Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Statistikaamet: Töötuse määr oli teises kvartalis 6,6%

14.08.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teises kvartalis töötuse määr 6,6%, tööhõive määr 68,6% ja tööjõus osalemise määr 73,4%. Töötuse määr vähenes, kuid hõive näitajates olulist paranemist ei olnud.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul viitab töötuse vähenemine majandusolukorra paranemisele. „Samas hõives tõusu ei paista ja mitteaktiivsete suur osatähtsus tööealiste hulgas suuremaks optimismiks veel põhjust ei anna,“ ütles Vassiljeva.

Hõivatuid oli tänavu teises kvartalis 691 600, mida oli 5700 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 5300 võrra enam kui esimeses kvartalis. Tööhõive määr 68,6% oli veidi madalam kui aasta varem ning üksnes 0,6 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis. „Seega suve algusele omane hõive kasv, mida teise kvartali andmetes viimastel aastatel näha on olnud, jäi tänavu pigem tagasihoidlikuks,“ kommenteeris Vassiljeva.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes hõivatute arv põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis ning teenuste sektoris, samas kui tööstuses ja ehituses püsis hõivatute arv stabiilne. „Eraldi palgatöötajate arvu vaadates näeme aasta lõikes kasvu tööstuses ja ehituses ning ka teenuste sektoris,“ täpsustas Vassiljeva.

Tallinnas vähenes hõivatute arv aastaga 5800 inimese võrra, mida on rohkem kui kogu Eestis kokku.

„Tähelepanu väärivad Tallinnast väljapoole jääv Harjumaa ja Lõuna-Eesti – need olid ainsad piirkonnad, kus hõive suurenes nii aasta kui ka kvartali võrdluses, samas kui mujal hõivatute arv vähenes,“ tõi juhtivanalüütik välja.

Töötuse määr on langenud 0,5 protsendipunkti võrra

Küsitlusuuringu andmetel oli teises kvartalis 49 000 töötut, mida oli 10 200 inimese võrra vähem kui aasta varem. Töötuse määr 6,6% oli teise kvartali näitajatest madalaim alates 2023. aastast. „Ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes oli töötuid 3200 inimese võrra vähem ning töötuse määr 0,5 protsendipunkti väiksem. Sellega järgivad töötuse uuringuandmed sarnast langustrendi töötukassa registreeritud töötute näitajatega,“ selgitas juhtivanalüütik.

Noorte olukord tööturul on endiselt keerukas, kuid näitab paranemise märke

15–24aastaste noorte töötuse määr oli tänavu teises kvartalis endiselt kõrge (22,4%), kuid jäi siiski alla eelmise aasta teise kvartali väga kõrgele näitajale (25,4%) ning pisut ka tänavusele esimesele kvartalile (22,8%). „On tavapärane, et noorte huvi töötamise vastu kasvab teises ja kolmandas kvartalis, kui on suvine koolivaheaeg, ning ühes sellega suureneb ka nende tööjõus osalemine. Tänavune hea uudis on aga see, et noored mitte ainult ei otsinud tööd, vaid ka leidsid töö,“ kommenteeris Vassiljeva.

Hõivatud noori oli tänavu teises kvartalis 3300 võrra rohkem kui aasta varem ning noorte tööhõive määr 33,8% oli 1,5 protsendipunkti võrra suurem kui mullu teises kvartalis.

Esimese kvartaliga võrreldes tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv küll pisut vähenes, kuid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli mitteaktiivseid inimesi 13 100 võrra rohkem. Tööjõus osalemise määr oli teises kvartalis 1,4 protsendipunkti võrra väiksem ehk 73,4%. „Mitteaktiivsuse põhjustest torkab silma tervise tõttu mitteaktiivsete arvu suurenemine,“ täpsustas Vassiljeva.

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööjõu moodustavad hõivatud (s.t inimesed, kes töötavad) ja töötud (s.t inimesed, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd ja on valmis kahe nädala jooksul tööle asuma). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Andmed on avaldatud 14.08.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

22.09.2026 toimub koolitus „Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni“

14.08.2026 Margot Toompark

Kinnisvara müük ei tähenda üksnes objekti turundamist ja tehingu vormistamist. Edukas müügitulemus sünnib süsteemsest tegevusest, oskuslikust kliendisuhtlusest, läbimõeldud turundusest ja professionaalsest järelteenindusest. Koolitus „Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni“ annab praktilised teadmised ja tööriistad kogu müügiprotsessi juhtimiseks – alates kliendi leidmisest ja objekti ettevalmistamisest kuni eduka tehingu ja järelteeninduseni.

Koolitusel saad:

teada, kuidas muuta oma müügiprotsess süsteemsemaks ja tulemuslikumaks ning suurendada tehingute arvu;
praktilised teadmised kliendibaasi loomisest, isiklikust persoonibrändist ja enesereklaamist;
õppida paremini mõistma erinevaid klienditüüpe ning arendada oma kliendisuhtlus- ja läbirääkimisoskusi;
praktilised juhised kinnisvaraobjekti ettevalmistamiseks, turundamiseks ja ostjale tutvustamiseks;
selge ülevaate müügiprotsessist alates esimesest kontaktist ja esinduslepingu sõlmimisest kuni tehingu ning järelteeninduseni;
reaalsed näited edukatest müügiprotsessidest ja soovitustel põhineva kliendibaasi loomisest.

Koolitajad on kutselised kinnisvaramaaklerid Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste, kes jagavad praktilisi kogemusi kinnisvaramüügi, kliendisuhtluse, persoonibrändi, objektide turundamise ja tehingute juhtimise kohta.

Koolitus toimub 22.09.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii kontaktkoolitusel Tallinnas (Tulika 19, Flora Maja) kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Luminori laenuportfell kasvas teises kvartalis 376 miljoni euro võrra

14.08.2026 Adaur.ee

Luminor avalikustas täna oma 2026. aasta teise kvartali majandustulemused. Kvartalis kasvas laenuportfell 376 miljoni euro võrra, hoiuste kasv jätkus ja pank tegi edusamme oma strateegia elluviimisel, kliendikogemuse parendamisel ja digitaliseerimisel. Klientidele väljastatud laenude maht kasvas 3,3% ja ulatus 11,9 miljardi euroni.

Nõudlus finantseerimise järele püsis tugevana kõigis kliendisegmentides. Võrreldes 2025. aasta sama perioodiga kasvas 2026. aasta esimesel poolaastal kodulaenude müük 10%, tarbimislaenude mahud kahekordistusid, laenude mahud väikeäridele kasvasid 2,5 korda ning eraisikute hoiuste maht 12%.

Jaepangandus suurendas laenu- ja hoiusemahte ning arendas edasi oma toote- ja teenusevalikut, parandades samal ajal klientide kasutuskogemust. Teises kvartalis tõi Luminor turule Luminor Bloomi – esimese toote oma uuel moodsal pilvepõhisel pangaplatvormil. Ettevõtete panganduses jätkus laenuportfelli kasv, mida toetas üldine äritegevuse aktiivsus selles segmendis. Luminor edendas oma digiarengut ning tugevdas veelgi ühtset riskipõhist lähenemist finantskuritegevuse ennetamisel.

„Tegime selgeid edusamme oma strateegia elluviimisel, kasvatades laenu- ja hoiuste mahtusid ning parendades jätkuvalt kliendikogemust. Samuti saavutasime olulise verstaposti oma IT transformatsioonis, tuues turule Luminor Bloomi – esimese toote meie uuel moodsal pilvepõhisel pangaplatvormil,“ ütles Luminori tegevjuht Wojciech Sass.

Luminor teenis kvartaliga 37,4 miljonit eurot maksujärgset kasumit, võrreldes 46,2 miljoni euroga möödunud aasta samal perioodil. Tulemusele avaldasid peamiselt mõju kõrgemad IT-süsteemide uuendamise ja üleviimisega seotud kulud, kuna pank jätkas oma digitaliseerimisplaanide elluviimist. Tegevustulu kokku kasvas 4,7 miljoni euro võrra, peamiselt tänu netointressitulu ja teenustasude kasvule, mida toetasid klientide aktiivsuse suurenemine ning hoiuste mahu kasv. Tegevuskulud suurenesid 2,8 miljoni euro võrra, kuna pank kandis 13,0 miljonit euro ulatuses suuremaid kulusid seoses IT-süsteemide uuendamise ja üleviimisega. Ilma nende kuludeta oleksid tegevuskulud vähenenud 10,2 miljoni euro võrra.

Eraisikutele väljastatud laenude maht kasvas kvartali jooksul 174,4 miljoni euro võrra, peamiselt tänu kodulaenude mahu kasvule. Ettevõte panganduses väljastatud laenude maht kasvas enamikes sektorites, kokku 201,9 miljoni euro võrra. Varade kvaliteet püsis tugev, peegeldades panga konservatiivset laenupoliitikat ja tõhusat riskijuhtimist.

Panga likviidsus- ja kapitalipositsioonid püsisid tugevad.

Luminori juhatuse liikme Tanel Rebase sõnul kinnitavad teise kvartali tulemused, et klientide aktiivsus ja kindlustunne on nii Eestis kui ka Baltikumis tervikuna jätkuvalt tugev. „Näeme seda nii kodulaenude turul, igapäevaste rahaasjade korraldamisel kui ettevõtete valmisolekus oma kasvuplaane ellu viia. Võrreldes 2025. aasta esimese poolaastaga kasvas Eestis tänavu esimese kuue kuuga uute kodulaenude maht enam kui viiendiku võrra ning juunikuus nägime Baltikumi-üleselt kodulaenudes rekordilist uusmüüki. Väikelaenude ja väikeäride finantseerimise kasv on olnud Eestis märkimisväärne – väikelaenude uusmüük on kasvanud ligi neli korda ning väikeäride laenutoodete maht enam kui kaks korda. Klientide jätkuvalt head säästuvõimet kinnitab ka eraisikute deposiitide mahu 7-protsendiline kasv Eestis,“ sõnas Rebane.

„Positiivset suunda kinnitab ka klientide tagasiside – Luminori soovitusindeks ületas teises kvartalis Balti riikides seatud eesmärki. Uusi kliente lisandus esimesel poolaastal viis korda rohkem kui möödunud aastal samal ajal, mis näitab, et üha rohkem inimesi usaldab oma rahaasjad Luminori hoolde. Meie eesmärk on olla kindel partner nii igapäevastes rahaasjades kui suuremate finantsotsuste elluviimisel. Seda toetavad selge suhtlus, asjatundlik nõustamine ja hea koostöö nii klientide kui ka partneritega,“ lisas Rebane.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for II Quarter and 6 Months of 2026 (Unaudited)

14.08.2026 Adaur.ee

MANAGEMENT REPORT

Real Estate Development

Tallinn

In Kristiine City, the Uus-Kindrali development made solid progress in both sales and construction. As at the date of publication of this report, 90% of the sellable area in the white building (Talli 3 / Sammu 8) had been sold, with 12 apartments still available for sale.

Meanwhile, construction of the adjacent seven-storey black building at Sammu 10/Seebi 24a, comprising 90 apartments, also progressed well. By the end of the second quarter, construction was approximately 75% complete and remained on schedule for substantial completion in October–November 2026. By the date of publication, 43% of the apartments had been sold.

Sales and construction also continued at Musketäri Majad, a development launched in the first quarter of 2026. Located at Sammu 7, Talli 1 and Rivi 8, the project comprises two of six- and seven-storey buildings with a total of 144 apartments. During the second quarter, the Group began entering into notarised preliminary sale and purchase agreements. As at the date of publication of this report, 15% of the project’s total sellable area had been sold. In addition, a construction loan agreement was signed with Coop Pank.

Looking ahead, the Group continued to advance the next stages of its Kristiine City development portfolio through ongoing design and permitting activities for four additional projects submitted to the Tallinn City Planning Department. These developments are expected to add approximately 43,000 square metres of above- and below-ground gross building area and around 360 units. Approximately 95% of these units would be residential and 5% commercial. Among these projects, Tondi 53 (“Dunte”) has already obtained a building permit and completed the design phase. The project will comprise approximately 160 apartments in a historic building on Tondi Street.

In the Kalaranna District, construction has been completed, while sales and marketing activities continue. As at the date of publication of this report, 88% of its 385 apartments had been sold, with 47 still available for sale.

Riga

In Riga, the Blue Marine Residence project progressed in line with plan. During the second quarter, construction works on the building’s underground structure were completed, and this milestone was marked by a symbolic time capsule ceremony. Preparations for the production of precast reinforced concrete structures for the above-ground section also continued. As part of the sales and marketing activities, a common brand, Klīversala Bay, was introduced for the entire development area.

Vilnius

In Vilnius, the Group maintained strong sales momentum at the Attico and City Villas. During the quarter, five apartments were notarised and one additional preliminary agreement was signed, bringing total sales across the two projects to 45.5% of the total sellable area.

City Villas continued to strengthen its position as one of Vilnius’s most exclusive residential developments. In June, two apartments with a combined area of 469 square metres were sold for more than EUR 4.44 million, setting a new record for the highest-value residential property transaction in Vilnius. The previous record had also been set by Pro Kapital at City Villas at the end of 2025.

The Group also progressed preparations for Borgo, its newest premium development in Vilnius Old Town, adjacent to the MO Museum. The project will transform a historic building into an exclusive residential development comprising approximately 50 apartments with panoramic views of the Old Town and the Sculpture Garden. The building permit has been obtained, and the official launch is planned for the second half of 2026.

Hotel operations

The hotel delivered the anticipated increase in revenue in the second quarter, with particularly strong results in May and June, driven by growing corporate demand for events and MICE services. As at the end of June, revenue was slightly below budget, while profitability showed a moderate improvement both against budget and year-on-year.

The outlook for the remainder of the year remains stable, although demand from individual leisure travellers has been softer this summer than in the previous year.

Other operations

The Group’s Italian operations, led by Preatoni Nuda Proprietà (PNP) and Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), continued to operate in a challenging market environment during the first half of 2026. Efforts continued to refine the commercial model and advance the implementation of new AI-supported tools aimed at strengthening cooperation with local real estate agencies and improving operational scalability.

Conclusion

The second quarter of 2026 was a period of solid operational progress for the Group. Construction, sales and development planning advanced across all core markets, despite continued geopolitical uncertainty and persistent pressure on construction costs. The Group continued to advance the Kristiine City development in Tallinn and the Blue Marine Residence project in Riga, while maintaining strong sales momentum in Vilnius, where a new record was set for the city’s highest-value residential property transaction. The hotel achieved the anticipated seasonal improvement in revenue and profitability, while the Group’s Italian operations continued to refine their business model.

Alongside day-to-day delivery, management remained focused on preserving long-term value through disciplined project selection, controlled execution and careful capital allocation. Despite a macroeconomic environment that remains selective and, in certain segments, challenging, the Group continues to benefit from a geographically diversified portfolio, a recognised brand and a significant development pipeline with embedded future potential.

Looking ahead, management remains cautiously optimistic: the Group enters the remainder of 2026 with active construction sites, completed inventory available for monetisation, new developments approaching launch and a solid medium-term project pipeline across the Baltics and Italy.

On behalf of the Management Board, I would like to thank our employees, clients, investors and business partners for their continued trust and commitment.

Edoardo Axel Preatoni
CEO

Key financials

The total revenue of the Group for the first six months of 2026 was EUR 26.1 million, which decreased by EUR 2.4 million (9%) compared to the same period in 2025 (2025 6M: EUR 28.5 million). The total revenue of the second quarter was EUR 11.0 million compared to EUR 16.1 million in 2025.

Revenue from real estate sales is recognised at the moment when the notarial sales agreement is signed and legal title to the property is transferred to the buyer. Therefore, revenue from real estate sales is closely linked to the construction cycle and the timing of project completions.

During the first six months of 2026, the Group’s revenue was mainly supported by the handover of completed apartments in the Kalaranna District and Uus‑Kindrali developments in Tallinn, as well as in the City Villas and Attico building project in Vilnius.

Gross profit for the first six months of 2026 amounted to EUR 9.6 million comparedto EUR 10.2 million in the same period of 2025. The gross profit of the second quarter was EUR 3.9 million compared to EUR 6.0 million in 2025.

Operating profit reached EUR 5.6 million during the period (2025 6M: EUR 7.5 million). The operating profit of the second quarter was EUR 1.6 million compared to EUR 5.0 million in the second quarter of 2025.

The Group’s net profit for the first six months of 2026 was EUR 3.3 million, compared to EUR 6.2 million in the reference period. The net profit of the second quarter was EUR 0.5 million compared to EUR 4.3 million in the same period of 2025.

Cash generated from operating activities during the first six months of 2026 amountedto EUR 9.3 million, compared with EUR 8.5 million in the same period of 2025. Cash used in operating activities during the second quarter was EUR 0.8 million compared to EUR 7.2 million generated in the second quarter of 2025.

Net asset value per share were EUR 1.17 as at 30 June 2026 (30 June 2025: EUR 1.01).

Key performance indicators

in thousands of euros	2026 6M	2025 6M	2026 Q2	2025 Q2	2025 12M
Revenue	26 087	28 519	11 033	16 069	53 162
Gross profit	9 561	10 233	3 901	6 026	18 795
Gross profit, %	37%	36%	35%	38%	35%
Operating profit	5 556	7 517	1 579	4 975	14 733
Operating profit, %	21%	26%	14%	31%	28%
Net profit (incl. non-controlling interests)	3 305	6 188	493	4 298	12 041
Net profit (incl. non-controlling interests), %	13%	22%	4%	27%	23%
Net profit (owners’ share)	3 429	6 342	561	4 347	12 314

Earnings per share (owners’ share), EUR	0.06	0.11	0.01	0.08	0.22

in thousands of euros	30.06.2026	30.06.2025	31.12.2025
Total Assets	123 651	115 759	124 490
Total Liabilities	57 019	58 350	61 163
Equity (incl. non-controlling interests)	66 632	57 409	63 327
Equity (owners’ share)	66 575	56 975	63 146

Equity ratio, %	53.8%	49.2%	50.7%
Debt to equity ratio, %	57.2%	70.0%	68.7%
Return on assets, %	2.9%	5.5%	9.9%
Return on equity, %	5.6%	11.7%	21.6%
Current ratio	3.04	2.91	1.56
Net asset value per share, EUR	1.17	1.01	1.11

Equity ratio = total assets / equity (owners’ share)
Debt to Equity ratio = interest-bearing liabilities/ equity (owners’ share)
Return on assets = net profit (owners’ share) / average total assets
Return on equity = net profit (owners’ share) / average equity (owners’ share)
Current ratio = current assets / current liabilities
Net asset value per share = equity (owners’ share) / number of shares
CONSOLIDATED INTERIM FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros		30.06.2026	30.06.2025	31.12.2025
ASSETS
Current assets
	Cash	6 126	3 572	5 143
	Current receivables	4 373	783	5 645
	Prepayments	1 785	712	287
	Inventories	63 281	57 030	57 503
Total current assets		75 565	62 097	68 578
Non-current assets
	Non-current receivables	13	314	324
	Property, plant and equipment	9 061	7 463	7 836
	Right-of-use-assets	782	384	781
	Investment property	35 347	42 505	43 516
	Goodwill	0	863	0
	Intangible assets	983	2 133	1 555
Total non-current assets		46 186	53 662	54 012
	Assets held for sale	1 900	0	1 900
Total assets held for sale		1 900	0	1 900
TOTAL ASSETS		123 651	115 759	124 490
LIABILITIES AND EQUITY
Current liabilities
	Current debt	9 738	7 284	30 046
	Customer advances	5 175	7 525	5 888
	Trade and other payables	7 235	6 010	5 447
	Tax payables	2 560	471	2 562
	Short-term provisions	168	16	116
Total current liabilities		24 876	21 306	44 059
Non-current liabilities
	Non-current debt	30 385	34 966	15 053
	Other non-current payables	8	6	8
	Deferred income tax liabilities	1 459	1 869	1 813
	Long-term provisions	291	203	230
Total non-current liabilities		32 143	37 044	17 104
TOTAL LIABILITIES		57 019	58 350	61 163
Equity attributable to equity holders of the parent
	Share capital in nominal value	11 338	11 338	11 338
	Share premium	5 661	5 661	5 661
	Statutory reserve	1 134	1 134	1 134
	Revaluation surplus	2 322	1 977	2 322
	Retained earnings	46 120	36 865	42 691
Total equity attributable to equity holders of the parent		66 575	56 975	63 146
Non-controlling interest		57	434	181
TOTAL EQUITY		66 632	57 409	63 327
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY		123 651	115 759	124 490

Consolidated interim statements of comprehensive income

in thousands of euros	2026 6M	2025 6M	2026 Q2	2025 Q2	2025 12M
CONTINUING OPERATIONS
Operating income
Revenue	26 087	28 519	11 033	16 069	53 162
Cost of sales	-16 526	-18 286	-7 132	-10 043	-34 367
Gross profit	9 561	10 233	3 901	6 026	18 795

Marketing expenses	-651	-626	-357	-340	-1 213
Administrative expenses	-3 379	-2 752	-1 959	-1 426	-5 659
Other operating income	76	770	32	758	3 824
Other operating expenses	-51	-108	-38	-43	-1 014
Operating profit	5 556	7 517	1 579	4 975	14 733

Finance income	17	23	7	10	40
Finance cost	-1 300	-1 514	-662	-769	-2 615
Profit before income tax	4 273	6 026	924	4 216	12 158
Income tax	-968	162	-431	82	-117
Profit for the period	3 305	6 188	493	4 298	12 041
Attributable to:
Equity holders of the parent	3 429	6 342	561	4 347	12 314
Non-controlling interest	-124	-154	-68	-49	-273

Other comprehensive income
Items that will not be reclassified subsequently to profit or loss
Net change in asset revaluation reserve	0	0	0	0	345
Other comprehensive income for the period	0	0	0	0	345
Total comprehensive income for the period	3 305	6 188	493	4 298	12 386
Attributable to:
Equity holders of the parent	3 429	6 342	561	4 347	12 659
Non-controlling interest	-124	-154	-68	-49	-273

Earnings per share (Basic) EUR	0.06	0.11	0.01	0.08	0.22

The full report can be found in the file attached.

PKG_Q2_2026_ENG

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Enlight Research updated equity research on EfTEN Real Estate Fund AS

14.08.2026 Adaur.ee

Enlight Research updated the equity research and price target of EfTEN Real Estate Fund AS (EfTEN; EFT1T) shares. According to the analysis, the fair value of the share is 22.79 euros under the base scenario. This is 0.4% higher as compared to the analysis published by Enlight Research in February and almost 16% higher compared to the last closing price of the stock on the Tallinn Stock Exchange.

Enlight Research this time highlights comparisons of the EfTEN Real Estate Fund AS with other listed real estate companies in the Baltic and Nordic countries. According to this: (i) the fund’s real estate portfolio is priced at a yield of approximately 8%, which is the highest in the peer group; (ii) vacancy has fallen close to 2%, which is the second-best figure in the peer group. In addition, Enlight Research points out the following aspects regarding EfTEN Real Estate Fund AS: (i) a stable dividend rate of 6%; (ii) the real estate transactions carried out in the first half of this year increase the fund’s revenue base.

The analysis can be found on the website of EfTEN Real Estate Fund AS and the website of Enlight Research.

Directed offering of shares of EfTEN Real Estate Fund AS

14.08.2026 Adaur.ee

At the EfTEN Real Estate Fund AS Annual General Meeting held on 7 April 2026, the shareholders authorised the Supervisory Board, for one year from the adoption of the resolution, to decide on increasing the fund’s share capital by carrying out public and/or private offerings, excluding the pre-emptive subscription rights of existing shareholders.

Based on this resolution, the fund will conduct a directed share issue and raise a total of 3.8 million euros from Estonia and Latvia. The share price was set as the 60-day average closing price of the fund’s share on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange preceding the resolution of the Supervisory Board resolution, i.e 19,26 euros per share.

A total of 197,463 new shares will be issued based on the resolution of the supervisory board, with a nominal value of 10 euros per share, resulting in a new share capital of 117,223,090 euros.

The fund plans to use the proceeds from the share issue to repay the loan from Swedbank for the acquisition of Magistral Kaubanduskeskus OÜ.

Kapitel: Building permit granted for a year-round outdoor bathing complex in Tallinn’s Kalasadam

14.08.2026 Adaur.ee

A building permit has been granted for a year-round outdoor bathing and sauna complex on the Kalasadam waterfront in Tallinn, a project that will also restore the area’s historic fish harbour. The €25 million complex is being developed jointly by the Estonian real estate company Kapitel and the Finnish company Nordic Urban, and is due to open in spring 2028.

The complex is based on the Allas Pool concept created by Nordic Urban and established in the heart of Helsinki, where it draws around 800,000 visitors a year and ranks among the city’s most popular wellbeing and leisure destinations. In Kalasadam, Nordic Urban and Kapitel are developing the complex together: Kapitel as the owner and developer of the project is financing the €25 million investment, while Nordic Urban is responsible for the concept and will operate the venue. With the building permit now granted, the construction schedule and the main contractor will be confirmed later this autumn.

“The building permit is a major milestone for us. The Kalasadam complex will be significantly larger than Allas Pool Helsinki – a considerable step up in scale for us. What we are building is an urban wellbeing destination rather than a spa — swimming, sauna, food and live music in one place, open to everyone, all year round. All across Europe, former industrial waterfronts are being reclaimed for recreation and public life, and Kalasadam gives Tallinn an exceptional opportunity to do exactly that,” says Raoul Grünstein, CEO of Nordic Urban.

The complex will comprise approximately 5,000 square metres of floor area – more than twice the size of Allas Pool Helsinki. It will feature a year-round outdoor bathing area with a heated 25-metre pool, a cold pool, two hot-water pools and saunas, all opening onto uninterrupted views of the open sea. The facility will also include an adults-only indoor bathhouse with several saunas and hot baths. Designed to serve a wide range of users and needs, it offers space for competitive and recreational swimming, group fitness and leisure for both adults and children. The complex is complemented by a restaurant and café services, event spaces, private saunas, extensive terraces and live music.

The architecture of the complex is by the award-winning Estonian firm Arhitekt Must, winner of the open architectural competition held in 2024. “The design interprets the character of the historic fishing harbour through maritime archetypes. The terraces, pools and promenade open toward the sea, connecting land and water in a new way,” explains Alvin Järving, Partner at Arhitekt Must.

Located in Kalasadam, within walking distance of Tallinn’s Old Town, the project will give residents and visitors better access to the shoreline than ever before. It supports the city’s strategic goal of transforming its coastal areas into open, inviting urban spaces.

“Alongside the buildings, we will also breathe new life into the historic fish harbour, and turn it into a high-quality marina complemented by services. In addition, we will create a new 250-metre landscaped promenade with lighting, urban furniture and public amenities. The promenade will be open and accessible to everyone. We see both the complex and the contemporary public space as an important catalyst for bringing new life to this seaside part of Tallinn, which has significant untapped potential. As a small section of the promenade is located on city-owned land, we hope to work closely with the City of Tallinn to bring the architects’ vision for the public space to life and deliver the concept as a coherent whole,” says Martin Rebane, Development Director at Kapitel.

Liven: Entry into a market making agreement

14.08.2026 Adaur.ee

Liven AS (the Company) entered into a market making agreement with Swedbank AS on 13 August 2026.

Under the agreement, Swedbank AS will commence market making in the shares of the Company (ISIN EE3100003112) on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange on 17 August 2026. As market maker, Swedbank AS will submit bid and ask orders in Liven AS shares. The agreement has been concluded for a minimum term of six months and continues thereafter for an indefinite period.

The purpose of market making is to provide investors with additional liquidity and to reduce liquidity costs.

KV.EE: Tallinna majade eest küsitakse aastatagusest 5% rohkem

13.08.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 07.2026 müügiks keskmiselt 582 maja Tallinnas, mida on 12% vähem kui eelmisel aastal. Tallinna majade keskmine pakkumishind oli 2513 €/m² ehk aastatagusest 5% rohkem.

Tallinna majade müügipakkumisest 45% asuvad Nõmme ja Pirita linnaosas. Nõmmel ja Pirital jäi majade müügipakkumise vähenemine Tallinna keskmisele pisut alla. Portaalis KV.EE pakuti Nõmmel tänavu juulis müügiks 117 maja, mida on 7% eelmisest aastast vähem. Pirital on vastavad näitajad 144 ja 10%.

Majade keskmised pakkumishinnad kinnisvaraportaalis KV.EE liiguvad mõõduka tempoga üles. Hinnatõusu toetab korterite hind, mis on samuti juba mõnda aega tagasi aeglasele, kuid kindlale kasvule suundunud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müük: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)			Majade müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
	07.2025	07.2026	Muutus, %	07.2025	07.2026	Muutus, %
Haabersti	103	94	-9%	2 637	2 716	3%
Kadriorg	12	0	#N/A	3 384	#N/A	#N/A
Kesklinn	60	54	-10%	2 400	2 535	6%
Kristiine	65	55	-15%	1 973	2 247	14%
Lasnamäe	44	36	-18%	1 053	976	-7%
Mustamäe	32	37	16%	947	951	0%
Nõmme	126	117	-7%	2 391	2 646	11%
Pirita	160	144	-10%	3 013	3 274	9%
Põhja-Tallinn	52	34	-35%	2 486	2 218	-11%
Vanalinn	9	0	#N/A	3 303	#N/A	#N/A

Tallinn	664	582	-12%	2 400	2 513	5%

Eesti	5 296	4 932	-7%	1 701	1 752	3%
Harjumaa	2 340	2 136	-9%	2 326	2 407	3%

Narva	35	25	-29%	526	511	-3%
Rakvere	42	49	17%	1 156	1 128	-2%
Pärnu	251	253	1%	1 585	1 664	5%
Tartu	180	193	7%	1 765	1 917	9%
				Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Statistikaamet: 2026. aasta esimesel poolel peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui aasta varem

13.08.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta esimesel poolel ehk jaanuarist juunini majutusettevõtetes 1,66 miljonit turisti, mida on 4% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Välisturiste oli 5% ja siseturiste 3% rohkem kui mullu.

2026. aasta esimese kuue kuu jooksul peatus Eesti majutusettevõtetes üle 874 900 välis- ja ligi 789 400 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aastaga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli 2025. aasta esimese poolaastaga võrreldes 5% rohkem, kokku 3,04 miljonit,“ ütles Pukk.

Välisturistid veetsid 2026. aasta esimesel poolel majutusettevõtetes üle 1,72 miljoni öö ning siseturistid üle 1,32 miljoni öö. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 7% rohkem ja siseturistide ööbimisi 3% rohkem.

Võrreldes kriisieelse 2019. aasta esimese kuue kuuga oli käesoleval aastal majutatud turiste ja ööbimisi kokku 1% rohkem. Eesti elanikke majutati 2019. aasta sama perioodiga võrreldes 16% enam, kuid väliskülastajaid 10% vähem. Ka Eesti elanike ööbimisi oli 18% rohkem, väliskülastajate ööbimisi aga 9% vähem.

78% majutatud välisturistidest olid 2026. aasta esimesel poolaastal Eestis puhkusereisil ja 18% tööreisil. Siseturistidest 70% veetis majutuskohtades puhkust, 21% ööbis töökohustuste tõttu. Väike osa majutatutest ööbis majutuskohtades muul eesmärgil.

Soomest oli vähem külastajaid, Läti ja Suurbritannia turistide arv kasvas

Välisturiste saabus 2026. aasta esimesel poolel Eesti majutuskohtadesse enim Soomest (34%), Lätist (15%) ja Saksamaalt (6%). Soomest saabus majutuskohtadesse üle 298 400 turisti, mida oli 1% vähem kui aasta varem. Läti turiste majutati ligi 135 200 ehk 6% rohkem kui aasta varem, ja Saksamaa turiste ligi 51 200, mida oli 1% rohkem kui aasta varem.

Majutuskohtadesse saabus märkimisväärselt turiste ka Leedust (38 300, +7%) ja Suurbritanniast (39 000, +19%). Nii Aasia riikidest, Ameerika Ühendriikidest, Poolast kui ka Rootsist saabunud väliskülastajaid majutati üle 24 000. 78% ehk üle 684 200 majutusasutustes peatunud välisturistidest saabus 2026. aasta esimesel poolel Eestisse Euroopa Liidu riikidest. Nende arv kasvas mullusega võrreldes 3%.

Üle poole (54%) kõigist majutatud turistidest peatus 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul Harjumaa majutuskohtades, sealhulgas Tallinnas 51%. Lisaks majutus 11% turistidest Pärnus (12% Pärnumaal) ja 8% Tartus (9% Tartumaal). 6% majutatutest peatus aasta esimesel poolel Ida-Virumaa majutuskohtades ning 4% nii Saare- kui ka Valgamaal. Enim kasvas majutatute arv sel ajavahemikul Valgamaal (13%).

Majutatud välisturistidest peatus 2026. aasta esimesel poolel ligi kolmveerand ehk 74% Harjumaal (Tallinnas 72%). Pärnu- ja Tartumaal peatus samal ajavahemikul vastavalt 11% ja 7% majutatud välisturistidest. Ida-Virumaad ja Saaremaad külastas 2% välisturistidest.

Eesti elanikke majutati tänavu esimesel poolaastal samuti enim Harjumaal (33%), Pärnumaal (14%) ja Tartumaal (11%). Populaarsed maakonnad peatumiseks olid Eesti elanike hulgas ka Ida- ja Lääne-Virumaa ning Valga-, Saare- ja Läänemaa.

Vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtete majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.

Andmed on avaldatud 10.08.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Bigbanki juht: noored pered saaksid osta uue kodu, kui kehtiv laenuperioodi piirang kaotada

12.08.2026 Adaur.ee

Kehtiv kodulaenu pikkust 30 aastaga piirav regulatsioon on valikuvabaduse selge piiramine, mis sunnib noori aastaid kehvemal elamispinnal elama või pideva hinnatõusuga võidu joostes koduostu muudkui edasi lükkama, leiab Bigbank Eesti juht Arthur Taavet.

Eesti naaberriigis Soomes pikendati sel suvel kodulaenu maksimaalset tähtaega 40 aastani. “Nüüd on noortel soomlastel uue kodu ostmisel parem valik, kas osta kallim kinnisvara või valida madalam kuumakse. Eesti võimalus on olla veel avatum ning lubada turule ka 50 aasta pikkused kodulaenud või veel parem, jätame üldse iga inimese enda otsustada, kui pikk see periood olla võiks,” pakub Bigbank Eesti juht Arthur Taavet lahenduse.

Pangajuhi hinnangul ei ole mingit arusaadavat põhjust, miks peaks 20-, 30- ja 40-aastane inimene saama kodulaenu võrdselt kuni 30 aastaks. “Isegi kui eeldada, et kodulaenu peaks pangale tagasi maksma näiteks 70. eluaastaks, siis võiks ju 40-aastasele laenu anda 30 aastaks ja samas 20-aastasele 50 aastaks. See annaks noortele peredele rohkem võimalusi jõuda oma unistuse koju, mitte maksta kinni üürileandja võetud pangalaenu,” selgitab 29-aastane Bigbanki juht.

Pangajuhi sõnul on Eesti viimase kümne aasta keskmine inflatsioon üle 5%, viimase viie aasta keskmine isegi ca 8%. “Kui sama trend jätkub, siis näiteks 750 euro suurune kodulaenu kuumakse oleks tänases vääringus 10 aastaga ca 340 eurot, 20 aastaga 150 eurot, 30 aastaga 70 eurot ja 40 aastaga 30 eurot. Ehk siis inflatsioon teeb oma töö ja laen muutub aastatega üha taskukohasemaks,” teeb Taavet kiire arvutuse.

Lisaks ei tohi Bigbanki juhi sõnul unustada, et tõenäoliselt kasvab ajas pidevalt ka kinnisvara hind. “Kui kinnisvara hinnakasv ületab inflatsiooni, on eelisseisus inimene, kes saab sobiva kodu võimalikult vara osta ja jaotada laenumaksed võimalikult pika perioodi peale. Seda ka siis, kui laenu teenindamise kogukulu on suurem, sest inflatsioon ja kinnisvara hinnatõus teevad selle suure tõenäosusega kuhjaga tasa,” arutleb Taavet.

Pankuri jaoks on arusaamatu, miks osad pangad pooldavad ajalisi piiranguid ja tahavad inimese ilma jätta eriti soodsast viimasest perioodist, kus kuumaksed muutuvad igapäevaste kuludega võrreldes eriti taskukohaseks, et mitte öelda märkamatuks. “Minu meelest ei peaks olema riigi, veel vähem mõne panga otsustada, milline on ühe inimese jaoks sobivaim lahendus oma kodu ostmisel,” kommenteerib Taavet ja lisab, et pankade töö on inimesi informeerida võimalustest ja riskidest, mitte piirata nende otsustusvabadust.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,6 miljardit eurot ning omakapital 309 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 205 000 aktiivse kliendi ning üle 700 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Domus Kinnisvara: Kinnisvara müügis võivad esimesed 2 nädalat otsustada rohkem, kui arvad

12.08.2026 Siim Kabel

Kinnisvara müüki alustades on õige hinna määramine olnud oluline alati. Loomulikult võivad objekti iseloom ja turuseis tähendada mõnel juhul ka pikemat müügiperioodi, kuid pikaajalise maaklerikogemuse põhjal võin öelda, et tavapärased müügiajad on püsinud üsna sarnastes vahemikes.

Tallinna ja Tartu puhul võib õige hinnaga müüki alustades arvestada ligikaudu järgmiste müügiperioodidega:

korterid: 3–6 kuud,
majad ehk hoonestatud kinnistud: 6–12 kuud,
hoonestamata kinnistud: alates aastast.

Kõikides müükides on muidugi erandeid. Vahel tuleb turule just see objekt, mida mõni ostja on väga kaua oodanud, ning tehing võib toimuda väga kiiresti. Tegemist on siiski erandliku olukorraga ning müügiplaani sellele üles ehitada ei ole mõistlik. Üldjuhul jääb müügiperiood eeltoodud vahemikesse. Kui müük võtab oluliselt kauem aega, on üheks peamiseks põhjuseks liiga kõrge alghind. Kui müük toimub aga oluliselt kiiremini, võib see viidata sellele, et müügipakkumise alghind oli liiga madal.

Kas nädalaga müüdud korter on alati hea tulemus?

Kinnisvarateemalistes aruteludes kohtab sageli kommentaare: „Sain oma korteri ilma maakleri abita müüdud ja ostja tuli ühe nädalaga.“ Kiire müük võib üsna sageli tähendada seda, et sellises olukorras müüdi kinnisvara tegelikust turuväärtusest 15-20% odavamalt. Kui professionaalse maakleri teenustasu oleks olnud näiteks ligikaudu 3%, võib müüja sellises olukorras küll maakleriteenuse tasu mitte maksta, kuid kaotada lõpphinnas sellest märksa rohkem. Seega ei tasu müügi edukust hinnata üksnes selle järgi, kui kiiresti ostja leiti. Oluline on ka see, kas kinnisvara eest saadi turuolukorda arvestades võimalikult hea hind.

„Proovin natuke aega kõrge hinnaga“ võib töötada müüja vastu

Müüjad soovivad loomulikult saada oma kinnisvara eest võimalikult kõrget hinda. Just siin tekib aga üks sagedasemaid vigu: turuanalüüs tehakse liiga pealiskaudselt või lähtutakse soovist, mitte tegelikust turuolukorrast. Selle tulemusena pannakse objekt müüki liiga kõrge alghinnaga. Levinud mõtteviis on: „Proovin natuke aega kõrge hinnaga, äkki läheb kaubaks.“ Praktikas võib see aga anda soovitule vastupidise tulemuse.

On täiesti reaalne, et kohe alguses õigesti hinnastatud ja turundatud korter müüakse isegi kõrgema hinnaga, kui kuulutuses märgitud. Liiga kõrge hinnaga alustamine võib aga tähendada lõpuks seda, et müüja kaotab hinnas.

Esimesed kaks nädalat on müügi juures kõige olulisemad

Esimesed kaks nädalat müügi alustamise juures kõige olulisem aeg. Kogenud kinnisvaramaakler näeb selle perioodi jooksul üsna kiiresti ära, kas müüki on alustatud õigesti või valesti. Turult saadav tagasiside näitab, kas objekt äratab piisavalt huvi ning kas hind on ostjate jaoks põhjendatud.

Kui esimese kahe nädala järel selgub, et alghind on olnud liiga kõrge, kuid seda korrigeeritakse kiiresti, ei teki tavaliselt suuremaid probleeme. Kui hinda hoitakse aga liiga kõrgel juba üle kuu, hakkab kuulutus n-ö aeguma. Sellisel juhul on objekt ostjatele juba tuttav, huvi on kadunud ning värskelt turule tuleva pakkumise eelis on kadunud.

Kuidas liiga kõrge alghind tekib?

Tihti tulevad mängu emotsioonid ja kogemuse puudumine. Näiteks vaadatakse kinnisvaraportaalis müügipakkumisi ning valitakse võrdluseks objekt, mille hind endale kõige rohkem sobib. Oletame, et samas majas on kolm müügipakkumist. Kaks korterit on müügis hinnaga 100 000 eurot, kolmas aga hinnaga 140 000 eurot. Müüja vaatab just kõige kallimat pakkumist ning otsustab enda korteri müüki panna näiteks 145 000 euroga. Probleem on selles, et 140 000-eurone pakkumine võib ise olla selgelt valesti hinnastatud. Kui oma korteri alghind kujuneb selle põhjal ning on tegelikust turuhinnast näiteks ligi 40% kõrgem, siis huvilisi ei teki ja müük hakkab venima.

Müügipakkumiste hinnad portaalis ei näita automaatselt seda, millise hinnaga kinnisvara tegelikult müüakse. Seetõttu peab õige alghinna määramisel vaatama turgu tervikuna, mitte valima võrdluseks lihtsalt kõige kõrgema hinnaga kuulutust.

Turuhinnast kõrgem alghind ei ole alati vale

Turuhinnast kõrgemalt müügi alustamine ei ole iseenesest probleem. Tõusval turul võib olla täiesti põhjendatud alustada müüki umbes 10–15% turuhinnast kõrgemalt. Kui turg langeb, on olukord teine ning siis ei ole mõistlik turuhinnast kõrgemale minna. Samuti tuleb alati vaadata konkreetse objekti konkurentsi. Kui samas piirkonnas on müügis palju analoogseid kortereid, tasub alghinnaga jääda võimalikult turuhinna lähedale. Ostjal on palju sarnaseid valikuid ning neid võrreldakse omavahel üsna otseselt. Kui objekt on aga päriselt ainulaadne, võib olla põhjendatud alustada ka kuni 15% kõrgema hinnaga.

Tapeedi värv ei tee korterit ainulaadseks

Siin tasub eristada seda, mida tähendab kinnisvaraturul päriselt ainulaadne objekt. Sama segment võib olla näiteks piirkonna kahetoalised või kolmetoalised korterid. Tapeedi värv või parketi muster ei muuda kahetoalist korterit ainulaadseks. Ostuhuviline ei otsi enamasti punase tapeediga kahetoalist korterit. Ta otsib kahetoalist korterit – tapeedi võib ta ise ära vahetada.

Ainulaadse kinnisvara all võib mõelda pigem midagi sellist nagu mõis, torniga paekivimaja või muu objekt, millele on keeruline leida otseseid võrdlusi. Tavakorteri puhul tuleb seetõttu hinnastamisel eelkõige vaadata, milliste teiste sama segmendi pakkumistega objekt ostja tähelepanu pärast konkureerib.

Ka keerulisema objekti müük ei pea tingimata kauem võtma

Objekti keerukus ei mõjuta müügiperioodi tavaliselt nii palju, kui võiks arvata. Dokumentide puudulikkus, kehvem seisukord või muud probleemid arvestatakse tavapäraselt juba turuhinna analüüsi sisse. Sellise objekti müüki alustatakse madalama hinnaga kui sarnase, kuid probleemivaba objekti müüki. Kui puudused on hinnas õigesti arvesse võetud, ei pea keerulisema objekti müügiperiood seetõttu tingimata oluliselt pikem olema.

Õige alghind aitab saavutada parema lõpphinna

Kinnisvara müügi puhul ei tähenda õige hinnastamine seda, et objekt tuleks võimalikult odavalt müüki panna või võimalikult kiiresti maha müüa. Oluline on alustada hinnaga, mis vastab turuolukorrale, arvestab konkureerivate pakkumistega ning jätab müüjale võimaluse saavutada võimalikult hea lõpphind. Just seetõttu on müügi esimesed kaks nädalat nii olulised. Selle aja jooksul saab turult kõige väärtuslikuma tagasiside selle kohta, kas valitud müügistrateegia töötab. Ja seepärast võib taktika „proovin alguses natuke kallimalt“ tähendada paradoksaalselt hoopis seda, et müüja saab oma kinnisvara eest lõpuks vähem raha.

Liven: Muudatused Liven AS-i oluliste tütarettevõtete juhatuses

11.08.2026 Adaur.ee

11. augusti 2026 otsusega määrati Liven AS-i (Selts) tütarettevõtete Liven Kodu 16 OÜ (14858620, Iseära arendusprojekt Harkujärve külas) ja Liven Kodu 20 OÜ (16163046, Regati arendusprojekt Tallinnas) uueks juhatuse liikmeks Sander Treijar. Liven Kodu 16 OÜ ja Liven Kodu 20 OÜ on Liven AS-i olulised tütarettevõtted Nasdaq Tallinna börsi reglemendi tähenduses. Sander Treijari juhatuse liikme volitused on tähtajatud.

Pärast muudatust on Liven Kodu 16 OÜ ja Liven Kodu 20 OÜ juhatused viieliikmelised: Andero Laur, Andres Aavik, Mihkel Simson, Madis Gilden ja Sander Treijar.

Alates 2021. aasta maist on Sander Treijar Seltsi arendusprojektide juht, vastutades nii erinevate arenduste projekteerimise juhtimise kui projektijuhtimise eest. Samuti on ta alates 2025. aasta novembrist Seltsi tütarettevõtte Liven Kodu 21 OÜ (16460850, Virmalise arendusprojekt Tallinnas) juhatuse liige.

Sander Treijar omab 2 556 Liven AS-i lihtaktsiat, mis moodustab 0,02% Liven AS-i aktsiakapitalist ja häältest.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Bigbank: Juunis oli Eesti populaarsem välisturistide seas, siseturism langes natuke

11.08.2026 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet majutusasutuste statistika juuni kuu kohta. Võrreldes eelmise aasta juuniga on välismaalastest majutatute arv kasvanud 3% ning eestimaalastest majutatute arv kahanenud 1%. Kokku oli majutatute arv kasvanud 1,2%.

Eestimaalastest majutatute arv on kasvanud Viljandi (10%), Põlva (14%), Jõgeva (10%) , Pärnu (18%) ning Rapla 1(8%) maakonnas. Kahanenud Hiiu (-14%), Järva (-24%) ning Saare maakonnas (-6%).

Välismaalastest turistid on rohkem ööbinud Jõgeva (18%), Hiiu (11%), Pärnu (18%), Valga (22%) maakonnas ning Tartu linnas (9%). Vähenenud on välisturistide arv Harju ( -16%), Ida-Viru (-15%) ning Tartu maakonnas (-10%).

Kui ma eelmine kord kirjutasin, et hiidlased ei taha turistide raha, sain päris elava vastukaja, et majutuste statistika ei kajasta külaliskorterites peatuvate inimeste arvu. Siin on kindlasti koht, kus Statistikaamet peaks midagi ette võtma, et me saaksime nii välisturistide kui siseturistide liikumisest parema pildi. Igatahes on Hiiumaa vähemasti välisturistide silmis atraktiivsemaks muutunud. Aga eks külaliskorterites peatunute arvu mittearvestamine moonutab päris palju üldist pilti, sest üha enam otsivad inimesed soodsaid majutuspaiku omal käel. Külaliskorterid pakuvad selleks hea võimaluse.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.07.2026

11.08.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud üüritulu oli juulis 2 890 tuhat eurot (juunis: 2 897 tuhat eurot). Üüritulu vähenemise põhjustas Lidli üürilepingu ennetähtaegne lõppemine Piepilsetase logistikakeskuses Lätis. Uus üürileping on samale pinnale sõlmitud alates 1. augustist 2026.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli juulis 2 513 tuhat eurot (juunis: 2 465 tuhat eurot). Juulis teenis fond 73 tuhat eurot finantstulu seoses hotell Palace’i (kajastatud sidusettevõttena fondi bilansis) parima kuise tulemusega alates 2019. aastast. Hotell Palace täituvus oli juulis 95% (eelmise aasta juulis 90%). Lisaks mõjutas juuli puhaskasumit positiivselt intressiswappide õiglase väärtuse muutus summas 273 tuhat eurot. Mõlemad intressiswapi lepingud on fondi bilansis juuli lõpu seisuga positiivsed kogusummas 304 tuhat eurot. Intressiswapi lepingutega kaetud pangalaenude jääk moodustas juuli lõpu seisuga 12,9% fondi kogu laenuportfellist.

Fondi kinnisvaraportfelli vakantsus oli juuli lõpu seisuga 2,2% (juuni lõpus 2,3%). Büroosegmendi vakantsus vähenes juulis 8,6%-ni, peegeldades uute üürilepingute sõlmimist nii Pärnu mnt 105 büroohoones Tallinnas kui ka Ulonu büroohoones Vilniuses.

2026. aasta seitsme kuu kokkuvõttes oli fondi konsolideeritud üüritulu 19 321 tuhat eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,8%. Seitsme kuu EBITDA oli 16 327 tuhat eurot (2025. aasta seitse kuud: 15 212 tuhat eurot; +7,3%) ning puhaskasum 11 064 tuhat eurot (2025. aasta seitse kuud: 9 970 tuhat eurot).

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsia puhasväärtus (NAV) oli 31.07.2026 seisuga 20,08 eurot, suurenedes juulis 0,9%.

EREF_reports_monthly_072026