Euroopa Keskpanga nõukogu eilsel kohtumisel otsustasime euroala intressimäärad tõstmata jätta, mis aga ei tähenda, et Lähis-Ida sõjaga seonduv ebakindlus ja sellest tulenev risk hindade tõusuks oleksid möödas. Pigem on viimase pooleteise kuu sündmused näidanud, et sõjaline konflikt Lähis-Idas võib kiiresti nii leeveneda kui ka uuesti lahvatada, mille tõttu käivad energiahinnad üles ja alla nagu sõit Ameerika mägedel.
Juunikuus euroala hinnatõus mõnevõrra leevenes, aeglustudes mai 3,2%-lt 2,8%-le. Selle tingis peamiselt energia ja toiduainete odavnemine. Tekkis lootus, et konflikt suudetakse lahendada ja naftatarned Pärsia lahe piirkonnast taastuvad. Ajutine naftatarnete taastumine tõigi maailmaturul kaasa üllatavalt kiire energiahindade languse: nafta odavnes 70 USA dollarile barrelist, mis on lähedal konfliktieelsele tasemele. Paraku ei kestnud see aga kaua ja sõjalise konflikti uuesti puhkedes tõusid ka energiahinnad taas kiiresti. Euroopa Keskpanga nõukogu istungi ajaks oli nafta hind juba üle 90 dollari barrelist. Lisaks survestab konflikti uus ägenemine Euroopas gaasi hinda, mis on juba juuni alguse tasemest kõrgemale kerkinud. Tanklas müüdavale kütusele toob hinnalisa ka nafta rafineerimise eest makstav kõrgem tasu, mis on tingitud rafineerimisvõimekuse defitsiidist. Nii on Lähis-Ida sõda jätkuvalt suurimaks riskiks, mille tõttu ei ole hinnatõusuhoog veel taltunud.
Juunikuus pidurdunud hinnatõusu taga oli ka üllatavalt aeglane toiduhindade kasv ning maiga võrreldes hinnad isegi langesid. Nägime sama ka Eesti statistikas. Iseenesest on loogiline, et toiduhindade kasvutsükli järel hinnad rahunevad. Teisalt aga teame, et nii mõnigi tegur võib lähiajal siiski ka toiduhindade kasvu tagasi tuua. Sealhulgas riskid, mis seonduvad näiteks ilmastikunähtusega El Niño või kõrgemate energia- ja väetisehindade ülekandumisega toiduhindadesse.
Lähis-Ida sõjast põhjustatud ebakindluse ja energiahindade suure kõikumise taustal on euroala majandus üllatavalt hästi vastu pidanud ning eri näitajate järgi võib oodata, et majanduskasv jätkub ka teises kvartalis (kui jätta kõrvale erandlik Iirimaa). Selle taga võivad olla erinevad tegurid alates turgude ootusest, et Lähis-Ida sõja mõju ei kesta eriti pikalt, kuni valitsuste suuremate kulutusteni, muu hulgas kaitseinvesteeringute vallas. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenuvõtmine on samuti kasvu jätkanud, mis viitab sellele, et mitte kõik ei ole ebakindlusest mõjutatud ning ollakse valmis tegema ka pikemaajalisi investeeringuid. Sarnast ja isegi mõnevõrra kiiremat arengut näeme ka Eesti majanduses, kus samuti on ebakindlusest hoolimata nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenamise kasv püsinud kiire ja majanduse olukord tervikuna paranenud.
Kuigi euroala tööturg on püsinud tugev, ei ole kiirem hinnatõus seni palkade arengut mõjutanud ja palkade kasvutempo on mõnevõrra aeglustunud. Eks ole Lähis-Ida sõja põhjustatud hinnatõusu šokk jäänud seni ka märgatavalt tagasihoidlikumaks kui see, mida nägime Venemaa täiemahulise agressiooni puhkedes 2022. aastal. Palgatõus on üldjuhul olnud kiirem kui tarbijahindade kasv, mis omakorda tähendab, et inimeste ostujõud on pigem paranenud.
Kui Lähis-Ida konflikt lähiajal ei lahene, on ilmselt oodata, et energiakandjate põhjustatud hinnatõus jätkub. Mida kauem või mida ulatuslikumalt me seda näeme, seda suurem on oht, et hinnatõus kandub majanduses laiemalt ka teistesse hindadesse. Viimaseid arenguid arvestades on arusaadav, et finantsturgudel oodatakse, et Euroopa Keskpanga nõukogu tõstab käesoleval aastal veel intressimäärasid, et tagada hinnatõusu püsimine paari aasta ettevaates 2% juures. Samal ajal on praegu väga keeruline tulevikku ennustada ja otsuseid saab teha ikka vaid otsustamise ajaks toimunule otsa vaadates. Järgmine Euroopa Keskpanga nõukogu rahapoliitika istung toimub septembri teisel nädalal.
