Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Swedbank: esimene kvartal tõi kodulaenuturule uued rekordid

SwedbankSwedbanki andmetel oli aasta esimeses kvartalis kodulaenuturul tugev kasv. Keskmine kodulaenusumma tõusis Eestis 153 000 euroni, mis on 6% suurem kui möödunud aasta samal ajal. Esimeses kvartalis sõlmiti kodulaenulepinguid mullusega võrreldes kolmandiku võrra enam ning lepingute kogumaht kasvas ligi poole võrra.

Kõige suuremaid kodulaene võtavad jätkuvalt 31–35-aastased, kelle keskmine laenusumma ulatus esimeses kvartalis 181 000 euroni. Samas kasvas keskmine laenusumma kõikides vanuserühmades ning suurim hüpe toimus 22–25-aastaste seas. Selles vanuserühmas kasvas keskmine kodulaenusumma aastaga tervelt 26%, jõudes 129 000 euroni. Sõlmitud lepingute arvu kasv oli kõige kiirem kuni 30-aastaste klientide seas.

„Kodu ostmine on inimeste jaoks väga vajaduspõhine otsus: sageli soovitakse parandada oma elamistingimusi või leida kodu, mis vastab paremini pere vajadustele. Seda ilmestab ka 31–35-aastaste vanuserühm, kus laenusummad on suurimad – pere kasvades tekib sageli vajadus suurema kodu järele ning selleks ajaks on paljudel paranenud ka võimalused sobivam kodu osta,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

„Nooremate ehk kuni 30-aastaste klientide aktiivsus näitab, et esimese kodu ostjad on turul julgemalt liikumas. See on suur samm, millega kaasneb sageli palju küsimusi. Seetõttu oleme loonud noorte klientide jaoks eraldi kodulaenutiimi, mille spetsialistid aitavad noortel protsessi paremini mõista, oma võimalusi hinnata ja seeläbi enesekindlamalt oma uue kodu poole liikuda,“ lisas Pärgma.

Aktiivsem kodulaenuturg ei puudutanud üksnes Eestit. Sarnast kasvu oli näha ka Lätis ja Leedus, kuigi keskmised kodulaenusummad jäävad seal Eesti tasemele alla. Lätis ulatus keskmine kodulaenusumma esimeses kvartalis 98 000 euroni ja Leedus 134 000 euroni, peegeldades eelkõige kohaliku kinnisvaraturu hinnataset.

Aastaga on kasvanud nende klientide osakaal, kes ostavad kodu kuni 15% omafinantseeringuga. 16–20% sissemaksega ostjate osakaal on püsinud stabiilsena, samas kui üle 20% omafinantseeringuga ostjate osakaal on möödunud aastaga võrreldes vähenenud. Keskmiselt võetakse Swedbankis kodulaen 25 aastaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2026. aasta aprilli seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta aprilli lõpu seisuga kasvas 0,4033 euroni osaku kohta (31. märts 2026: 0,4022). Fondi puhasväärtus kasvas kuu lõpuks 91,4 miljoni euroni (31. märts 2026: 91,1 eurot).

2026. aasta aprillis oli Fondi konsolideeritud puhas renditulu 0,9 miljonit eurot (31. märts 2026: 1,1 miljonit eurot). Langus oli peamiselt tingitud ühekordsest 170 tuhande euro suurusest allahindlusest ebatõenäoliselt laekuvatele nõuetele, mis peegeldab konservatiivsemat lähenemist eraldiste moodustamisele makseraskustes üürnike ja pikaajaliselt tasumata nõuete suhtes.

2026. aasta aprilli lõpus moodustasid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 10,0 miljonit eurot (31. märts 2026: 9,8 miljonit eurot), millest 4,0 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule.

30. aprill 2026 seisuga on Fondi konsolideeritud varade kogumaht 222,1 miljonit eurot (31. märts 2026: 222,0 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for April 2026

Baltic HorizonThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.4033 at the end of April 2026 (0.4022 as of 31 March 2026). The month-end total net asset value of the Fund increased to EUR 91.4 million (EUR 91.1 million as of 31 March 2026).

In April 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 0.9 million (EUR 1.1 million in March 2026). The decline was primarily driven by a one-off EUR 170 thousand bad debt allowance, reflecting a more conservative provisioning approach for tenants with solvency issues and long-overdue receivables.

At the end of April 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 10.0 million (31 March 2026: EUR 9.8 million) of which EUR 4.0 million is restricted for use specified under credit agreements.

As of 30 April 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 222.1 million (31 March 2026: EUR 222.0 million).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Summus Capital kasvatas 2026. aasta esimeses kvartalis konsolideeritud müügitulu 15% ja puhaskasumit 17%

Summus CapitalPoola turule laienemine toetas Summus Capitali kasvu ka 2026. aasta esimeses kvartalis.

Summus Capital OÜ jätkas 2026. aasta esimeses kvartalis kasvutrajektooril, mis oli ühtlasi ka esimene kvartal, mil tulemustes kajastus terviklikult 2025. aasta lõpus omandatud Poola Libero kaubanduskeskuse mõju.

Kontserni konsolideeritud müügitulu kasvas 2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes 15% ja eelmise kvartaliga võrreldes 9%. Esimese kvartali konsolideeritud müügitulu oli 15,8 miljonit eurot. Kontserni konsolideeritud puhaskasum oli 5 miljonit eurot ja kasvas aastavõrdluses 17%.

„2026. aasta esimene kvartalis keskendusime tehingutejärgsetele kodutöödele. Müügitulu ja kasumi kasv kinnitab, et laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki. Kvartali jooksul saime tagasi tehingutest tulenevad nõuded, tasusime kohustused, maksime tagasi hetkel mittevajaliku krediidiliini ja, 16,6 miljoni euroga deposiitidel ning 6,3 miljoni euroga kontol, oleme valmis järgmisteks sammudeks,“ kommenteeris Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel.

Kvartali lõpu seisuga oli Summuse konsolideeritud varade maht 610 miljonit eurot, samas kui konsolideeritud omakapital oli 217 miljonit eurot, moodustades 36% kogu bilansimahust.

Lühiajalistesse hoiustesse paigutati täiendavalt 12 miljonit eurot, kasvatades hoiuste kogumahu 16,6 miljoni euroni, mis koos 6.3 miljoni euroga pangakontodel ootab kasutuselevõttu.

Portfelli täituvus püsis 2,3% vakantsusmääraga tugeval tasemel. Riga Plaza ja Libero kaubanduskeskustes sõlmitud üürilepingute pikendamised toetasid portfelli kaalutud keskmiste üürilepingute pikkust (WAULT).

Kontsern täitis kõiki võlakirjade tingimustes ja laenulepingutes sätestatud eritingimusi, 2026. aasta esimese kvartali lõpus oli konsolideeritud omakapitali suhe koguvaradesse 36% ning jooksva 12 kuu DSCR 1,38x.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, tööstus/logistika- ja meditsiinikinnisvara.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q1_2026_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Swedbank: Tööturg elavneb

SwedbankOlukord majanduses ja tööturul liigub paremuse poole. Majanduskasvu toetavad maksuküüru kaotamine ja valitsuse suuremad kulutused. Majanduskasvu kiirenemine toob kaasa ka tööturu olukorra paranemise. Töökohti tuleb juurde ja tööpuudus väheneb. Töötuse määr alaneb Swedbank prognoosi kohaselt eelmise aasta 7,5%lt sel aastal 6,7%ni.

Töötute arv vähenes aastaga 12 000 inimest

Tööpuudus oli Statistikaameti uuringu järgi aasta esimeses kvartalis 7,1%. Töötute arv vähenes aastaga 12 000 inimese võrra. Registreeritud töötus oli aprillis 6%, mis on viimase kuue aasta madalaim. Kõik tööotsijad ei kvalifitseeru Töötukassa toetustele ja seega on enamasti registreeritud töötus väiksem kui tegelik. Registreeritud töötutest 60% olid erialase hariduseta või piisava eesti keele oskuseta ning 19%il oli vähenenud töövõime. Vaid 6% registreeritud töötutest olid Ukraina sõjapõgenikud.

Hõivatute arv püsib kõrge

Hõivatute arv püsis kõrge. Hõive kasvas aasta esimesel kolmel kuul ettevõtjate hulgas. Palgatöötajate arv oli Statistikaameti küsitluse järgi aastataguse taseme lähedal. Töötamise registri järgi on selle aasta esimesel neljal kuul palgatöötajaid oluliselt rohkem kui aasta varem. Hõive suurenes ehituses ning vähenes kaubanduses.

Täitmata ametikohtade arv on aastatagusest väiksem. Töötukassas oli aprillis töökuulutusi 12% vähem kui aasta tagasi. Statistikaameti küsitluse järgi oli eelmise aasta lõpus samuti vabu ametikohti veidi vähem kui aasta varem. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi soovib teenindus- ja ehitussektor inimesi juurde palgata, samas kaubanduses jätkub hõive langus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Riigi Kinnisvara: Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu ja hooviala arhitektuurivõistluse võitis Kuu OÜ arhitektide ideekavand

Riigi Kinnisvara / RKASEelmise aasta lõpus kuulutas Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja arhitektuurivõistluse Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu terviklahenduse rajamiseks, kuhu laekus 14 ideekavandit. Arhitektuurivõistluse võitis ja I preemia 12 000 eurot pälvis võidutöö märksõnaga “ROBIN“, mille esitajaks on Kuu OÜ arhitektid.

„Ilma õpilaskodudeta jääks paljudel noortel koolitee liiga pikaks või liiga koormavaks. Uus Kuressaare Ametikooli ja Saaremaa Gümnaasiumi ühine õpilaskodu võimaldab ligipääsu õppele eeskätt Saaremaa noortele ning aitab tagada võrdsemaid võimalusi õppes osalemiseks,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustaristu ja -võrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar.

„Hoone arhitektuuri osas hindas žürii rahulikke mahte ning selget arhitektuurikeelt. Liiga intensiivselt artikuleeritud fassaadid – palju materjale, tugev fassaadi liigendus, erinevad mahulised võtted, palju rütme mõjusid selles asukohas liialt domineerivana ega toeta ametikooli hoonete ansamblit,“ sõnas Riigi Kinnisvara arhitekt Kalle Komissarov.

260515 Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu ja hooviala arhitektuurivõistluse võitis Kuu OÜ arhitektide ideekavand 1Arhitektuurikonkursi võidutöö märksõnaga “ROBIN“, autoriteks Kuu OÜ arhitektid.

Arhitektuurivõistluse II preemia 10 000 eur pälvis ideekavand märgusõnaga “KOHALIK”, autoriteks Arhitekt Must OÜ arhitektid. III preemia 7500 eur ideekavand märgusõnaga “MARAN“, autoriteks Osaühing Kolm Plus Üks arhitektid ning ergutuspreemiad 5000 eur pälvisid ideekavandid märgusõnaga “EHA”, autoriteks Osaühing Kolm Plus Üks arhitektid ja “NELIK”, autoriteks Arhitektuuribüroo JVR Osaühing arhitektid.

260515 Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu ja hooviala arhitektuurivõistluse võitis Kuu OÜ arhitektide ideekavand 2II koht. Ideekavand märgusõnaga “KOHALIK”, autoriteks Arhitekt Must OÜ arhitektid.

Arhitektuurivõistluse lähteülesanne nägi ette olemasoleva hoone tänavapoolse osa lammutamist ning uue mahu rajamist muinsuskaitse eritingimusi järgides. Uuele hoonele seatud nõuded rõhutasid energiatõhusust ja keskkonnahoidu. Uus hoone peab vastama A-energiaklassile, tagama hea sisekliima ka suvekuumuses ning olema tulevikus lihtsalt kohandatav. Keldrikorrusele tuli kavandada ka varjend, mis saab igapäevaseks kasutuseks näiteks jõusaali või laoruumidena. Ootus oli muuta ka koolihoov senisest sidusamaks ja rohelisemaks ning kavandada ka 40 jalgratta- ja 40 autokohta ning tagada ohutud liikumisteed jalgsi ja rattaga saabujatele.

260515 Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu ja hooviala arhitektuurivõistluse võitis Kuu OÜ arhitektide ideekavand 3III koht. Ideekavand märgusõnaga “MARAN“, autoriteks Osaühing Kolm Plus Üks arhitektid.

Uus õpilaskodu püstitatakse Kuressaares Vallimaa tänava äärde, kus praegune ühiselamu asub ametikooli põhikompleksi vahetus läheduses. Eesmärk on luua Kuressaare vanalinna äärde kaasaegne, energiasäästlik ja kontekstitundlik hoone, mis arvestab piirkonna ajaloolise miljööga. Kavandatav hoone peab pakkuma 120 majutuskohta, sealhulgas erivajadustega õppuritele mõeldud tube.

260515 Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu ja hooviala arhitektuurivõistluse võitis Kuu OÜ arhitektide ideekavand 4Ergutuspreemia. Ideekavand märgusõnaga “EHA”, autoriteks Osaühing Kolm Plus Üks arhitektid.

Muinsuskaitseamet: Iga hoone on mälestus ja oma väike peatükk Eesti ajaloos

MuinsuskaitseametMe ei saa iial teada täpset tunnet, kuidas oli elada 19. sajandi Tartu puitagulis. Meie ainus võimalus pöördumatult minevikku vajunut veidigi kogeda ja selle kohta teadmisi ammutada on säilitada toonast füüsilist keskkonda, kirjutab muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Kateriin Ambrozevits.

Eks me oleme kõik püüdnud kellelegi edasi anda meenutust mõnest kogemusest ja näinud enda arusaadavaks tegemisega üksjagu vaeva, samal ajal pisut kaheldes, kas endalgi kõik ikka päris õigesti meeles on. Alati jääb justkui midagi puudu, ükski sõna ei ole lõpuni piisav. Meeleline taju on see, mida ei lihtsalt saa üksnes sõnade abil päriselt mõistetavaks teha.

Tõeline ruumikogemus vajab meelelist taju. Seda, kuidas me end ruumis tunneme – siseruumis, linnaruumis, looduses. Meeleline taju koosneb lõhnast, helist, visuaalist, perspektiivist, mastaabist, positsioonist, vaatenurgast, liikumisest, lombis lirtsuvatest saabastest ja külmetavatest sõrmeotstest ja vihmast näol ja tuulest juustes ja teab veel millest. Kahemõõtmeline foto ei saa kunagi edasi anda sama tunnet. Isegi video mitte. Mistahes meediumi kaudu vahendatud kirjeldus on paratamatult filtreeritud läbi subjektiivsuse sõela, mis kannab edasi jutustaja kogemuse pinnalt tähelepanuväärsena esilekerkinud nüansse. Seal on natuke unustatut, pisut liialdusi ja ehk veidi varjatutki.

Kuigi on säilinud reisikirju, kroonikaid, maale, gravüüre ja fotosid, siis me ei saa kunagi päriselt aru saada, mis tunne oli elada 15. sajandil Revali hansalinnas, 18. sajandil Narva barokklinnas või 19. sajandil Tartu puitagulis. Need elamise rütmid, lõhnad ja helid on pöördumatult möödanik ja ainuke, mille tajumise võimaldamise nimel täna veel saab pingutada, on füüsiline ruum. Hooned, tänavad ja haljasalad. Ruumis liikudes tajume, kui kõrged on majad ja kas nende vahelt paistab taevast, kui kitsad on tänavad ja kas sammud kajavad majaseintelt vastu. Kuidas üle kolmemeetriste lagedega majas trepist kolmandale korrusele ronimine võtab hingeldama ka ilma poekotte tassimata ja kaheteistruuduline paksude klaasidega aken laseb tuppa vaid hajusat valgust.

Ruum ei ole kunagi juhuslik ja suvaline. Ruum kannab teavet loomisaegse tehnoloogia, ehitusvõtete, võimaluste, moe ja uskumuste kohta. Tallinna vanalinna kaupmehemajade sissepääsude ees olnud etikukividel kujutati allegooriaid kristlikust õpetusest sümboliseerimaks pererahva väärtusi ja tõekspidamisi – et sa ikka teaksid, et nendega tasub kaupa teha. Aknad koosnesid väikestest ruutudest, sest toonane töötlemise tehnoloogia lihtsalt ei võimaldanud veel luua suuremat klaasilehte. Kivihoone andis tunnistust peremehe jõukusest, aga puitmaja oli palju odavam ehitada, ja näitamaks end paremal järjel olevana, kasutati siis vähemalt kivihoonele omaseid dekoorivõtteid nagu kiviplokke imiteeriv puitlaudis hoonenurkades. Euroopa kõrgklassis armastatud dekoorimotiivide kasutamine näitas teadlikkust kaugel ja võõrkeelses maailmas toimuvast ning peegeldas seeläbi haritust, aga ka jõukust, mis oli eeldus nii sellesama hariduse omandamiseks kui ka moekohase luksuse lubamiseks oma kodu kaunistamisel. Keskajal kujunesid peamised tänavad kiriku, sadama ja turuplatsi vahel, planeeringute ajastul on hoonete paigutust mõjutanud muutused arusaamises kogukondliku läbikäimise ja privaatse ala tasakaalust. Kõigel, millest ruum koosneb, on põhjus.

Ruumi mõtestamise kaudu oskame seepärast teadvustada, seostada ja avastada tööstuse arengut, ajastulisi sotsiaalseid suhteid, hariduse kättesaadavust, poliitilisi valikuid, ideoloogiat, kaubandussidemeid, rahvuslikku eneseteadvust, majanduslikke võimalusi. Ruum sisaldab endas sügavat tähenduslikkust, mis peegeldab ühiskonna arengut. Mitte ükski hoone ei ole kunagi lihtsalt väliskeskkonnast välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hoone, nagu ka tänavad ja pargid, on mälu, tunnismärk, mälestus.

Ruum paratamatult muutub ajas ja mõne arenguhetke külmutamine ei olegi eesmärk omaette. Isegi mitte seal, kus keskkond on hinnatud kultuuriväärtuslikuks – meie muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikel aladel. Ka see ruum võib muutuda, lihtsalt areng peab austama seda, mis on ajahamba puremise kiuste, läbi sõdade ja uuenduste meieni säilinud ning mitte kirjutama üle nende lugusid, kes on seal elanud enne meid.

Mis on see koht, kuhu viiksid oma välismaalt tulnud külalise? Tallinna vanalinn on tõepoolest ainulaadne ja eriline, aga samahästi võiks külalise viia jalutama Sillamäe stalinistlikku linnasüdamesse, Haapsalu suvituskuurorti puitpitsiliste villade vahele, tutvustada Mustamäe vabaplaneeringulist modernismi, Narva ordulinnust, Pärnu KEK-i Kuldset Kodu või Koguva küla Muhu saarel. Igaüks neist on peatükk sellest loost, mis on Eesti toonud tänasesse.

Ent ükski ühiskond ei ole osanud väärtuslikuks pidada oma ajal loodut. Kõik need 19. sajandi tööstusrevolutsiooni järel maalt linna õnne otsima tulnud eestlastest või Tsaari-Venemaalt ümberasunud tehasetöölistele ehitatud väikeste kööktubadega puitkortermajad Tallinnas ja Tartus on olnud omas ajas hädapärased ja odavad. Aga nüüdseks ligikaudu saja-aastaste töölismajadega linnajaod on just viimaste aastakümnetega kujunenud aina hinnatuimateks kesklinnalähedasteks rohelisteks elupiirkondadeks. Veel oskavad vähesed näha kvaliteeti nõukogudeaegsete kolhoosikeskuste autoriarhitektuuris või tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajadest koosnevas rajooniplaneeringus. Meie aja väljakutse on jätta see võimalus järeltulevatele põlvkondadele. See ongi kultuuri edasikandmine läbi aegade, nagu põhiseadus südamele paneb.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Swedbank: Kas on käes aeg osta uus kodu?

SwedbankOlgu tegu päris esimese kodu või investeerimiseks täiendava elupinna ostmisega, on kinnisvara soetamine alati suur samm. Selleks et esialgne elevus hiljem peavaluks ei kujuneks, tasub enne ostuotsuse langetamist rahaasjades inventuur teha.

Euribor hakkas langema juba 2024. aastal ning mullu detsembri alguseks jõudis see 2,1 protsendi tasemele. Selline muutus elavdas turgu ning Eesti Panga andmeil võeti möödunud aasta esimese kümne kuu jooksul eluasemelaene veerandi võrra rohkem kui sellele eelnenud aasta samal perioodil.

Enne kui lasta end madalamast euriborist ja maksuküüru kaotamisest kaasa haarata, tuleb üle vaadata isiklikud rahaasjad. Oma kohustusi ja võimalusi analüüsides selgub, kas praegu on piisavalt võimekust osta esimene kodu, soetada lisakinnisvara või võtta ette koduvahetus. Ülevaate oma tuludest, kuludest ja kohustustest saad internetipangast, kus on võimalik vajalik info välja filtreerida.

Selleks et saada esialgne aimdus summast, mida kodu ostmiseks saab laenuks võtta, on pankadel laenukalkulaatorid. Alati tasub pangaga üle rääkida, et saada laenuvõimekuse kohta täpsem sissevaade. Maksimaalsest võimalikust laenusummast on olulisem see, kui palju ollakse valmis igakuiselt laenumakseks kulutama nii, et elukvaliteet säilib või paraneb.

Pank hindab võimekust ja vara, mitte elukorraldust

Kodulaenu otsus kujuneb eelkõige sissetuleku, maksekäitumise ja ostetava vara põhjal. 2025. aastal Swedbanki välja antud kodulaenudest võeti 43 protsenti koos kaastaotlejaga. Sealjuures korteri ostsid koos 35 protsenti ja maja 64 protsenti laenuvõtjatest.

Kui laen võetakse koos, on oluline mõista, et mõlemad laenusaajad vastutavad kogu laenusumma tagasimaksmise eest solidaarselt, vastutus ei jagune automaatselt pooleks. Enne lepingu sõlmimist tasub läbi mõelda kõikvõimalikud elumuutused, näiteks sissetuleku ootamatu vähenemine või ühiste plaanide muutumine.

Koduostja jaoks on kõige olulisem hinnata realistlikult oma võimekust laenulepingut täita ning rääkida selgeks ja fikseerida omavahelised kokkulepped kirjalikult. Kui need on paigas, loob see hea eelduse, et laenukohustustega tullakse toime ka elus ette tulevate ootamatustega ja majandustsüklite muutudes.

Mida pakub kinnisvaraturg?

Oma sissetulekuid, väljaminekuid ja laenuvõimekust analüüsides mõtled läbi kaks peamist aspekti: kas ja kui palju on omafinantseeringuks raha ning kui palju on pank valmis laenu andma ja kui palju oled nõus võtma.

Nende kahe vastuse pinnalt saab selgeks, mis hinnaklassis kinnisvara tasuks vaatama hakata. Kinnisvarapakkumisi leiab portaalist KV.ee ja kinnisvara24.ee, kuid kindla sooviga ostja saab abi, kui pöördub mõne kinnisvarabüroo maakleri poole, sest neil võib olla pakkumisi, mis portaali pole veel jõudnud.

Kuna turg on elavnenud ja võrreldes 2024. aastaga on kvartal kvartali järel tasapisi kasvanud ka tehingute arv, siis on hinnatrend liikunud samuti tõusvas joones. Sellest ei maksa aga heituda, sest pakkumisi on palju ning müüjatel võib olla hinna asjus läbirääkimisteks ruumi.

Kas laenutingimused on muutunud ja taotleda lihtne?

Pangad lähtuvad laenu väljastades vastutustundliku laenamise põhimõttest. Oluline on, et laenuvõtja sissetulek on jätkusuutlik ja võetav laen talle pikaajaliselt jõukohane. Laenuvõtja maksevõimet hinnatakse vähemalt 6-protsendist intressimäära arvestades ning eeldusel, et igakuisteks kohustusteks võib kuluda kuni pool sissetulekust. Samas kujundavad laenuvõtjad võimaliku laenusumma sageli just oma elustiili ja tarbimisharjumuste põhjal.

Tänapäeval on laenu taotleda lihtsam kui kunagi varem: taotlus tehakse internetipangas, nõustatakse telefoni või video teel, laenuleping allkirjastatakse internetipangas digitaalselt ning notaritoimingud saab teha kaugtõestamise teel. Emotsionaalselt kõige raskemaks võib osutuda sobiva kinnisvara leidmine või mitme seast valimine.

260515 Kas on käes aeg osta uus kodu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

LHV: Rotermann City valmistab ette võlakirjaemissiooni

LHV PankTallinna südalinnas asuv Rotermanni kvartal on üks linna tuntumaid näiteid sellest, kuidas ajaloolisest tööstuspärandist saab kujuneda kaasaegne ja elav linnaruum. Kunagisest veskite, ladude ja tööstushoonete piirkonnast on saanud kvartal, kus kohtuvad arhitektuur, äri, kaubandus, teenused, restoranid ja linnalik elukeskkond.

Rotermann paikneb Tallinna vanalinna, südalinna ja sadamaala vahelises loomulikus sõlmpunktis. Kvartali asukoht annab sellele erilise rolli Tallinna linnaruumi arengus: tegemist on ühenduslüli ja sihtkohaga, kus liiguvad nii kohalikud elanikud, kontoritöötajad, külastajad kui ka linna saabuvad turistid. 2025. aastal külastati Rotermanni kvartalit ligikaudu 10 miljonit korda ning igapäevaselt toimetab piirkonnas tööalaselt umbes 3500 inimest.

Rotermanni kvartali arendamise taga on Urmas Sõõrumaa pikaajaline nägemus Tallinna südalinna ja sadamaala terviklikust arengust. Sõõrumaa on kirjeldanud Rotermanni kvartalit kui unikaalset südalinna piirkonda, mida eristab tugev identiteet, ajaloolise pärandi ja kaasaegse linnaruumi tasakaal, kvaliteetne arhitektuur ning läbimõeldud avalik ruum.

Rotermanni kvartal on osa laiemast Golden Line’i kinnisvaraportfellist, kuhu kuuluvad lisaks Rotermannile ka südalinna ja sadamaala arendused nagu Artius, Talsinki, Golden Gate, La Marina ja Merekindlus. Koos kujundavad need Tallinna südalinna ja mereäärset ala ühtsemaks, rahvusvahelise mõõtmega linnaruumiks.

Mis ettevõte on Rotermann City OÜ?

Rotermann City OÜ on Rotermanni kvartali omanikettevõte ja operaator, kelle põhitegevuseks on enda kinnisvara üürimine ja haldamine. Ettevõtte portfelli kuuluvad A-klassi kaubandus-, teenindus- ja büroopinnad Tallinna ühes eristuvamas linnaruumi tervikus.

Rotermann City OÜ kuulub Perekond Sõõrumaa OÜ-le, mille 100% omanik on Urmas Sõõrumaa. Ettevõtte 2025. aasta aruande kohaselt ulatus üüriportfell aasta lõpus ligi 48 000 ruutmeetrini ning kinnisvarainvesteeringute väärtus 184,7 miljoni euroni. 2025. aastal teenis ettevõte 9,3 miljonit eurot müügitulu.

Kavatsus emiteerida võlakirju

Rotermann City OÜ teatas, et valmistab koostöös LHV Pangaga ette võlakirjaemissiooni. Emissiooni kavandatakse 2026. aasta teise kvartalisse ning ettevõtte plaan on viia võlakirjad kauplemisele Nasdaq First North turule. Kavatsuse teate avaldamise hetkel ei ole võlakirjaemissiooni täpne struktuur, maht, intressimäär, tähtaeg ega muud tingimused veel avalikustatud. Need avaldatakse enne võimalikku märkimisperioodi.

Rotermann City juhatuse liikme Kaarel Loigu sõnul näeb ettevõte Tallinna südalinnas jätkuvalt suurt arenguperspektiivi ning soovib mitmekesistada kapitalistruktuuri, et jätkata piirkonna terviklikku arendamist.

„Rotermanni kvartal on läbi aastate põiminud ajaloolise südalinna modernse linnaruumiga. Siinse kinnisvara väärtus on ajas märgatavalt kasvanud ja üüripindade nõudlus on olnud stabiilselt kõrge. See annab tugeva aluse Rotermanni jätkuvaks edulooks. Kasutame võlakirju ettevõtte kapitalistruktuuri strateegiliseks arendamiseks, kaasame investoreid tugevasse kogukonda ja võimaldame kogukonna liikmetel ise panustada piirkonna arengusse,“ ütles Loigu.

LHV võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse hinnangul on investorid oodanud turule tugevaid ja tuntud emitente, kelle äritegevus toetub stabiilsele rahavoole ja kvaliteetsele varabaasile. Tema sõnul on Rotermann City tugevuseks hea kapitaliseeritus, tugev turupositsioon ning Tallinna südalinnas selgelt eristuv ja unikaalne kontseptsioon, mille atraktiivsust kinnitavad ka kõrged külastusnumbrid.

Kavatsuse teade tähendab, et Rotermann City OÜ valmistab ette võimalikku võlakirjaemissiooni. Tegemist ei ole võlakirjade pakkumise, müügi ega kutsega investeerida. Võimaliku pakkumise tingimused, pakkumisdokumendid ja muu asjakohane teave avaldatakse eraldi kooskõlas kohalduvate õigusaktidega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistikaamet: Töötuse määr oli esimeses kvartalis 7,1%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 68% ja tööjõus osalemise määr 73,2%. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tööturu näitajad paranesid, kuid eelnevale kvartalile jäid alla.

Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg esimeses kvartalis üheski suunas järske muutumise märke. „Töötuid oli esimeses kvartalis 52 200, mida oli 5100 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis. Samas jääb see arv tublisti alla eelmise aasta esimese kvartali väga kõrgele näitajale,“ kommenteeris Vassiljeva.

Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Esimese kvartali töötuse määr 7,1% oli 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmise aasta viimases, kuid 1,5 protsendipunkti võrra madalam kui mullu esimeses kvartalis.

Hõivatute arv teenuste sektoris vähenes

Tööga hõivatuid oli esimeses kvartalis 686 300, mida oli eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes 2300 inimese võrra vähem, samas 4700 võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal. „Tööhõive määr (68%), mis näitab tööga hõivatute osatähtsust, oli samamoodi eelmise aasta viimasest kvartalist madalam, kuid 2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes kõrgem,“ tõi analüütik välja.

Hõivatute, sh palgatöötajate arv vähenes teenuste sektoris jätkuvalt nõrga sisenõudluse tõttu nii aasta kui ka eelmise kvartali võrdluses. Hõive suurenes aga tööstuse ja ehituse sektoris.

Piirkondlikult suurenes tööhõive nii aasta kui ka eelneva kvartali võrdluses Harjumaal ja Tallinnas ning vähenes Ida-Virumaal ja Lõuna-Eesti maakondades. Kesk-Eestis eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes tööhõive vähenes, kvartal varasemaga võrreldes aga suurenes, Lääne-Eestis oli olukord aga vastupidine. Töötuse määr oli kõige madalam Harjumaal (v.a Tallinn) ja Lõuna-Eestis (mõlemas 5,7%). Kesk-Eestis oli töötuse määr sama, mis Eestis keskmiselt (7,1%), Tallinnas aga 7,7% ja Ida-Virumaal 11,6%.

Noorte tööhõive määr oli viimase 15 aasta madalaim

„Kui üldiselt tööealiste inimeste arv 2026. aastal võrreldes 2025. aastaga vähenes, siis 15–24-aastaste noorte vanuserühm oli üks väheseid, kus see 3700 võrra suurenes,“ tõi analüütik välja. Noori oli esimeses kvartalis kokku 146 700, neist töötas 41 900 ja töötuid oli 12 400.

Noorte tööhõive määr oli 28,6% ja see langes nii eelmise aasta esimese kui ka viimase kvartaliga võrreldes, nende töötuse määr oli tänavu esimeses kvartalis 22,8%. „Noorte esimese kvartali tööhõive määr oli viimati nii madal 2011. aastal ja töötuse määrgi pikaaegsest keskmisest kõrgem,“ ütles Vassiljeva ja põhjendas, et see on seotud noorte töötamisega peamiselt teenuste sektoris, kus hõive tervikuna vähenes. Ühtlasi on viimastel kvartalitel vähenenud ka noorte majanduslik aktiivsus. „Nende tööjõus osalemise määr, mis tavapäraselt on ulatunud üle 40%, jääb teist kvartalit järjest sellele alla ja oli tänavu esimeses kvartalis 37%,“ kommenteeris analüütik.

„Majanduslikult mitteaktiivsete arv kõigis vanuserühmades kokku vähenes esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga, kuid see tuli pigem tööealise rahvastiku üldise vähenemise arvelt,“ selgitas Vassiljeva. Tööjõus osalemise määr oli 73,2% ja see näitab, kui suur hulk elanikkonnast kuulub tööjõu hulka, st kas inimene töötab või tahaks töötada ja otsib tööd. Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes oli tööjõus osalemise määr 0,5 protsendipunkti suurem, kuid esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsendipunkti väiksem.

260515 Töötuse määr oli esimeses kvartalis 7,1%

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on neil lisaks sarnasustele ka erinevusi.
Loe täpsemalt, mida näitavad statistikaameti ja mida töötukassa andmed.

Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.

Andmed on avaldatud 15.05 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Mustamäele kerkib uus süda – 15 miljoni eurone tervisemaja jõudis sarikapeoni

260515 Mustamäele kerkib uus süda – 15 miljoni eurone tervisemaja jõudis sarikapeoni 1Neljapäeval, 14. mail peeti Mustamäel Tammsaare Tervisemaja sarikapidu, millega tähistati hoone täiskõrguse saavutamist.

Mustamäe Keskuse kõrvale kerkiv ligi 15 miljoni euro suurune investeering muudab lähiaastatel oluliselt kogu piirkonna ilmet ning loob Mustamäele uue tõmbekeskuse. Tegemist on olulise osaga enam kui 55 000 m² suurusest Mustamäe Süda kvartalist, kuhu lisaks Tammsaare Tervisemajale rajatakse ka 24-korruseline eluhoone Manhattan ning mahukas parkimishoone.

Nii tervisemaja kui tornelamu ühendatakse vahetult Mustamäe Keskusega ning koos uute elu- ja äripindadega kujuneb sellest Eesti esimene kaubanduskeskuse juurde rajatav terviklik mixed-use äri- ja elukvartal. Arendajate sõnul saab piirkonnast uus loomulik kohtumispaik ja teenuskeskus enam kui 100 000 inimesele.

„Mustamäe puhul on aastaid olnud keeruline öelda, kus täpselt asub selle linnaosa süda. Täna näeme selgelt, et see hakkab kujunema just siia. Tammsaare Tervisemaja ja kogu Mustamäe Süda kvartal loovad piirkonda uue keskuse, kus terviseteenused, igapäevaelu, kaubandus ja kaasaegne linnakeskkond moodustavad ühe terviku. Me ei ehita lihtsalt uut hoonet, vaid aitame kujundada uut linnaruumi ja uut identiteeti kogu Mustamäele,“ ütles Scandium Kinnisvara partner ja üks asutajatest Kalle Aron.

„Sarikapeoni jõudmine on suur samm kogu projekti valmimisel ning tunnustus kõigile ehitajatele ja partneritele, kes on keeruka ja mahuka objekti plaanipärasele edenemisele kaasa aidanud. Meil on hea meel olla osa projektist, mis loob Mustamäele täiesti uue kvaliteediga linnaruumi ja teenuskeskkonna,“ ütles Eventus Ehituse ehitusosakonna juht Rivo Bonder.

Rajatav Tammsaare Tervisemaja koondab ühe katuse alla hulganisti terviseteenuseid, pakkudes kolme linnaosa piiril mugavat ja terviklikku raviteekonda. Huvi uue tervisemaja vastu on olnud suur juba ehituse ajal – tänaseks on broneeritud üle 50% äripindadest. Liitunute seas on SYNLAB, Estendo eriarstid, Invaru, Nordoptika, hambaravi, mitmed perearstinimistud, reformer pilatese stuudio, taastusravikliinikud jpt.

Tammsaare Tervisemaja valmib 2026. aastal, kogu kvartal 2027. aastal.

260515 Mustamäele kerkib uus süda – 15 miljoni eurone tervisemaja jõudis sarikapeoni 2

260515 Mustamäele kerkib uus süda – 15 miljoni eurone tervisemaja jõudis sarikapeoni 3

Fotod: Magnus Heinmets

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE kinnisvara-podcast: Alternatiivse finantseerimise sektor

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 138. osa külaline on Estateguru tegevjuht Daniil Aal. Saadet juhib ning küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Seekordne vestlus keskendub kinnisvara alternatiivse finantseerimise maailmale, selle arengutele ning rollile tänasel turul.

Daniil Aal selgitab oma töist tausta ning avab Estateguru olemust ja positsiooni Baltikumi kinnisvaraturul. Analüüsime, kes on peamised osapooled kinnisvaraga tagatud laenude valdkonnas ning kuidas ühisrahastus konkureerib traditsiooniliste pankadega.

Võtame teemaks ühisrahastuse sihtkliendid ja erinevad projektitüübid. Daniil Aal kirjeldab, milline on mõistlik kapitalistruktuur arendusprojektides ning milliseid finantseerimisvõimalusi pakub alternatiivne rahastus väikeettevõtjatele ja üüriinvestoritele.

Arutame finantseerimislahenduste kiirust, paindlikkust ning intressimäärade kujunemise aluseid. Vaatleme investori perspektiivi, puudutades oodatavat tootlust, stabiilsust ja riskide maandamist. Samuti toome paralleele ühisrahastuse ning võlakirjaturu vahel.

Saate lõpuosas annab Daniil Aal kuulajatele ja vaatajatele kaasa oma praktilised soovitused ning tähelepanekud turu hetkeseisu kohta. Saame teada, millele peaksid nii laenuvõtjad kui ka investorid oma otsuste tegemisel keskenduma.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Volta SKAI OÜ arendusprojekti edenemise aruanne seisuga 15. mai 2026

Volta SKAIVõlakirjad

Volta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti; Volta SKAI) võlakirjad on 30 miljoni euro suurune tagatud võlakirjaprogramm Volta SKAI arenduse esimese torni finantseerimiseks.

2025. aasta II poolaastal viidi programmist läbi kaks esimest seeriat kogumahus 12 miljonit eurot ning 2026. aasta märtsis viidi läbi III seeria mahus 5 miljonit eurot.

Võlakirjade nominaalväärtus on 1000 eurot ning kupongiintressimäär 10%. Intressi makstakse kvartaalselt: 1. aprillil, 1. juulil, 1. septembril ja 1. jaanuaril. Võlakirjade tagasimakse lõpptähtaeg on 1. oktoober 2027. Volta SKAI võlakirjad on 2025. aasta detsembrist kaubeldavad Nasdaq Balti börside turul First North. Võlakirjade täpsemad tingimused ja lisateave on kättesaadav investor.endover.ee.

Ülevaade müügiprotsessist

Müügikommunikatsiooni seisukohast on esimese torni müük jõudnud avaliku müügi faasi. Klientide huvi projekti vastu on aktiivne. Vaatamata mõnevõrra pikenenud ostuotsustusprotsessile liigub Volta SKAI müük võrreldavate projektidega samas tempos. Volta SKAI esimese torni hinnakiri on kättesaadav ettevõtte veebilehel voltaskai.endover.ee.

Vastavalt varasemale plaanile on Volta SKAI projekti tutvustatud turuosalistele, laiendatud huviliste/ostupotentsiaaliga kontaktide ringi ning alustatud koostööd maaklerbüroodega. Samuti on viidud läbi mitmeid investorüritusi ning kliendipäevi jõudmaks laiema sihtgrupini.

2026. aasta alguses avati spetsiaalne müügisalong Volta SKAI projekti aktiivseks esitlemiseks. Lisaks valmistati ette teise torni mitteavalikku eelmüüki ning kommunikatsiooni erinevatele sihtgruppidele. Teise torni mitteavaliku eelmüügiga alustati 2026. aasta märtsis. Teise torni eelmüügi kommunikatsioon on toonud ootuspärase huvi ning tehingud.

Aruande avaldamise kuupäeva seisuga on esimeses tornis müüdavast kogupinnast 1128 m² ehk ca 15% kaetud võlaõiguslike müügilepingutega. Teise torni müüdavast pinnast on müüdud 175 m² ehk ca 4%.

Tehingud hõlmavad nii väiksemaid investeerimiskortereid kui ka suuremaid koduks mõeldud kortereid, mis näitab, et toode kõnetab laia sihtgruppi. Projekti prognoositav müügiperiood on 5 aastat.

Edasi on plaanis jätkata eeltoodud müügitegevuste ning sisuloomepõhise turundusega.

Ülevaade ehitusest

2025. aasta II poolaastal toimus ehitusprojektide koostamine ning objekti ettevalmistamine ehitustegevuseks. 2025. aasta novembri lõpus algasid kaevetööd, mis tähistas ehitustegevuse algust.

2026. aasta I poolaasta tegevusplaanis seatud eesmärgid on täidetud. Teostatud on süvendikaeve ja vaiatööd, rajatud keldri maa-alused konstruktsioonid ning valmis ehitatud -2 ja -1 korruse monoliitsed konstruktsioonid. Samuti on rajatud 1. – 2. korruse monoliitsed ja monteeritavad konstruktsioonid. Vaatamata keerulistele talvistele ilmastikuoludele ja suurtele külmakraadidele kulgesid ehitustööd vastavalt planeeritud ajagraafikule.

2026. aasta II poolaasta tegevusplaan on järgmine:

  • 4.– 12. korruse monoliitsete ja monteeritavate konstruktsioonide rajamise jätkamine,
  • hoone karbi ehitustööde jätkamine ja ilmastikukindluse saavutamine vastavalt ehitusgraafikule,
  • paralleelselt hoone eriosade töödega alustamine,
  • siseviimistlustööde etapiviisiline alustamine vastavalt valmivatele korrustele ja tööfrontidele.

15. mail 2026 sõlmis Volta Skai OÜ Metropoli Ehitusega leppe B torni projekteerimiseks ja ehitamiseks, kogu maksumusega 17,7 mln eurot, millele lisandub käibemaks. Teise kõrghoone arenduse algfaasi rahastatakse seotud osapoolte allutatud laenude kaudu ning see ei mõjuta Volta SKAI esimese torni ehitusgraafikut, finantseerimist ega projekti kulgu.

Arendusprojekti edenemise kokkuvõte, sh ajakava ja graafik, müük, tehtud tööd, kulud ja prognoosid

Projekt püsib eelarves ning kulud on kooskõlas planeerituga. Ehitustempo on seni olnud prognoositust kiirem, mistõttu hoone valmimine võib toimuda esialgsest ehitusgraafikust varem.

Volta_SKAI_edenemisaruanne_2026_EST

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.04.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis aprillis tänavuse aasta suurima puhaskasumi 242 tuhat eurot. Aasta esimese nelja kuuga on fond teeninud puhaskasumit 703 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 1,15 miljonit eurot). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli aprilli lõpus 12,04 eurot, kasvades kuuga 0,8%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ anti aprillis klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) üks valminud ridamaja osa ning kliendid broneerisid kolm ridamaja osa. Kuulõpu seisuga on klientide poolt broneerimata veel viis ridamaja osa. Hetke prognoosi alusel võiks arenduses valminud ridamajade müük jõuda lõpule eeloleval sügisel. Aprillis teenis arendusettevõte 62 tuhat eurot kasumit. Kuivõrd EfTEN United Property Fund hindab kõiki omakapitaliinvesteeringuid õiglases väärtuses, on Uus-Järveküla arendusprojekti aprillis teenitud kasum fondi bilansis kajastatud eelnevatel perioodidel.

Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, milles EfTEN United Property Fund omab 36,5% ja mis on fondi suurim investeering, teenis aprillis tegevusajaloo suurima kinnisvara ümberhindluste eelse kasumi – 260 tuhat eurot. Aasta esimese nelja kuuga on fond teeninud puhaskasumit 987 tuhat eurot (eelmise aasta samal ajal 899 tuhat eurot).

Mai alguses teavitas EfTEN United Property Fund tänavuse aasta esimesest tulu väljamaksest. Investoritele makstakse 4. juunil 2026. aastal 1,06 miljonit eurot, ehk ligikaudu 4,4% fondi turukapitalisatsioonist. Väljamakse ei sisalda Invego Uus-Järveküla arendusettevõtte kasumit, mille fond plaanib suures osas välja maksta aasta teisel poolel.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_042026

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Merko: Ehitusleping sündmuskeskuse rajamiseks Tallinnas

Merko14. mail 2026 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja AS Krulli Kvartal ehituslepingu sündmuskeskuse rajamiseks Tallinnas aadressil Krulli 4d.

Leping hõlmab Krulli kvartali ajaloolise tööstushoone restaureerimist ja ümberehitust multifunktsionaalseks sündmuskeskuseks. Kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega valmiva hoone brutopind on ca 2100 ruutmeetrit.

Tööd teostatakse avatud arvete põhimõttel. Lepingu eeldatav maksumus on ligikaudu 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd valmivad 2027. aasta septembris.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on tunnustatud Eesti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark