Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q2 2026 and six months

HepsorThe first half of 2026 marked a transitional period for the Group’s development projects within the investment cycle, characterised by a small remaining stock of ready-to-sell apartments, which in turn affected the Group’s financial results for the reporting period. At the same time, the Group continued to advance new development projects and initial sale agreements for 129 apartments in the first half of the year, approximately 40% more than a year earlier.

As at 30 June 2026, the Group had a record number of homes under construction – 513 new homes (30 June 2025: 255) – laying a strong foundation for revenue and profitability growth in the coming periods. As a result of the growth in construction volumes, the Group’s consolidated assets grew by 35.2% year-on-year, reaching 103.7 million euros (30 June 2025: 76.7 million euros).

At the beginning of 2026, the Group’s stock of completed apartments stood at 28 units, of which 23 were sold in the first half of the reporting year (6 months 2025: 102). Construction is scheduled to be completed and the handover of apartments to begin at the end of the third quarter of 2026 at the Manufaktuuri 12 development project in Tallinn, where a total of 49 apartments will be completed, of which 27 apartments have been sold under obligation law contracts. In addition, a 103-apartment residential building at Dzelzavas 74C in Riga will be completed in the fourth quarter, of which 42 apartments have been sold under obligation law contracts.

The Group’s sales revenue for the first half of 2026 was 6.2 million euros (H1 2025: 22.1 million euros), and revenue for the second quarter of the reporting year was 2.4 million euros (Q2 2025: 13.9 million euros).

The Group’s net loss for the first six months of the reporting year was 2.2 million euros (6 months 2025: net profit of 0.3 million euros), of which the net loss attributable to the owners of the parent was 1.9 million euros (6 months 2025: 0.2 million euros).

Development projects under construction and on sale

In the first half of 2026, the Group signed initial sale agreements under obligation law contracts and real right contracts for 129 apartments with a total value of 25.7 million euros, an increase of 36% and 39% respectively compared to the same period last year (H1 2025: 95 homes and 18.5 million euros). In the second quarter, 57 initial sale agreements were signed with a total value of 10.8 million euros. Compared to the same period last year, the number of apartments sold decreased by 3%, while the total value of initial sales increased by 6% (Q2 2025: 59 apartments and 10.2 million euros).

As at the end of the reporting quarter, the four-quarter moving average of initial sales reached 10.8 million euros, up 48% year-on-year (30 June 2025: 7.3 million euros).

The Group has 9 projects in pre-sale and sale, of which 3 are completed development projects and 6 are under construction.

As at 30 June 2026, the Group had 513 apartments under construction (30 June 2025: 255), of which 290 apartments (30 June 2025: 152) were in Estonia and 223 apartments (30 June 2025: 103) were in Latvia. During the reporting period, we commenced the construction of 88 apartments in the Paevälja quarter.

Future outlook

In 2026, the Group plans to start construction on three new development projects – two residential and one commercial real estate project.

  • In Rae Parish, at Vana-Tartu mnt 49, we will begin construction of the Veski Centre. The building is planned to have 3,551 m² of leasable space, of which 97% is already covered by lease agreements;
  • In Riga, at Starta 17, we will begin construction of a residential development project, which will deliver a total of 255 new homes in several stages;
  • In Riga, we will begin construction of Phase II of the residential development project at Braila iela 23, which will deliver 35 new homes.

We are beginning to revise the development concept for the Veidema quarter project in Riga, at Ganību dambis 17A. Instead of the originally planned stock-office-type commercial development, we now plan to build apartment buildings on the site. The change is driven by a significant shift in market conditions compared with our original development plan. We are currently seeing strong growth in demand in the residential segment, and the site is well suited for residential construction. The feasibility of commercial property projects has been affected by rising construction costs, while rental prices have largely remained at previous levels and the cost of borrowing has also increased. As a result, the expected return on commercial development projects has declined, which is why we have decided to proceed with a residential development instead.

On 20 July 2026, Hepsor SIA and SIA “AF 2” (registry code 40203600778) signed a preliminary purchase agreement for properties located at Meža iela 6-1, Meža iela 6-2, Meža iela 6-3 and Meža iela 6-4 in Riga. The Group plans to build a 48-apartment residential building on the properties. Construction of the development project is planned to start in the second half of 2027. The transaction supports the Group’s goal of growing its development portfolio with new residential projects in both Latvia and Estonia.

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros 30 June 2026 31 December 2025 30 June 2025
 
Assets
Current assets
Cash and cash equivalents 2,519 3,821 3,005
Trade and other receivables 1,727 1,807 1,028
Current loan receivables 0 0 200
Inventories 70,868 58,938 52,318
Total current assets 75,114 64,566 56,551
Non-current assets
Property, plant and equipment 224 260 299
Intangible assets 0 0 1
Investment properties 11,820 11,820 7,980
Financial investments 8,858 7,837 7,821
Investments in joint ventures 26 26 1
Non-current loan receivables 6,521 6,521 3,604
Other non-current receivables 1,169 805 467
Total non-current assets 28,618 27,269 20,173
Total assets 103,732 91,835 76,724
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings 3,319 5,687 8,551
Current lease liabilities 25 50 26
Prepayments from customers 3,516 1,544 390
Trade and other payables 8,548 6,832 6,122
Total current liabilities 15,408 14,113 15,089
Non-current liabilities
Loans and borrowings 55,380 42,060 35,031
Non-current lease liabilities 112 112 162
Other non-current liabilities 8,884 8,472 5,872
Total non-current liabilities 64,376 50,644 41,065
Total liabilities 79,784 64,757 56,154
Equity
Share capital 3,913 3,913 3,855
Share premium 8,917 8,917 8,917
Reserves 385 385 385
Retained earnings 10,733 13,863 7,413
Total equity 23,948 27,078 20,570
incl. total equity attributable to owners of the parent 17,896 20,858 19,373
incl. non-controlling interest 6,052 6,220 1,197
Total liabilities and equity 103,732 91,835 76,724

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros 6 months 2026 6 months 2025 Q2 2026 Q2 2025
         
Revenue 6,224 22,063 2,380 13,857
Cost of sales (-) -5,808 -19,203 -2,300 -12,014
Gross profit 416 2,860 80 1,843
Marketing expenses (-) -496 -448 -219 -169
Administrative expenses (-) -861 -918 -466 -506
Other operating income 17 82 0 59
Other operating expenses (-) -35 -166 -21 -149
Operating profit (-loss) of the year -959 1,410 -626 1,078
Financial income 368 157 182 108
Financial expenses (-) -1,297 -1,002 -670 -524
Profit before tax -1,888 565 -1,114 662
Corporate income tax -322 -283 -322 -283
Net profit (-loss) for the year -2,210 282 -1,436 379
    Attributable to owners of the parent -1,916 -196 -1,081 24
    Non-controlling interest -294 478 -355 355
         
 Other comprehensive income (-loss)        
Changes related to change of ownership 216 0 216 0
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders -39 -428 -39 -278
The effects of changes in foreign exchange rates -41 -292 -50 -131
Other comprehensive income (-loss) for the period 136 -720 127 -409
    Attributable to owners of the parent 10 -341 1 -180
    Non-controlling interest 126 -379 126 -229
         
Comprehensive income (-loss) for the period -2,074 -438 -1,309 -30
    Attributable to owners of the parent -1,906 -537 -1,080 -156
    Non-controlling interest -168 99 -229 126
 
Earnings per share
   Basic (euros per share) -0.49 -0.05 -0.28 0.01
   Diluted (euros per share) -0.49 -0.05 -0.28 0.01
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Bigbank: Tarbija kindlustunne juulis paranes võrreldes juuniga

BigbankKindlustunde indikaatorid näitavad, et tarbijate arvates on majanduses toimunud kerge olukorra paranemine. Värske tarbija kindlustunde indikaator -26 näitab siiski, et neid, kes arvavad, et olukord on läinud kehvemaks, on protsentuaalselt rohkem kui neid, kes arvavad, et olukord on läinud paremaks. Eelmise kuu näitajaga -29 võrreldes on olukord tarbijate hinnangul paranenud. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli -15 ning ka see läks juulis eelmise kuuga võrreldes natuke paremaks. Naabritega võrreldes on eestlased jätkuvalt kõige pessimistlikumad.

Tööstuses jagunevad optimistid ja pessimistid täpselt pooleks, sest indikaatori väärtus oli 0,3. Murettekitav on ehitussektori kindlustunde vähenemine, kuna tegemist on reeglina valdkonnaga, kus asjad esimesena hakkavad halvenema või paranema, millele siis muud sektorid järele tulevad. Ehituses võiks ju pilt olla palju optimistlikum, sest käimas on suuremahulised taristuobjektid, mis annavad tööd ja leiba nii täna kui ka lähitulevikus.

Teeninduses kindlustunne paranes. Natuke halvenes kindlustunne kaubanduses, kus toidukaupluste seis on olnud vilets juba mitu aastat. Kindlustunde indikaator näitab, et oluliselt kahanes nende kaupmeeste osakaal, kelle arvates järgmise kolme kuu jooksul müüginumbrid kasvavad. Veel juunis arvas nii 50%, kuid juulis vaid 18%.

Üldist pilti vaadates võib öelda, et majandus oleks nagu jõudnud ristteele, kus osade arvates hakkavad asjad paremaks ja enam-vähem sama paljude arvates kehvemaks minema. Selles pildis on tööstuse kindlustunne hea suure pildi indikaator. Tarbijad on paraku ikka veel veendunud, et kõik on halvasti, mis siis, et on suvi ja puhkuste aeg.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ekspert: Jõelähtme ja Viimsi ehituspiirangud ähvardavad kinnisvara hinda üles kruvida

Uus Maa KinnisvarabürooJõelähtme vallavanem Andrus Umboja hoiatas, et kui valitsus ei seadusta kiiresti sotsiaalse taristu arendustasu, võib elamuehitus Eesti peamistes majanduspiirkondades seiskuda. Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul võib pikalt vinduv lahenduseta olukord viia pakkumise vähenemise ning hinnatõusuni, mille maksavad kinni ostjad.

Eliste sõnul ei saa omavalitsused kehtivaid planeeringuid tühistada, kuid võivad piirata uute kehtestamist või üleüldist menetlemist. “Viimsi vald on juba mitmeid aastaid uusi arendusi piiranud, kuna ühest küljest on mure taristu piisavusega – eriti veevärgi võimekusega. Teisalt käib terve valla uue üldplaneeringu menetlus, mis tõi kaasa ajutise ehitus- kui ka planeerimiskeelu,” rääkis Eliste.

„Sotsiaalse taristu arendustasu hakkasid vaikimisi mitmed vallad rakendama järk-järgult juba suure finantskriisi järgselt ning selle eesmärk oli, et vald ei peaks erasektori arendustegevuse raames kandma liialt suures ulatuses arendustega seotud kõrvalkulusid alates tehnilisest taristust kuni lasteaiakohtadeni, kuid selle tänane kasutus on muutunud praktikas siiski juba oluliselt laialivalguvamaks,” ütles Eliste.

“See on olnud üsnagi hall ala, mille juures turg on lisakulu vähemalt Harjumaal suures osas vastu võtnud, kuid seda kindlasti pigem pelgalt kaudsetel põhjustel, et arendustegevusega jätkamine oleks üleüldse võimalik. Omavalitsustel ei ole eelarves sageli piisavalt vahendeid, et kõiki vajalikke lisakulutusi ise kanda – selleks peaks kas võtma laenu, emiteerima võlakirju või rakendama teoreetiliselt mingisuguseid muid PPP ehk era- ja munitsipaalsektori ühiseid rahastusmudeleid, mis on seni Eestis ka üsna vähe levinud ning sageli seotud laialdaste korruptsiooniriskidega. Senine olukord, kus arendajatelt nõutakse täiendavat tasu, on turu hinnangul oma olemuselt aktsepteeritav, kuid seda ainuüksi teatud kulutaseme ja mõistlikkuse piirini. Tänane olukord näib aga olevat piirkonniti käest ära läinud ning muutunud ka juba suuresti poliitiliseks küsimuseks,“ nentis Eliste.

„Probleem on selles, et kuigi seadus ei keela KOVidel arendajalt raha küsida, siis kiputakse seda praktikas nõudma kontekstis, mis ei ole enam seotud konkreetse arendusprojekti taristukuludega. Tallinnas ei ole harvad juhud, kus piltlikult öeldes küsib KOV näiteks Kalamaja kortermaja arendamisega seonduvalt sotsiaalse taristu kulu hoopis mõne teise linnaosa või asumi sotsiaal- või ka taristukulude katmiseks,” rääkis Eliste.

„Sõltumata juba menetletud või ka menetluses olevatest kohtuvaidlustest analoogsetes situatsioonides, näib siiski turul üldiselt, et tõenäoliselt senise praktikaga kasvõi teataval määral analoogne situatsioon perspektiivis püsib. Paraku ei näi Eesti KOVide eelarvepositsioone ja meie üleüldist ühiskondlikku arenguperspektiivi arvestades kuigi realistlik, et KOVidel tekiks üleriigiliselt märkimisväärne täiendav võimekus kinnisvaraarendusi omavahenditest finantseerida. Olukord, kus KOVid kasutavad kinnisvaraarendusi oma eelarve toetamiseks, on tegelikkuses hoopis struktuursem eelarveprobleem,“ kommenteeris Eliste.

„Turule on omane end tasakaalustada. Kui Tallinnas või selle lähiümbruses teoreetiliselt arendustegevus mõneks ajaks planeeringute kontekstis peatuks, kipub turg ennast ringi mängima ja pakkumine üheskoos nõudlusega liigub lihtsalt geograafiliselt piirkondadesse, kus taolisi juriidilisi probleeme ei esine või ei ole need arendajate silmis kuigi märkimisväärsed. Nii mõnigi Tallinna lähiümbruse KOV näeb kindlasti end siinkohal hoopis positsioonis, mille juures ollakse ehk uute elanike suuremas ootuses kui juba laialdasema valglinnastumise läbi elanud omavalitsused,“ rääkis Eliste.

„Piirkondades, kus uute detailplaneeringute või ka projekteerimistingimuste menetlemine võib saada perspektiivis olulisi täiendavaid ajalisi või ka rahalisi kulutusi võrreldes alternatiivsete turupiirkondadega, kogevad elamispinna ostjad perspektiivis eeskätt hindade tõusu ja pakkumismahu võimalikku piiratust. Senised sotsiaalse taristu kulud on kõik lõppkokkuvõttes kinni maksnud lõpptarbija ning nõnda jääb see ka tulevikus,“ lisas Eliste.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Mitteeluhooned saavad täpsemad energiamärgised

KliimaministeeriumKliimaministeerium uuendas energiamärgiste arvutamise metoodikat, et need näitaks täpsemini mitteeluhoonete energiatõhusust. Muudatused jõustusid 24. juulil.

“Hoonete energiamärgiste üks seniseid kitsaskohti on olnud projekteeritud ja valmis hoone energiatõhususe võrreldavus. Muudatused aitavad eelkõige äri- ja kaubandushoonetel energiamärgistest lihtsamini välja jätta sellist tarbimist, mida ka uue maja kavandamisel ei arvutata. Nõnda kajastab energiamärgis täpsemalt hoone kvaliteeti ega sõltu põhjendamatult hoone kasutajate tegevusest tulenevast lisatarbimisest,” lausus Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Olemasoleva hoone kaalutud energiaerikasutus ehk KEK-märgis arvutatakse peamiselt elektri- ja küttearvete põhjal. Tegelikul energiakasutusel põhinevat energiamärgist võivad praegu mõjutada hoones toimuvad tegevused, mis ei iseloomusta hoone enda energiatõhusust. Kui hoonel puudus eraldi arvesti protsessienergia mõõtmiseks, sai siiani võtta KEK-märgise arvutamisel arvesse kogu hoones tarbitud energia, sõltumata sellest, kas see kulus peamiselt ainult küttele ja ventilatsioonile või ka näiteks külmlettidele, serveritele või tootmisseadmetele ehk protsessienergiale. Seetõttu tulid sageli kehvemad energiamärgised näiteks külmseadmeid kasutavatele kauplustele või hoonetele, mis olid tavapäraselt kauem avatud, kuigi võisid olla ise energiatõhusad.

Nüüd saab energiamärgise koostaja mittetüüpilise tarbimise ja kasutusaja vajadusel arvutusest lihtsamini välja jätta. Arvutuskäigud tuleb esitada energiamärgise lisana ehitisregistrisse, et tagada nende läbipaistvus ja kontrollitavus.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Eestlaste hinnang majandusele on paranenud, ehitus- ja kaubandusvaldkonnas kindlustunne mõnevõrra langes

StatistikaametStatistikaamet avaldas ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite juuli andmed. Tulemused näitavad, et ehitus- ja kaubandusettevõtjate kindlustunne on veidi langenud, kuid teiste sektorite ja tarbijate hinnangud paranesid.

Juulis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+10,5), ent võrreldes juuniga on kaubandusettevõtjad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel ettevaatlikumaks muutunud. Teenindus- ja tööstussektoris oli näitaja vastavalt +6,5 ja +0,3. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-14,6). Sarnaselt eelmisele kuule peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust. Lisaks on võrreldes juuniga kasvanud nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb.

Tarbijate kindlustunde indikaator oli juulis -26,1, mis on mõnevõrra parem kui möödunud kuul. Sealjuures paranesid tarbijate hinnangud oma leibkonna ja riigi majanduslikule olukorrale nii praegu kui ka järgneva 12 kuu jooksul. Kõige enam kasvas tarbijate hinnang püsikaupade ostude võimekusele.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Merko: Lahekalda korteriarendusprojekti seitsmenda etapi käivitamine

Merko EhitusAS Merko Ehitus kontserni kuuluv OÜ Merko Kodud on otsustanud alustada Tallinnas Maarjamäe paeklindil asuva Lahekalda korteriarendusprojekti seitsmenda etapi ehitust, mille raames valmib 2027. aasta sügisel kortermaja 50 korteriga.

Aadressile Paekalda 13 kerkiva 8-korruselise A-energiaklassi hoone korterid on suuruses 37 kuni 124 ruutmeetrit ning korterite ruutmeetri hind algab 3660 eurost. Müügiga planeeritakse alustada septembris.

Lahekalda kvartal (merko.ee/lahekalda) asub Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe kõrgendikul. Arendusprojekti kogumahus valmib ligikaudu 25 korterelamut enam kui tuhande korteriga. Hoonete sisehoovides on haljastatud puhke- ja mängualad ning lisaks on piirkonda planeeritud terviklikku elukeskkonda toetava kaubandus-teenindusfunktsiooniga hooned.

Lahekalda kvartali kümme esimest maja ligi 500 korteriga on valmis. Järgmisena valmivad 2026. aasta sügisel kortermajad aadressidel Paekalda 15 ja Paekalda 17.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Merko: Launch of seventh stage of Lahekalda apartments development project

Merko EhitusOÜ Merko Kodud, part of the AS Merko Ehitus group, has decided to start the construction of the seventh stage of the Lahekalda residential development project located on the Maarjamäe limestone clint in Tallinn. This stage comprises a residential building with 50 apartments, scheduled for completion in autumn 2027.

The eight-storey, energy class A building at Paekalda 13 will offer apartments ranging in size from 37 to 124 square metres, with prices starting from 3,660 euros per square metre. Sales of the apartments are scheduled to start in September.

The Lahekalda quarter (http://www.merko.ee/lahekalda/en) is located in Tallinn, between Kadriorg and Pirita, on the Maarjamäe ridge. The development is expected to deliver approximately 25 residential buildings with more than 1,000 apartments over the next ten years. The landscaped courtyards will feature recreation and children’s play areas, while the area will also include commercial and service buildings designed to support a well-integrated living environment.

The first ten buildings in the Lahekalda quarter with nearly 500 apartments are ready. Next apartment buildings to be completed in fall of 2026 are Paekalda 15 and Paekalda 17.

Kinnisvarakooli sügishooaja avab koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“

Kinnisvaramaakleri ABCKoolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ on praktiline ja terviklik sissejuhatus kinnisvaravaldkonda neile, kes soovivad alustada maakleritööd või saada süsteemset ülevaadet kinnisvaraturust ja -tehingutest. Nelja õppepäeva jooksul käsitletakse kinnisvara juriidikat, turu toimimist ja arengusuundi, finantseerimist, hindamist, ehitus- ja planeerimisküsimusi ning kinnisvara müüki ja turundust.

Koolitajad on oma ala kogenud praktikud Evi Hindpere, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 07.–10.09.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Statistika: Tallinna korteritehingute keskmine hind tegi kolm aastat paigalmarssi

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Eesti 2025. a korteritehingute keskmine hind oli maa- ja ruumiameti andmetel 2161 €/m², Tallinnas tehti keskmise korteritehingud keskmise hinnaga 3053 €/m². Eesti korteritehingute hind ületas aasta varasemat 3,5 ja Tallinnas 0,5%.

Viimase viie aasta keerulised ajad Eesti majanduses väljendusid Eesti korteritehingute keskmise hinna kasvu olulises aeglustumises, kuid hinnad siiski kasvasid.

Arvestama peab, et Eesti keskmise korteritehingute hinna liikumise juures on olulised tegurid nii vara väärtuse muutus ja muutuse kiirus, aga veel olulisem võib olla tehingute arvu jagunemine erinevate odavamate ja kallimate piirkondade vahel.

Tallinna kui selgepiirilisema korterituru piirkonna korteritehingute hindade muutus liikus enam-vähem sama rada pidi, mis Eestis keskmiselt. Tallinna korteritehingute keskmine hind 2024. aastal siiski nägi miinust.

2024. a Tallinna korteritehingute keskmine hind 3037 €/m² oli 1,5% aasta varasemast allpool. 2025. aastaks pööras hinnamuutus 0,5% plussi poolele, mille tulemusena kerkis tehingute keskmine hind 3053 €/m² tasemele, kus see jäi siiski veel 2023. a hinnale 3083 €/m² õige pisut alla.

Sisuliselt võib öelda, et aasta keskmise alusel on 2022.-2025. a korteritehingute hinnad enam-vähem paigal püsinud, sest protsendi-paari suurune keskmise hinna muutus on pigem mõõtmisviga, kui oluline turuindikaator.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Tallinn kuulutas välja rahvusvahelise hanke Varraku ujula rajamiseks

TallinnTallinn kuulutas välja rahvusvahelise riigihanke eraettevõtja leidmiseks, kes rajaks Lasnamäele Kuukivi tänavale uue mitmeotstarbelise spordikeskuse. Keskuse südameks saab rahvusvahelistele olümpiastandarditele vastav ujula.

Linn on valmis toetama projekti kuni 20 miljoni euroga kontsessioonilepingu kaudu ning soovib, et ujula on avalikkusele kättesaadav ning seal saab korraldada ujumisvõistluseid.

„Rahvusvahelise hankega otsime partnerit, kes rajaks rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks sobiva ujulakompleksi koos vajaliku tugitaristu ja parkimislahendusega. Linn seab väga selged tingimused ujula kvaliteedile ja avalikule kasutusele, samas annab eraettevõtjale võimaluse kujundada ülejäänud hoone funktsioonid majanduslikult jätkusuutlikuks. Just selline koostöömudel aitab luua linnale suurema väärtuse ning tagada kompleksi pikaajalise toimimise,“ sõnas linnavara ja linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Tiit Terik.

Kompleksi keskmes on kümne rajaga 50-meetrine bassein, millele lisanduvad 25-meetrine bassein ning lastebasseinid ujumise algõppeks. Võrreldes eelmise hankega on suurendatud 25-meetrise basseini radade arvu. Samuti on täpsustatud sissepääsude, riietusruumide ja rattaparklate nõudeid, et tagada kõrgetasemeliseks treenimiseks ja võistluste korraldamiseks vajalik taristu. Hoone ülejäänud funktsioonid saab kontsessionäär ärimudeliga ise määrata.

Lisaks ujulale peab kontsessionäär rajama vähemalt 300-kohalise parkla, mis hõlmab kuni kahe maa-aluse korrusega parkimishoonet ning maapealset avalikku parkimisala. Linna ootus on kujundada tänavaruumi avatud, kutsuv ja linnaruumiga hästi lõimunud ujulakompleks, mis vastab Lasnamäe visioonis seatud põhimõtetele.

Kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on uue ujula puhul kõige olulisem, et see oleks päriselt kasutatav võimalikult paljudele inimestele. „See tähendab häid tingimusi tippsportlastele, harrastusujujatele, erivajadusega inimestele ning parasportlastele. Praegu on mitu põlvkonda noori ujujaid treeninud nii, et pikka basseini nähakse vaid üksikutel kordadel aastas. Oluline on rõhutada, et kui spordikompleksi rajab eraettevõtja, on sinna võimalik ehitada ka kauaoodatud lisavõimalused teiste spordialade harrastamiseks,“ kommenteeris Haukanõmm.

Haukanõmm ütleb, et erilist tähelepanu pööratakse laste ja noorte ujumisoskuse arendamisele ning võimalusele ujuda ja treenida kvaliteetsetes tingimustes. Seetõttu on ujula kasutusaegade planeerimisel esimeses järjekorras Tallinna munitsipaalkoolide koolikohustuslik ujumisõpe, laste ja noorte treeningrühmad ning Tallinna linnalt sporditoetust saavad spordiklubid. „Nii loome ühelt poolt pinnase liikumisharjumuse kujundamiseks ning pakume ka tulevastele tippsportlastele kasvulava,“ kommenteeris Haukanõmm.

„Uus terviklik spordikompleks on oluline samm selles suunas, et meie linnaosa elanikel – alates lastest kuni tippsportlasteni – oleksid kaasaegsed tingimused liikuda, treenida ja aega veeta oma kodu lähedal,“ sõnas Lasnamäe linnaosa vanem Miroslav Berezovski.

Rahvusvahelise riigihanke tähtaeg on 1. oktoober 2026, peale mida soovib linn kontsessioonilepingusse jõuda hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks. Hanke võitja peab hoone ehitama ning tagama hoone kasutusloa väljastamise 34 kuu jooksul. Plaani kohaselt avatakse uus ujula linnarahvale 2029. aasta lõpuks.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Bigbank: Keskpank võttis täna veel äraootava seisukoha ja jättis intressid muutmata

BigbankEuroopa Keskpank otsustas oma nõukogu koosolekul hoiustamise püsivõimaluse intressi jätta muutmata. See tähendab, et jätkuvalt saavad kommertspangad hoiustada oma vahendeid keskpangas 2,25% intressiga. See omakorda tähendab, et ka euribor hetkel ei muutu.

Turud ootasid intressi tõusu, sest kuue kuu euribor on juba mõnda aega kõikunud 2,6% ümbruses. Järelikult keskpanga intress võikski tegelikult olla 2,5%. Reeglina on hoiustamise määr natuke madalam kui laenamine. Kui oleks vastupidi, et üksteisele laenamine oleks odavam kui hoiustamine, siis pangad muidugi hoiaksid oma vahendeid keskpangas, sest nii oleks kasumlikum, mitte ei laenaks üksteisele madalama intressiga.

Euribor võib ajutiselt olla madalam kui keskpanga intress ainult olukorras, kus turud ootavad, et intresse kohe-kohe alandatakse. Täna sellist ootust ei ole, sest oodatav inflatsioon sellel aastal on euroala kõrgem kui kahe protsendiline sihtinflatsioon. Seega võib eeldada, et kui täna intresse ei tõstetud, siis tõstetakse neid septembri nõukogu koosolekul. Kas sellel aastal tuleb täiendavalt üks või kaks intressi tõusu, sõltub sellest, milliseks kujuneb lõplikult inflatsiooniootus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ülo Kaasik: Ameerika mäed energiaturul hoiavad hinnatõusuriski üleval

Eesti PankEuroopa Keskpanga nõukogu eilsel kohtumisel otsustasime euroala intressimäärad tõstmata jätta, mis aga ei tähenda, et Lähis-Ida sõjaga seonduv ebakindlus ja sellest tulenev risk hindade tõusuks oleksid möödas. Pigem on viimase pooleteise kuu sündmused näidanud, et sõjaline konflikt Lähis-Idas võib kiiresti nii leeveneda kui ka uuesti lahvatada, mille tõttu käivad energiahinnad üles ja alla nagu sõit Ameerika mägedel.

Juunikuus euroala hinnatõus mõnevõrra leevenes, aeglustudes mai 3,2%-lt 2,8%-le. Selle tingis peamiselt energia ja toiduainete odavnemine. Tekkis lootus, et konflikt suudetakse lahendada ja naftatarned Pärsia lahe piirkonnast taastuvad. Ajutine naftatarnete taastumine tõigi maailmaturul kaasa üllatavalt kiire energiahindade languse: nafta odavnes 70 USA dollarile barrelist, mis on lähedal konfliktieelsele tasemele. Paraku ei kestnud see aga kaua ja sõjalise konflikti uuesti puhkedes tõusid ka energiahinnad taas kiiresti. Euroopa Keskpanga nõukogu istungi ajaks oli nafta hind juba üle 90 dollari barrelist. Lisaks survestab konflikti uus ägenemine Euroopas gaasi hinda, mis on juba juuni alguse tasemest kõrgemale kerkinud. Tanklas müüdavale kütusele toob hinnalisa ka nafta rafineerimise eest makstav kõrgem tasu, mis on tingitud rafineerimisvõimekuse defitsiidist. Nii on Lähis-Ida sõda jätkuvalt suurimaks riskiks, mille tõttu ei ole hinnatõusuhoog veel taltunud.

Juunikuus pidurdunud hinnatõusu taga oli ka üllatavalt aeglane toiduhindade kasv ning maiga võrreldes hinnad isegi langesid. Nägime sama ka Eesti statistikas. Iseenesest on loogiline, et toiduhindade kasvutsükli järel hinnad rahunevad. Teisalt aga teame, et nii mõnigi tegur võib lähiajal siiski ka toiduhindade kasvu tagasi tuua. Sealhulgas riskid, mis seonduvad näiteks ilmastikunähtusega El Niño või kõrgemate energia- ja väetisehindade ülekandumisega toiduhindadesse.

Lähis-Ida sõjast põhjustatud ebakindluse ja energiahindade suure kõikumise taustal on euroala majandus üllatavalt hästi vastu pidanud ning eri näitajate järgi võib oodata, et majanduskasv jätkub ka teises kvartalis (kui jätta kõrvale erandlik Iirimaa). Selle taga võivad olla erinevad tegurid alates turgude ootusest, et Lähis-Ida sõja mõju ei kesta eriti pikalt, kuni valitsuste suuremate kulutusteni, muu hulgas kaitseinvesteeringute vallas. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenuvõtmine on samuti kasvu jätkanud, mis viitab sellele, et mitte kõik ei ole ebakindlusest mõjutatud ning ollakse valmis tegema ka pikemaajalisi investeeringuid. Sarnast ja isegi mõnevõrra kiiremat arengut näeme ka Eesti majanduses, kus samuti on ebakindlusest hoolimata nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenamise kasv püsinud kiire ja majanduse olukord tervikuna paranenud.

Kuigi euroala tööturg on püsinud tugev, ei ole kiirem hinnatõus seni palkade arengut mõjutanud ja palkade kasvutempo on mõnevõrra aeglustunud. Eks ole Lähis-Ida sõja põhjustatud hinnatõusu šokk jäänud seni ka märgatavalt tagasihoidlikumaks kui see, mida nägime Venemaa täiemahulise agressiooni puhkedes 2022. aastal. Palgatõus on üldjuhul olnud kiirem kui tarbijahindade kasv, mis omakorda tähendab, et inimeste ostujõud on pigem paranenud.

Kui Lähis-Ida konflikt lähiajal ei lahene, on ilmselt oodata, et energiakandjate põhjustatud hinnatõus jätkub. Mida kauem või mida ulatuslikumalt me seda näeme, seda suurem on oht, et hinnatõus kandub majanduses laiemalt ka teistesse hindadesse. Viimaseid arenguid arvestades on arusaadav, et finantsturgudel oodatakse, et Euroopa Keskpanga nõukogu tõstab käesoleval aastal veel intressimäärasid, et tagada hinnatõusu püsimine paari aasta ettevaates 2% juures. Samal ajal on praegu väga keeruline tulevikku ennustada ja otsuseid saab teha ikka vaid otsustamise ajaks toimunule otsa vaadates. Järgmine Euroopa Keskpanga nõukogu rahapoliitika istung toimub septembri teisel nädalal.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti Pank: Pangalaenude kasv püsib hoogne

Eesti PankEestis tegutsevatest pankadest ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude portfell suurenes juuni lõpuks aasta varasema ajaga võrreldes üle 8% ehk 30 miljardi euroni. Seejuures oli pangalaenude kasv Eestis üle kahe korra hoogsam kui euroalal keskmiselt. See peegeldab siinsete pankade jätkuvat võimekust ja huvi laenu anda, kuid viitab samal ajal inimeste ja ettevõtete valmidusele varasemast rohkem investeerida.

Kõige tempokamalt kasvab endiselt eluasemelaenude portfell, mille laenujäägi kasv ulatub ligi 10ni%. Majapidamiste muude laenude ja liisingute maht on samuti suurenema hakanud, kuid kasv on endiselt aeglane, 2%. Ettevõtete laenuportfell kosus aastaga 8%. Kasvu veavad eelkõige kinnisvarasektor ning põllumajanduse ja metsanduse ettevõtted. Samal ajal on ka tööstusettevõtete laenukasv kiirenenud ligi 8%ni. Selgelt tagasihoidlikum on laenutegevus kaubanduses ja logistikas, kus laenuportfell on ligikaudu samal tasemel kui aasta eest.

Esimesel poolaastal teenisid Eestis tegutsevad pangad siinsel turul 356 miljonit eurot puhaskasumit ehk ligikaudu sama palju kui aasta varem. Laenuportfelli ja euribori kasv on suurendanud pankade intressitulu ning intressikulu on pangad seni suutnud hoida eelmise aastaga sarnasel tasemel. Sellegipoolest on pankade halduskulud (eelkõige personalikulud) kasvanud ja kuigi laenukvaliteet on üldiselt hea, tehti ka laenude allahindlusi möödunud aastaga võrreldes rohkem. Euribori viimaste kuude tõusu täielik ülekandumine intressituludesse ja laenuportfelli kasv toetavad pankade kasumit ka lähikvartalite jooksul.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kaamos Kinnisvara tegi juunikuus Riia uute korteritega rekordilised 40 müügitehingut

KaamosKokku tehti Riia uute korterite turul juunikuus 189 uut müüki, viimase kuue kuu hinnanguline nõudlus ulatus keskmiselt 223 korterini kuus. Kaamos Kinnisvara tegi juunis uute korteritega rekordilised 40 müügitehingut ning kinnitab Riia turu jätkuvat nõudlust uusarenduste vastu.

“Riia kinnisvaraturg on täna oluliselt aktiivsem kui Tallinna oma, mida näitab nii viimase kuue kuu kõrge nõudlus. Riia kõige aktiivsem ostjaskond liigub kvaliteetsete ja keskmise hinnatasemega kodude suunas. Just keskklassi segment veab lõunanaabrite pealinnas uusarenduste müüki,” rääkis Kaamos Kinnisvara arendusjuht Ivar Vahter

Citify andmetel müüdi juunis Riia uusarendustes 189 uut korterit, mis on 11% rohkem kui mullu samal ajal, kuid veidi vähem kui viimase kuue kuu keskmine, 223 korterit kuus. Broneeritud korteri keskmine hind oli 161 600 eurot, mis teeb 2780 eurot ruutmeetri kohta. Keskmise ruutmeetri hinna erinevust Eesti ja Läti turul mõjutab fakt, et Lätis arvestatakse kasuliku pinna sisse ka rõdu ruurtmeetrid.

Kaamos Kinnisvara müügis olevad projektid Riias on Hagen, Poēzija, Moho Garden ning Riiti, kus hetkel arenduses olevate korterite arv kokku on 350 ühikut. Tänaseks on on üle poole arenduses olevatest korteritest juba müüdud.

Riia uusarenduste aktiivsust toetab laiem majanduslik nihe. “Läti majandus liigub stagnatsioonist taastumise suunas ja Riia eluasemeturg on Balti pealinnade võrdluses endiselt suhteliselt taskukohane. Intressikeskkond on paranenud, sissetulekud on kasvanud ning tarbijakindlus paranenud. Seetõttu on ostjad, kes kallima laenuraha perioodil otsuseid edasi lükkasid, turule naasnud,” tõi Vahter esile.

Sel aastal ehitusega alustatud Riiti ja Hageni elamuarendustega lisab Kaamos Kinnisvara kõikide ehitusetappide realiseerimisega Riia turule ligi 500 uut A-klassi energiatõhusat korterit. Mõlema elamukvartali arendus toimub kolmes etapis.

“Alustasime Riias korraga kahe väga erineva, aga omanäolise elukeskkonna projekti arendusega. Riiti arendus, mis paikneb Jugla linnaosas, mõjub oma rohelise ja rahuliku elutempoga Tallinna mõistes justkui Nõmme. Āgenskalns seevastu meenutab Kalamaja või Kassisaba tüüpi ajaloolist, ent trendikat kesklinna lähedast asumit. Hageni arendus asubki just seal, otse kohalike seas armastatud Mara tiigi kõrval“, rääkis Ivar Vahter.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Alusta kinnisvaramaakleri teekonda tugeva stardiprogrammiga

KinnisvarakoolKinnisvaramaakleri tööle hea alguse tegemiseks on vaja enamat kui huvi valdkonna vastu – olulised on ka teadmised kinnisvaraturust, tehingutest, hindamisest, müügist ja juriidikast. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm on üles ehitatud nii, et anda tulevasele maaklerile terviklik ülevaade peamistest teadmistest ja oskustest, mida igapäevatöös vaja läheb.

Programm on mõeldud neile, kes plaanivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina, soovivad oma seniseid teadmisi süsteemselt täiendada või valmistuvad kutseeksamiks. Koolitustel käsitletakse muu hulgas kinnisvaraturu toimimist, kinnisvara hindamist, müüki ja kliendisuhtlust, digitaalset turundust, üürisuhteid ning kinnisvaraalast juriidikat.

Koolituste ajakava

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC