Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastamiseks eelnõu, millega vähendatakse avalike aerofotode detailsusastet, et kaitsta inimeste privaatsust ja vältida julgeoleku riske. Samuti tõmmatakse muudatustega selgem piir tasuta avalike teenuste ja erahuvidest lähtuvate tasuliste teenuste vahele.
Tänapäeva tehnoloogia võimaldab maapinda ja hooneid pildistada ning mõõdistada lennukite ja laserskanneritega ülima täpsusega. Kuigi sentimeetri täpsusega aerofotod ja 3D-mudelid on asendamatud abimehed riigi planeeringutes, ehituses ja päästetöödel, võib tekkida nende piiranguteta avalikustamisega riskid inimeste privaatsusele ja riigi julgeolekule.
Seadusemuudatusega luuakse reeglid aeromõõdistusandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks. Ligipääs jaguneb edaspidi neljaks:
- Avalik vaade: Kõigile kättesaadavad ortofotod, mille piksli suurus maapinnal ei ole parem kui 20 cm ja avalikustamisel kehtib vähemalt 6-kuuline viivitus. Kaldaerofotosid (mis võimaldavad vaadata hoovidesse ja akendesse) ning 3D-punktipilvi avalikkusele ei kuvata.
- Autenditud kasutaja: Tuvastatud isikud saavad sisse logides kasutada täpsemaid, kuni 10 cm pikseliga ortofotosid vastavate kasutustingimustega nõustumisel.
- Ametiasutused: Riigile ja omavalitsustele säilib seadusest tulenevate avalike ülesannete (planeerimine, pääste, järelevalve jne) täitmiseks täielik ligipääs kõikidele detailsetele andmetele.
- Suletud andmed: Julgeolekut või avalikku korda ohustavad tundlikud andmed suletakse täielikult. Ligipääsuks on vaja tõestada õigustatud huvi.
Minister Keldo sõnul on liiga detailsete aerofotode piiranguteta avalikustamine tekitanud olukorra, kus igaüks võis üle maailma uurida teise inimese hoovi või maja turvalahendusi. „Üldine kaardipilt jääb kõigile kättesaadavaks, kuid edaspidi ei näe igaüks enam põhjuseta teise tagaaeda,“ selgitas Keldo.
Teine oluline muudatus puudutab Maa- ja Ruumiameti (MaRu) ning maakatastri teenuste hinnastamist. Ajapikku on tekkinud olukord, kus osa teenuseid täidavad kitsalt mõne eraisiku või ettevõtte huve.
Seadusemuudatusega tekib selge põhimõte: avalikud põhifunktsioonid, kehtivad avaandmed ja tavapärane haldusmenetlus on kõigile tasuta, kuid erahuvidest või ärivajadustest ajendatud eriteenused muutuvad kulupõhiselt tasuliseks.
„See ei tähenda, et mõni kohustuslik toiming või avalik teenus muutuks tasuliseks. Küll aga ei peaks riik maksumaksja raha eest täitma üksikute ettevõtete või erahuviliste erisoove. Kui keegi vajab ameti tipptasemel tehnoloogiat või ekspertide lisatunde oma projekti hüvanguks, tuleb selle eest edaspidi tasuda tegelike kulude alusel.“
Millised eriteenused muutuvad tasuliseks?
Hinnastamisega ei aja riik taga kasumist, vaid lähtub rangelt kulupõhisusest. Kulu katab otseselt tegevuskulude ja spetsialistide tööaja (standardne baashind on 70 eurot töötunni kohta).
Tasuliste eriteenuste hulka kuuluvad näiteks:
- Eritellimusel aeromõõdistamine ja kiirkaardistamine. Kui soovitakse aeropildistamist väljaspool riiklikku korralist lennuplaani ja uuendada kaardiandmeid väljaspool tavapärast protsessi.
- Eritellimusel digitaalsed ja trükikaardid. Varem koostatud püsivad digitaalsed kaardifailid ja –rakendused on tasuta kättesaadavad. Kui aga tellitakse täiesti uue kaardi või kaardikihi koostamine, arvestatakse tasu kulunud töötundide järgi.
- Menetlusväline nõustamine ja eksperthinnangud. Maaomanikud ja maamõõtjad saavad piiriprobleemide lahendamiseks tellida katastripidajalt nõustamist või erapooletut eksperthinnangut.
- ESTPOS täppispositsioneerimine. Riik avab teistele sektoritele riikliku satelliitandmete keskuse reaalaja andmevood ning need muutuvad tasuliseks kommertsvõrkude operaatoritele ja ametiasutustele. Kõrgkoolid on õppe- ja teadustööks tasust täielikult vabastatud.
Kolmanda muudatusega koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühtseks aadresside ja kohanimede süsteemiks (AKS). See vähendab killustatust ja kaotab vajaduse hoida ülal eraldiseisvaid registritarkvarasid.
Samuti lihtsustub maakorraldus kohalike omavalitsuste ja maaomanike jaoks. Kui piiride muutmisel ei muutu katastriüksuse tegelik kasutus ega otstarve, ei pea omavalitsus enam läbi viima eraldi haldusmenetlust uue sihtotstarbe või koha-aadressi määramiseks – piisab olemasolevate andmete kinnitamisest elektroonilises katastris.
Juunis elavnes Eesti kinnisvaraturg võrreldes maiga märgatavalt. Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis kasvas korteritehingute arv ning enamikus suuremates linnades tõusid ka korterite keskmised hinnad. Erandiks oli Viljandi, kus aktiivsuse kasvuga kaasnes hinnakorrektsioon, ning Kuressaare, kus tehinguaktiivsus püsis tagasihoidlik, kuigi hinnatase näitas kerget taastumist.
Korteriühistu juhatuse liikmeks olemine tähendab suurt usaldust. Lisaks maja korrashoiule ja elanike ühiste huvide eest seismisele usaldatakse juhatuse pilgu ning kontrolli alla ka ühistu raha. Seda asjaolu teavad aga paraku ka petturid, kes püüavad kelmusega seda raha välja petta.
Tallinna linn lõpetab Endla tänava jalakäijatunnelite ehituslepingu töövõtja INF Infra OÜ-ga, sest ettevõte ei ole täitnud lepingulisi kohustusi ega suutnud tagada tööde valmimist kokkulepitud tingimustel.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,1% ja selle aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,9%. Indeksit mõjutas teises kvartalis enim ehitusmaterjalide hinnatõus.
Everaus Kinnisvara alustas Tartu linna piiril asuva Kõrveringi Kodude arendusprojekti ehitust, millega valmib kokku 90 korterit. Projekti kogu investeeringumaht on 10,5 miljonit eurot.
Tänavu teises kvartalis välja antud kodulaenude keskmine summa kasvas kõigis kolmes Balti riigis, eestlaste keskmine 140 120 eurot on endiselt pikalt suurim, kuigi vahe naabritega vähenes, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.
Kuigi eelmisel aastal osteti 54% kõigist kodudest väljaspool Tallinna ja Tartut, pelgavad maapiirkonda kodu otsivad inimesed endiselt, et pank ei pruugi sellise ostu jaoks laenu anda. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova kummutab selle levinud eksiarvamuse ning selgitab, mida maale kolija peaks enne laenu võtmist läbi mõtlema.
Kinnisvarakooli suveakadeemia veebiseminar „
ASi Merko Ehitus otsusega on pikendatud AS Merko Ehitus Eesti nõukogu liikme Urmas Somelar volitusi kuni 31. maini 2029. 
