Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Swedbank: Keskmine palk kasvas 6%

SwedbankKeskmine palk kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 6,2% ja mediaanpalk 6,3%. Palgakasv oli sama kiire kui 2025. aasta esimeses kvartalis.

Kõrgemad palgad tõusid rohkem

Kui varasematel aastatel on palgakasv protsentides olnud suurem madalamatel palgatasemetel, siis selle aasta esimeses kvartalis kasvasid palgad kiiremini palgaskaala ülemises otsas. Alumistel palgatasemetel, esimeses ja teises detsiilis, tõusis töötasu aastaga 4%, ülemistel palgatasemetel aga 7%. Arvestades, et maksumuudatustest võitsid madalamad detsiilid vähe, suurenesid käärid palgasaajate tuludes.

Kõige kiiremini kasvasid palgad energeetikas

Tegevusalati varieerus palgakasv oluliselt. Kõige kiiremini kasvas palk energeetikas (15%) ning põllumajanduses ja metsanduses (11%). Energeetikasektori palgataset kergitasid head majandustulemused ja struktuurimuudatused. Energeetikaga seotud ettevõtetes vähenes töötajate arv aastaga veerandi võrra.

Palgakasvu tempo oli kõige aeglasem majutuses ja toitlustuses ning tervishoius (4%).

Sissetulekud kasvavad sel aastal hindadest enam

Swedbanki klientide keskmine netopalk on viie kuu jooksul kerkinud eelmise aastaga võrreldes ligi 10%. Kaalutud keskmine netopalk tõuseb tänavu Swedbanki prognoosi järgi 10% ja keskmine netopension 6%. Nii palgasaajate kui ka pensionäride ostujõu kasv võimaldab rohkem kaupu ja teenuseid tarbida.

Hinnatõus mais kiirenes

Harmoneeritud tarbijahinnad tõusid mais aprilliga võrreldes 0,9%. Aastataguse ajaga võrreldes kasvasid hinnad 4,0%. Hinnatõus kiirenes toidu ja energia kallinemise tõttu.

Mais kerkis elektri ja gaasi maksumus. Relvarahu ootuse ja odavama suvise kütuse mõjul langes diislikütuse hind. Läbirääkimised Lähis-Ida sõja lõpetamiseks ja Hormuzi väina avamiseks aga endiselt käivad ning nafta hind püsib volatiilne.

Hinnatõusu ootused on selgelt kasvanud nii ettevõtjate kui ka tarbijate hulgas. Hinnasurved paistavad Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi kõige suuremad toidukaupluste ja transpordifirmade hulgas.

Sel aastal tõusevad hinnad 4%

Swedbank prognoosib selleks aastaks 4% inflatsiooni. Energia ja transpordi kallinemine annab kolmandiku kogu tänavusest inflatsioonist. Toit kallineb sel aastal umbes 5% ja moodustab veerandi tarbimiskorvi hinnatõusust.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Liven: Omaaktsiate võõrandamine aktsiaoptsiooniprogrammi raames

LivenLiven AS (Liven) võõrandas 2. juunil 2026 aktsiaoptsiooniprogrammi 2024–2027 (Programm) raames oma töötajatele kokku 1 900 Liveni aktsiat hinnaga 3,71 eurot aktsia kohta. Käimasolev Programm kinnitati 19.04.2024 toimunud Liveni korralisel üldkoosolekul ning tehingu hind lepiti kokku viimase teadaoleva hinna ehk 01.06.2026 börsi sulgemishinna alusel.

Tehingu järgselt kuulub Livenile 31 641 omaaktsiat. Programmi raames seni väljastatud optsioonide realiseerimisel võib Livenil tingimuste täitumisel tekkida kohustus võõrandada töötajatele täiendavalt kuni 16 340 aktsiat. Programmiga liitumine ja uute optsioonide väljastamine on võimalik kuni 2027. aasta lõpuni ning igale optsioonile kehtib kolmeaastane väljateenimisperiood.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eesti Pank: Kiirema palgakasvu taga olid erandlikud tegurid

Eesti PankEsimeses kvartalis kiirenes keskmise palga kasv statistikaameti andmetel 6,2%ni, kuid eelmise aasta viimases kvartalis oli palgakasv 4,5%. Kiirenemise juures on suurt rolli mänginud erandlikud kuud: mullu neljanda kvartali kasvu vedas alla vaid 1,5%line palgakasv detsembris, tänavu esimese kvartali oma aga hoogustas jaanuari 6,6%line muutus. Sellise kasvu põhjuseks olid muudatused tulumaksusüsteemis 2025. ja 2026. aastal, mis motiveerisid tööandjaid palgamakseid ajas nihutama.

Erandlikke kuid arvesse võtmata palga kasvutempo aeglustus: oktoobris-novembris ulatus see 6,3%ni ja veebruaris-märtsis 5,3%ni. Seda võimendas asjaolu, et 2026. aasta miinimumpalga tõus lükkus edasi aprilli, mis aeglustas madalamate palkade tõusu. Miinimumpalga tõusu edasi lükkumise mõju oli nähtav ka selles, et väiksema keskmise palgaga tegevusalade palgakasv oli nõrgem. Need tegevusalad on näiteks majutus ja toitlustus, haldus ja abitegevus ning muu teenindus. Veebruari ja märtsiga võrreldes hoogustab teises kvartalis palgakasvu 6,8% kõrgem miinimumpalk ja tervishoiusektori 5% suurem miinimumtunnitasu. Arvestades Eesti majanduse kasvuvõimekust ja oodatavat hinnakasvu, jääb keskmise palga kasv pikemas ettevaates umbes kuni 5%ni.

Tööpuuduse määr kerkis esimeses kvartalis statistikaameti küsitlusandmete järgi 7,1%ni – eelnevas kvartalis oli see olnud 6,4%. Tõus oli väga suures osas tingitud hooajalistest teguritest, sest aasta alguses ongi tööpuudus tavaliselt suurem. Samal ajal on töötukassa andmete järgi registreeritud töötus juba enam kui kaks aastat vähenenud ja möödunud aastal pööras kasvule ka vabade töökohtade arv. See tähendab, et tööotsija jaoks olukord paraneb: konkurents vabadele töökohtadele on veel tihe, kuid leeveneb.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Mainor Ülemiste AS auditeeritud konsolideeritud 2025 majandusaasta aruanne

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS auditeeritud konsolideeritud 2025. a majandusaasta aruanne on kinnitatud aktsionäride üldkoosoleku otsusega 01.06.2026.

2025. aastal tegeles ettevõte jätkuvalt Ülemiste City büroolinnaku arendamisega, sh. uute hoonete ehitamise ja olemasolevate kaasajastamise, pindade väljaüürimise ning üürnikele vajalike teenuste osutamise ja arendamisega, uute kinnisvaraprojektide ettevalmistamisega.

Mainor Ülemiste AS sõlmis 14.02.2025 ühinemislepingu Smart City Group AS-ga. Smart City Group AS oli Mainor Ülemiste AS suuraktsionär, omades ligikaudu 60% Mainor Ülemiste AS aktsiatest. Ühinemise eesmärk oli investori kaasamise lõpuleviimisena ühendada Mainor Ülemiste AS ja Smart City Group AS viisil, et Smart City Group AS vara ühendatakse Mainor Ülemiste AS-i varaga. Pärast ühinemist jätkasid Mainor Ülemiste AS ja Smart City Group AS tegevust Mainor Ülemiste AS ärinime all.

Mainor Ülemiste AS konsolideeritud käive moodustas 2025. aastal 43 861 tuhat eurot (2024: 52 453 tuhat eurot), muud äritulud 467 tuhat eurot (2024: 10 141 tuhat eurot) ja puhaskasum 14 361 tuhat eurot (2024: 51 884 tuhat eurot), millest kinnisvara ümberhindlus moodustas 351 tuhat eurot (2024: 7615 tuhat eurot). Ettevõtte omakapital majandusaasta lõpu seisuga oli 247 374 tuhat eurot.

Kokku investeeriti 2025. aastal hoonete ehitusse ja seadmete parendamisse 8 764 tuhat eurot.

Mainor Ülemiste ASi kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on 456 950 tuhat eurot seisuga 31.12.2025.

Mainor Ülemiste AS 2025. a auditeeritud konsolideeritud majandusaasta aruanne on kättesaadav Nasdaq Tallinn veebilehel.

Mainor Ulemiste AS auditeeritud konsolideeritud aruanne 2025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Swedbank: Ehitusmaterjalide sektoris on mõõn möödas, kuid järsku kasvu lähiajal ei prognoosita

SwedbankEesti ehitusmaterjalide sektor on seadnud suuna kasvule ning tootjad näevad potentsiaali nii lähiturgudel kui ka kaugemal Euroopas, selgub iga-aastasest mahukast Swedbanki tööstusuuringust. Võrreldes mullusega on kasvanud nii müügitulu kui ka kasumi kasvu ootus, samas kui järjest volatiilsemaks muutuvad sisendhinnad ja konkurentsivõime tekitavad lisariske.

Ehitusmaterjalide tootjad prognoosivad tänavuseks müügitulu kasvuks 6%, tootmismahud kasvavad viiendiku võrra ning kasumitaseme säilimist või kasvu prognoosib 80% ettevõtetest. Positiivsete väljavaadete kõrval tuleb tootjatel aga rinda pista konkurentsivõimelise omahinna hoidmise ja hinnavolatiilsuse riskidega.

„Majandusraskustest tasapisi tärkavad Eesti ja Rootsi kinnisvaraturud ning languse peatumine Soome turul on tööstusettevõtetesse süstinud mõningast optimismi, kuid eesootavasse aastasse suhtutakse siiski ettevaatusega. Tänavu plaanivad sektori ettevõtjad investeeringuid mullusega võrreldes keskmiselt veerandi võrra vähendada, samas vaatavad nad üha ambitsioonikamalt uute välisturgude poole: mullusega võrreldes sihib täiesti uut turgu poole rohkem tootjaid,“ kommenteeris uuringu tulemusi Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektorijuht Gerli Puusild.

Ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova märkis, et mõneti normaliseeruvad majandusolud eksportturgudel sisendavad sektori ettevõtetesse enesekindlust. „Kuigi tootmismahud ei ole veel varasemate tippaastate tasemele naasnud, on ehitusmaterjalide tootjate hinnangul selgelt näha stabiliseerumise märke osal toodetel ning ettevaatlikku taastumist nii Eestis kui ka peamistel sihtturgudel. Pika languse järel annab see ettevõtetele põhjuse vaadata tulevikku ettevaatliku optimismiga. Samas püsib sektor realistlik, sest taastumine on siiski ebaühtlane ning turukeskkond sisendhindade, geopoliitika ja investeerimisaktiivsuse muutuste suhtes jätkuvalt heitlik,“ lausus ta.

Efektiivsus ja eksport kerkivad prioriteediks

Uuringust selgus, et ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtted plaanivad investeeringuid 26% vähendada. Tehtavad investeeringud suunatakse peamiselt kiiremalt käegakatsutavat tulu toovatesse tegevustesse, nagu efektiivsuse suurendamine ja mahtude kasvatamine, uute toodete arendamisse ning uutele turgudele laienemisse.

Ehitusmaterjalide tööstuses plaanib uutele turgudele laieneda 45% ettevõtetest. Vaganova tõi välja, et just uutele turgudele laienemine on tänavu valdkonna ettevõtete kasvu jaoks üks olulisemaid võimalusi. „Ehitusmaterjalide tootjad teevad investeerimisotsuseid praegu väga pragmaatiliselt. Fookus on projektidel, mis aitavad kiiresti parandada efektiivsust, tootlikkust ja konkurentsivõimet. Uutele turgudele laienemine on muutunud paljude ettevõtete jaoks strateegiliseks prioriteediks. Ainult koduturu taastumisest ei pruugi kasvu tagamiseks piisata,“ rääkis ta.

„Kõige olulisemate uute sihtriikidena nimetasid ettevõtted Lätit ja Soomet, aga nende kõrval mainiti ka selliseid turge nagu Kanada, Austraalia ja USA. Lisaks toodi esile Hispaania. Usun, et uute turgude nimistu on laienenud huvitavate riikidega seetõttu, et mitu aastat valitses meie sektori peamistel eksportturgudel madalseis ja ettevõtted otsisid uusi lahendusi. Ka Rootsi on oluline turg meie sektorile ning seal on samuti paranemise märke näha,“ kommenteeris Puusild.

Vaganov rõõmustab, et lähiturgudel on näha esimesi taastumise märke. See annab Eesti ehitusmaterjalide tootjatele rohkem kindlust tulevikku vaadata, kuid selget ja laiapõhjalist taastumist ei saa veel kinnitada. „Kuna Eesti tootjate konkurentsivõime sõltub suurel määral eksportturgude investeerimisaktiivsusest, jälgitakse Soome, Rootsi ja teiste lähiriikide arengut väga tähelepanelikult. Samal ajal on viimaste aastate kogemus näidanud, et pikaajalise kasvu tagamiseks ei piisa ainult traditsioonilistele eksportturgudele toetumisest. Ettevõtted otsivad üha teadlikumalt võimalusi tururiske hajutada ja uutele sihtturgudele siseneda,“ lisas Vaganova.

Tööjõud võib hakata mängima olulist rolli

Sektori ettevõtted näevad küll tänavu kõige suuremate väljakutsetena konkurentsivõimelise hinna tagamist ja sisendhindade volatiilsust (vastavalt 80% ja 60% vastanutest), kuid suur osa ettevõtjatest peab rinda pistma ka väljakutsetega tööturul. Spetsialistidest ei tunne puudust vaid kümnendik ehitusmaterjalide tootjatest ning survet avaldab ka kasvav palgaootus. 70% sektori ettevõtetest prognoosib tänavuseks palkade kasvu. Keskmiseks palgakasvuks ennustatakse 3,7%.

Sobivate töötajate leidmist pidurdavad enim kvalifikatsiooni või oskuste puudus, palgaküsimused, tootmise asukoht ja ümberõppe vajadus. Suurim puudus on masinaoperaatoritest, keda nimetas pool ettevõtetest, erialastest oskustöölistest 40%, tootearenduse spetsialistidest ja tootmistehnoloogidest 20% ettevõtetest.

„Osati aitab tööjõuprobleeme lahendada automatiseerimine ja digitaliseerimine. Võrreldes mullusega on investeeringute osakaal digilahendustesse kasvanud ning valdkond tervikuna on juba praegu üsna heal tasemel: automatiseerimislahendusi kasutab üle kolmandiku ettevõtetest ning sama palju viitab, et nende protsessid on digitaliseeritud,“ lausus Gerli Puusild.

Kokkuvõtvalt võib eksperdi sõnul ehitusmaterjalide tootjate olukorda üldiselt kirjeldada optimistlikuna. „Tundub, et kõige raskem hetk sektoris on möödas. Ettevõtjatel on selge kasvuootus ja riske mõistetakse, investeeringuid suunatakse läbimõeldult ning kasvu otsitakse sealt, kus turg on kiiremini taastunud. Samas on majanduslik ebakindlus ja geopoliitiline olukord jätkuvalt mõttena kuklas, mistõttu tehakse järgmised sammud kaalutletult ja ettevaatlikult,“ ütles Puusild.

15. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 228 Eesti tööstusettevõtet, kellest 23% on osa masina- ja metallitööstusest, 20% puidutööstusest, 12% toiduainetööstusest, 9% ehitusmaterjalide tööstusest ja 36% muust töötlevast tööstusest. Valimisse jõudnud ettevõtete müügitulu on kokku 6 miljardit eurot ning ettevõtted pakuvad tööd 24 600 inimesele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Hiiumaal valmis avaliku ja erasektori koostööna 2 miljoni euro eest rajatud üürimaja

260602 Hiiumaal valmis avaliku ja erasektori koostööna 2 miljoni euro eest rajatud üürimaja

Foto: Argo Nurs

Hiiumaa valla ja erainvestori koostöös valminud Sadama Üürimaja tõi Kõrgessaare alevikku 23 kaasaegset üürikorterit, pakkudes nii leevendust saare pikaaegsele elamispindade nappusele. Uus üürimaja loodi 30 aastat tühjana seisnud endise kalatehase kontori ümberehitamisega. Suure nõudluse tõttu on kõik korterid juba ka välja üüritud.

Projekti taga seisab OÜ Sadama Üürimaja, mille asutas Hiiumaa vald koostöös erainvestori Hiiu Invest OÜ-ga. Vald panustas ettevõtmisse 175 000 euroga ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetas projekti ühe miljoni euroga, mis moodustas ligi pool ehituse 2,1 miljoni suurusest kogumaksumusest.

„Sadama Üürimaja üllatavalt kiire täitumine ilmestas hästi kohaliku üürituru suurt nõudlust. Minu teada on see Hiiumaa esimene ja seni ainukene kinnisvaraarendus, kus finantseerimismudelis panid seljad kokku nii riik, kohalik omavalitsus kui erainvestor,” sõnas Margo Laul, OÜ Sadama Üürimaja ja Hiiu Invest juhatuse liige.

Projekti raames ehitati ümber Kõrgessaares 30 aastat tühjana seisnud endine kalatehase kontor, kuhu algselt plaaniti rajada 12 korterit, kuid katuse täieliku rekonstrueerimise vajadus avas võimaluse luua suisa 23 korterit.

Vallavanem: elamispindade nappus on olnud arengupidur

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja tõdes, et Covid-periood muutis paljude inimeste suhtumist elukohavalikusse. „See aeg tõestas, et suurlinnas elamine ei olegi ainus ega parim variant. Hiiumaa elanike arv kasvas koroonajärgselt ligi 200 inimese võrra ehk ligi 2 protsenti, lasteaialaste arv kasvas isegi 10 protsenti,“ märkis Tasuja.

„Viimastel aastatel on soov saarele tagasi pöörduda või uutel elanikel siia elama asuda olnud suurem, kui olemasolev elamufond võimaldab. Hiiumaa vallavolikogu tegi 2022. aastal julge ja õige otsuse osaleda riiklikult toetatud üürielamute programmis. Hiiumaa sai juurde suure hulga kaasaegset elamispinda ning see näitab, et ka keerulistes oludes on võimalik riigi, omavalitsuse ja erasektoriga koostöös lahendusi luua,“ sõnas Hergo Tasuja.

Erinevad korterid katavad erinevaid vajadusi

Korterid on teadlikult loodud erinevate sihtgruppide vajadustele. Majast leiab ühe üle 70 m2 suuruse neljatoalise korteri ja erinevate asendiplaanidega 1-3toalisi kortereid. Osadel korteritel on katuseaknad, teistel rõdu vaatega Kirikulahele. Kõigis on võimalus tubades eraldi temperatuuri reguleerida ning suvel jahutusseadme abil jahutada. Köök ja sanitaarruum on igas korteris juba eelnevalt sisustatud.

Projekti aluseks olnud toetusmeetme eesmärk oli tagada mobiilse töötaja sihtgrupile ehk isikutele, kes vahetavad elukohta tulenevalt töökoha asukohast või selle muutumisest, vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus. Seetõttu eeldas arendaja, et valdav osa üürnikest on lühiajalisema elukorraldusega ja töörände tõttu liikuvad inimesed. Tegelikkus on aga osutunud teistsuguseks. Paljud Hiiumaa elanikud soovivad valminud üürimaja kasutada pikaajalise elukohana. See asjaolu kinnitas selgelt, et vajadus kvaliteetse üüripinna järele antud asukohas on reaalne ja ületab meetme algseid sihtrühma piire. Saarele tagasi pöördujad ja kohalikud vajasid kaasaegset eluaset sama teravalt kui mobiilsed töötajad.

Üürihinnad jäävad korteri suurusest sõltuvalt 250 ja 400 euro vahele, millele lisanduvad kommunaalkulud. Kortereid on võimalik üürida nii kuu kaupa kui ka pikemaajaliselt. Kõrgessaare alevik asub vaid 15 kilomeetri kaugusel Kärdlast.

Viimased sammud

Arendaja sõnul on maja tehniliselt valmis ning üle poolte elanikest on jõudnud ennast juba ka sinna sisse seada. „Vaid hoone esine plats ootab, et ehitaja selle betoneeriks ning kasutusteatis on juba esitatud. Lisaks on plaanis lähiajal refinantseerida Leedu finantsettevõtte poolt väljastatud ehitusaegne laen pikemaajalise pangalaenuga koduturult,“ lisas Laul.

Margo Lauli hinnangul mahutaks Hiiumaa veel mõne üürimaja, kuid seda vaid tingimusel, et selle ehituse finantseerimisse kaastakse samuti avalik sektor.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

1Partner Ehitus rekonstrueerib 1,7 miljoni euroga Tammsaare majamuuseumi ajaloolise hoone

260602 1Partner Ehitus rekonstrueerib 1,7 miljoni euroga Tammsaare majamuuseumi ajaloolise hoone1Partner Ehitus rekonstrueerib Tallinna Linnavaraameti tellimusel Kadriorus asuva A. H. Tammsaare majamuuseumi ajaloolise peahoone koos abihoone ja õuealaga. Muinsuskaitsealuse kompleksi rekonstrueerimistööde maksumus on ligi 1,7 miljonit eurot.

Muinsuskaitse all olevas 1875. aastal valminud kahekorruselises puithoones on A. H. Tammsaare majamuuseum tegutsenud alates 1978. aastast. Aastate jooksul on hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid amortiseerunud ning ilmnenud on nii niiskuskahjustusi, vajumist kui ka kandekonstruktsioonide nõrgenemist. Varasemalt näiteks Lillepaviljoni restaureerimise eest muinsuskaitsealast tunnustust pälvinud 1Partner Ehitus rajab projekti raames lisaks muuseumi peahoonele ka uued trassid kinnistule.

“Tammsaare majamuuseumi rekonstrueerimise eesmärk on kaasajastada hoone viisil, mis säilitab selle kultuuripärandilise väärtuse ja arhitektuurilise terviklikkuse ning tagab, et see säilib ka tulevastele põlvkondadele. Ajalooliste hoonete ja muinsuskaitsealuste objektide taastamine on kindlasti üks meie meeskonna tugevusi ning olen kindel, et tänu rohketele varasematele kogemustele leiame ka siin tellijaga koostöös hea tasakaalu tänapäevaste tehniliste lahenduste ja originaalse miljöö hoidmise vahel,” räägib 1Partner Ehituse juht Üllar Hinno.

Tööde käigus restaureeritakse fassaadid ja interjöörid, tugevdatakse kandekonstruktsioone, uuendatakse ruumiprogrammi ja näitusealad ning rajatakse kaasaegsed tehnosüsteemid. Energiasäästu eesmärkide saavutamiseks soojustatakse katuslagi ja põrandad, parendatakse akende soojapidavust, rajatakse soojustagastusega ventilatsioon ning hooned ühendatakse kaugküttevõrguga. Rekonstrueerimise käigus parandatakse ka ligipääsetavust, sealhulgas paigaldatakse invalift, uuendatakse väliala, rajatakse uus haljastus ning parandatakse külastajate teenindamise võimalusi.

1Partner Ehitus on varem pälvinud tunnustust mitme muinsuskaitsealase töö, viimasel kolmel aastal näiteks Lillepaviljoni, Kevade tn 4 Kunstikooli ja Sõjakooli tn 6 büroohoone restaureerimise eest. 1Partner Ehituse silmapaistvamate tööde hulka kuuluvad veel mitmed tuntud objektid, nagu restoranid NOA, Tuljak ja Mon Repos, samuti Noblessneri piirkonna ajaloolised hooned, sealhulgas Shishi, Põhjala Pruulikoda ja KAI kunstikeskus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Invego Tornakalna SIA sõlmis ehitusettevõttega SIA UPB Nams 36,7 miljoni euro suuruse lepingu Tornakalna Terases elurajooni rajamiseks

InvegoInvego Group OÜ kontserni kuuluv ning 100% Invego Latvia OÜ kontrolli olev Invego Tornakalna SIA sõlmis ehitusettevõttega SIA UPB Nams 36,7 miljoni (30,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks) euro suuruse projekteerimis- ja ehituse peatöövõtulepingu Tornakalna Terases elurajooni teostamiseks, kus kahes etapis valmib kokku 216 korterit.

Torņakalna Terasese arhitektuurne lahendus põhineb terrassilisel hoonestusel, kus astmelised ja avarad rõdud toovad hoonetesse rohkem päevavalgust ning rohelust. Hoonete paigutamisel on lähtutud põhimõttest säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning luua avar roheline sisehoov ja looduslähedane elukeskkond.

Invego kontserni kuuluv Invego Latvia OÜ omab 100% osalust ettevõttes Invego Latvia SIA, mis omab 100% osalust ettevõtetes Invego Tornaklana Holding 1 SIA ja Invego Tornaklana Holding 2 SIA, mis kumbki omavad 50% suurust osalust ettevõttes Invego Tornakalna SIA.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti noorim pangajuht: me võiks kodulaenude osas Soomest vabamadki olla

BigbankEesti võiks lubada noortele peredele oma kodu kättesaadavuse ja väiksemate kuumaksete nimel kasvõi 50-aastaseid kodulaenulepinguid, kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet eilsest Soomes jõustunud seadusemuudatust, mis lubab hakata välja andma kuni 40 aasta pikkuseid kodulaene.

“Minu meelest on see ennekõike usalduse küsimus. Eestlaste finantskirjaoskus on pidevalt paremaks muutunud ja nii võiks riik täna kodulaenude osas lasteaiakasvataja rollist loobuda,” kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet lisades, et ta ei näe ühtegi tugevat argumenti, miks Eesti riik ei võiks lubada oma kodanikele välja anda kasvõi 50-aastaseid kodulaene. “Pigem likvideerib pikem laenuperiood lihtsalt paljude inimeste elukvaliteedi tõstmisel ühe konkreetse nii-öelda turutõrke,” viitab 29-aastane pangajuht.

“Siiani oleme kõik selgelt näinud, et inflatsioon teeb ajas oma töö ning paarikümne aasta tagune laenumakse tundub tänaste hindade juures oluliselt jõukohasem, samas kui kinnisvara väärtus on selle ajaga märkimisväärselt tõusnud,” põhjendab Taavet, kelle sõnul oleks maailmas toimuvat vaadates väga naiivne uskuda, et me elame tulevikus sellises majanduses, kus hinnad ei tõuse. Kui hinnad aga tõusevad, siis on alati kasulikum lükata makseid kaugemale tulevikku, sest raha väärtus ajas lihtsalt väheneb tänu inflastioonile.

Pangajuhi sõnul on Eestis pärast taasiseseisvumist tuntavalt tõusnud nii inimeste keskmine oodatav eluiga kui ka pensionile mineku vanusepiir. “See tähendab, et me juba ühiskonnana tegelikult arvestame sellega, et aktiivselt elatud aastaid vaikselt lisandub ja inimene saab nii ka oma noorena ostetud kodust kauem rõõmu tunda.”

Arthur Taavet möönab, et pikema laenuperioodi puhul teenivad aastate jooksul rohkem tulu ka pangad, kuid see ei selgita tema sõnul, miks peaks piir just tänase 30 aasta juurde tõmmatud olema. “Siin tasub ausalt öelda, et kellegi tulu maksab inimene eluaseme eest niikuinii kinni. Kui ta ei maksa intressi pangale, siis maksab ta üüri üürileandjale. Küsimus on pigem selles, kust on tekkinud arusaam, et just üürileandjale on mõistlikum viia aastakümnete jooksul teenitud raha ning kinnisvara hinnatõusu puhul maksta rohkem üüri, mitte ise teenida,” kommenteerib Bigbanki juht.

“Las iga noor pere valib ise, kas elada kogu elu üürikorteris, lükata oma kodu ostmist veel mõni aasta edasi või ikkagi osta uus kodu nüüd ja kohe,” jätkab Taavet, kelle sõnul võimaldab pikem laenuperiood väiksemat kuumakset, mis omakorda avab võimaluse paljudele peredele, kelle tänane sissetulek ei ole piisav soovitud kodu ostmiseks. “Hiljuti ühe turuosalise tellimusel läbi viidud küsitluse järgi vahetaks 89% üürnikest praeguse üürikodu endale kuuluva eluaseme vastu, kui kodulaenu kuumakse oleks sama suur kui nende tänane üür. See näitab üsna selgelt, et puudu ei ole tahtmisest või valmisolekust kodu omada ning küsimus taandub sellele, kas regulatsioonid ja laenutingimused lubavad inimesel selle valiku üldse teha.”

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märts 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 298 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 196 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Volta SKAI OÜ tagatud võlakirjade täielik ennetähtaegse lunastamise (sh nimekirja fikseerimise päeva ja lunastamispäeva) teade

Volta SKAIVolta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti; edaspidi Volta SKAI) teatab, et on otsustanud ennetähtaegselt lunastada kõik Nasdaq Tallinna Börsi mitmepoolses kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekirjas kauplemisele võetud võlakirjad nimetusega Volta SKAI 10.00% 2Y bond mis on registreeritud ISIN-koodiga EE0000002475 (edaspidi Volta SKAI võlakirjad, kauplemissümbol VOLTA100027FB). Ennetähtaegne lunastamine toimub kooskõlas Volta SKAI võlakirjatingimustega, mille kohaselt on täielik ennetähtaegne lunastamine lubatud (tingimuste punkt 14.3).

Ennetähtaegselt lunastatakse kõik 17 000 Volta SKAI võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, koguväärtuses 17 000 000 eurot. Võlakirjaomanikele makstakse lunastusmaksena välja 101% võlakirja nimiväärtusest (1010 eurot ühe võlakirja kohta), millele lisanduvad lunastamise teostamise päevaks arvestatud ja tasumata intressid summas 0,27777778 eurot ühe võlakirja kohta. Investorile väljamakstav summa ühe võlakirja kohta kokku on 1010,28 eurot.

Lunastamine toimub pangalaenu ning arenduses olevate B torni korteriomandite müügist saadavate vahendite arvelt.

Lunastamise teostamise päev (payment date) on 2. juuli 2026 ja võlakirjaomanike nimekiri fikseeritakse (record date) 1. juuli 2026 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Viimane kauplemispäev Nasdaq Tallinna mitmepoolse kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekirjas on 26. juuni 2026.

Volta SKAI OÜ on Endoveri sidusettevõte, mis arendab Põhja-Tallinnas Volta kvartalis kahe 12-korruselise torniga kõrghoone kompleksi kogupinnaga 18 600 ruutmeetrit. Ehitus algas 2025. aasta novembris, esimesed korterid valmivad juba 2026. aasta IV kvartalis ning hoone lõplik valmimine on planeeritud 2027. aasta I kvartalisse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Baltic Horizon Fondi investorite üldkoosolek

Baltic Horizon1. juunil 2026 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike korraline üldkoosolek (edaspidi „Üldkoosolek“).

Üldkoosoleku päevakord oli alljärgnev:

Baltic Horizon Fondi 2025.a auditeeritud majandusaasta aruande ning 2026.a I kvartali vahearuannete ülevaade.
Ülevaade 2026 II ja III kvartali plaanide kohta.
Otsus valida Priit Perens alates 1. juunist 2026 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
Otsus maksta uuele nõukogu liikmele hr Priit Perensile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu 11 000 eurot kalendriaastas.
Otsus pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.
Kooskõlas Baltic Horizon Fondi reeglitega oli Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolekuks nõutav kvoorum esindatud ja koosolek oli seetõttu pädev vastu võtma otsuseid.

Koosolekul oli esindatud kokku 123,883,882 osakut, mis esindavad 54,68% kogu häälte arvust.

Fondijuht Edvinas Karbauskas, fondivalitseja nõukogu esimees Antanas Anskaitis ja juhatuse liige Gerda Bliuvienė andsid päevakorras olnud teemadel ülevaate.

Lisaks teavitati üldkoosolekut pr Milda Dargužaitė tagasiastumisest Baltic Horizon Fondi nõukogu liikme kohalt alates 1. juunist 2026. Alates 1. juunist 2026 on Baltic Horizon Fondi nõukogu koosseis järgmine: nõukogu esimees Andrius Smaliukas, nõukogu liige Dr. Per V. Jenster ja uus nõukogu liige Priit Perens.

Üldkoosolek otsustas:
1. Valida Priit Perens alates 1. juunist 2026 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 99,999% koosolekul esindatud häältest.

2. Maksta uuele nõukogu liikmele hr Priit Perensile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu 11 000 eurot kalendriaastas.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 99,939% koosolekul esindatud häältest.

3. Pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 99,996% koosolekul esindatud häältest.

Kõik koosolekule registreeritud investorid osalesid hääletamisel.

Koosoleku protokoll tehakse kättesaadavaks seitsme päeva jooksul Baltic Horizon Fondi kodulehekülje vahendusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Veel jõuad registreeruda koolitusele „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“

Evi HindpereKoolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 04.06.2026 Kinnisvarakoolis. Koolitust viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolitus annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal. Käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 04.06.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2135 eurot, mis on 6,2% kõrgem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets.

Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%.

Krista Vaikmets. Foto: statistikaamet, Uku Nurges
„Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk kasvas 2538 euroni, aasta varem oli see 2384 eurot,” märkis Vaikmets.

Brutokuupalga muutustes ei kajastu 2026. aastal suurenenud maksuvaba miinimumi mõju, kuna see puudutab eelkõige töötajate netosissetulekut.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Vaikmets tõi välja, et keskmine brutokuupalk ületab 3000 euro piiri kolmel tegevusalal. „Kõrgeim keskmine palk oli 2026. aasta esimeses kvartalis info ja side tegevusalal (3821 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3608 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (3132 eurot),“ täpsustas juhtivanalüütik.

Madalaimat keskmist palka makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse (1337 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajatele (1389 eurot). „Samas on ka neis valdkondades näha ligi 4% palgakasvu,“ lisas Vaikmets.

Aastases võrdluses kasvas palk enim energiasektoris. Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga oli palgakasv suurim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas (15,4%) ning põllumajandussektoris (11,2%). Teistes suuremates valdkondades, nagu töötlev tööstus, kaubandus ja ehitus, kasvas brutopalk vastavalt 7,4%, 5,5% ja 6,5%.

260602 Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot 1

Palgatöötajaid oli esimeses kvartalis kokku 580 099, mida on 5000 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta esimeses kvartalis palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal – 100 489 inimest ehk 17% töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) 84 004 töötajaga, haridusvaldkond 64 203 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 265 töötajaga.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2026. aasta esimeses kvartalis 1753 eurot, mis on 6% võrra kõrgem kui aasta varem. „Mediaanpalga kasvu puhul paistab silma sama trend nagu keskmise brutokuupalga puhulgi, seda nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes,“ ütles Vaikmets.

260602 Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot 2

Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised. Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.

Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukoha andmete aluseks on töötamise asukoht, mitte palgatöötaja elukoht. Näiteks: kui inimene elab Rae vallas, kuid tema töökoha asukoht on Tallinn, kajastub tema palk Tallinna palgastatistikas.

* 13.02.2026 jõustunud töölepingu seaduse muudatus, mis võimaldab sõlmida paindliku tööaja kokkulepet, praegu statistikaameti avaldatud palgastatistikas ei kajastu. Statistikaamet seirab paindliku tööaja kokkulepete kasutamist registriandmetes ning planeerib vajaduse korral vastavaid metoodilisi uuendusi tulevikus.

* Esitatud palgastatistika põhineb tegevusalade klassifikaatoril EMTAK 2008 (EMTAK-08). 2025. aastal jõustus uus tegevusalade klassifikaator. Statistikaamet analüüsib EMTAKi muudatuse mõju palgastatistika näitajatele ning plaanib avaldada uuel EMTAKil põhinevad 2025.–2026. aasta andmed hiljemalt 2027. aastal.

Andmed on avaldatud 02.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: välisresidentide osakaal on korteriturul vähenenud

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel tegid välisresidendid 2025. a Eestis 423 korterite omandamistehingut ja 1115 korterite võõrandamistehingut. See on vastavalt 1,5 ja 4,0% tehingute koguarvust.

Välisresidentide poolt korterite omandamiste osakaal tehingute koguarvus oli 2025. aastal 1,5%. Seda on vähem kui viimaste aastate jooksul. Ajalooline välisresidentide osakaal korterite omandamistes on olnud 3,1%. Euroopa Liidu residentide korterite omandamistehingute arv 178 oli 0,6% tehingute koguarvust. Ajalooline keskmine siin on 1,3%.

Välisresidentide korterite omandamistehingute osakaalu tipp oli 2011. aastal, mil see moodustas 6,5% tehingute koguarvust.

Korterite välisresidentide poolt võõrandamiste arv moodustas 2025. aastal tehingute koguarvust 4,0%, mis jääb ajaloolisele keskmisele 4,1% napilt alla. Välisresidentide korterite võõrandamistehingute osakaal tehingute koguarvust on viimased 10 aastat olnud vahemikus 3,3 ja 4,6% tehingute koguarvust. Välisresidentide korterite võõrandamistehingute osakaal oli tipus 2012. aastal, mil see moodustas 4,9% tehingute koguarvust.

Euroopa Liidu residentide osakaal korterite võõrandamises oli 2025. aastal 2,1% tehingute arvust.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Baltic Horizon Fund general meeting of investors

Baltic HorizonAnnual General Meeting (hereinafter the “General Meeting”) of Baltic Horizon Fund unit-holders took place on 1 June 2026 in Tallinn, Estonia.

Proposed agenda of the meeting was the following:

  1. Presentation of the FY2025 audited annual report of Baltic Horizon Fund, as well as interim reports of Q1 2026.
  2. Overview of the plans for 2026 Q2 and Q3.
  3. Decision to elect Mr. Priit Perens as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 June 2026 for a period of two years.
  4. Decision to pay remuneration to the newly elected supervisory board member, Mr. Priit Perens, for fulfilling obligations of a member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.
  5. Decision to extend the mandates of all current members of the Fund’s Supervisory Board until 1 June 2028.

In accordance with the fund rules the required quorum of the General Meeting of investors of Baltic Horizon Fund was present, and was therefore competent to adopt resolutions in accordance with the fund rulesA total of 123,883,882 Baltic Horizon Fund units were represented at the meeting, which account for 54.68% of the total number of votes in the fund.

Fund Manager Edvinas Karbauskas, Chairman of the Supervisory Board of the Management company Antanas Anskaitis and Member of the Board Gerda Bliuviene gave an overview on the agenda topics.

In addition, the General Meeting was informed of the resignation of Ms. Milda Dargužaitė from her position as a member of the Supervisory Board of Baltic Horizon Fund as of 1 June 2026. As of 1 June 2026, the Supervisory Board of Baltic Horizon Fund consists of Chairman of the Supervisory Board Andrius Smaliukas, member of the Supervisory Board Dr. Per V. Jenster, and the newly appointed member of the Supervisory Board Priit Perens.

The General Meeting resolved: 

  1. To elect Mr. Priit Perens as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 June 2026 for a period of two years.

The resolution was passed, 99.999% of the votes represented at the meeting were in favour.

  1. To pay remuneration to the newly elected supervisory board member, Mr. Priit Perens, for fulfilling obligations of a member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.

The resolution was passed, 99.939% of the votes represented at the meeting were in favour.

  1. To extend the mandates of all current members of the Fund’s Supervisory Board until 1 June 2028.

The resolution was passed, 99.996% of the votes represented at the meeting were in favour.

All investors registered to participate at the meeting participated in voting.

The minutes of the meeting will be made available within seven days via the website of the Baltic Horizon Fund.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused