Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Veel jõuad registreeruda koolitusele „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“

02.06.2026 Margot Toompark

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 04.06.2026 Kinnisvarakoolis. Koolitust viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolitus annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal. Käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 04.06.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistikaamet: Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot

02.06.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2135 eurot, mis on 6,2% kõrgem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets.

Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%.

Krista Vaikmets. Foto: statistikaamet, Uku Nurges
„Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk kasvas 2538 euroni, aasta varem oli see 2384 eurot,” märkis Vaikmets.

Brutokuupalga muutustes ei kajastu 2026. aastal suurenenud maksuvaba miinimumi mõju, kuna see puudutab eelkõige töötajate netosissetulekut.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Vaikmets tõi välja, et keskmine brutokuupalk ületab 3000 euro piiri kolmel tegevusalal. „Kõrgeim keskmine palk oli 2026. aasta esimeses kvartalis info ja side tegevusalal (3821 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3608 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (3132 eurot),“ täpsustas juhtivanalüütik.

Madalaimat keskmist palka makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse (1337 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajatele (1389 eurot). „Samas on ka neis valdkondades näha ligi 4% palgakasvu,“ lisas Vaikmets.

Aastases võrdluses kasvas palk enim energiasektoris. Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga oli palgakasv suurim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas (15,4%) ning põllumajandussektoris (11,2%). Teistes suuremates valdkondades, nagu töötlev tööstus, kaubandus ja ehitus, kasvas brutopalk vastavalt 7,4%, 5,5% ja 6,5%.

Palgatöötajaid oli esimeses kvartalis kokku 580 099, mida on 5000 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta esimeses kvartalis palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal – 100 489 inimest ehk 17% töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) 84 004 töötajaga, haridusvaldkond 64 203 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 265 töötajaga.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2026. aasta esimeses kvartalis 1753 eurot, mis on 6% võrra kõrgem kui aasta varem. „Mediaanpalga kasvu puhul paistab silma sama trend nagu keskmise brutokuupalga puhulgi, seda nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes,“ ütles Vaikmets.

Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised. Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.

Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukoha andmete aluseks on töötamise asukoht, mitte palgatöötaja elukoht. Näiteks: kui inimene elab Rae vallas, kuid tema töökoha asukoht on Tallinn, kajastub tema palk Tallinna palgastatistikas.

* 13.02.2026 jõustunud töölepingu seaduse muudatus, mis võimaldab sõlmida paindliku tööaja kokkulepet, praegu statistikaameti avaldatud palgastatistikas ei kajastu. Statistikaamet seirab paindliku tööaja kokkulepete kasutamist registriandmetes ning planeerib vajaduse korral vastavaid metoodilisi uuendusi tulevikus.

* Esitatud palgastatistika põhineb tegevusalade klassifikaatoril EMTAK 2008 (EMTAK-08). 2025. aastal jõustus uus tegevusalade klassifikaator. Statistikaamet analüüsib EMTAKi muudatuse mõju palgastatistika näitajatele ning plaanib avaldada uuel EMTAKil põhinevad 2025.–2026. aasta andmed hiljemalt 2027. aastal.

Andmed on avaldatud 02.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Statistika: välisresidentide osakaal on korteriturul vähenenud

02.06.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel tegid välisresidendid 2025. a Eestis 423 korterite omandamistehingut ja 1115 korterite võõrandamistehingut. See on vastavalt 1,5 ja 4,0% tehingute koguarvust.

Välisresidentide poolt korterite omandamiste osakaal tehingute koguarvus oli 2025. aastal 1,5%. Seda on vähem kui viimaste aastate jooksul. Ajalooline välisresidentide osakaal korterite omandamistes on olnud 3,1%. Euroopa Liidu residentide korterite omandamistehingute arv 178 oli 0,6% tehingute koguarvust. Ajalooline keskmine siin on 1,3%.

Välisresidentide korterite omandamistehingute osakaalu tipp oli 2011. aastal, mil see moodustas 6,5% tehingute koguarvust.

Korterite välisresidentide poolt võõrandamiste arv moodustas 2025. aastal tehingute koguarvust 4,0%, mis jääb ajaloolisele keskmisele 4,1% napilt alla. Välisresidentide korterite võõrandamistehingute osakaal tehingute koguarvust on viimased 10 aastat olnud vahemikus 3,3 ja 4,6% tehingute koguarvust. Välisresidentide korterite võõrandamistehingute osakaal oli tipus 2012. aastal, mil see moodustas 4,9% tehingute koguarvust.

Euroopa Liidu residentide osakaal korterite võõrandamises oli 2025. aastal 2,1% tehingute arvust.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Baltic Horizon Fund general meeting of investors

02.06.2026 Adaur.ee

Annual General Meeting (hereinafter the “General Meeting”) of Baltic Horizon Fund unit-holders took place on 1 June 2026 in Tallinn, Estonia.

Proposed agenda of the meeting was the following:

Presentation of the FY2025 audited annual report of Baltic Horizon Fund, as well as interim reports of Q1 2026.
Overview of the plans for 2026 Q2 and Q3.
Decision to elect Mr. Priit Perens as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 June 2026 for a period of two years.
Decision to pay remuneration to the newly elected supervisory board member, Mr. Priit Perens, for fulfilling obligations of a member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.
Decision to extend the mandates of all current members of the Fund’s Supervisory Board until 1 June 2028.

In accordance with the fund rules the required quorum of the General Meeting of investors of Baltic Horizon Fund was present, and was therefore competent to adopt resolutions in accordance with the fund rules. A total of 123,883,882 Baltic Horizon Fund units were represented at the meeting, which account for 54.68% of the total number of votes in the fund.

Fund Manager Edvinas Karbauskas, Chairman of the Supervisory Board of the Management company Antanas Anskaitis and Member of the Board Gerda Bliuviene gave an overview on the agenda topics.

In addition, the General Meeting was informed of the resignation of Ms. Milda Dargužaitė from her position as a member of the Supervisory Board of Baltic Horizon Fund as of 1 June 2026. As of 1 June 2026, the Supervisory Board of Baltic Horizon Fund consists of Chairman of the Supervisory Board Andrius Smaliukas, member of the Supervisory Board Dr. Per V. Jenster, and the newly appointed member of the Supervisory Board Priit Perens.

The General Meeting resolved:

To elect Mr. Priit Perens as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 June 2026 for a period of two years.

The resolution was passed, 99.999% of the votes represented at the meeting were in favour.

To pay remuneration to the newly elected supervisory board member, Mr. Priit Perens, for fulfilling obligations of a member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.

The resolution was passed, 99.939% of the votes represented at the meeting were in favour.

To extend the mandates of all current members of the Fund’s Supervisory Board until 1 June 2028.

The resolution was passed, 99.996% of the votes represented at the meeting were in favour.

All investors registered to participate at the meeting participated in voting.

The minutes of the meeting will be made available within seven days via the website of the Baltic Horizon Fund.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Notice of early full redemption of Volta SKAI OÜ secured bonds (including record date and payment date)

02.06.2026 Adaur.ee

Volta SKAI OÜ (registry code 16359341, address Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Estonia; hereinafter Volta SKAI) announces that it has resolved to fully redeem early all bonds named Volta SKAI 10.00% 2Y bond admitted to trading on the Nasdaq Tallinn multilateral trading facility First North bond list, registered under ISIN code EE0000002475 (hereinafter Volta SKAI Bonds, trading symbol VOLTA100027FB). The early redemption is carried out in accordance with Volta SKAI bond terms and conditions, which permit full early redemption (bond terms clause 14.3).

All 17,000 Volta SKAI Bonds with a nominal value of EUR 1,000 per bond, totaling EUR 17,000,000, will be redeemed early. Bondholders will receive a redemption payment of 101% of the nominal value of the bond (EUR 1,010 per bond), plus accrued and unpaid interest calculated up to the payment date in the amount of EUR 0.27777778 per bond. The total amount payable to an investor per bond is EUR 1,010.28.

The redemption will be financed from a bank loan and proceeds from the sale of apartment units in Tower B, which is currently under development.

The redemtion date is 2 July 2026 and the bondholder register will be fixed (record date) as of the end of the business day on 1 July 2026 in the Nasdaq CSD settlement system. The last trading day on the Nasdaq Tallinn multilateral trading facility First North bond list is 26 June 2026.

Volta SKAI OÜ is an affiliate of Endover, developing a high-rise complex with two 12-storey towers in the Volta quarter in Northern Tallinn, with a total floor area of 18,600 square meters. Construction commenced in November 2025, the first apartments are expected to be delivered in Q4 2026, and full completion of the building is planned for Q1 2027.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Liven: Disposal of treasury shares under the share option programme

02.06.2026 Adaur.ee

Liven AS (Liven) disposed of a total of 1,900 Liven shares to its employees on 2 June 2026 under the 2024–2027 share option programme (Programme) at a price of EUR 3.71 per share. The ongoing Programme was approved by Liven’s annual general meeting on 19 April 2024, and the transaction price was agreed based on the latest available market price, the closing price on 1 June 2026.

Following the transaction, Liven holds 31,641 treasury shares. Upon the exercise of options issued under the Programme to date, Liven may, subject to the fulfilment of the terms and conditions, become obligated to dispose of up to an additional 16,340 shares to employees. Participation in the Programme and the granting of new options is possible until the end of 2027, and each option is subject to a three-year vesting period.

EfTEN Real Estate Fund AS omandas Magistrali kaubanduskeskuse

01.06.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS omandas EfTEN Kinnisvarafond II AS-ilt Magistrali kaubanduskeskuse.

Seoses EfTEN Kinnisvarafond II AS-i tähtaja saabumisega, müüs EfTEN Kinnisvarafond II AS Magistral Kaubanduskeskuse OÜ 100% osa EfTEN Real Estate Fund AS-le. Vara omandamine sama fondivalitseja teiselt fondilt toimus kooskõlas investeerimisfondide seaduses toodud tingimustega ja sellele on fondi aktsionärid eelnevalt, 07.04.2026 üldkoosolekul, andnud juhatusele vastavad volitused.

Ettevõtte osa müügihinna õiglase väärtuse määramise aluseks oli ettevõttele kuulva kinnisvara väärtus 31 690 000 eurot, mis on hinnatud mai lõpu seisuga Colliers International Advisors OÜ poolt. Osa müügihinna kinnitasid fondide nõukogud ning vara omandamise sisenemistootlus on ligikaudu 8,1%. Magistrali kaubanduskeskus on suuruselt kolmas üksikinvesteering EfTEN Real Estate Fund AS portfellis Saules Miestase ning Mustika kaubanduskeskuste järel. Magistrali kaubanduskeskuse omandamise läbi suureneb fondi kinnisvarainvesteeringute portfell 8% võrra, ületades 400 miljoni euro piiri, ning fondi puhas aastane üüritulu kasvab ligikaudu 2,5 miljoni euro võrra.

Magistral Kaubanduskeskuse OÜ majandustegevuse sisuks on Tallinnas, Mustamäe linnaosas asuva Magistrali kaubanduskeskuse majandamine. Keskus asub tiheda elamupiirkonna keskel ja on tugeva positsiooniga kogukondlik teenindaja. Keskus avati 2000. aastal ning seda laiendati 2012. aastal. Käesoleval ajal on 98,5% üüripindadest välja üüritud ning keskuses tegutseb 72 üürnikku.

Magistral Kaubanduskeskuse OÜ (registrikood 11228717) on Eesti Vabariigis asutatud osaühing, mille juhatuse liikmed on Viljar Arakas ja Tõnu Uustalu. Tehingu käigus juhatuses muudatusi ei toimunud. Osaühingul ei ole nõukogu. Osaühingu omandamine ei ole käsitletav olulise osaluse omandamisena Tallinna Börsi reglemendi tähenduses. Fondi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Summus Capital omandab Poolas 48 miljoni euro eest uue bürookompleksi

01.06.2026 Adaur.ee

Poola turul kiiret kasvu tegev Eesti kinnisvarainvesteeringute grupp Summus Capital OÜ omandab Poolas White Star Real Estate ja Cain poolt värskelt ehitatud ja täies mahus välja üüritud bürookompleksi The Park Kraków.

Krakówi Podgórze linnaosas asuv The Park Krakow koosneb kahest uuest büroohoonest, mille kogu üüritav pind on 24 702 ruutmeetrit. Tehingu väärtus on 48 miljonit eurot. Bürookompleksi rentnike ringis on paljude teiste seas Poola juhtiva spordirõivaste brändi 4F omanik OTCF S.A., globaalne talendi- ja värbamislahenduste pakkuja AMS, TAURON Obsługa Klienta, mis on osa ühest Poola suurimast energiaettevõttest TAURON Group ning üks Poola suurimaid kindlustusettevõtteid WARTA. Kinnisvara kaalutud keskmine kehtiv rendiperiood (WAULT) on veidi üle kuue aasta.

„Krakowi tehing tugevdab märkimisväärselt meie bürookinnisvara portfelli Poolas ning toob meie rentnike sekka juurde tugevaid tegijaid kohalikul Poola turul. See ost on osa meie strateegiast omandada tugevate rentnikega, kesklinna ärikeskuste lähistel ja hea ühenduvusega piirkondades esmaklassilist kinnisvara, mis pakub kõrgemat tootlust. The Park Krakowi ümbrus on kiiresti arenev ja silmapaistev piirkond, mis on ligipääsetav kõigi peamiste transpordiliikidega,“ kommenteeris Summus Capitali investeeringute juht ja juhatuse liige Hannes Pihl.

The Park Krakowi omandamise järel kasvab Poola kinnisvara osakaal Summus Capitali portfellis 38 protsendilt ligikaudu 43 protsendini ning grupi kinnisvaraportfelli turuväärtus ulatub 630 miljoni euroni.

„The Park Krakówi müük tähistab olulist verstaposti pärast projekti esimese etapi edukat valmimist ja stabiliseerumist. Oleme loonud kõrge kvaliteediga büroohoone, millel on tugev ja mitmekesine üürnike baas, pikaajalised üürilepingud ja institutsionaalne finantseering, mistõttu on tegemist loomuliku hetkega vara elutsüklis, et see läheks pikaajalise investori omandusse. Tehing kinnitab projekti kõrget kvaliteeti, Krakowi kinnisvaraturu tugevust ning pikaajalist väärtust, mille on loonud meie arendus- ja varahaldusstrateegia. Oleme veendunud Krakowi ärikinnisvaraturu tugevates alustalades ning usume The Park Krakówi ja selle strateegilise asukoha tulevikupotentsiaali ühes linna kiiremini arenevas äripiirkonnas,“ ütles Bartosz Prytuła, White Star Real Estate’i Poola üksuse juhtivpartner.

The Park Krakowi arendasid ettevõtted White Star Real Estate ja Cain. Esmaklassiline bürookompleks on tugevate ESG-standarditega kaasaegne töökeskkond, millele on omistatud rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimisstandardi BREEAM Excellent tase. Hoones tõhusat opereerimist toetavad energiatõhusaid lahendused nagu katusele paigaldatud päikesepaneelid, elektriautode laadimistaristu ja kaasaegsed juhtimissüsteemid.

Tehingut nõustas ostja poolelt Penteris, müüjale pakkus õigusalast nõu Clyde & Co, maksude osas nõustas neid Crido ning Cushman & Wakefield nõustas investeeringu müüki. Tehingu finantseerijaks oli rahvusvaheline finantsasutus Erste Group Bank AG.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, tööstus/logistika- ja meditsiinikinnisvara.

White Star Real Estate on Kesk- ja Ida-Euroopa kinnisvarainvestor, arendaja, varahaldur ja kinnisvara haldaja, mis tegutseb alates 1997. aastast. Ettevõte on teostanud enam kui 50 kinnisvaraarendusprojekti ning haldab üle 2 miljoni ruutmeetri äri- ja elamukinnisvara. White Star Real Estate tegutseb kohalike üksustega Poolas, Tšehhis, Ungaris ja Rumeenias ning ettevõte pakub institutsionaalsetele investoritele ja üürnikele terviklikke arendus-, vara- ja kinnisvarahalduse teenuseid üle kogu piirkonna.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Krulli kvartal sõlmis tulevase peamaja Kasvuhoone ehituslepingu Merkoga

01.06.2026 Adaur.ee

AS Krulli Kvartal ja AS Merko Ehitus Eesti sõlmisid reedel, 29. mail ehituslepingu Krulli kvartali peamaja nimega Kasvuhoone rajamiseks Tallinnas aadressil Volta 1f. Lepingu maksumus on ligikaudu 41 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

Ehitusload kvartali esimese etapi märgilisemate hoonete – Kasvuhoone, sündmuskeskuse ning kolme esimese kortermaja rajamiseks on linna poolt värskelt väljastatud ning Merko on ehitustöödega juba alustanud. Esimesed hooned valmivad 2027. aastal, Kasvuhoone avab uksed 2028. aastal.

„Krulli kvartal pole pelgalt kinnisvaraarendus, see on uus linnaosa, mis ühendab Tallinna tööstusliku mineviku tänapäevase ettevõtluse ja kogukondliku elustiiliga. Kasvuhoonest saab selle süda,” ütles Indrek Hääl, AS Krulli Kvartal tegevjuht. „On hea meel, et kvartali esimese etapi ehitus saab nüüd lõpuks hoogsalt alata,” lisas Hääl.

„Meil on au olla väärika Krulli kvartali ehituspartner ja ehitada uueks kvartali peamaja, Kasvuhoone. Oleme juba alustanud uue sündmuskeskuse ja kvartali toimimiseks vajaliku taristu töödega, lisaks rajame Krulliga koostöös loodud ühisettevõttega kolme esimest korterelamut. Siinsed objektid hõlmavad väga eriilmelisi töid, kus saame rakendada oma pikaajalisi kogemusi, et viia ellu tellija ning rahvusvaheliste ja kohalike tipparhitektide ambitsioonikas visioon uuest linnaosast,“ ütles Merko Eesti juht Jaan Mäe.

Kasvuhoone nime kandev kvartali peahoone hõlmab ajaloolise mehaanikatsehhi restaureerimist ja ümberehitust moodsaks ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuseks. 17 000 ruutmeetri suuruse brutopinnaga Kasvuhoone koondab valmides endas ambitsioonikaid iduettevõtteid, paindlikke tööalasid, ettevõtluskiirendeid, loomestuudioid, kontoreid ja elavat ühisala toidutänava, väikeäride ja näituseruumidega.

Hoone on kavandatud Taani arhitektuuribüroo Cobe ja Eesti KOKO arhitektide koostöös. Vanade paekivimüüride kohale kerkivast viiekorruselisest puidust tornist kujuneb Krulli kvartali silmapaistvaim maamärk. Hoone rajamisel arvestatakse muinsuskaitseliste piirangute ning kõrgete arhitektuursete ja avaliku ruumi nõudmistega, seades esikohale ressursiteadlikkuse ja madala süsinikujalajälje põhimõtted. Lisaks ajalooliste fassaadide ning erinevate ajalooliste kihistuste säilitamisele taaskasutatakse vanades tööstushallides originaalseid betoonsambaid, ferme, paneele, vanu treppe, kraanasid ja palju muid materjale.

Merko on valitud kolme esimese objekti (Kasvuhoone, sündmuskeskus ja ühisettevõttena rajatavad esimesed kortermajad) ehituspartneriks, rajades lisaks hoonetele ka vajalikud teed ja kommunikatsioonid.

Krulli kvartali esimese arendusetapi moodustavad:

Kasvuhoone (Cobe ja KOKO arhitektid)
Tulevane sündmuskeskus endises Krulli remonditsehhis (KOKO arhitektid)
Kolm esimest kortermaja Volta tn ääres (23 korterit, HG arhitektuur)
Korterhotell (molumba arhitektuuribüroo)
Muinsuskaitse all olevatesse müüridesse planeeritud elu- ja ärimaja (Pluss Arhitektid)

Swedbank: Üür või oma kodu? 10 aastaga võib üürile kuluda üle 60 000 euro

01.06.2026 Karel Hanni

Kodu ostmist lükatakse mõnikord edasi, sest hinnad paistavad kõrged ja omafinantseeringu kogumine tundub keeruline. Samal ajal makstakse iga kuu sadu eurosid üüri eest, kuid aastate pärast ollakse sageli samas või isegi keerulisemas olukorras – kodu on ostmata ja hinnad on tõenäoliselt veelgi tõusnud.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul peetakse suurimaks takistuseks enamasti just omafinantseeringut, kuigi igakuine üürikulu võib olla juba praegu sama suur või suuremgi kui võimalik kodulaenu kuumakse.

„Kui inimene maksab näiteks kahetoalise ja 44-ruutmeetrise korteri eest 530 eurot üüri kuus, teeb see aastaga ligi 6400 eurot ja kümne aastaga üle 60 000 euro, vahepealset üüritõusu arvestamata. Selle aja jooksul on ta küll elamise eest maksnud, kuid päris enda kodu pole sellest lähemale tulnud,“ ütles Pärgma.

Tema sõnul tasub esimese sammuna teha endale selgeks, kui suurt omafinantseeringut kodu ostmiseks tegelikult vaja läheb. EISi (endise KredExi) käendusega saab teatud tingimustel kodu osta alates 10% suuruse sissemaksega, ilma käenduseta algab see üldjuhul 15%-st.

„Sageli tundub kodu ostmine kättesaamatu lihtsalt seetõttu, et vajalikku summat pole päriselt läbi arvutatud. 10% või 15% tähendab väga erinevat summat sõltuvalt sellest, kas kodu ostetakse Järvamaale, Tartusse või Tallinna,“ märkis Pärgma. Ta lisas, et omaosalust on võimalik teatud juhtudel veelgi vähendada, näiteks lisatagatise olemasolul.

Swedbanki tänavu esimeses kvartalis väljastatud kodulaenude keskmine omafinantseering oli 40 000 eurot. EISi käendusega laenude puhul oli keskmine omafinantseering aga 17 000 eurot.

Kui eelnevalt näiteks toodud korter osta kodulaenuga, sõltub nii omafinantseering kui ka kuumakse eelkõige ostuhinnast. Arvestades 10% suurust sissemakset ja 30-aastast laenuperioodi, oleks 90 000 euro suuruse ostuhinna puhul omafinantseering 9000 eurot ja kuumakse ligikaudu 390 eurot kuus, 125 000 eurot maksva korteri puhul vastavalt 12 500 eurot ja umbes 540 eurot ning 160 000 euro suuruse ostuhinna korral 16 000 eurot ja ligikaudu 690 eurot kuus.

Pärgma sõnul näitavad need numbrid, et paljudel juhtudel võib üür ja kodulaenu kuumakse jääda väga sarnasesse suurusjärku. „Erinevus on selles, et ühel juhul makstakse iga kuu lihtsalt elamispinna eest, teisel juhul makstakse samm-sammult oma kodu eest,“ selgitas ta.

Kuigi üürimise kasuks võiks rääkida teatav paindlikkus, ei tasu karta, et kodu laenuga ostes ollakse ühe kohaga aastakümneid seotud.

„Kodu saab alati müüa, vahetada suurema või väiksema vastu või hiljem välja üürida. Väga paljud inimesed kasutavad esimese kodu müügist saadud raha järgmise kodu sissemakseks. Kui kinnisvara väärtus on vahepeal kasvanud, teeb see järgmise sammu oluliselt lihtsamaks,“ lisas Pärgma.

SEB: Kallimate korterite turg kasvab muidu aktiivsest kinnisvaraturust aeglasemalt

01.06.2026 Adaur.ee

Kuigi nii kinnisvaratehingute kui ka kodulaenuturu aktiivsus on tänavu kasvutrendis, ei kajastu see sama tempokalt kallimate korterite ostus, mille pakkumine ületab nii Tallinna kui Tartu turul nõudluse.

SEB andmetel on keskmine kodulaenusumma kasvutrendis ning turg tervikuna aktiivne, kuid suuremate laenude osakaal püsib tagasihoidlik. Kinnisvaratehingutes domineerivad korterid – 2025. aastal tehti Eesti elukondliku kinnisvara tehingutest 77% korteriomanditega, 16% eramutega ja 7% hoonestamata maaga.

„Ostujulgus on võrreldes viimaste aastatega paranenud, seda eriti kuni 200 000 eurot maksva kinnisvara seas, kuhu kuuluvad enamasti kahe-kolmetoalised korterid Tallinnas ja Tartus või mõningast renoveerimist vajavad eramud väljaspool tõmbekeskusi. Samas luksuslikum ja kallim kinnisvara nõnda kiirelt kasvanud ei ole ning üle 300 000 euro suuruste laenude osakaal püsib võrreldes üldise trendiga tagasihoidlik,“ kommenteeris SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Hallangu hinnangul ei peegelda kodulaenude statistika aga täielikult luksuskinnisvara dünaamikat, sest kallima kinnisvara ostjate seas on ka neid, kes kasutavad suurt omafinantseeringut või finantseerivad ostu ilma laenuta.

Suur pakkumine, kuid vähe tehinguid

Tallinna korteriturul joonistub kallimas segmendis välja selge tasakaalutus, sest pakkumine on oluliselt suurem kui tehingute arv. Viimase aasta jooksul moodustasid üle 350 000 euro hinnaga korterid ligi viiendiku pakkumisest, kuid vaid umbes 7% tehingutest.

LUXUM kinnisvarabüroo kutselise maakleri Lii Salusaare sõnul on ostuhuvi luksuslikemate korterite vastu olemas, kuid ostjad on selles hinnaklassis väga valivad ning tehinguni jõuab vaid selgelt põhjendatud hinnaga vara. „Kui korterite puhul on 350 000 euro piir endiselt kõrgem hinnaklass, mida saab endale lubada teatud segment, siis Harjumaa eramute turul on see pigem normaalsus ja üle 350 000 euro maksvad majad moodustavad enam kui poole tehingutest. See näitab, et kvaliteetsema eluaseme hinnatase on oluliselt tõusnud,“ rääkis ta.

Premium-segment kasvab

Päriselt premium-klassi ehk alates 750 000-eurose kinnisvara puhul on tehingute arv viimastel aastatel kasvanud, kuid ostukäitumine muutunud.

„Ostjad eelistavad järjest enam optimaalse suuruse, energiatõhususe ja kvaliteetse planeeringuga kodu, mitte lihtsalt võimalikult suurt pinda. Samal ajal on ruutmeetrihinnad kasvamas ka väiksema pindala juures,“ rääkis Lii Salusaar.

„Nõudlus kallima kinnisvara vastu ei ole kadunud, kuid see on muutunud märksa kvaliteeditundlikumaks ja tehing tehakse siis, kui kõik ootused on täielikult täidetud. Suuremate kodulaenude ehk kallima kinnisvara seas on rohkem A ja B-energiamärgisega kodusid, mille hinnatase on ka kõrgem,“ lisas Hallang.

Rahandusministeerium: Majanduskasv kiirenes esimeses kvartalis 2,4 protsendini

01.06.2026 Madis Aben

Esimeses kvartalis kiirenes Eesti majanduse reaalkasv 2,4 protsendini ja rahaliselt kasvas majanduse maht 6 protsenti. Elanike sissetulekute suurenemine tulumaksureformist on jõudnud osaliselt tarbimisse. Üldine kindlustunne majanduses on paranenud juba 2024. aasta algusest, kuid Lähis-Ida konflikt on toonud vähemalt ajutise katkestuse.

Esimese kvartali majanduskasv oli laiapõhjaline. Kuigi info-side tegevusala panus oli vahelduseks negatiivne eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi tõttu, siis töötleva tööstuse kosumine jätkus ning kasvu toetasid ka teised sektorid. Eesti päritolu kaupade väljavedu EL-i riikidesse jätkas kasvu ja taastumise märke näitas eksport nii Soome kui ka Rootsi suunal.

Tänu tulumaksureformile kasvab keskmist palka saava töötaja maksudejärgne tulu sellel aastal peaaegu 10 protsenti, millele võib lisanduda tööandjapoolne brutopalga tõus. Kiireim netotulu kasv puudutab keskmise, umbes 2100-eurose palga saajaid – nii sellest väiksema kui suurema tulu saajate rahaline võit on protsentuaalselt väiksem. Lisaks ei kasuta kõik töötajad maksuvaba tulu laienemist üle kogu sissetulekuskaala jooksvalt ära, vaid eelistavad jätta selle maksuameti arvele.

Eratarbimine kasvas märkimisväärselt

Tulumaksureform andis mõnevõrra tunda ka esimese kvartali tarbimise statistikas. Elanike rahaliste tarbimiskulutuste kasv kiirenes hüppeliselt 7 protsendini, kusjuures eelmise aasta jooksul oli kasvutempo 3 protsenti. Eratarbimise reaalmaht kasvas aastatagusega võrreldes 4 protsenti, mis on viimaste aastate kontekstis märkimisväärne.

Kasvu kiirenemine tuli siiski üksikutest kulukohtadest. Kõigi olulisem mõjutaja oli külma talve tõttu kodune energiatarbimine, kuhu kulus tänavu esimeses kvartalis üle saja miljoni euro rohkem kui mullu. See andis kulutuste kasvust kolmandiku. Igati loogiliselt kasvas pea kaks korda sõidukite ostmine, kuna 2025. aasta algul jõustunud automaks viis võrdlusbaasi väga madalale. Kiiresti kasvasid kulutused ka vaba ajaga seotud teenustele, mis oli ilmselt otseselt seotud täiendava kättejääva tuluga.

Üldine kindlustunne Eesti majanduses on väikeste tagasilöökidega paranenud juba 2024. aasta algusest alates. Sellel on põhinenud ka senised majanduskasvu ootused, mis muu hulgas tööstuse toel on hakanud realiseeruma.

Lähis-Ida konflikt andis kindlustunde kosumisele vähemalt ajutiselt tagasilöögi üle Euroopa. Tulevik sõltub paljugi kriisi kestvusest ja sedakaudu energiakandjate hinna arengust.

Kliimaministeerium: Hoonete energiamärgised muutuvad täpsemaks

01.06.2026 Adaur.ee

Kliimaministeerium plaanib uuendada energiamärgiste arvutamise metoodikat, et need näitaks täpsemini ebatüüpilise tarbimisega mitteeluhoonete energiatõhusust.

„Energiamärgis on oluline hoone kvaliteedimärk, mille põhjal tehakse ka aina rohkem ostu- ja üüriotsuseid. Selle arvutamine on muutunud ajas aina täpsemaks, kuid võiks arvestada senisest rohkem äri- ja kaubandushoonete eripäradega. Plaanime muuta metoodikat paindlikumaks, et mitteeluhoonete energiamärgised oleksid tulevikus omavahel paremini võrreldavad ja peegeldaksid paremini hoone energiatõhusust,“ ütles Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli.

Praegu arvutatakse olemasoleva hoone kaalutud energiaerikasutus ehk KEK-märgis peamiselt elektri- ja küttearvete põhjal. Kui hoonel puudub eraldi arvesti protsessienergia mõõtmiseks, siis võetakse KEK-märgise arvutamisel arvesse kogu hoones tarbitud energia, sõltumata sellest, kas see kulub peamiselt ainult küttele ja ventilatsioonile või ka näiteks külmlettidele, serveritele või tootmisseadmetele ehk protsessienergiale. Seetõttu saavad sageli kehvema energiamärgise näiteks külmseadmeid kasutavad poed või tavapärasest kauem avatud hooned, kuigi hoone ise võib olla energiatõhus.

Kliimaministeerium saatis täna kooskõlastamisele määruse muudatuse, mille järgi saab energiamärgise koostaja mittetüüpilise tarbimise vajadusel arvutusest lihtsamini välja jätta. Lisaks saab edaspidi märgise arvutusest välja arvata hoone ebatüüpilise kasutusaja. Arvutuskäigud tuleb esitada energiamärgise lisana ehitisregistrisse, et tagada nende läbipaistvus ja kontrollitavus.

Muudatused on plaanis jõustada suve jooksul.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Pank: Tugev eelarvestiimul kiirendas majanduskasvu

01.06.2026 Kaspar Oja

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja võrreldes neljanda kvartaliga 1,1%. Kasv oli tugevalt sisetarbimise nägu. Maksuküüru kaotamine suurendas majapidamiste sissetulekuid ja seeläbi nende tarbimisvõimalusi. Kasvanud on ka valitsemissektori kulutused, seda eelkõige kaitsekulude suurenemise tõttu. Nende otsene mõju majanduskasvule on tõenäoliselt siiski tagasihoidlikum kui maksumuudatustel, sest kaitsekulutuste kasv toob kaasa impordi suurenemise.

Eelarvepuudujääk toetab küll lühiajaliselt majanduskasvu, kuid suurendab pikaajaliselt ka võlakoormust. Seetõttu on oluline lähiaastatel eelarvepuudujääki vähendada. Eesti Panga president Madis Müller on pakkunud välja mõtte, et erakonnad võiksid riigivõla kasvu pidurdamiseks leppida kokku eelarvepuudujäägi vähendamises.

Lisaks eelarvestiimulile toetab sisenõudluse kasvu ka majanduskeskkonna stabiliseerumine. Hinnatõus on aeglustunud ja maksumuudatuste mõju kõrvale jättes on tarbijahindade kasv jäänud viimasel ajal 2% lähedusse. Majanduskeskkonna stabiliseerumine kasvatab tarbimisjulgust, mis väljendus esimeses kvartalis näiteks autode müügi kasvus ja suuremates kulutustes reisimisele. Aasta tagasi oli automüük automaksu kehtestamise tõttu palju väiksem, kuid märtsis ja aprillis on esmaregistreeritud sõiduautode hulk olnud sarnane nagu 2024. aastal.

Kuigi sisetarbimine esimeses kvartalis suurenes, jäi ekspordi kasv küllaltki tagasihoidlikuks ja investeeringud kahanesid. Kuna investeeringud on hooajalised ja esimeses kvartalis tehaksegi neid harilikud vähe, siis ei tasu esimese kvartali investeeringute vähenemisele tõenäoliselt väga suurt tähtsust omistada – üksikute tehingute toimumine või edasi lükkumine võib neid palju mõjutada. Ekspordi puhul väärib tähelepanu asjaolu, et tegevusalade lõikes panustas majanduskasvu küllaltki suure osa just töötlev tööstus, mis on Eesti üks peamisi eksportivaid sektoreid.

Kvartaalne ettevõtlusstatistika osutas teist kvartalit järjest ettevõtlussektori tugevale kasvule. Ettevõtete andmete põhjal vedasid kasvu muuhulgas kaubandus, IT, logistika ja äriteenused. Info ja side-sektori lisandväärtus SKPs aga püsihindades kahanes.

Esimese kvartali majanduskasvu hinnates tuleb arvestada, et seda ei jõudnud veel märkimisväärselt mõjutada Iraani sõja tõttu tõusnud energiahinnad ja probleemid tarneahelates. Nende tegurite mõju peaksime nägema aga teises kvartalis.

Eesti Pank avaldab uuendatud prognoosi 16. juunil.

Swedbank: Esimese kvartali majanduskasvu vedas eratarbimine

01.06.2026 Tõnu Mertsina

Tänavu esimese kvartali täpsustatud SKP 2,4% kasv oli üle ootuste tugev. Statistikaameti kuu aega tagasi avaldatud kiirhinnang näitas 1,3% kasvu. Samas, kui võtta SKP arvestusest välja maksud (peamiselt käibemaks ja aktsiisid) ning subsiidiumid, suurenes majanduses lisandväärtus 1,5%, millest veidi enam kui pool tuli töötlevast tööstusest.

Koos inflatsiooni mõjuga ehk rahalises väärtuses kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis 6%, mis on samuti hea tulemus, kuna pikaajaline keskmine (viimase 10–15 aasta jooksul) on ligi 7%.

Swedbank ootas mai alguses tänavuseks majanduskasvuks 2%. Kuna esimese kvartali kasv ületas ootusi, tõstame tõenäoliselt kasvuprognoosi.

Ekspordi kasv jäi tagasihoidlikuks

Kuigi töötlev tööstus on peamine kaupu eksportiv majandusharu, siis kaupade ekspordi juures midagi väga rõõmustavat ei olnud. Kaupade eksport suurenes aastases võrdluses vaid 0,2%, kuid sellist nõrka kasvu selgitab aastatagune kiirem kasv ja koos sellega tekkinud kõrgem võrdlusbaas.

Teenuste eksport kasvas küll kiiremini, kuid see ei suutud koguekspordi kasvu viia impordist suuremaks, mistõttu jäi väliskaubandusbilanss puudujääki ja pidurdas majanduskasvu. Kuna väikese majandusega Eesti ei saa toota kõiki lõpptarbimiseks ja tootmiseks vajalikke kaupu kohapeal, siis tuleb vajalik importida.

Info ja side tegevusala tugev langus

Tegevusaladest suurim majanduskasvu pidur oli aga info ja side. Selle tegevusala langust mõjutas aastatagune tugev kasv, mis viis võrdlusbaasi kõrgemale. Lisaks infole ja sidele vähenes lisandväärtus veel kuues tegevusalas, sealhulgas kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses. Samas oli nende languse kogumõju SKP-le võrdlemisi väike.

Majanduskasvu vedas eratarbimine

Väga tugeva positiivse mõjuga majanduskasvule oli eratarbimise 4,2% kasv. Viimati nägime sellest kiiremat kasvu neli aastat tagasi. Maksuküüru kaotamine on ootuspäraselt majapidamiste tarbimismahtu suurendanud. Kuigi majapidamiste kindlustunne on viimastel kuudel nõrgenenud, on see aastatagusest tugevam. Olulise panuse majanduskasvu andis ka valitsussektori tarbimise suurenemine.

Kuna eratarbimine on SKP-st veidi üle poole (53%), moodustas selle kasv enamuse (üle 90%) esimese kvartali majanduskasvust. Eratarbimise mõju oligi esimese kvartali majanduskasvule suurim. Näiteks töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvust oli eratarbimise kasvu mõju ligi kolm korda suurem. Need ei ole küll hästi võrreldavad näitajad, kuna töötleva tööstuse lisandväärtus arvestatakse SKP tootmise, eratarbimine aga selle tarbimise poolel, kuid pakub siiski lihtsustatud võrdlust.

Investeeringud peaksid tänavu kasvama

Investeeringud vähenesid 13% ja sellel oli tugev negatiivne mõju majanduskasvule. Kõige suurem mõju oli ettevõtete investeeringute langusel, täpsemalt just hoonetesse ja rajatistesse, kuid vähenesid ka majapidamiste investeeringud.

Kvartaliarvestuses on investeeringud esialgsed ja neid täpsustatakse hiljem. Samuti ei anna üks kvartal veel investeeringutest õiget pilti. Ettevõtete ja majapidamiste viimaste kvartalite laenunõudlus on olnud tugev, sh majapidamiste kodulaenud. See peaks peegeldama ettevaatavalt ka suuremaid investeeringuid. Valitsussektori investeeringud suurenesid esimeses kvartalis veel mõõdukalt, kuid tänavu ootame siiski kaitse- ja taristuinvesteeringutest tugevamat tõusu.

Tööjõukulu liiga kiire kasv halvendab majanduse konkurentsivõimet

Tööjõu tootlikkus tunnis (ilma inflatsiooni mõjuta) kasvab tasapisi ja see on tööjõukulu kaudu mõõdetavat konkurentsivõimet (tööjõu ühikukulu) alates eelmisest aastast veidi parandanud.

Samas, kuna tööjõukulu kasvab jätkuvalt tootlikkusest kiiremini, on tööjõu ühikukulu kasv viimaste aastate keskmisena jätkuvalt kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Liiga kiire tööjõukulu kasv, samal ajal kui tootlikkus sellele piisavalt kiiresti järele ei tule, tekitab aga suuremat hinnasurvet ja kahjustab kulupõhist konkurentsivõimet.