Kindlasti olete kokku puutunud olukorraga, kus veetoru hakkab lekkima, tekib elektrilühis, küttesüsteem lakkab töötamast või katus hakkab vihmaga läbi sadama — või lendab suure tormiga sootuks minema. Mida sellises olukorras teha?
Kui tegemist on hädaolukorraga, mille lahendamist ei saa edasi lükata näiteks üldkoosoleku kokkukutsumiseni, on igal korteriomanikul õigus tegutseda operatiivselt. Ta võib teha kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid ilma teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekuta. Sama õigus on ka korteriühistu juhatusel.
Selliste toimingutega kaasnevad kulud saab hiljem teistelt korteriomanikelt või korteriühistult sisse nõuda proportsionaalselt nende omandiosa suurusele. Kuid Riigikohus on sel kevadel täpsustanud, millistel tingimustel on kulutuste hüvitamise nõue õigustatud.
Riigikohtu uus tõlgendus seab kaks kumulatiivset tingimust:
- Vahetu kahju tekkimise või suurenemise oht — olukord, kus kaasomandi ese halveneks oluliselt enne, kui oleks võimalik toiminguid otsustada tavapärasel viisil (nt üldkoosolekul).
- Proportsionaalne ja kiireloomuline abinõu — valitud lahendus peab olema ajutine, suunatud kahju tõrjumisele, mitte selle algpõhjuse lõplikule kõrvaldamisele.
Ohuolukorraks ei loeta olukorda, kus kaasomandi ese on juba kahjustunud, kuid edasise kahju ohtu ei ole, või kui tekkida võiv kahju on väike.
Mida see tähendab praktikas?
Riigikohtu uus seisukoht piirab iseseisva tegutsemise võimalusi ja rõhutab vajadust hinnata olukorra kiireloomulisust ning valitud abinõu proportsionaalsust. See aitab vältida vaidlusi ja tagab, et kulutuste hüvitamise nõuded põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel.
Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee
Lisateave ja kontakt
|
|
Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.
Evi Hindpere |
Baltic Horizon Capital AS, Baltic Horizon Fondi valitseja, teatab käesolevaga juhatuse koosseisu muudatustest.
Everaus Kinnisvara avas Haaberstis uue kontaktivaba minilaokompleksi, mis on alates tänasest, 20. jaanuarist, üürimiseks kõigile avatud. Neljakorruselises hoones on kokku 341 miniladu ja garaaž-ladu suuruses 1,5-25 m². Koos Peetri kompleksiga kuulub ettevõtte portfelli nüüd üle 675 minilao, millega kinnitas Everaus Kinnisvara oma positsiooni Baltikumi suurima miniladude üüriteenuse pakkujana.
Mustamäele rajatav Tammsaare Tervisemaja on kasvamas üheks piirkonna suurimaks perearstikeskuseks, koondades ühe katuse alla arvestatava hulga perearstinimistuid ja laia valiku esmatasandi terviseteenuseid. Ehituses olev ja aasta pärast valmiv 6-korruseline tervisemaja hakkab teenindama enam kui 100 000 elanikku Mustamäe, Õismäe ja Kristiine piiril.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta detsembris võrreldes novembriga 1,1% ja võrreldes 2024. aasta detsembriga 0,5%. Indeksit mõjutas enim hinnalangus kütteõlide tootmises ja elektri- ja soojusenergiaga varustamises.
„
Riigimetsa Majandamise Keskus ostis mullu eraomanikelt rekordilised 911 hektarit looduskaitselist maad, enam kui 10,2 miljoni euro eest. Kaheksa aasta jooksul on RMK looduskaitseliste maade ostuks suunanud üle 30 miljoni euro ja omandanud kokku 2500 hektarit kaitsealust maad.
Tallinna 2026. aasta eelarve seab linnaplaneerimise valdkonnas esikohale selge planeerimisraamistiku loomise ja kvaliteetse elukeskkonna arendamise, et igapäevateenused oleksid elanikele mugavalt kättesaadavad ning linnaruumi arendamine toetaks inimkeskset linnakeskkonda.
Täna algas arhitektuurivõistlus levinumat tüüpi kortermajade tehaseliseks renoveerimiseks. Eesmärk on teha korteriühistutele kättesaadavaks lahendused, mille abil kodud kvaliteetselt ja lihtsamini korda teha.
Esmakordselt oma tegevusajaloo jooksul rajanesid EfTEN United Property Fund’i majandustulemused 2025. aastal täies mahus investeeritud portfellil. Fond saavutas aastaga suurima puhaskasumi alates asutamisest, mis võrreldes 2024. aastaga kasvas 2,2 korda. EfTEN United Property Fund teenis 2025. aastal 3,57 miljonit eurot puhaskasumit (2024. aastal 1,62 miljonit eurot), mis moodustab 14% fondi investeeritud kapitalist ning ligikaudu 17% fondi turukapitalisatsioonist. Fondi tulud kasvasid aastaga 1,82 miljonilt eurolt 3,78 miljoni euroni ning fond tegi 2025. aastal investoritele väljamakseid enam kui 9% fondi turukapitalisatsioonist.
Eesti kinnisvaraturul domineerivad 2–3-toalised korterid suurusega umbes 40–70 ruutmeetrit. Need sobivad hästi pikaajaliseks elamiseks ja erinevateks eluetappideks ning on kujundanud arusaama sellest, milline üks „päris kodu“ peaks välja nägema, kusjuures kõik sellest erinev kipub paratamatult liigituma märksõna erandlik alla. Laenukõlbulikkuse ja perspektiivi osas küsitakse palju mikrokorterite ehk väikeste elamispindade kohta, mis jäävad enamasti alla 25 ruutmeetri ja mõnikord ka alla 20 ruutmeetri. Muidugi ei ole need mõeldud kõigile ega igaks eluetapiks, kuid mõne panga vaates ei ole mikrokorter probleem, vaid teadlik lahendus kindlates olukordades, kirjutab Bigbank Eesti kodulaenu müügiüksuse juht Marina Larkova.
Kortermajades esineb aeg-ajalt juhtumeid, kus petturid üritavad korteritesse pääseda, esinedes korteriühistu tellitud meistrimeeste või mõnd seadet kontrollima tulnud ametnikena. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, suhtlustreener Angelika Naris hoiatab, et sellised juhtumid on sagedasemad majades, kus elanikud ei ole kursis ühistu tegevusega ega tunne üksteist.
