Tänavu esimese kvartali täpsustatud SKP 2,4% kasv oli üle ootuste tugev. Statistikaameti kuu aega tagasi avaldatud kiirhinnang näitas 1,3% kasvu. Samas, kui võtta SKP arvestusest välja maksud (peamiselt käibemaks ja aktsiisid) ning subsiidiumid, suurenes majanduses lisandväärtus 1,5%, millest veidi enam kui pool tuli töötlevast tööstusest.

Koos inflatsiooni mõjuga ehk rahalises väärtuses kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis 6%, mis on samuti hea tulemus, kuna pikaajaline keskmine (viimase 10–15 aasta jooksul) on ligi 7%.

Swedbank ootas mai alguses tänavuseks majanduskasvuks 2%. Kuna esimese kvartali kasv ületas ootusi, tõstame tõenäoliselt kasvuprognoosi.

Ekspordi kasv jäi tagasihoidlikuks

Kuigi töötlev tööstus on peamine kaupu eksportiv majandusharu, siis kaupade ekspordi juures midagi väga rõõmustavat ei olnud. Kaupade eksport suurenes aastases võrdluses vaid 0,2%, kuid sellist nõrka kasvu selgitab aastatagune kiirem kasv ja koos sellega tekkinud kõrgem võrdlusbaas.

Teenuste eksport kasvas küll kiiremini, kuid see ei suutud koguekspordi kasvu viia impordist suuremaks, mistõttu jäi väliskaubandusbilanss puudujääki ja pidurdas majanduskasvu. Kuna väikese majandusega Eesti ei saa toota kõiki lõpptarbimiseks ja tootmiseks vajalikke kaupu kohapeal, siis tuleb vajalik importida.

Info ja side tegevusala tugev langus

Tegevusaladest suurim majanduskasvu pidur oli aga info ja side. Selle tegevusala langust mõjutas aastatagune tugev kasv, mis viis võrdlusbaasi kõrgemale. Lisaks infole ja sidele vähenes lisandväärtus veel kuues tegevusalas, sealhulgas kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses. Samas oli nende languse kogumõju SKP-le võrdlemisi väike.

Majanduskasvu vedas eratarbimine

Väga tugeva positiivse mõjuga majanduskasvule oli eratarbimise 4,2% kasv. Viimati nägime sellest kiiremat kasvu neli aastat tagasi. Maksuküüru kaotamine on ootuspäraselt majapidamiste tarbimismahtu suurendanud. Kuigi majapidamiste kindlustunne on viimastel kuudel nõrgenenud, on see aastatagusest tugevam. Olulise panuse majanduskasvu andis ka valitsussektori tarbimise suurenemine.

Kuna eratarbimine on SKP-st veidi üle poole (53%), moodustas selle kasv enamuse (üle 90%) esimese kvartali majanduskasvust. Eratarbimise mõju oligi esimese kvartali majanduskasvule suurim. Näiteks töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvust oli eratarbimise kasvu mõju ligi kolm korda suurem. Need ei ole küll hästi võrreldavad näitajad, kuna töötleva tööstuse lisandväärtus arvestatakse SKP tootmise, eratarbimine aga selle tarbimise poolel, kuid pakub siiski lihtsustatud võrdlust.

Investeeringud peaksid tänavu kasvama

Investeeringud vähenesid 13% ja sellel oli tugev negatiivne mõju majanduskasvule. Kõige suurem mõju oli ettevõtete investeeringute langusel, täpsemalt just hoonetesse ja rajatistesse, kuid vähenesid ka majapidamiste investeeringud.

Kvartaliarvestuses on investeeringud esialgsed ja neid täpsustatakse hiljem. Samuti ei anna üks kvartal veel investeeringutest õiget pilti. Ettevõtete ja majapidamiste viimaste kvartalite laenunõudlus on olnud tugev, sh majapidamiste kodulaenud. See peaks peegeldama ettevaatavalt ka suuremaid investeeringuid. Valitsussektori investeeringud suurenesid esimeses kvartalis veel mõõdukalt, kuid tänavu ootame siiski kaitse- ja taristuinvesteeringutest tugevamat tõusu.

Tööjõukulu liiga kiire kasv halvendab majanduse konkurentsivõimet

Tööjõu tootlikkus tunnis (ilma inflatsiooni mõjuta) kasvab tasapisi ja see on tööjõukulu kaudu mõõdetavat konkurentsivõimet (tööjõu ühikukulu) alates eelmisest aastast veidi parandanud.

Samas, kuna tööjõukulu kasvab jätkuvalt tootlikkusest kiiremini, on tööjõu ühikukulu kasv viimaste aastate keskmisena jätkuvalt kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Liiga kiire tööjõukulu kasv, samal ajal kui tootlikkus sellele piisavalt kiiresti järele ei tule, tekitab aga suuremat hinnasurvet ja kahjustab kulupõhist konkurentsivõimet.