
Aktsiakapital 3 913 3 913 3 855
Ülekurss 8 917 8 917 8 917
Reservkapital 385 385 385
Jaotamata kasum 13 098 13 863 8 445
Omakapital kokku 26 313 27 078 21 602
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 20 032 20 858 20 531
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku 6 281 6 220 1 071
Kohustised ja omakapital kokku 97 288 91 835 83 924

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes I kvartal 2026 I kvartal 2025
Müügitulu 3 844 8 206
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) -3 508 -7 189
Brutokasum 336 1 017
Turustuskulud (-) -277 -279
Üldhalduskulud (-) -395 -412
Muud äritulud 17 23
Muud ärikulud (-) -14 -17
Ärikasum/-kahjum -333 332
Finantstulud 186 49
Finantskulud (-) -627 -478
Kasum enne tulumaksu -774 -97
Tulumaks 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum -774 -97
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis -835 -220
    Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 61 123
Koondkasum/- kahjum
Vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus 0 -150
Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel 9 -161
Aruandeperioodi muu koondkasum kokku 9 -311
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis 9 -161
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis 0 -150
Aruandeperioodi koondkasum kokku -765 -408
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis -826 -381
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis 61 -27
 
Kasum aktsia kohta
    Tava (eurot aktsia kohta) -0,21 -0,06
    Lahustatud (eurot aktsia kohta) -0,21 -0,06

Täispika 2026 I kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuandega saab tutvuda Hepsori kodulehel: https://hepsor.ee/investorile/aktsia/aruandedjaesitlused/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Mida ütleb Riigikohus kvoorumi ja liikmesuse kohta

Evi HindpereMinu eelmise nädala postitus „Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine“ tõi kaasa väga suure kommetaaride hulga, mida oli ka oodata. Olen seda korduvalt kogenud, et korteriühistute juhatused ei tee vahet kvooruminõudel ja hääletamisel. Need on siiski kaks eriasja, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Antud teemat on käsitlenud Riigikohus kahes kohtulahendis, mida ma käeolevaga üritan lahti mõtestada.

Lahendis nr 2-24-6208 Riigikohtu kolleegium selgitas, et vaatamata sellele, et KrtS § 1 lg 4 kohaselt loetakse korteriühistu liikmeteks kõik korteriomandite omanikud, tuleneb ühest korteriomandist üks liikmesus korteriühistus, millega seotud õigusi teostavad korteriomandi ühised omanikud ühiselt. Üldkoosoleku kvoorumi arvutamisel tuleb seetõttu lähtuda korteriomandite arvust.

Lihtsamalt öeldes on kõik korteriomanikud ühistu liikmed. Seega, kui korter kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, on nad kõik ühistu liikmed, kuid kvoorumis käsitletakse neid ühe liikmena/korteriomanikuna. Ja ka hääletamisel on neil kokku vaid üks hääl.

Lahendis nr 2-19-10326 on Riigikohus selgitanud, et KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Eeltoodust ei tulene aga, et olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu korteriomandit, võiks selline isik olla käsitatav ühistu mitme liikmena. Kolleegium leiab, et iga isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

VAU Haldus omandab Hausers Grupi haldusettevõtte

VAU HaldusEesti kinnisvara haldusturul toimus märkimisväärne tehing: VAU Haldus sõlmis teisipäeval lepingu Elevente OÜ omandamiseks. Elevente OÜ on seni kuulunud 100% Hausers Grupi koosseisu ning tegelenud grupi kinnisvara haldamisega.

Tehingu tulemusena lisandub VAU Halduse portfelli ligikaudu 20 000 hallatavat ruutmeetrit. Suurema osa sellest moodustavad kortermajad pealinnas ja selle lähiümbruses, lisaks ka kaks ärihoonet Tallinna südalinnas. Kõik objektid lähevad VAU Halduse juhtimise alla maikuu jooksul.

Hausers Grupi tegevjuhi ja juhatuse liikme Tarvi Jürimaa sõnul sündis otsus vajadusest leida haldustegevusele jätkusuutlik lahendus: „Me ei leidnud turult haldusteenust, mis vastaks meie ja lõppklientide ootustele kvaliteedi osas, ja seetõttu lõime võimekuse 2021. aastal majasiseselt. Kuna tegemist oli meie jaoks pigem kõrvaltegevusega, siis peale VAU Halduse inimestega kohtumist tundsime, et turule on tekkinud selge fookusega ettevõte, kellele oleme nõus oma portfelli usaldama. Selliselt saame hoida enda fookust oma põhitegevustel.“

Lisaks haldusettevõtte omaniku vahetusele on pooled kokku leppinud edasises koostöös, mille kohaselt on VAU Haldus Hausers Grupi eelistatud halduspartner tulevaste kinnisvaraprojektide puhul, sealhulgas peatselt valmiva Loo aleviku 8-korruselise kortermaja haldamisel.

VAU Halduse asutaja ja juhatuse liikme Alar Toomiku sõnul on tehing oluline samm ettevõtte kasvustrateegias: „See tehing kinnitab, et turul on nõudlus läbipaistva, süsteemse ja proaktiivse kinnisvara halduse järele. Koostöö Hausers Grupiga võimaldab meil tuua see kvaliteet varasemast laiemasse korteriomanike ringi. Ühtlasi on see meie jaoks oluline samm ärikinnisvara halduse suunas.“

Tehingu täpseid finantstingimusi pooled ei avalikusta.

Hausers Grupp on kinnisvaraarenduse ja ehituse täisteenust pakkuv ettevõte, mis keskendub kvaliteetsete elu- ja ärikeskkondade loomisele. Ettevõte katab kogu arendusprotsessi alates planeerimisest ja projekteerimisest kuni ehituse ja üleandmiseni.

VAU Haldus on Alar Toomiku, Hanno Liiva ja Alex Talisaineni poolt 2024. aasta suvel asutatud kinnisvara haldusettevõte, mis keskendub läbipaistvale, põhjalikule ja hoolivale haldusteenusele. Tänaseks kuuluvad ettevõtte portfelli mitmete tuntud arendajate kortermajad, teiste seas Liveni Regati ja Iseära, Merko Uus-Veerenni ning Reterra Citytorni ja Graniidi kodud, mille halduspartneriks on arendajad valinud VAU Halduse.

260429 VAU Haldus omandab Hausers Grupi haldusettevõtte
Foto vasakult: Alar Toomik, VAU Halduse asutaja & juhatuse liige ning Tarvi Jürimaa, Hausers Grupi tegevjuht & juhatuse liige

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q1 2026

HepsorThe first quarter of 2026 was an active period for Hepsor in terms of both sales and construction activity. The Group has a record number of apartments under construction and in sales. During the quarter, the Group made a total of 72 first-time home sales, of which 54 were homes under construction and 18 were homes in completed buildings. As a result of active construction activity, the Group’s total assets increased to 97 million euros by the end of the first quarter, representing a 6% increase compared to the beginning of the reporting year. As at the end of the quarter, 428 new homes were under construction (31 March 2025: 152). Further growth in total assets is expected in the subsequent quarters, during which the Group plans to commence the construction of 207 new homes and 9,623 m² of new commercial premises.

Hepsor’s consolidated sales revenue for Q1 2026 was 3.8 million euros (Q1 2025: 8.2 million euros) and the net loss was 0.8 million euros (Q1 2025: 0.1 million euros), of which the net loss attributable to the owners of the parent company was 0.8 million euros (Q1 2025: 0.2 million euros).

In the first quarter of 2026, the Group’s revenue and profitability were affected by a decrease in the number of apartments delivered to customers compared to the same period last year – 18 apartments (Q1 2025: 42). The Group’s operating expenses for the reporting quarter remained at the same level as in the comparable period.

Development projects under construction and for sale

In the first quarter of 2026, we continued with the construction and sale of projects in the development portfolio. As at 31 March 2026, the Group’s inventory of completed apartments amounted to 10 units. Construction is scheduled to be completed and the handover of apartments to begin at the Manufaktuuri 12 development project in Tallinn in the third quarter of 2026, where a total of 49 new homes will be completed. In the fourth quarter, a residential building with 103 apartments will be completed at Dzelzavas 74C in Riga.

In the first quarter of 2026, the Group completed the initial sale of 72 homes under contracts of obligation and real rights, with a total value of 15 million euros, which is nearly twice as much as in the same period of 2025 (39 homes and 7 million euros). As at the end of the reporting quarter, the four-quarter rolling average of initial sales was 11 million euros (31 March 2025: 6 million euros). As at 31 March 2026, there were 11 projects in pre-sale and sale, of which 5 were completed development projects and 5 were under construction. In addition, we launched pre-sales for the first phase of the Paevälja quarter.

As at 31 March 2026, the Group has 428 new homes under construction (31 March 2025: 152), of which 201 (31 March 2025: 152) are in Estonia and 227 (31 March 2025: 0) are in Latvia.

Future outlook

In 2026, the Group plans to launch construction of five new development projects – three residential and two commercial real estate projects:

  • Phase I of the Paevälja quarter – in the second quarter of 2026, we will commence the construction of 88 apartments and 918 m² of commercial space at Paevälja 7, 9;
  • In Rae Parish, at Vana-Tartu mnt 49, we will begin construction of the Veski Centre. The building is planned to have 3,551 m² of leasable space, of which 88% is already covered by lease agreements;
  • Phase I of the Veidema quarter – at Ganību dambis 17A, Riga, the Group plans to commence a stock-office type development project;
  • In Riga, at Starta 17, we will begin construction of a residential development project, which will deliver a total of 255 new homes in multiple phases;
  • In Riga, we will start construction of Phase II of a residential development project at Braila iela 23, which will deliver 35 new homes.

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros 31 March 2026 31 December 2025 31 March 2025
 
Assets
Current assets
Cash and cash equivalents 4,352 3,821 3,262
Trade and other receivables 2,172 1,807 1,589
Current loan receivables 0 0 200
Inventories 62,601 58,938 60,355
Total current assets 69,125 64,566 65,406
Non-current assets
Property, plant and equipment 240 260 324
Intangible assets 0 0 2
Investment properties 11,820 11,820 7,980
Financial investments 8,568 7,837 7,244
Investments in joint ventures 26 26 0
Non-current loan receivables 6,521 6,521 2,584
Other non-current receivables 988 805 384
Total non-current assets 28,163 27,269 18,518
Total assets 97,288 91,835 83,924
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings 4,235 5,687 17,942
Current lease liabilities 38 50 39
Prepayments from customers 2,778 1,544 562
Trade and other payables 7,746 6,832 6,184
Total current liabilities 14,797 14,113 24,727
Non-current liabilities
Loans and borrowings 47,262 42,060 32,668
Non-current lease liabilities 112 112 162
Other non-current liabilities 8,804 8,472 4,765
Total non-current liabilities 56,178 50,644 37,595
Total liabilities 70,975 64,757 62,322
Equity
Share capital 3,913 3,913 3,855
Share premium 8,917 8,917 8,917
Reserves 385 385 385
Retained earnings 13,098 13,863 8,445
Total equity 26,313 27,078 21,602
incl. total equity attributable to owners of the parent 20,032 20,858 20,531
incl. non-controlling interest 6,281 6,220 1,071
Total liabilities and equity 97,288 91,835 83,924

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros Q1 2026 Q1 2025
     
Revenue 3,844 8,206
Cost of sales (-) -3,508 -7,189
Gross profit 336 1,017
Marketing expenses (-) -277 -279
Administrative expenses (-) -395 -412
Other operating income 17 23
Other operating expenses (-) -14 -17
Operating profit (-loss) of the year -333 332
Financial income 186 49
Financial expenses (-) -627 -478
Profit before tax -774 -97
Corporate income tax 0 0
Net profit (-loss) for the year -774 -97
    Attributable to owners of the parent -835 -220
    Non-controlling interest 61 123
   
 Other comprehensive income (-loss)  
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders 0 -150
The effects of changes in foreign exchange rates 9 -161
Other comprehensive income (-loss) for the period 9 -311
    Attributable to owners of the parent 9 -161
    Non-controlling interest 0 -150
   
Comprehensive income (-loss) for the period -765 -408
    Attributable to owners of the parent -826 -381
    Non-controlling interest 61 -27
 
Earnings per share
   Basic (euros per share) -0,21 -0,06
   Diluted (euros per share) -0,21 -0,06
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Merko: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused ja muudatus juhatuses

Merko28. aprillil 2026. aastal peetud ASi Merko Ehitus aktsionäride korraline üldkoosolek võttis väljakuulutatud päevakorrapunktides vastu alltoodud otsused.

1.    2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada ASi Merko Ehitus 2025. aasta majandusaasta aruanne.

2.    Kasumi jaotamine
(i)    Kinnitada 2025. aasta majandusaasta puhaskasum 39 918 827 eurot;
(ii)    maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 22 125 000 eurot, mis on 1,25 eurot ühe aktsia kohta;

– õigus dividendidele on 13. mail 2026. aastal arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
– eelnevast tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 12. mai 2026. aastal; alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. aasta majandusaasta eest;
– dividendid makstakse aktsionäridele välja 14. mail 2026. aastal, kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
(iii)    jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3.    2026.-2027. aasta majandusaastateks audiitori kinnitamine

Kinnitada AS Merko Ehitus audiitoriks 2026. kuni 2027. aasta majandusaastateks audiitorühing Ernst & Young Baltic AS ning tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt Ernst & Young Baltic ASiga sõlmitavale lepingule.

4.    Nõukogu liikmete valimine

(i)    kinnitada kuni 06.05.2028 nõukogu liikmete arvuks 4 (neli);
(ii)    valida nõukogu liikmeteks Toomas Annus, Indrek Neivelt ja Tõnu Toomik, ametiajaga alates 05. mai 2026 kuni 06. mai 2029 (kaasa arvatud), s.o kolmeks aastaks.

5.    AS Merko Ehitus juhatuse liikmete tasustamise põhimõtete heakskiitmine

Kiita heaks „AS Merko Ehitus juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted ja kontrolli protseduur“.

6.    VPTS §1356 nõutud soolise tasakaalu eesmärgi kinnitamine
(i)    Seada vastavalt VPTS §1356 lõikele 1 AS Merko Ehitus eesmärgiks: nõukogu alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest, vastavuses väärtpaberituru seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete osakaalu arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“ nõukogu kohta selle liikmete koguarvust sõltuvalt sätestatuga.
(ii)    Seada vastavalt VPTS §1356 lõikele 2 individuaalne kvantitatiivne eesmärk AS-i Merko Ehitus juhatuse soolise tasakaalu parandamiseks selliselt, et juhatuse alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile juhatuse liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest, vastavuses väärtpaberituru seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete osakaalu arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“ nõukogu kohta sätestatuga, kuid juhatuse liikmete koguarvust sõltuvalt.

Lähtudes aktsionäride koosoleku otsusest valida ettevõtte nõukogu liikmeks teiste hulgas Tõnu Toomik, on Tõnu Toomik otsustanud taanduda ettevõtte juhatusest alates 05.05.2026.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Euroopa Keskpanga otsust intressimäärade osas segab ebaselgus

SwedbankSel nädalal teevad oma intressimäärade otsused mitmete riikide keskpangad – Euroopa Keskpanga (EKP) kõrval muuhulgas veel USA Föderaalreserv, Inglise, Jaapani ja Kanada keskpangad. Samas on ebaselgus Lähis-Idas toimuva sõja ja energiahindade kõrgemal püsimise kestvuse osas teinud keskpankadel rahapoliitiliste otsuste tegemise keeruliseks.

Sõja mõjud on täiendav löök Euroopa majandusele

Olukord Lähis-Idas ning kõrgemad energia ja muude toorainete hinnad on Euroopas juba inflatsiooni kiirendanud ja vähendanud majanduskasvu väljavaadet. Euroala majandusaktiivsust iseloomustav ostujuhtide indeks halvenes aprillis järsult ning inflatsiooni kiirenemist ja selle mõju peavad ökonomistid taas euroala majandusele üheks suuremaks riskiks.

Sõja mõjud on täiendav löök Euroopa majandusele, mis seisab juba niigi silmitsi USA kaubandustariifide, Hiina konkurentsi ning rohemajandusele ülemineku ja digitaliseerimisega seotud raskustega.

Nii teataski eelmisel nädalal EKP peaökonomist Philip Lane, et kuna Iraaniga toimuva sõja kestvuse kohta piisavat selgust pole, siis on väga raske hinnata selle kogumõju. Kas tegemist on ajutise või suurema šokiga Euroopa majandusele? Ka keskpanga presidendi, Christine Lagarde’i, sõnul on vaja koguda rohkem infot lõplike järelduste tegemiseks sõja mõju kohta inflatsioonile.

Euroopa Keskpank sel nädalal oma intressimäärasid ei muuda

Praeguse konsensuse järgi EKP sel nädalal oma intressimäärasid ei muuda. Küll aga tuleb tal olla valvsam, et ei korduks 2021-2022. aastate viga, kui tollal kiirenenud inflatsiooni peeti mööduvaks, sellest tulenevalt viivitati intressimäärade tõstmisega ning inflatsioon tõusis väga kõrgele, mis muutis selle kontrolli alla saamise omakorda keeruliseks.

EKP märtsikuise baasprognoosi järgi tõusevad hinnad euroalal tänavu 2,6% – ehk üle keskpanga inflatsiooni eesmärgi (2%) – ja järgmisel aastal 2%. Ka Eestis oleme inflatsiooni prognoosi kõrgemaks tõstnud. Kuigi turgude hinnangul praegune eskalatsioon leeveneb varsti, arvas aprilli keskel Bloombergi läbiviidud uuringus ligi 90% ökonomistidest, et inflatsioon püsib keskpikas ettevaates keskpanga sihttasemest kõrgem.

Ilmselt tõstetakse intressimäärasid juunis

Nii ökonomistid kui finantsturud ootavad intressimäärade tõstmist (0,25 protsendipunkti ehk 2,25%-ni) EKP nõukogu juunikuisel kohtumisel. Kui suurema osa ökonomistide arvates tõstab keskpank intressimäärasid tänavu korra, siis finantsturgude hinnangul tehakse seda kahel korral, kokku 0,5 protsendipunkti. Samas oodatakse energiahindade languse eeldusel järgmisel aastal taas intressimäärade kärpimist.

Intressimäära kõrval mõjutab laenunõudlust ka kindlustunne

Ootused keskpanga intressimäärade otsuste kohta mõjutavad teatavasti turuintressimäära ehk euribori. Finantsturgude ootused turuintressimäärade tõusu kohta on viimasel ajal palju muutunud ja muutuvad ka edaspidi – peamiselt sõltuvalt euroala inflatsiooni väljavaatest.

Kui pool aastat tagasi oodati 3 kuu euribori kerkimist selle aasta detsembriks 2%-ni, siis nüüd 2,7%-ni. 6 kuu euribori juures peaks see tähendama ligi 3%, mis on praegusest 0,5 protsendipunkti ja eelmise aasta keskpaika jäänud madalaimast tasemest ligi protsendipunkti võrra kõrgem intressimäär.

Intressimäära kõrval mõjutab laenunõudlust ka ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne. Kuigi märtsis Eestis kindlustunne nõrgenes, oli see aastatagusega võrreldes tublisti parem. Nii ettevõtete kui majapidamiste eluasemelaenu portfellide kasv oli siis jätkuvalt tugev, suurenedes aastases võrdluses vastavalt 10 ja 12%. Kõrgem intressimäär on küll täiendav kulu laenukohustustega majapidamistele, kuid seda aitab kompenseerida maksuküüru kaotamisega suurenenud netopalk.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Pro Kapital: Kontserni uue tütarettevõtte asutamine

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte AS Tondi Kvartal on asutanud uue tütarettevõtte OÜ Musketäri Majad. Uue tütarettevõtte kavandatavaks majandustegevuseks on elamute ja mitteeluhoonete arendus.

OÜ Musketäri Majad osakapitali suuruseks on 2 500€, millest 100% kuulub ühingu asutamisel AS-ile Tondi Kvartal. Uue tütarettevõtte juhatuse liikmed on Edoardo Axel Preatoni ja Andrus Laurits, kes mõlemad kuuluvad AS Tondi Kvartal juhatusse.

Tütarettevõtte asutamine ei oma olulist mõju emitendi majandustegevusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Luminori uuring: eestlased on valmis oluliselt suuremateks kodulaenumakseteks kui lõunanaabrid

Luminor BankLuminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et Eesti ja Läti inimeste valmisolek kodulaenumaksetele raha suunata erineb märgatavalt. Kui ligi pooled Eestis koduostu plaanivatest inimestest on valmis maksma kodulaenu eest üle 500 euro kuus, siis Lätis on üle pooletuhande euro valmis kodulaenule suunama vaid iga viies küsitlusele vastanutest.

„Eestis on märksa rohkem neid, kes on valmis võtma suuremat laenukohustust. Näiteks 27% vastanutest oleks valmis maksma 501–700 eurot kuus, iga kümnes 701–900 eurot ning 13% isegi üle 900 euro,“ ütles Luminori partnersuhete juht Elar Ollik.

Sama uuring viidi läbi ka Lätis, kus inimeste valmisolek suuri kodulaenumakseid teha on oluliselt tagasihoidlikum. Seal oleks 43% vastanutest valmis maksma kuni 300 eurot kuus ning 38% 300–500 eurot. Üle 500 euro suurust kuumakset oleks valmis kandma vaid 19% vastanutest.

Olliku sõnul tuleneb erinevus eelkõige kinnisvaraturu hinnatasemest ja laenuturu mahust. „Kuigi Lätis elab rohkem inimesi, on sealne kodulaenude maht oluliselt väiksem kui Eestis. See tähendab, et inimesed on olnud laenamisel konservatiivsemad ja ka kinnisvarahinnad on püsinud madalamal tasemel,“ selgitas ta.

Tema sõnul mõjutab inimeste valmisolekut ka elamufondi struktuur. Ollik märkis, et Lätis on suurem osakaal vanemal ja soodsama hinnaga elamufondil, mis tähendab, et kodu soetamiseks ei ole vaja nii suuri laenusummasid kui Eestis. Eestis on seevastu rohkem uuemat elamispinda, mis tõstab ka keskmist hinnataset ja laenusummasid.

Lisaks mängib rolli ka ajalooline tegur. „Eestlased on olnud aktiivsemad koduostjad ning oma kodu omamine on siin tugevamalt juurdunud. Lätis on suuremat rolli mänginud eluasemete pärimine, mistõttu on ka vähem koduostuks laenu võetud,“ sõnas Luminori partnersuhete juht.

Olliku sõnul ei tähenda madalamad laenusummad tingimata väiksemat huvi kinnisvara vastu, vaid pigem erinevat turu arengufaasi. „Näiteks Riia kinnisvaraturg on paljuski järelejõudmise faasis. Madalam hinnatase ja kõrgem üüritootlus on muutnud selle atraktiivseks ka investoritele, kuid sealsed koduostjad on endiselt ettevaatlikumad kui Eestis,“ lisas ta.

Luminori tellitud Baltikumi-ülene uuring viidi läbi veebruaris ja märtsis koostöös uuringufirmaga Norstat. Eestis vastas küsitlusele 1003, Lätis 1000 inimest vanuses 18–60 eluaastat.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

SEB: aasta algus on tänavu kodulaenuturul mullusest aktiivsem

SEBEesti Panga teatel kasvas märtsis pankade eluasemelaenuportfell mullusega võrreldes üle 10 protsendi ja eluasemelaene väljastati veerandi võrra rohkem kui aasta varem. SEB andmetel on tänavune kodulaenuturg vaatamata kõikuvale euriborile tugevam kui möödunud aasta alguses, mis viitab kasvavale tarbijakindlustundele. Ka keskmine kodulaenu summa kasvab. Peamiselt ostetakse kortereid järelturul ja uute korteri müük on jätkuvalt tagasihoidlik.

SEB eraklientide divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul on kevad on kinnisvaraturul tavapäraselt kõige aktiivsem periood ning trend jätkub ka tänavu.

„Kevadine kinnisvaraturg on mõõdik, mis näitab, milline on ostjate kindlustunne ja ostujõud, et soetada kinnisvara ja võtta selleks laenu. Stabiilses majanduskeskkonnas kandub see üle ka sügisesse, kuid kui toimub erakorralisi sündmuseid näiteks muutused intressikeskkonnas või muud laenuvõtmiseks ebasoodsad olukorrad, siis võib olukord turul kiirelt muutuda,“ lausus Hallang. Ta lisas, et ka kõikuv euribor ei ole kujunenud koduostjate jaoks määravaks takistuseks, sest ostuotsusel on peamiseks teguriks kinnisvara hind.

Eesti Panga teatel oli eluasemelaenu keskmine intressimarginaal märtsis kümne aasta kõige madalamal tasemel ehk 1,4 protsenti. „Pankade vahel valitsev tihe konkurents peegeldub soodsates laenutingimustes, mis motiveerib koduostjaid,“ märkis Hallang.

SEB panga keskmine kodulaenu summa oli selle aasta I kvartalis 148 000 eurot. Aasta tagasi I kvartalis, ehk eelmisel kevadel oli see 132 000 eurot ehk kasv on olnud 12 protsenti. Ka laenumahud on aastases võrdluses SEB-s kasvanud.

Selle aasta alguses jõustunud tulumaksumuudatuse ehk maksuküüru kaotamine jätab keskmist palka saavale inimesele 150 eurot kuus rohkem kätte. See toetab kinnisvaraturu aktiivsust eelkõige suurema ostujulguse kaudu, sest jätab pere eelarvesse veidi rohkem hingamisruumi.

Vanemate korterite hinnad kasvavad aeglasemalt

Viimase nelja aastaga on Tallinna uusarenduste hinnad kasvanud ligi 47 protsenti. Samal ajal on järelturu korterite hinnakasv olnud oluliselt väiksem — ligikaudu 28 protsenti. See on loonud kahe turu vahele märkimisväärsed hinnakäärid ning peegeldub ka ostjate eelistustes.

„Hinnavahe on andnud järelturu korteritele rohkem kasvuruumi. Ostjate jaoks on järelturg muutunud atraktiivsemaks ning müüjate positsioon on hakanud tugevnema, eriti hea asukoha ja kvaliteediga korterite puhul,“ selgitas Hallang.

Tema sõnul on uusarendustes hinnatõusu potentsiaal märksa piiratum, kuna ostjate hinnataluvusel on selge ülempiir. „Kuigi laenuturul on keskmised laenusummad kasvus ja turg püsib aktiivne, võetakse üle 300 000-euroseid laene tagasihoidlikumalt. See peegeldub ka Tallinna uusarenduste müügis, mis on viimaste aastate madalaimal tasemel,“ lisas Hallang.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 04.-12.05.2026

Kinnisvara täiendkoolitusKas soovid arendada oma teadmisi kinnisvarast, juriidikast ja turuanalüüsist või valmistuda maakleri kutseeksamiks? „Kinnisvara täiendkoolitus“ on loodud just Sulle – nii alustavale kinnisvarahuvilisele kui ka kogenud maaklerile, kes soovib oma professionaalsust järgmisele tasemele viia.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate kinnisvaraturust, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest ja maaklerlusest, pöörates erilist tähelepanu juriidilistele küsimustele – just neile, milles maakleritelt oodatakse kõrget pädevust. Õppetöö käigus saad kaasa praktilised abimaterjalid, mis toetavad Sind nii eksamiks valmistumisel kui ka igapäevatöös.

Koolitust viivad läbi oma ala tunnustatud spetsialistid – juristid, analüütikud, hindajad ja tunnustatud maaklerid.

Koolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 04.-12.05.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Merko: Resolutions of the annual general meeting and change in the Management Board

MerkoThe annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus, held on 28 April 2026, adopted the resolutions on the announced agenda items as set out below.

1.         Approval of the annual report for 2025
To approve the annual report of AS Merko Ehitus for the financial year 2025.

2.    Distribution of profit
(i)    To approve the net profit for the financial year 2025 in the amount of EUR 39,918,827;
(ii)    To pay out a total of EUR 22,125,000 as dividends from the net profit of previous periods, which is EUR 1.25 per share;
– shareholders entered in the share register of AS Merko Ehitus as at the end of the business day of the settlement system on 13 May 2026 are entitled to dividends;
– respectively, the date of the change of the rights attached to the shares (ex-date) is 12 May 2026; from that date onwards, the person acquiring the shares is not entitled to receive dividends for the financial year 2025;
– dividends will be paid to the shareholders on 14 May 2026 by transferring the respective amount to the shareholder’s bank account linked to the securities account;
(iii)    To leave the remaining net profit undistributed.

3.         Appointment of auditor for the financial years 2026-2027
To approve the audit company Ernst & Young Baltic AS as the auditor of AS Merko Ehitus for the financial years 2026 to 2027 and to pay the remuneration for auditing in accordance with the contract to be entered into with Ernst & Young Baltic AS.

4.         Election of members of the Supervisory Board
(i)    To approve the number of members of the Supervisory Board as 4 (four) until 06.05.2028;
(ii)    It was decided to elect Toomas Annus, Indrek Neivelt and Tõnu Toomik as members of the Supervisory Board, for a term of office from 5 May 2026 to 6 May 2029 inclusive, i.e. for a term of three years.

5.         Approval of the principles of remuneration of the members of the Management Board of AS Merko Ehitus

To approve the “Principles of remuneration and control procedure for the members of the Management Board of AS Merko Ehitus”.

6.         Approval of the goal of gender balance required by §1356 of the Securities Market Act
(i)    Pursuant to §1356 subsection (1) of the Securities Market Act, AS Merko Ehitus shall have a goal: the number of members of the underrepresented gender on the Supervisory Board must be as close as possible to 40 percent of the total number of members of the Supervisory Board, but not exceed 49 percent of it, in accordance with the provisions of the appendix to the Securities Market Act “Numerical objectives for the proportion of members of the underrepresented gender in the management bodies of share issuers registered in Estonia” for the Supervisory Board depending on the total number of its members.
(ii)    Pursuant to §1356 subsection (2) of the Securities Market Act, to set a quantitative goal to improve the gender balance of the Management Board of AS Merko Ehitus in such a way that the number of members of the underrepresented gender on the Management Board must be as close as possible to 40 percent of the total number of members of the Management Board, but not exceed 49 percent of it, in accordance with the provisions of the Securities Market Act, Annex “Numerical goals for the proportion of members of the underrepresented gender in the management bodies of share issuers registered in Estonia” regarding the Supervisory Board, but depending on the total number of members of the Management Board.

Based on the decision of the shareholders’ meeting to elect Tõnu Toomik, among others, as a member of the company’s Supervisory Board, Tõnu Toomik has decided to withdraw from the company’s Management Board as of 05.05.2026.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pro Kapital: Establishment of a new subsidiary of the group

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp announces that a subsidiary belonging to the group, AS Tondi Kvartal, has established a new subsidiary, OÜ Musketäri Majad. The planned economic activity of the new subsidiary is the development of residential and non-residential buildings.

The share capital of OÜ Musketäri Majad amounts to 2,500€, of which 100% belongs to AS Tondi Kvartal at the time of the establishment of the company. The members of the management board of the new subsidiary are Edoardo Axel Preatoni and Andrus Laurits, both of whom are also members of the management board of AS Tondi Kvartal.

The establishment of the subsidiary does not have a significant impact on the economic activities of the issuer.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistika: Tallinna 2025. a korteritehingute käive kerkis aastaga 6,9 protsenti

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Tallinna korteritehingute rahaline käive 1,53 miljardit eurot. Seda on 6,9% rohkem kui aasta varasemalt.

Suurimat korteritehingute käivet tehakse Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades, kus on mahukalt keskmisest kallimat uusarendust. Kesklinna 2025. a korteritehingute käive oli 2025. aastal 383 ja Põhja-Tallinnas 256 miljonit eurot, mis on vastavalt 25 ja 17% Tallinna korteritheingute kogukäibest.

Väikseim tehingukäive on Nõmmel ja Pirital, kus on vähem korterelamuid ja vähem uusarendust. Nõmme käive 52 ja Pirital 56 miljonit eurot on vastavalt 3,4 ja 3,6% Tallinna korteritheingute käibest.

Korteritehingute 2025. a rahaline käive suurenes kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja Põhja-Tallinna.  Haabrstis jäi korterite käivet aastaga 0,6 ja Põhja-Tallinnas 5,1%, Tehingukäibe vähenemise tagamaa on vähem uusarenduste asjaõiguslepinguid.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine