Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
 

Tartu: Turu tänava uue äri- ja elamukvartali kavandasid KOKO arhitektid

TartuTuru tn 14 kinnistu planeeringu- ja arhitektuurivõistluse võitis KOKO arhitektide töö. Praegu asub kinnistul Zeppelini kaubanduskeskus, tulevikus aga uus äri- ja elamukvartal. Ümber kujundatakse ka Aura ja uue kvartali vaheline ala.

Võistluse eesmärk oli leida Turu tn 14 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks parim linnaehituslik ja arhitektuurne lahendus. Planeeringualasse lisati ka Tartu linnale kuuluv kinnistu Turu tn 10a (praegu Aura veekeskuse esine parkla), millele sooviti leida kaasaegne lahendus ning mille kaudu kavandatakse juurdepääs Turu tn 14 kinnistule rajatavasse avalikku parkimismajja.

Võidutöö asetab ärihoone koos parkimismajaga Turu tänava äärde ja astmelised kortermajad kaarekujuliselt Väike-Turu tänava äärde. Uue kvartali hoonete vahele tekib rahulikum, peamiselt elanikele suunatud sisehoov. Kaluri tänava ühendatakse sujuvalt praegu ehitatava Emajõe promenaadiga.

Ümber kujundatakse ka uue kvartali ja Aura veekeskuse vahel olev linnaruum. Aura keskuse ette kavandatakse mikroväljak, kuhu lisatakse haljastust ja korrastatakse parkimist. Lisaks teenindab tulevikus Aura veekeskuse külastajaid uude kvartalisse rajatav parkimismaja.

Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera tõi esile võidutöö mõju linnaruumile. „Võidutöö realiseerudes saavad nii Turu kui ka Väike-Turu tänav selged tänavafrondid ning piirkonna hoonestus ja funktsioonid muutuvad Tartu kesklinna orgaaniliseks osaks.“

Kutsutud osalejatega planeeringu- ja arhitektuurivõistluse korraldas koostöös Tartu linnaga AS Vallikraavi Kinnisvara.

260924 Turu tänava uue äri ja elamukvartali kavandasid KOKO arhitektid

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinn: Pirita randa kavandatakse uus promenaad ja mitmekülgne puhkeala

www.tallinn.eePirita randa kavandatakse looduslikku rannamaastikku arvestav jalakäijate promenaad, mänguväljakud, puhkealad ja spordiväljakute tribüünid, mis muudavad ranna senisest mitmekülgsemaks ja paremini ligipääsetavaks. Eskiisprojekti avalik tutvustus toimub 28. septembril kell 17.30 Pirita Linnaosa Valitsuses.

„Pirita rand peab olema koht, kus on mõnus nii suvitada kui ka aastaringselt aega veeta. Tallinn väärtustab lapsi ja lapsevanemaid. Soovime, et peredel oleks kodulähedastes kohtades hea ja turvaline olla. Seetõttu on Pirita randa kavandatud ka uus mitmekülgne mänguväljak. Uus lahendus aitab tuua inimesed merele lähemale, kuid teeb seda loodust hoides ja olemasolevat männimetsa võimalikult palju säilitades,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Uue rannaala keskseks elemendiks on metsa ja liiva piiril kulgev jalakäijate promenaad. Sirge tee asemel lookleb promenaad puude vahel, et säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ja vahetu kontakt rannamaastikuga. Tõstetud puittee võimaldab vähendada sekkumist pinnasesse ja puude juurestikku.

Promenaad seob omavahel puhke- ja istumisalad, paviljonid, tribüünid ning muud randa teenindavad rajatised. Rannametsa rada jääb eelkõige sportlikumaks ja kiiremaks liikumiseks, uus promenaad on mõeldud rahulikumaks jalutamiseks ja rannas viibimiseks. Istekohti kavandatakse umbes 50–60 meetri järel, et liikumine oleks mugavam ka inimestele, kes vajavad sagedamini puhkepause.

“On igati tervitatav, et lõpuks ometi liiguvad asjad õiges suunas ja Pirita rannaala saab lähiaastatel kaasajastatud. Pirita elanikud on ranna tänapäevastele ootustele vastavaks kujundamist oodanud pikalt,“ lausus Pirita linnaosavanem Kaido Saarniit.

Rannaalale on kavandatud uus mänguväljak, mille keskne element on lainetuse motiivist lähtuv mängumaastik, kuhu tulevad ronimisvõrgud, tunnelid, ronimisalad, mängumaja ja ühiskasutatav kiik. Spordiväljakute juurde kavandatakse statsionaarsed tribüünid, mida saab kasutada nii võistluste jälgimiseks kui ka puhkamiseks.

Eskiisprojekti aluseks on 2012. aasta arhitektuurse ideekonkursi võidutöö „Väät“. Lahenduse täpsemad detailid selguvad edasise projekteerimise käigus.

Eskiisprojekti avalik tutvustus toimub 28. septembril kell 17.30 Pirita Linnaosa Valitsuses aadressil Kloostri tee 6. Projekti kohta saab tagasisidet esitada kuni 5. oktoobrini 2026 veebilehe https://www.tallinn.ee/et/kaasamine/pirita-rannaala-eskiisprojekti-avalik-tutvustus kaudu.

260924 Pirita randa kavandatakse uus promenaad ja mitmekülgne puhkeala 1

260924 Pirita randa kavandatakse uus promenaad ja mitmekülgne puhkeala 2

Visuaalide autor: LÜNK Arhitektid

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Merko: Volta 1b arendusprojekti käivitamine Krulli kvartalis

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva OÜ Merko Kodud ja ASi Krulli Kvartal ühisettevõte OÜ Krulli Kodud on otsustanud käivitada Krulli kvartalis aadressil Volta 1b asuva korteriarendusprojekti. Kolm kortermaja 23 korteriga valmivad 2028. aasta alguses.

Krulli kodude (krullikodud.ee) korterite suurused jäävad vahemikku 44–121 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 6600 eurost. Igal korteril on rõdu või terrass, panipaigad ja sõidukite parkimiskohad paiknevad maa-alusel parkimiskorrusel. Jalgrataste ja lapsevankrite jaoks on hoiuruumid ning kolme hoone elanikele rajatakse ühine hobi- ja ajaveetmisruum.

Krulli arendusala kogusuurus on 10 hektarit ning sinna on kavandatud üle 100 000 ruutmeetri maapealset ehitusmahtu. Kümne aasta jooksul plaanitakse Krulli kvartalisse ehitada ligi 20 hoonet, milles on üle 600 kodu ja töökohad ligikaudu 3000 inimesele. Hoonete ümber rajatakse kaasaegne elukeskkond.

Volta 1b kortermajad on osa Krulli kvartali esimesest arendusetapist, mille käigus valmib 2027. aastal ka sündmuskeskus ja 2028. aastal ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Kasvuhoone. Kvartali arenduse esimesse etappi kuulub veel Bob W korterhotelli ja segakasutusega elu- ja ärihoone ehitus ning ühe ärihoone rekonstrueerimine.

Krulli kvartali korteriarendusprojekte arendab 2025. aastal loodud ühisettevõte OÜ Krulli Kodud, millest OÜ Merko Kodud ning AS Krulli Kvartal omavad kumbki 50%. Kvartali esimese arendusetapi hoonete ehituse peatöövõtja on AS Merko Ehitus Eesti.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) on Eesti tuntuim ja usaldusväärseim elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi ning korteriostjatele mugavuse ja kindlustunde tagamiseks juhib Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Merko: Launch of the Volta 1b development project in Krulli Quarter (Tallinn, Estonia)

MerkoOÜ Krulli Kodud, a joint venture between OÜ Merko Kodud, part of the AS Merko Ehitus group, and AS Krulli Kvartal, has decided to launch a new residential development at 1b Volta street in the Krulli Quarter. The project comprises three apartment buildings with a total of 23 apartments, scheduled for completion in early 2028.

Apartments in the Krulli homes (krullikodud.ee) range in size from 44 to 121 square metres, with prices starting from 6,600 euros per square metre. Each apartment has a balcony or terrace. Storage units and parking spaces are located on the underground parking level. The development will also include bicycle and pram storage facilities, as well as a shared hobby and leisure space for residents of the three buildings.

The Krulli development area covers 10 hectares, with more than 100,000 square metres of above-ground gross floor area planned. Over the next ten years, nearly 20 buildings are planned for the Krulli Quarter, comprising more than 600 homes and commercial premises providing workplaces for approximately 3,000 people. The buildings will be surrounded by a modern living environment.

The Volta 1b apartment buildings form part of the first development phase of the Krulli Quarter, which will also include an event centre, scheduled for completion in 2027, and the Kasvuhoone business and innovation centre, scheduled for completion in 2028. The first phase also includes the construction of the Bob W aparthotel and a mixed-use residential and commercial building, as well as the reconstruction of an existing commercial building.

Residential development projects in the Krulli Quarter are being developed by OÜ Krulli Kodud, a joint venture established in 2025 and owned equally by OÜ Merko Kodud and AS Krulli Kvartal. AS Merko Ehitus Eesti is the main contractor for the construction of the buildings in the quarter’s first development phase.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Tallinn: Linnapea Raudsepp käivitab Tallinnas detailplaneeringute kiirendamise reformi

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus kiitis esmaspäevasel kabinetikoosolekul heaks põhimõtted, mille eesmärk on muuta detailplaneeringute menetlus kiiremaks, selgemaks ja prognoositavamaks.

Väiksema keerukusega planeeringud peaksid edaspidi läbima menetluse kuni ühe aastaga ning linna arengule oluliste projektide jaoks luuakse niinimetatud roheline koridor ehk koordineeritud menetlus selge vastutaja ja ajakavaga.

„Tänane detailplaneeringu menetlus ei sõltu ainult ühest asutusest või ühest otsusest. Lõputud kooskõlastusringid, seisukohtade muutmised ning liiga aeglane otsusprotsess pidurdab Tallinna majanduse ja linnaruumi arengut. Kui protsessi on kaasatud 15 erinevat osapoolt, siis menetluse ajakulu tekib kümnete tegevuste kumuleerumisel. Me muudame töökorraldust nii, et erinevad osapooled saaksid oma sisendi anda õigel ajal ning sama küsimust ei peaks lõputult ja korduvalt üle vaatama,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.

Tallinnas on alates 2020. aastast algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute keskmine menetlusaeg olnud 3,9 aastat. Koos varasemalt algatatud planeeringutega tõuseb keskmine menetlusaeg 7,6 aastani. Pikk ja raskesti prognoositav menetlus võib suurendada arenduste ettevalmistamise ja finantseerimisega seotud kulusid ning lükata edasi projektide elluviimist. Linnavalitsuse eesmärk on viia keskmine menetlusaeg 1,6 aastani.

Linnapea sõnul ei tähenda kiirem menetlus madalamaid nõudeid planeeringute kvaliteedile. „Kiirema menetluse eesmärk on korraldada töö nii, et iga osapool annaks oma sisendi õigel ajal, otsused sünniksid võimalikult varases etapis ning sama küsimust ei menetletaks korduvalt. Nii vähendame ajakulu, kuid säilitame samal ajal planeeringute kvaliteedi ja vajaliku kaasamise,“ lisas Raudsepp.

Linnavalitsuse kabinet otsustas kinnitada detailplaneeringute kiirendamise tegevuskava, mis näeb ette muudatused vastutuses, kooskõlastuste korralduses ja põhimõtteliste küsimuste varasemas lahendamises.

Suuremahuliste ja linna arengule oluliste planeeringute jaoks luuakse rohelise koridori protsess. Rohelisse koridori kuuluvatele projektidele määratakse vastutav koordinaator, kes korraldab ametkondadevahelist koostööd, jälgib kokkulepitud ajakava ning aitab vältida menetluse takerdumist eri asutuste vahel.

Menetluse kiirendamiseks vähendatakse korduvaid kooskõlastusringe ning laiendatakse paralleelkooskõlastuste kasutamist, et erinevate ametite töö saaks toimuda võimalikult palju samaaegselt. Samuti tuuakse linna õigusteenistuse hinnang põhimõttelistes küsimustes varasemasse etappi, et võimalikud õiguslikud takistused lahendada enne planeeringu jõudmist hilisematesse menetlusetappidesse.

Linnaplaneerimise ametile antakse volitused koordineerida ametitevahelist töökorraldust ning sõlmida asjaomaste ametitega kokkuleppeid planeeringutele esitatavate sisuliste nõuete ja lepingute korralduse kohta.

Olulise muudatusena koondatakse lepingulised kohustused, avalikustamise ajakava ja teised olulised menetlusetapid ühte menetlusplaani. Nii on kogu protsessi käik ja peamised tähtajad osapooltele algusest peale selgelt jälgitavad.

260923 Linnapea Raudsepp käivitab Tallinnas detailplaneeringute kiirendamise reformi

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,8%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,5% ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 5,8%.

Statistikaameti andmeteadur Hendrik Pungar tõi välja, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid teises kvartalis korterite hinnad 3,2% ja majade hinnad 4,3%. „Uute korterite hinnad Tartus, Pärnus ja Tallinnaga külgnevates piirkondades veidi langesid, samas Tallinnas ja mujal Eestis pisut tõusid. Kallinesid aga nii uute kui ka järelturu majade hinnad,“ märkis Pungar.

Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,3% ja majade hinnad 6,8%. „Korterite hinnamuutus on aastases võrdluses viimase nelja kvartali madalaim. Kuigi majade hinnad võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga tõusid, oli see hinnatõus siiski väiksem kui aasta tagasi,“ lisas Pungar.

Järelturu korterite tehingute summa kasvas väljaspool Tallinnat

Tehingute rahaline maht oli 2026. aasta teises kvartalis suurem kui esimeses kvartalis, kuid väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Aasta võrdluses vähenes tehingute summa nii uute korterite ja majade kui ka olemasolevate majade puhul. „Järelturu korterite tehingute rahaline maht suurenes, seejuures mõjutasid kasvu enim Tallinnast väljaspoole jäävad korterid, sest pealinnas tehingute summa hoopis vähenes,“ tõi Pungar välja.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

260923 Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,8%

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,1% ja võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga 4,8%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Andmed on avaldatud 23.09.2026 seisuga.

 

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinn kavandab senise Telemaja alale uut avatud linnakvartalit

www.tallinn.eeTallinn algatas detailplaneeringu, millega soovitakse kujundada praeguse Telemaja kompleksi asemele avatum ja mitmekesisem linnakvartal. Alale kavandatakse elamuid, äri- ja ühiskondlikke funktsioone, uusi läbipääse ning avalikku ja haljastatud linnaruumi.

Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja valmimise järel kaotab praegune Telemaja kompleks aadressil F. R. Faehlmanni tn 10 // Gonsiori tn 27 oma senise funktsiooni. Olemasoleva suuremahulise hoonestuse asemele on kavandatud väiksemad ja paremini liigendatud hoonemahud, mis seovad kvartali senisest paremini ümbritseva linnaruumiga.

Linnaplaneerimise eest vastutava abilinnapea Tiit Teriku sõnul tuleb kvartali tulevikku vaadata laiemalt. „Kesklinnas ei ole küsimus ainult uute hoonete rajamises, vaid selles, millise linnaruumi me nende ümber loome. Telemaja kolimine annab võimaluse avada seni üsna suletud ala linnale, luua uusi läbipääse ja tuua kvartalisse rohkem erinevaid funktsioone,“ ütles Terik.

Kvartalisse kavandatakse uusi jalg- ja rattateid ning Faehlmanni, Terase ja Kollase tänava ristmikule asumiväljak. Samuti soovitakse parandada ühendusi Politseipargi, Keskturu ja Tartu maantee trammipeatuse suunal.

Osa olemasolevast hoonestusest säilib. Gonsiori tänava äärne Telemaja esinduslik hooneosa koos sissepääsuga soovitakse säilitada ja restaureerida. Raua miljööväärtusliku asumi poole jääb madalam hoonestus ning Faehlmanni, Terase ja Kollase tänava ristmiku juurde tekib uus avalik väljak.

Valdav osa uuest hoonestusest on kolme- kuni viiekorruseline. Planeering võimaldab kaaluda ka kuni kaheksakorruselise aktsenthoone kavandamist. Vähemalt pool hoonete mahust jääks äri- ja ühiskondlikele funktsioonidele, eluruumide osakaal ei ületaks poolt. Ühe võimalusena kaalutakse ka Kesklinna teenindava raamatukogu rajamist kvartalisse.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist on hoonetele kavas korraldada arhitektuurivõistlus.

Planeeringu eskiisvisuaalid: Kadarik Tüür Arhitektid.

260923 Tallinn kavandab senise Telemaja alale uut avatud linnakvartalit

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Invego 31 miljonit eurot maksnud Luccaranna elurajoon sai valmis

InvegoEnam kui neli aastat kestnud Luccaranna elurajooni ehitus on lõppenud ning peatöövõtja NOBE on kõik kodud tellijale üle andnud. Kokku 20 kortermajast ja 11 kolmikvillast koosneva ja 31 miljonit eurot maksma läinud elurajooni 254 kodust on ligi 90% tänaseks müüdud.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on ligi kümnel hektaril laiuv Luccaranna üks mahukamaid terviklikult välja arendatud uusi elurajoone Tallinnas. “Panime väga suurt rõhku sellele, et loodav keskkond sobituks hästi mereäärse alaga. Täielikult autovaba elurajooni keskmes on majadevaheline lineaarpark, mis loob ühtse looduslähedase terviku,” kommenteerib Vähi. Luccaranna põhjalikult läbimõeldud arhitektuurse terviku on Invego visiooni järgi loonud KUU arhitektid ja Kino maastikuarhitektid ning arenduse viimase etapi Apex Arhitektuuribüroo.

Vähi sõnul on Kakumäe-Tiskre piirkond viimastel aastatel kiiresti arenenud ning muutunud selgelt tallinlaste üheks hinnatumaks elukohaks. “Mereäärsele Luccarannale lisavad atraktiivsust mitmekesised aktiivse vaba aja veetmise võimalused ja kvaliteetne taristu,” selgitab Vähi ja meenutab, et Invego poolt saavad kõik koduostjad viieaastase ehitusgarantii, mis tagab täiendava kindlustunde ja võimaldab uude koju eriti muretult sisse elada.

Kortermajad on varustatud liftiga, kodud ise on avarad ja valgusküllased, rõdude või terrassidega ning paljudest avaneb vaade merele. Kvartali servadesse viidud parkimine ja majadevahelised autovabad alad ning sillutatud kõnniteed vahelduvad omakorda erinevate looduslike aladega ning elurajoonist 50 meetri kaugusel on mererand.

Luccaranna asub Tallinna linnas, Tiskre asumi mereäärses osas Tabasalu panga kõrval. See oli 19. sajandil populaarne peenema rahva suvituspaigana. Luccaranna piirkond oli koos Kadriorus asunud Georg Witte supelsalongiga üks riigi populaarsemaid rannakuurorte nii Tallinna kui Peterburi kõrgseltskonna seas. Lucca ja Tiskre kuurorte külastasid omal ajal nii luuletaja Puškini perekond kui ka tema sõbrad ning kuulus ajaloolane ja kirjanik Karamzin.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas. Invego Group OÜ ja grupi tütarettevõtte Invego Latvia OÜ võlakirjad on noteeritud Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses arendab Invego kokku 8 elurajooni, neist kolme koos arenduspartner Reterraga ja ühte koos EfTEN Special Opportunities Fundiga. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga.

260923 Invego 31 miljonit eurot maksnud Luccaranna elurajoon sai valmis

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

AS Pro Kapital Grupp teatab oma olemasolevate 2020/2028 tagatud võlakirjade tingimuslikust ennetähtaegsest lunastamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi ka Pro Kapital) teatas eraldi börsiteates 22. septembril 2026, et emiteerib 10 000 000 euro mahus fikseeritud intressimääraga 2026/2028 võlakirju, mis olid suunatud jaeinvestoritele ja kutselistele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus (edaspidi Uus Võlakirjaemissioon). Uue Võlakirjaemissiooni arvelduspäev on eeldatavasti 25. september 2026.

Uue Võlakirjaemissiooni käigus kaasatud vahendeid kasutatakse Pro Kapitali tagatud fikseeritud intressimääraga ennetähtaegselt lunastatavate võlakirjade (ISIN: SE0013801172) täielikuks lunastamiseks. Nende võlakirjade jääk nominaalväärtus kokku on 10 545 000 eurot (edaspidi Olemasolevad Võlakirjad). Kooskõlas Pro Kapitali 18. augusti 2026 börsiteatega lunastab Pro Kapital kõik Olemasolevad Võlakirjad enne tähtaega tingimusel, et Uue Võlakirjaemissiooni arveldus toimub (edaspidi Ennetähtaegne Lunastamine).

Eeldusel, et Uue Võlakirjaemissiooni arveldus toimub, lunastatakse Olemasolevad Võlakirjad 19. oktoobril 2026 (edaspidi Lunastamiskuupäev) hinnaga 100% nende nominaalväärtusest koos Lunastamiskuupäevani (kaasa arvatud) kogunenud, kuid tasumata intressiga (edaspidi Lunastamishind). Lunastamishind makstakse kõigile isikutele, kes on 12. oktoobri 2026 tööpäeva lõpu seisuga registreeritud Olemasolevate Võlakirjade omanikena Euroclear Nordics peetavas võlakirjaregistris.

Seoses Ennetähtaegse Lunastamisega eemaldatakse Olemasolevad Võlakirjad Nasdaq Stockholmi börsi noteerimiselt. Tingimuslik teade Ennetähtaegse Lunastamise kohta saadetakse 23. septembril 2026 otse neile võlakirjaomanikele, kes on käesoleva börsiteate kuupäeva, 22. septembri 2026 seisuga registreeritud Olemasolevate Võlakirjade omanikena võlakirjaregistris. Ennetähtaegse Lunastamise teade avaldatakse ka Pro Kapitali veebilehel.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Everaus: Äripindade üürimise huvi kasv viitab ettevõtjate kindlustunde paranemisele

EverausÄripindade üürimise turul on näha aktiivsuse kasvu, mis viitab ettevõtjate ettevaatlikule kindlustunde paranemisele. Everaus Kinnisvara äripindade, eriti stock-office’i, osas on päringute arv teinud sügise tulekuga hüppe ja täituvus on viimaste kuudega tõusnud märgatavalt.

„On selgelt näha ettevõtjate aktiveerumist. Päringute arv on tõusnud ning ainuüksi meie stock-office äripindade täituvus on viimaste kuude jooksul kasvanud mitme protsendipunkti võrra,“ laususEveraus Kinnisvara juhatuse liige Janar Muttik. „Huvi suurenemine äripindade turul on varajane märk sellest, kuidas ettevõtjad majanduskeskkonda tajuvad. Kui keerulisemal ajal otsiti väiksemaid, odavamaid või lühema kohustusega pindu, siis kindlustunde paranedes hakatakse taas vaatama lahendusi, mis toetavad kasvu, müüki ja tegevuse laiendamist.“

Statistikaameti augusti konjunktuuribaromeetri järgi paranesid võrreldes juuliga kõigi nelja ettevõtlussektori hinnangud ning ka majanduse värskemad näitajad viitavad ettevõtluskeskkonna stabiliseerumisele: teises kvartalis kasvas Eesti SKP aastavõrdluses 1,8%, ehitusmaht suurenes 3,8% ja juulis kasvas jaekaubanduse müügimaht 4%. Muttiku sõnul on äripindade turg üks kohti, kus ettevõtjate kindlustunde muutus paistab kiiresti välja.

„Äripindade ja miniladude puhul tajume vahetult, mis ettevõtete sees toimub. Näeme, et ettevõtjad on viimasel ajal valmis tegema pikemaajalisi otsuseid ja julgevad ka uute ideedega alustada. Huvi uute ja suuremate pindade vastu on kasvanud ning ettevõtjad mõtlevad oma kasvu järgmisele etapile,“ selgitas Muttik.

Stock-office’i pindade kõrval küsitakse tema sõnul üha rohkem ka kliendiala ja lao kombinatsiooni. Sellist pinda vajavad näiteks ettevõtted, kellel on tarvis kaupa hoiustada, klientidele tooteid näidata ning samas hoida igapäevane töökorraldus efektiivne.

„Tänane ettevõtja ei otsi tingimata klassikalist kontorit ega eraldi ladu. Ta soovib lahendust, mis oleks logistiliselt mugav, kuluefektiivne ja kohandatav. Seetõttu on stock-office’i tüüpi pinnad praeguses turufaasis väga hästi positsioneeritud ja oleme rahul, et me mitu aastat tagasi strateegilise suuna selliseid äripindu pakkuma hakata valisime,“ ütles Muttik. Ta lisas, et väiksemad laopinnad on osutunud populaarseks ka eraisikute seas, kelle jaoks sobivad puhtad ja kuivad ruumid näiteks oma autokollektsiooni hoiustamiseks.

Everaus Kinnisvara ärikinnisvara portfelli kuuluvad lisaks stock-office’i pindadele ka laod, minilaod ja muud äripinnad. Ettevõte halduses on Haabersti ja Peetri laokompleksides kokku 670 miniladu. Lennuradari laokompleks koosneb kokku 7 ärihoonest, 106 äripinnaga ja kogupindalaga 6500 m2.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

AS Pro Kapital Grupp calls for conditional early redemption of its existing 2020/2028 secured bonds

Pro KapitalAs announced by AS Pro Kapital Grupp (hereinafter also referred to as Pro Kapital) in a separate stock exchange announcement on 22 September 2026, Pro Kapital has successfully placed new EUR 10,000,000 fixed rate bonds 2026/2028, directed to retail and professional investors in Estonia, Latvia and Lithuania (the “New Bond Issue”). The settlement date for the New Bond Issue is expected to occur on 25 September 2026.

The funds raised through the New Bond Issue will be used to redeem Pro Kapital’s outstanding senior secured callable fixed rate bonds with ISIN: SE0013801172 in a total outstanding nominal amount of EUR 10,545,000 (the “Existing Bonds”). Accordingly, and in accordance with Pro Kapital’s stock exchange announcement on 18 August 2026, Pro Kapital will call for conditional early redemption of all Existing Bonds, conditional upon settlement of the New Bond Issue (the “Early Redemption”).

Provided that settlement of the New Bond Issue occurs, the Existing Bonds will be redeemed on 19 October 2026 (the “Redemption Date”) at the redemption price of 100.00 per cent. of the nominal amount together with accrued but unpaid interest up to (and including) the Redemption Date (the “Redemption Price”). The Redemption Price will be paid to each person who is registered as owner of Existing Bonds in the debt register maintained by Euroclear Nordics at the end of business on 12 October 2026.

In connection with the Early Redemption, the Existing Bonds will be de-listed from Nasdaq Stockholm. A conditional notice of the Early Redemption will, on 23 September 2026, be sent to the holders directly registered in the debt register as owners of the Existing Bonds as per the date of this stock exchange announcement, 22 September 2026. The notice of Early Redemption will also be available at Pro Kapital’s website.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Bigbank: Tootjahinnad ning impordihinnad kasvavad päris kiiresti, kuid tarbijahindadesse see kasv ei jõua

BigbankTäna avaldas Statistikaamet mitme olulise hinnaindeksi andmed augusti kohta. Tootjahinnad näitavad nö tehase hinda ehk mis hinnaga kaup vabrikust või elektrijaamast välja saadetakse. Kogu tööstuse tootjahinnaindeks on aasta võrdluses kasvanud 3,3%. Töötlevas tööstuses on tootjahinnad kasvanud 4,8%. Elektritootmises on tootjahinnad langenud 14%, see on põhjus, mis üldine tööstuse tootjahinna kasv on olnud madalam. Lisaks energia tootmisele läheb üldisesse tööstuse tootjahinna arvestusse veel ka mäetööstus, kus tootjahinnad kasvasid 3,4%.

Kõige rohkem on aastaga kasvanud koksi ja puhastatud naftatoodete tootjahind (38%), selle taga on põlevkiviõli kallinemine. Maailma nafta ja gaasihinna kallinemise mõjusid näeme ka keemiatööstuses (kasv 4,2%), nafta on oluline tooraine plasti ja kummitööstusele, selles valdkonnas on tootjahinnad kasvanud 9,4%. Oluliselt on tõusnud veel metalltoodete tootmise tootjahind (7,3%) ja puidutööstuse tootjahind (5%). Huvitaval kombel ei ole see hinnatõus veel jõudnud mööblitööstusesse, kus hinnad aasta võrdluse on praktiliselt samad (kasv 0,9%). Aastaga ei ole hinnad muutunud ka toidutootmises (kasv 0,1%) ning tekstiilitööstuses (kasv 0,7%). Toidutootmise hindu ootab ees ilmselt uus tõus järgmisel aastal, siis kui kasvanud väetiste ning kütuse hinnad jõuavad tooraine hindadesse.

Lisaks avaldas statistikaamet ka ekspordi ja impordi hinnaindeksid. Impordihinnaindeks, mis näitab Eestisse toodud kaupade hinda, on aastaga kasvanud 7,1% ning ekspordi (kaubad, mis Eestist välja lähevad) hinnad 5,5%. Igapäevaselt ostame me poest väga palju kaupu, mis on tehtud välismaal või mille tooraine pärineb väljapoolt Eestit.

Kõige selle taustal on jätkuvalt väga kummaline vaadata meie tarbijahinna indeksit, mis augustis teatavasti kasvas ainult 1,5%. Tarbijahinnad näitavad madalat kasvu juba kolmandat kuud järjest, tootjahinnad on sama aja jooksul stabiilset kasvanud iga kuu üle kolme protsendi aastas.

Tahes või tahtmatult tekib tunne, et meil on nende tarbijahindadega nagu Tootsi maakeraga, mille sees oli teatavasti veel suurem maakera. Tootjahinnad ning impordihinnad kasvavad ja mitte vähe, aga see hinnatõus tarbijateni ei jõua, vaid keegi maksab selle vahe kuskil kinni. Päris huvitav oleks teada, et kes siis maksab?

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

AS-i Pro Kapital Grupp võlakirjade pakkumise tulemused

Pro KapitalReedel, 18. septembril 2026, lõppes AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) võlakirjade avalik pakkumine (Pakkumine).

Pakkumine viidi läbi Finantsinspektsiooni poolt 7. septembril 2026 kinnitatud avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise põhiprospekti alusel (edaspidi prospekt). Pakkumise raames pakuti Eestis, Lätis ja Leedus jae- ja kutselistele investoritele kuni 6 000 võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot ühe võlakirja kohta, fikseeritud intressimääraga 8,3% aastas, lunastustähtajaga 25. september 2028. Intressi makstakse kvartaalselt, kusjuures esimene intressimakse tehakse 28. detsembril 2026. Pakkumise baasmahuks oli 6 miljonit eurot ning ülemärkimise korral oli Pro Kapitalil õigus suurendada emissiooni mahtu kuni 10 miljoni euroni ehk emiteerida kuni 10 000 võlakirja.

Pakkumises osales kokku 985 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 11 976 000 euro eest, mis tähendab, et Pakkumise baasmaht 6 miljonit eurot märgiti 2,0-kordselt üle. Märkimismahust moodustas Eestis märgitud summa 9,3 miljonit eurot ehk 77,5%, Leedus 1,7 miljonit eurot ehk 14,2% ning Lätis 1,0 miljonit eurot ehk 8,3%. Kuna Pakkumine oli ülemärgitud, otsustas Pro Kapital kasutada õigust suurendada Pakkumise mahtu 4 000 võlakirja võrra, mistõttu emiteeritakse kokku 10 000 võlakirja kogusummas 10 miljonit eurot. Võlakirjade jaotamisel otsustas Pro Kapitali juhatus jaotada võlakirjad järgmiste allokatsiooni põhimõtete järgi:

1. Kõik sama märkija esitatud märkimiskorraldused summeeriti.
2. Investoritele, kes märkisid vähemalt 100 võlakirja, jaotati 100% nende märgitud kogusest.
3. Kõigile teistele investoritele jaotati 56,5% nende märgitud kogusest, kuid vähemalt 3 võlakirja ja mitte rohkem kui investori märgitud kogus.

Emissiooniga kaasatud vahendeid kasutatakse koos Pro Kapitali omavahenditega olemasolevate tagatud võlakirjade (ISIN SE0013801172; jääk nominaalväärtus 10 545 000 eurot, millele lisandub kogunenud intress) täielikuks lunastamiseks ja nende noteerimise lõpetamiseks Nasdaq Stockholmi börsil.

„Täname kõiki võlakirjakirju märkinud investoreid suure huvi ja usalduse ning panuse eest Pro Kapitali edasiste plaanide teostamisse. Kahekordselt üle märgitud edukas võlakirjaemissioon võimaldas meil koondada ettevõtte rahastamine Balti riikidesse, kus asuvad ka Pro Kapitali äri ja kinnisvaraportfell. Lähiajal viime lõpule Rootsis noteeritud võlakirjade tagasiostu ning sealse noteeringu lõpetamise ning jätkame kavakohaste arenduste projekteerimise, ehituse ning müügiga Tallinnas, Riias ja Vilniuses,“ kommenteeris emissiooni tulemusi Pro Kapitali juhatuse liige Edoardo Axel Preatoni.

„Tegu on tänavu Baltikumi elukondliku kinnisvara arendajate seas suurima võlakirjaemissiooniga, mille 8,3% intressimäär tähendab ühtlasi sektori väikseimat riskimarginaali baasintressimäära suhtes. Nii institutsionaalsete kui ka jaeinvestorite nõudlus andis selge sõnumi: investorid hindavad Pro Kapitali kasumlikkust ja tugevat bilanssi,“ ütles LHV Panga võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 25. septembril 2026 või sellele lähedasel kuupäeval ning võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas on 25. september 2026 või sellele lähedane kuupäev.

Eesti residendist eraisikutel, kes on soetanud või kavatsevad tulevikus soetada Pro Kapitali võlakirja investeerimiskonto kaudu, on võimalik vastavalt tulumaksuseadusele intressidelt tekkiv tulumaksukohustus edasi lükata ja saada võlakirja intressid täies ulatuses oma investeerimiskontole. Selleks tuleb esitada emitendile vastavasisuline avaldus.

Avalduse vorm on kättesaadav Pro Kapitali kodulehel: https://www.prokapital.com/et/bond-issue2026/

Avaldus tuleb esitada vaid ühe korra ja hiljemalt kaks tööpäeva enne intressimakse kuupäeva, hiljem esitatud avaldus võetakse arvesse alles järgneval intressimakse kuupäeval. Pro Kapitali võlakirja intressimaksed teostatakse kvartaalselt (25. detsember, 25. märts, 25. juuni, 25. september, esimene intressimakse tehakse 28. detsembril 2026).

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

29.09.2026 toimub koolitus „Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse“

Eluruumi üürimise praktikumÜürikinnisvara pidamisel ei piisa ainult hea üürniku leidmisest – oluline on teada ka oma õigusi ja kohustusi ning osata ennetada üürisuhtes tekkivaid probleeme. Hästi koostatud üürileping, korrektne üleandmisakt ja teadlik tegutsemine aitavad vältida võlgnevusi ja vaidlusi.

Koolitus „Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse“ annab praktilised teadmised üürilepingu sõlmimisest, muutmisest ja lõpetamisest ning üürisuhtes tekkivate probleemide lahendamisest. Koolitajad Tõnu Toompark ja Evi Hindpere jagavad teadmisi, mida saab oma üüriäris kohe rakendada.

Koolitus toimub 29.09.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii kontaktkoolitusel Tallinnas (Tulika 19, Flora Maja) kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Statistika: 2025. a valmis Tallinnas 1000 elaniku kohta 4,5 eluruumi

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel valmis 2025. a Tallinnas 2033 eluruumi. See teeb keskmiselt 4,45 valminud eluruumi 1000 Tallinna elaniku kohta. Aasta varasemalt valmis Tallinnas 2427 eluruumi, mida oli 5,30 eluruumi 1000 elaniku kohta.

Linnaosade vaates käis 2025. a kõige aktiivsem arendustegevus Haabersti linnaosas. 2025. a Haaberstis kasutusloa saanud 704 eluruumi moodustas 35% kogu Tallinna valminud eluruumides. Haaberstis valmis 2025. a 13,80 eluruumi 1000 Haabersti elaniku kohta.

Linnaosade vaatest näitas kõige nõrgemat tulemust Tallinna kõige suurem linnaosa Lasnamäe. Lasnamäel valmis 2025. a 114 eluruumi ehk 5,6% Tallinna eluruumide arvust. Lasnamäe 2025. a elanike arv on samas Tallinna elanike koguarvust veerandi lähedal. 1000 lasnamäelase kohta valmis 2025. a kõigest 0,98 eluruumi.

Põhja-Tallinn ja Kesklinn on pigem aktiivse arendusturuga. Kesklinnas valmis 2025. aastal 6,85 ja Põhja-Tallinnas 4,71 eluruumi 1000 elaniku kohta. 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus