Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eesti Pank: Uuring: Eesti leibkondade jõukus on aastatega kasvanud

20.05.2026 Tairi Rõõm

Eesti Panga ja statistikaameti värskelt valminud põhjaliku uuringu kohaselt suurenes aastatel 2021–2024 keskmise Eesti pere netovara vahepeal aset leidnud kiiret hinnakasvu arvesse võttes reaalväärtuses 16%. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. Vähenenud on perede laenukoormus ja sellega koos ka finantsiline haavatavus.

Eestis on leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) praeguseks läbi viidud neljal korral: aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024. Tegu on väga mahuka uuringuga, mida tehakse üle euroala ja seetõttu võtab tulemuste analüüs ja avaldamine aega. Nendest uuringutest on pikema trendina näha, et Eesti perede jõukus on aastate jooksul märgatavalt kasvanud. Kui 2013. aastal oli keskmiselt jõukal leibkonnal ehk mediaanleibkonnal (pooltel peredel on rohkem vara ja pooltel peredel vähem) netovara 43 300 eurot, siis 2024. aastaks oli see väärtus suurenenud 103 300 euroni. Netovara leitakse, lahutades varade kogumahust kohustuste summa.

Viimase kahe uuringulaine vahelisel ajal ehk 2021.–2024. aastal suurenes netovara mediaan 56%. See oli nominaalkasv, ent 2021.–2022. aastat iseloomustas kiire hinnakasv. Hinnatase on alates 2021. aastast eelmise kümnendiga võrreldes märgatavalt rohkem kerkinud. Tarbijahindade kasvu arvesse võttes suurenes netovara mediaan 2021.–2024. aastal reaalväärtuses 16%.

Koos Eesti perede jõukuse kasvuga on muutunud meie varade struktuur, mis sarnaneb nüüd rohkem euroala keskmisega. Esmalt on meil suurenenud finantsvarade osakaal: see kasvas alates 2013. aastast ehk 11 aastaga 10%-lt 20%-le. Teiseks on perede finantsvarad rohkem hajutatud ning julgemalt investeeritakse riskantsematesse finantsvaradesse, nagu aktsiad, investeerimisfondide osakud jmt, millelt on pikas vaates võimalik teenida suuremat tulu, kui raha pangahoiusel hoides. Kui varasematel aastatel moodustasid ligikaudu 70% finantsvaradest pangahoiused, siis 2021.–2024. aastal riskantsemate finantsvarade osakaal varades kasvas ja hoiuste osakaal kahanes 40%ni.

Eesti leibkondade laenukoormus on uuringu andmetel euroala keskmisest väiksem, seda nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes. Viimase kahe uuringulaine vahelisel perioodil laenukoormus vähenes. 2024. aastal moodustas keskmise laenukoormusega pere laenujääk 11% vara väärtusest ja laenumakse 7% kuisest brutosissetulekust. Laenukoormuse vähenemist nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes põhjustas peamiselt kiire tarbijahindade kasv – kuna nominaalne laenujääk kasvas aeglasemalt kui tarbijahinnad, siis reaalses väärtuses laenumahud vähenesid ning see alandas ka perede laenukoormuse taset sissetulekute ja varade suhtes.

Eesti perede laenukoormus on euroala keskmisest väiksem. Kui võrrelda aga likviidsete varade suhet Eesti ja euroala sissetulekuga, siis meil on see suhtarv euroala keskmisega võrreldes väiksem. Keskmisel Eesti perel ehk mediaanleibkonnal on likviidseid rahalisi vahendeid umbes kahe kuu brutotulu suuruses summas. Euroalal keskmiselt on peredel likviidset vara rohkem, umbes kolme kuu sissetuleku ulatuses.

Neid leibkondi, kellel oli pankadest raske laenu saada või kes ei saanud üldse laenu, oli Eestis 2024. aastal 8% elanikkonnast. Krediidipiiranguga leibkondade osakaal on 2013. aastast saadik püsinud enam-vähem ühesugune, kuigi laenunõudlus on kasvanud. Pangast laenu taotlenud perede osakaal on suurenenud 19%-lt 2013. aastal 31%ni 2024. aastal.

Varalist ebavõrdsust mõõtev netovara Gini koefitsient on Eestis olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilne. Gini koefitsient varieerub nullist üheni, kusjuures null tähistab täielikku võrdsust ja üks täielikku ebavõrdsust. Viimase, 2024. aasta uuringu kohaselt oli netovara Gini koefitsiendi väärtus Eestis 0,66, mis on sarnane euroala riikide keskmisega. Eri tüüpi varasid eraldi vaadates on aga suured erinevused selles, kui ebavõrdselt nad jaotunud on. Kõige võrdsemalt oli jaotunud peamise eluaseme väärtus, mille Gini koefitsient oli 0,47. Kõige ebavõrdsemalt olid seevastu jaotunud ettevõtlusvarad, mille Gini koefitsient oli 0,91.

Fakte leibkondade varade ja kohustuste kohta:

Peamine elukoht on Eesti perede kõige hinnalisem vara ning kodu omamine on meil sagedasem kui euroala riikides keskmiselt
Ligikaudu viiendiku reaalvaradest moodustavad ettevõtete varad, mille töös leibkonnaliikmed osalevad. See osakaal on Eestis euroala riikide võrdluses kõige suurem
Leibkondade laenude mahust moodustavad kinnisvaralaenud valdava osa, umbes 87%

Eesti Pank viis koostöös statistikaametiga 2024. aastal läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS). Selle peamine eesmärk oli koguda andmeid perede varade ja kohustuste kohta ning saada ülevaade netovara (varad miinus kohustused) suurusest, selle jaotumisest ja leibkondade finantsilisest haavatavusest. Sarnaseid uuringuid on praeguseks korraldatud Eestis neljal korral, aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024.

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the first quarter of 2026

20.05.2026 Adaur.ee

The main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 31.03.2026, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

Condensed statement of financial position as of 31 March 2026 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for first quarter of 2026 of AS Trigon Property Development is 23,679 euros and the earnings per share is 0.00526 EUR.

As of 31 March 2026 the assets of AS Trigon Property Development were 1,736,946 euros. The equity of the company was 1,731,588 euros, corresponding to 99.69 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR	31.03.2026	31.12.2025
Cash and cash equivalents	161,295	227,911
Trade and other receivables	13,151	14,245
Inventories	1,562,500	1,562,500
Total current assets	1,736,946	1,804,656
TOTAL ASSETS	1,736,946	1,804,656
Trade and other payables	5,358	45,441
Total current liabilities	5,358	45,441
Total liabilities	5,358	45,441
Share capital at book value	449,906	449,906
Share premium	226,056	226,056
Statutory reserve capital	287,542	287,542
Retained earnings	768,084	791,763
Total equity	1,731,588	1,755,267
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	1,736,946	1,804,656

Condensed statement of comprehensive income

EUR	I Q 2026	I Q 2025
Administrative and general expenses	-24,980	-24,855
Operating loss	-24,980	-24,855
Financial income	1,301	3,446
NET LOSS FOR THE PERIOD	-23,679	-21,409
TOTAL COMPREHENSIVE LOSS FOR THE PERIOD	-23,679	-21,409

2026 I Q interim ENG

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Swedbank: From tailwinds to headwinds

20.05.2026 Adaur.ee

Market activity was slightly lower than in recent quarters, but remains relatively high
Housing affordability will gradually decline this year as borrowing costs increase

The housing affordability story among Baltic capitals varies. The recent reform in personal income tax in Estonia had a material impact on household net incomes in Tallinn, pushing affordability in the first quarter of 2026 higher compared with both the end of 2025 and a year ago. In Vilnius, booming housing demand has led to double-digit apartment price growth that is outpacing wage growth, causing affordability to fall below 2025 levels. In between these stories lies Riga, with comparatively weaker wage growth that did not manage to exceed apartment-price growth over the preceding quarter, leading to a slight decline in affordability.

Despite these diverging developments across capitals, the broader outlook is becoming less favourable for housing affordability. In our latest Swedbank Economic Outlook, we forecast two rate hikes from the European Central Bank (ECB), while the markets are currently pricing in 3 hikes. This will increase borrowing costs, though not to the extent seen during the previous monetary-tightening cycle. Furthermore, this tightening is expected to be short-lived, with rates forecast to decline again in 2027. Weaker economic prospects and higher inflation are likely to weigh on consumer confidence. All things considered, housing affordability in Riga and Vilnius likely peaked in late 2025, while in Tallinn the peak is expected to occur in the first half of this year.

Read full analysis here

Hepsor: Resolutions of the annual general meeting of Hepsor AS

20.05.2026 Adaur.ee

The annual general meeting of shareholders of Hepsor AS (registry code 12099216, address Järvevana 7b, 10112 Tallinn) was held on Wednesday, 20 May 2026 at 11:00 in the conference centre of Mövenpick Hotel Tallinn at Lembitu tn 12, Tallinn.

The notice of convening the ordinary general meeting of shareholders was published on 29 April 2026 in the newspaper Postimees and on 27 April 2026 as a stock exchange news through the information system of Nasdaq Tallinn Stock Exchange. Therefore, the meeting was duly convened.

The list of shareholders eligible to participate at the ordinary general meeting of shareholders was fixed 7 days before holding the meeting, i.e. on 13 May 2026 at the end of the working day of the settlement system of Nasdaq CSD SE.

As at the date of fixing the list of shareholders, Hepsor AS has altogether 8302 shareholders who hold altogether 3,912,522 shares.

The ordinary general meeting of shareholders was eligible to adopt resolutions due to the fact that 22 shareholders participated at the meeting whose shares represent 3,079,463 votes, i.e. 78,71% of all the votes represented by the shares of Hepsor AS, including 3 shareholders who chose to use the opportunity to vote before the meeting and whose shares represent 1,026,161 votes.

The general meeting of shareholder of Hepsor AS adopted the following resolutions:

Approval of the 2025 annual report

It was decided to approve the 2025 annual report of Hepsor AS in the form as submitted to the general meeting.

Distribution of profit

It was decided to distribute profit as follows – retained earnings from previous periods is EUR 7,257 thousand. The net profit for the 2025 financial year is EUR 399 thousand. Therefore, the total distributable profit is EUR 7,656 thousand. It was decided to distribute the profit as follows:

to pay a dividend of EUR 0.27 per share, i.e. to distribute the profit in the amount of EUR 1,056 thousand as dividends to shareholders;
to leave the remaining retained earnings in the amount of EUR 6,600 thousand undistributed.

The record date for shareholders entitled to dividends is 12.06.2026 at the end of the Nasdaq CSD Estonian settlement system business day. Accordingly, the ex-date is 11.06.2026. Dividends will be paid to shareholders on 19.06.2026 by transfer to the shareholder’s bank account.

Approval of transaction

It was decided to approve the transactions arising from the HEPSOR PHX5 OÜ shareholders’ agreement entered into on 18.12.2025 between HEPSOR PHX5 OÜ, Hepsor AS and AS Phoenix Land.

Appointment of auditor

It was decided to appoint Grant Thornton Baltic OÜ (registry code 10384467) as the auditor of Hepsor AS for the audit of the annual reports for the financial years 2026 and 2027. It was decided to determine the auditor’s remuneration in accordance with the agreement to be entered into with the auditor, and the management board of Hepsor AS was authorised to enter into such agreement.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

1Partner investeerib 8 miljonit eurot Kiili Keskuse Kodude elurajooni arendusse

19.05.2026 Adaur.ee

1Partner investeerib 8 miljonit eurot Kiili Keskuse Kodude arendusse, kuhu kolme kortermajja rajatakse kokku 45 kahe- kuni viietoalist korterit. Esimesed arhitektide Martin Aunini ja Marti Kahu kavandatud kodud valmivad 2027 aasta lõpuks.

1Partner Kinnisvara juhi Tanel Tarumi sõnul otsivad inimesed üha enam kodu, mis ühendaks rahulikuma elukeskkonna ja hea ühenduse pealinnaga. “Mõistlikud, tänasele ostujõule vastavad hinnad ja mõnus väikelinna atmosfäär muudavad Kiili Keskuse Kodud eriti atraktiivseks just noortele peredele ja kõigile teistele, kes väärtustavad kvaliteetset elukeskkonda, turvalisust ja rohelust,” rõhutab Kiili tugevusi Tanel Tarum,

Tarumi sõnul on Kiili piirkond üks Harjumaa kiiremini arenevaid ning selle suurteks eelisteks on tugev kogukond ja hea taristu. “Kõik igapäevaeluks vajalik, nagu kool, lasteaed, kauplus ja sportimisvõimalused on siin samas kodu kõrval. Samal ajal on ka Tallinn mugavalt ja kiiresti ligipääsetav nii tänu heale ühistranspordile kui teedevõrgule,” selgitab Tarum.

Arendusse rajatakse kolm kauni ja kaasaegse arhitektuuriga A-energiaklassiga kortermaja, kus rõhk on energiatõhusatel lahendustel, funktsionaalsetel planeeringutel ning peresõbralikul elukeskkonnal. Esimeses etapis valmib kaks 3-korruselist hoonet, kuhu tuleb kokku 30 uut kodu. Korterite suurused jäävad vahemikku 40–100 ruutmeetrit ning kõikide kodude juurde kuulub privaatne rõdu või terrass ning vaatamata vähestele korrustele on siiski igas majas ka lift. Kodud varustatakse tänapäevaste tehniliste lahendustega, mis tagavad madalad kõrvalkulud ja kvaliteetse sisekliima.

Kiili Keskuse kodude arhitektuurse lahenduse autoriteks on mitmete auhindadega pärjatud arihitektid Martin Aunin ja Marti Kahu arhitektuuribüroost KAOS Arhitektid. Arhitektuuriliselt on arendus kavandatud kaasaegse ja ajatu käekirjaga, et sobituda loomulikult ümbritsevasse keskkonda. Hoonetes kasutatakse naturaalseid ja looduslähedasi materjale ning suurt rõhku pannakse loomulikule valgusele ja avarusele. Kortermajade juurde rajatav roheline hooviala ja mänguväljakud pakuvad mõnusat ajaveetmise võimalust nii lastele kui täiskasvanutele.

Vaata lisaks: https://kiilikeskusekodud.ee/

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Kotka Tervisemaja rekonstrueerimise ja laienduse ehitustööde teostamiseks

19.05.2026 Adaur.ee

Nordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Embach Ehitus OÜ ja P102B OÜ sõlmisid töövõtulepingu Tallinnas, Kotka 12 asuva Kotka Tervisemaja rekonstrueerimise ja laienduse ehitustööde teostamiseks. Lepinguliste tööde kogumaksumuseks on 4,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta ja hoone valmib 2027. aasta juunis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Marienholmi edu Haapsalus jätkub: Scandium alustab suvel teise etapi ehitusega

19.05.2026 Adaur.ee

Haapsalus mere ääres asuva Marienholmi elukeskkonna edu on viinud arenduse järgmise olulise verstapostini – sel suvel alustab Scandium Marienholmi teise etapi ehitusega. Ehitusluba väljastati möödunud nädalal ning hetkel käib ehitaja valik. Teine etapp valmib 2027. aasta sügiseks ning toob poolsaarele ühe uue hoone koos 25 mereäärse korteriga.

Marienholmi esimene etapp valmis eelmisel suvel ning hõlmas viit hoonet 50 korteriga. Tänaseks on neist peaaegu kõik müüdud, vaid kuus sisustatud kodu on veel saadaval.

„Marienholmi lennukus on olnud isegi meie jaoks muljetavaldav. Näeme, et osatakse ühe enam hinnata kvaliteetset, rahulikku, vahetu looduse ja erilise asukohaga elukeskkonda. Marienholm on aidanud Haapsalu redefineerida ja tuua siia kaasaaegse valiku kodusid otse merekaldale kuurortlinna rahulikku linnakeskkonda,” ütles Scandium Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Maido Lüiste.

Lüiste sõnul kinnitab teise etapi käivitamine, et kõrge kvaliteediga kinnisvaral on nõudlus olemas ka väljaspool Tallinna. „Veel mõni aasta tagasi oleks sellises mahus mereäärset premium-arendust peetud väiksemas linnas liiga ambitsioonikaks. Täna näeme, et just tugev arhitektuur, läbimõeldud tervik ja ainulaadne asukoht loovad väärtuse, mida inimesed otsivad,“ lisas ta.

Marienholm asub Haapsalu Suure Viigi ääres unikaalsel poolsaarel, mida ümbritseb 270 kraadi ulatuses meri ja 2,2 kilomeetrit rannajoont. Tegemist on ühe suurima erakapitali investeeringuga Läänemaal viimaste aastakümnete jooksul – kogu arenduse kogumahuks on ligi 60 miljonit eurot.

Teise etapiga koos valmib ka kahe etapi vahele rajatav avalik pargiala, kuhu tulevad haljastus, jalutusrajad, puhkealad ning avastamist pere pisematele.

Marienholm on kujunenud kogu piirkonna jaoks märgilise tähendusega projektiks. „See ei ole pelgalt korteriarendus, vaid täiesti uus mereäärne linnaruumi kvaliteet Eestis. Teine etapp saab olema uue arhitektuuriga, et keskkonda rikastada ja luua vaheldusrikas põnev elukeskkond. Uue etapi autorid on auhinnatud BOA Arhitektid,“ selgitas Lüiste.

Marienholm on tänaseks pärjatud juba kahe tunnustusega – Läänemaa 2025 Ambitsioonikaima Ettevõtmise tiitliga ning Hans Alveri arhitektuuripreemiaga.

Tänaseks on valminud ligi kolmandik kogu planeeritud elukeskkonnast. Lisaks kortermajadele tegutsevad poolsaarel kuus Tiny Marienholmi minimaja, mis on kolme suve jooksul majutanud ligi 3900 külalist 38 riigist. Väljaarendamisel on jahisadama ala poolsaare tipus ning maamärgilise veetorni alla on planeerimisel kvaliteetne kodurestoran.

Kõigi hoonete parkimine on lahendatud hoonete all, mis on omakorda kaetud rohedüünidega, et jätta rohkem ruumi loodusele ja inimestele.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes arendab terviklikke elukeskkondi. Ettevõte on üks Rohetiigri asutajaliikmetest. Scandiumi tänaste suuremate arenduste hulka kuuluvad Marienholmi terviklik poolsaar Haapsalus, Marati Kvartal Koplis ning Bellevue Pärnu rannarajoonis.

Perton pidas Riiga rajatava 13-korruselise 360° Dzelzavas Residencesi sarikapidu

19.05.2026 Adaur.ee

Riias, Purvciemsi linnaosas peeti 13-korruselise kõrghoone 360° Dzelzavas Residences sarikapidu kaheksa kuud pärast ehitustööde algust. Piirkonna modernseimat ja esinduslikumat projekti arendab Perton Ehitus koostöös Hepsoriga.

Ligikaudu pooled 103 korterist on tänaseks müüdud ning suurem nõudlus on olnud 3–4-toaliste korterite vastu. Rohkem tähelepanu on pälvinud ka apartemendid avarate katuseterrasside ja panoraamvaadetega Riia kesklinnale kahel kõrgeimal ehk VIP-korrusel.

„Pertonis usume ja töötame selle nimel, et tugev arendus ei tähenda ainult kvaliteetset ehitust, vaid pikaajalise väärtuse loomist nii elanikele kui ka kogu piirkonnale,“ ütles Perton Ehituse juhatuse liige Marko Bäärs.

Hepsor Latvia juhatuse liikme Gints Vandersi sõnul püsib nõudlus kvaliteetsete ja läbimõeldud kodude järele tugev. „Turul kasvavad ootused ja ostjate nõudmised suunavad arendajaid keskenduma üha enam mitte ainult ruutmeetritele ja heale asukohale, vaid ka lisandväärtusele ning üldisele elukvaliteedile nii kodus kui ka seda ümbritsevas keskkonnas. Üha olulisemaks muutub terviklik elukeskkond – haljastus, infrastruktuur, esteetika ja projekti kontseptsioon. Näeme, et ostjad väärtustavad eriti rohelust, rõdusid ja terrasse ning just selliste omadustega projektide korterid ostetakse kõige kiiremini.“

360° Dzelzavas Residences on loodud eesmärgiga pakkuda Purvciemsi piirkonnas uut taset elukvaliteedis ehk võimalust elada modernses, mugavas ja energiatõhusas hoones, kus on läbimõeldud arhitektuur ja siselahendused. Erilist tähelepanu on pööratud mitte ainult arhitektuurile, mille autor on arhitektuuribüroo Tectum arhitekt Uldis Bērziņš, vaid ka materjalide kvaliteedile, funktsionaalsetele planeeringutele ning elanike igapäevasele heaolule ja mugavusele.

Enamikul korteritest on rõdu või terrass. Hoonesse rajatakse elegantse sisekujundusega ühiskasutatavad alad ning 5,7 meetri kõrguste lagedega esinduslik puhkealaga fuajee. Hoovi rajatakse haljastatud ala, laste mänguväljak ning sportimisvõimalused.

Pertonil on elukondliku kinnisvara arendamisel Tallinnas 20-aastane kogemus ning koostööprojekt Hepsoriga on ettevõtte esimene Riias. Projekti koguinvesteering ulatub 15 miljoni euroni. Hoone ehitab Mitt&Perlebach Latvia ning see valmib käesoleva aasta lõpus.

EfTEN United Property Fund väljamakse ex-päev

19.05.2026 Adaur.ee

EfTEN Capital AS, kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja, fikseerib osakuomanike nimekirja rahaliseks väljamakseks 22.05.2026 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 21.05.2026. Alates sellest kuupäevast ei ole osakuid omandanud isik õigustatud saama rahalist väljamakset.

EfTEN United Property Fund teeb osakuomanikele rahalise väljamakse 42,676 euro senti osaku kohta 4.06.2026 ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Merko – 2026. aasta I kvartali tulemuste analüüs

19.05.2026 Ott Kristjan Ollisaar

Merko EBITDA vähenes aastavõrdluses 78,6% ehk 2,3 miljoni euroni. Merko teostamata tellimused on sisendhindade kasvu osas hästi positsioneeritud. Kärpisime hinnasihti 30,6 euroni (varem 31 eurot) ja kordame soovitust „neutraalne“.

Jäised tingimused

Merko tulu ehitusteenustest ja kinnisvaraarendusest vähenes aastavõrdluses 10,8% ja 65,6%, vastavalt 48,2 ja 9 miljoni euroni, jäädes meie prognoosist 9,3 miljonit eurot allapoole.

Tõenäoliselt lükkasid jaanuari ja veebruari külmad ilmad ehitustöid märgatavalt edasi. Selle tagajärjel vähenes EBITDA aastavõrdluses 78,6%, 2,3 miljoni euroni, jäädes prognoosile 1,8 miljoni euroga alla.

Puhaskasum ületas meie prognoosi 0,7 miljonit eurot tänu edasilükkunud tulumaksukohustuse vabastamisele, mis parandas tulemusi 2,6 miljoni euroga.

Katus tuleb ehitada enne vihma

Energiakriis avaldab ehitussektorile märkimisväärset survet. Selget kaitset kulude ja riski eest pakub vaid kaks Merko suurimat projekti: Rail Balticu Ülemiste–Pärnu lõik (78,8 miljonit eurot) ning Rūdninkai (374 miljonit eurot).

Lisaks on Merkol veel kaks Rail Balticu projekti koguväärtuses umbes 145 miljonit eurot, kuid need ei ole alliansslepingud. Sellegipoolest on projekt poliitiliselt kriitilise tähtsusega ja lepingud on juba sõlmitud, mis annab meile alust arvata, et on olemas mõningane mänguruum.

Kokkuvõttes on Merko teostamata tellimuste mahust 72% hästi positsioneeritud ehitushinnaindeksi oodatava tõusu suhtes.

Kärpisime hinnasihi 30,6 euroni (varem 31 eurot) ja kordame soovitust „neutraalne“

Jätame prognoosid praegu enamasti muutmata. Tegime Rūdninkai mudelis väikesi kohandusi, mis teevad meie arvutuste järgi projekti omakapitali väärtuseks 1,2 eurot aktsia kohta.

Koos eriotstarbelise üksuse väärtuse (SPV) hindamisega on SOTP-põhine hinnasiht 30,6 eurot (varem 31 eurot), mis vastab Merko 13,3-kordsele 2026e EV/EBITDA kordajale.

Kuigi EBITDA kordaja on 10 aasta keskmisest (8,7x) tunduvalt suurem, on see väiksem kui 2025. aastal (14,1x). Kordame soovitust „neutraalne“.

Aruanne on koostatud seisuga 14.05.2026 kell 09.09 ja avaldatud 14.05.2026 kell 09.09

Arco Vara: Olulise osaluse muutus

19.05.2026 Adaur.ee

Arco Vara AS teatab muudatusest olulist osalust omavate aktsionäride struktuuris.

14.mail 2026 teavitas Peeda OÜ Arco Vara AS-i, et on müünud 400 000 Arco Vara AS aktsiat Alarmo Kapital OÜ-le.

Enne nimetatud tehingut omas Peeda OÜ kokku 1 062 644 Arco Vara AS aktsiat, mis vastas 6,12%-le Arco Vara AS aktsiakapitalist. Pärast nimetatud tehingut on Peeda OÜ osalus langenud alla 5,0% Arco Vara AS aktsiakapitalist.

Enne nimetatud tehingut omas Alarmo Kapital OÜ kokku 8 763 104 Arco Vara AS aktsiat, mis vastas 50,45%-le Arco Vara AS aktsiakapitalist. Pärast nimetatud tehingut omab Alarmo Kapital OÜ 9 163 104 Arco Vara AS aktsiat, mis vastab 52,76%-le Arco Vara AS aktsiakapitalist.

Tehing oli börsiväline ning tehingu osapooled ei avalda tehinguhinda.

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 185 ja § 187 nõuetega.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistikaamet: Majutusplatvormide kaudu registreeriti mullu enim ööbimisi Tallinnas, Tartus ja Pärnus

19.05.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastataguse ajaga võrreldes 6% ja väliskülastajate ööbimisi 9% rohkem.

Eelmisel aastal broneeriti Eestis majutusplatvormide kaudu kokku 1,91 miljonit lühiajalist ööbimist, mida on 8% rohkem kui aasta varem. „See hõlmab veebiplatvormide (Airbnb, Booking ja Expedia) kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust, kuid mitte majutust hotellides ja muudes sarnastes majutuskohtades,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk. Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest moodustasid välisturistide ööbimised Eestis mullu 68% ja Eesti elanike ööbimised 32%.

Lühiajalise üürituru ööbimisi registreeriti enim Harjumaal ja Tallinnas

Enim registreeriti majutusplatvormide kaudu lühiajalisi ööbimisi mullu Harjumaal (55%), sh Tallinnas (52%), järgnesid Pärnumaa (13%) ja Pärnu linn (12%) ning Tartumaa (11%) ja Tartu linn (10%). Saaremaal registreeriti mullu 5% ning Läänemaal 3% Eesti lühiajalise üürituru ööbimistest. Ida-Virumaa ja Narva linn andsid vastavalt 3% ja 2% ööbimistest. „Seega suuremad Eesti linnad hõlmasid 75% lühiajalise üürituru ööbimistest. Samas ei ole see üllatav, sest lühiajaline üürimine on populaarsem just linnades,“ kommenteeris Pukk.

2024. aastaga võrreldes kasvas majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalise üürituru ööbimiste arv pea kõigis maakondades, v.a Tartumaal ja Tartu linnas ning Valgamaal. Suurema ööbimiste arvuga maakondadest kasvas ööbimiste arv aastataguse ajaga võrreldes Harjumaal 12%, Pärnumaal 5%, Saaremaal 7% ja Ida-Virumaal 19%. Ööbimiste arv vähenes Tartumaal (10%) ja Valgamaal (4%).

Võrreldes 2019. aastaga kasvas 2025. aastal majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajaliste ööbimiste arv kõigis maakondades. „Väiksem oli kasv Harjumaal (6%) ja Tallinnas (2%), kus lühiajaline üürimine oli aktiivne juba 2019. aastal,“ rääkis Pukk. Pärnumaal ja Pärnu linnas suurenes lühiajalise üürituru ööbimiste arv sama ajaga võrreldes vastavalt 45% ja 41% ning Tartumaal ja Tartu linnas vastavalt 68% ja 61%. Ida-Virumaal ja Narva linnas kasvas lühiajalise üürituru ööbimiste arv 2019. aastaga võrreldes vastavalt 35% ja 23%, Läänemaal 58% ja Saaremaal 32%. „Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalise üürituru ööbimiste arv on kuue aastaga mitmekordistunud ligi pooltes väiksema majutusmahuga maakondades,“ lisas juhtivanalüütik.

Väliskülastajate ööbimistest 85% registreeriti suuremates Eesti linnades, neist ülekaalukas osa ehk 65% Tallinnas. Majutusplatvormide kaudu registreeritud Eesti elanike lühiajalisi ööbimisi oli 2025. aastal enim Tallinnas (24%), Tartus (14%) ja Pärnus (14%).

Majutusplatvormide kaudu ööbis Eestis enim Soome turiste

Eelmisel aastal oli välisriikidest majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimistest enim Soome külastajate ööbimisi (27%). Soomele järgnesid Läti (10%), Saksamaa (9%), Ameerika Ühendriigid (5%), Leedu (5%) ja Suurbritannia (4%). Võrreldes 2024. aastaga kasvas mullu kõige rohkem Eesti naaberriikidest saabunud külastajate ööbimiste arv. Enim suurenes Leedust saabujate arv (18%), järgnesid Läti (17%) ja Soome (8%).

**Majutusplatvormide kaudu registreeritud välisriikidest saabunud külastajate lühiajalise üürituru ööbimised Eestis maakonniti, 2025**
	Soome	Läti	Saksamaa	Ameerika Ühendriigid	Leedu	Suurbritannia
Eesti kokku	344 708	123 181	122 571	68 783	60 655	51 679
Harjumaa	198 658	52 527	85 553	56 580	35 811	45 385
Hiiumaa	1775	1505	1740	221	417	152
Ida-Virumaa	7790	3027	2965	950	1348	543
Jõgevamaa	394	220	489	58	67	88
Järvamaa	491	411	155	30	150	26
Läänemaa	8787	1639	2478	683	842	281
Lääne-Virumaa	3140	1268	2034	504	431	476
Põlvamaa	565	565	290	67	156	113
Pärnumaa	81 246	20 526	8239	2187	8667	1651
Raplamaa	656	532	326	149	252	199
Saaremaa	12 479	8679	7005	1199	5627	509
Tartumaa	22 430	26 178	8367	5075	5424	1753
Valgamaa	1726	2841	1124	204	664	98
Viljandimaa	2866	1283	1018	403	300	251
Võrumaa	1705	1980	788	473	499	154

Majutusplatvormide kaudu registreeritud Soomest saabunud külastajate ööbimisi oli 2025. aastal enim Harjumaal, sh Tallinnas ligi 192 700, järgnesid Pärnu linn (ligi 77 900), Tartu linn (ligi 21 000) ja Saaremaa (ligi 12 500). Lätist saabunud külastajate lühiajalise üürituru ööbimisi oli samuti enim Harju-, Tartu- ja Pärnumaal, sh Tallinnas ligi 49 000, Tartus ligi 24 000 ja Pärnus ligi 19 000. Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest, Leedust ja Suurbritanniast saabunud külastajate lühiajalise üürituru ööbimised toimusid peamiselt Harjumaal, sh enamik ööbimisi oli registreeritud Tallinnas.

Siinsed andmed kajastavad ainult veebiplatvormide kaudu pakutavat majutust ja neid ei saa võimalike kattumiste tõttu muu turismistatistikaga liita. Majutusplatvormide andmestik külastajate ööbimiste arvu ja renditud ööde arvu kohta Eestis on koostatud Eurostatilt lepingu alusel statistikaametile saabuvate andmete põhjal. Külalisööbimiste näitaja kajastab nii peatumise kestust kui ka iga reisigrupi liikmete arvu ning on kooskõlas ametlikus turismistatistikas kasutatava mõistega „majutusettevõtetes veedetud ööd”.

Statistika hõlmab veebiplatvormide kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust (sarnaneb EMTAK tegevusalale 552). Andmestik ei kajasta selliseid tegevusalasid nagu hotellid ja muu sarnane majutus (EMTAK 551), laagriplatsid ning vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid, sh kämpingud (EMTAK 553). Kokkuleppe järgi esitavad platvormid Eurostatile andmed just nende üksuste kohta, mis ei ole hotellid ja kämpingud.

Andmed on avaldatud 20.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Majutusplatvormide andmed statistika andmebaasis on avaldatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel. Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

25.05.2026 toimub koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid”

19.05.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 25.05.2026 koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid“. Koolitusel aitab jurist Martina Proosa ehitusvaldkonna spetsialistidel mõista, kuidas sõlmida, muuta ja lõpetada ehituslepinguid nii, et töö kulgeks tõrgeteta ja vältida võimalikke vaidlusi.

Koolitus on suunatud ehitusettevõtete juhtidele, juristidele, projektijuhtidele, objektijuhtidele, omanikujärelevalve spetsialistidele ning pea- ja alltöövõtjatele.

Koolituse käigus käsitletakse ehituslepingu poolte põhikohustusi, tüüplepinguid ning olulisi lepingu tingimusi ja lisasid. Samuti selgitatakse, millal ja kuidas lepingut muuta või lõpetada ning millised õiguslikud tagajärjed sellega kaasnevad.

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 25.05.2026 kell 10.00-15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: 55% Tallinna korteritehingutest tehakse nõukogudeaegsete korteritega

19.05.2026 Tõnu Toompark

2025. a tehti Maa- ja ruumiameti andmetel Tallinna 9013 korteritehingut, millede rahaline käive oli kokku 1,54 miljardit eurot. Korteritehingute arv oli aastatagusest 7,5 ja käive 6,9% suurem.

Vanuse ehk korteri esmakasutusaasta lõikes tehti 2025. aastal suurim osakaal tehingutest nõukogudeaegsete ehk 1940-1990 valminud korteritega. Nende korterite tehingute koguarv oli 2025. a kokku 4976 ehk 55% tehingute koguarvust.

Nõukogudeaegsete korterite 2025. a rahaline käive oli 586 miljonit eurot ja 38% tehingute kogukäibest. Nõukogudeaegsete korterite tehingukäibe osakaal jääb tehingute arvu osakaalule oluliselt alla, sest tegemist on odavamate korteritega.

2025. a korteritehingutest 1368 ehk 15% olid tehingud korteritega, mil valmimisaastat ei ole. Tegemist võib olla korteritega, mille ehitisregistri andmed on puudulikud. Pigem on siiski tegemist ehituslikult valminud, kuid veel ilma kasutusloata korteritega, mis on tehingusse läinud. Valmimisaastata korterite tehingute rahaline käive oli 2025. aastal 362 miljonit eurot ehk 24% tehingute kogukäibest.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Nordecon: Construction contract (Kotka Health Centre)

19.05.2026 Adaur.ee

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and P102B OÜ entered into a contract for the performance of reconstruction and extension works of Kotka Health Centre at Kotka 12, Tallinn. The total cost of the contract is 4.4 million euros excluding VAT, and the works will be completed in June 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.