Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

SEB: Kiire majanduskasv, kuid mille arvelt?

01.12.2017 Tõnu Toompark

Eesti majanduskasv püsis kolmandas kvartalis endiselt kiire, ulatudes aastases võrdluses 4,2 protsendini. Kahjuks põhineb kiire kasv sisenõudlusel, mida omakorda veab riigi aktiivne ehitustegevus.

Majanduskasvu veab ehitus

Neljapäeval avaldatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang püsihindades mõõdetuna tänavu kolmandas kvartalis 4,2%, mis on aasta esimese poole kasvutempost mõnevõrra aeglasem, kuid sellele vaatamata suurepärane tulemus. Pärast kaks aastat väldanud madalseisu, oleks nüüd justkui põhjust rõõmustada, et oleme taas kerkinud üheks kiireima majanduskasvuga riigiks kogu Euroopas. Vaadates, millel nüüdne majanduskasv põhineb, tuleb aga kahjuks tõdeda, et mõnes plaanis oli mullune aeglane kasv tänasest tempokast tõusust parem. Kui võrrelda 2016. ja 2017. aasta III kvartali andmeid, siis mullu andis suurima positiivse panuse majanduskasvu kaupade ja teenuste ekspordi enam kui 6% kasv. Tänavu oli ekspordi panus majanduskasvu III kvartalis aga koguni negatiivne, samas kui suure SKP numbrini viis Eesti 7% sisenõudluse kasv, mis omakorda põhines investeeringute hüppelise tõusul. Kui põhivarainvesteeringud oleksid jäänud mullusega võrdväärsele tasemele, oleks majanduskasv piirdunud kõigest 1,8%ga.

Riik investeerib aktiivselt, kuid ettevõtted on jätkuvalt ettevaatlikud

Sise- ja välisnõudluse vastandamine võib kohati olla ebamõistlik, sest loeb ennekõike majanduslik sisu. Kui siinsed puidutööstused ostaksid masinad, mis servamata voodrilaua asemel hakkaks tootmisliinilt mahagonklavereid välja laskma, võiks loota, et investeering end peagi toote kõrgema müügihinna näol ära tasub. Statistikaameti andmetel ei seisnud suure investeeringute kasvu taga aga mitte uue tehnoloogia soetamine ettevõtete poolt, vaid suuresti hoopis avaliku sektori investeeringud „betooni“. Mittefinantsettevõtete põhivara soetamine praegustel andmetel koguni kahanes.

Riigi ehitustegevusele on hoogu andnud EL vahendite senisest elavam kasutuselevõtt, mis mõjutab majandust ka järgmistel aastatel. Seejuures tasub toonitada, et ka riiklikud investeeringud võivad olla tulevase majanduskasvu tarbeks hädavajalikud. Lihtne on selliseid näiteid tuua arengumaadest, kus kohaliku toodangu maailmaturule pääsemine ongi seni võimatu, kuni asulasse korralikku teed ei vii. Eesti infrastruktuur on tänaseks jõudnud aga tasemele, kust otsest majanduslikku võitu täiendavatest investeeringutest on leida aina raskem ja pigem panustavad siledamad teed ja läikivamad koolimajad inimeste üldisesse heaolusse.

Muret valmistab ettevõtete jätkuv passiivsus investeerimisel. Tingimused suuremaks investeerimisaktiivsuseks peaksid olema justkui täidetud: tööjõudu napib, tootmis-vahendite rakendatus on kõrge, majanduslik kindlustunne tugev, konjunktuur soodne, intressid madalad. Kõigist neist teguritest hoolimata vähenesid mittefinantsettevõtete investeeringud jooksevhindades mõõdetuna III kvartalis 2%. Töötlevas tööstuses võis siiski täheldada üle aegade kõige suuremat investeeringute kasvu – 24%. Seejuures suurenesid 13% ka tööstusettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Ekspordi panus majanduskasvu on vähenenud

Esmapilgul ehk üllatavalt, panustas eksport SKP kasvu III kvartalis negatiivselt, kahanedes püsihindades mõõdetuna mullusega võrreldes 0,2%. Nimelt näitasid kuised väliskaubanduse andmed jooksevhindades 5,7% suurust ekspordi kasvu. Põhjust, miks kasv püsihindades niivõrd madalaks jäi, väljendab väljaveetavate kaupade hinnamuutust mõõtev ekspordihinnaindeks, mis suurenes samal perioodil 5,3%. See tähendab, et kuigi eurodes mõõdetuna suurenes eksport tempokalt, peegeldab see peamiselt hinna, mitte koguste kasvu. III kvartali ekspordistatistikat mõjutas tugevalt elektroonika¬tööstuse toodangu ekspordi vähenemine, ilma milleta oleks väliskaubanduse pilt märksa parem.

Võttes arvesse optimistlike majanduskasvuprognoose Eesti peamistel sihtturgudel, on põhjust uskuda, et eksportivate ettevõtete käekäik saab lähiaegadel olema pigem edukas. Huvipakkuv küsimus on, kuidas mõjutab Eestit ühe kõige olulisema kaubanduspartneri Rootsi majanduskasvu muutumine varasemast vähem sisenõudlusel põhinevaks. Oodatavalt Rootsi senine kiire ehitustempo järgmisel aastal peatub, kuid mitmetes tööstusharudes, nagu valmismajade tootmine, mööbli- ja puidutööstus, on just Rootsi turg olnud viimastel aastatel üks kõige olulisematest ja tulusamatest sihtturgudest. Küll peaks uusi võimalusi pakkuma Soome majanduse elavam kasv.

Majapidamiste tarbimine kiirenes

Suhteliselt ebaühtlaselt on 2017. aastal suurenenud eratarbimise komponent sisemajanduse kogutoodangus. Kui esimeses kvartalis piirdus eratarbimise kasv kõigest 0,9%ga, siis teises kvartalis suurenes see 1,8% ja ulatus kolmandas juba 3,5%ni. Ühe eratarbimise muutust ennustava indikaatori, jaekaubandusse müügitulu mahuindeksi, kasv jäi III kvartalis 1-3% vahel, mis oli vastupidiselt aasta esimesest poolest madalam. Samas ei ole eratarbimise 3,5% kasv ka liialt üllatav: Eesti tööhõive on rekordiliselt kõrge, palgakasv kiire ja aina suuremad on ka majapidamiste säästud. Inimeste tugevat majanduslikku seisu peegeldab tarbijate kindlustundeindeks, mis viimati oli nii kõrgel tasemel 2011. aastal, kui majanduskriisist taastumine optimismi põhjustas. SEB prognoosi kohaselt peaks eratarbimise kasv 2018. aastal veelgi kiirenema, põhjuseks maksuvaba miinimumi märkimisväärne tõus enamuse palgateenijate jaoks.

Kesine tootlikkus ja kiire palgakasv

Sel nädalal avaldatud andmetel küündis keskmine brutopalk III kvartalis 1201 euroni ja selle kasv mullusega võrreldes 7,4%ni. Palgatõus on inimlikust vaatevinklist mõistagi meeldiv, kuid muret on valmistanud asjaolu, et kasv on tulnud ettevõtete väiksema kasumimarginaali ja ära jäetud investeeringute arvelt. Kui ettevõtlus enam tulu ei too ja vähene investeerimine konkurentsivõimet halvendab, siis pole ühel päeval ka enam palgamaksjat. Sel aastal on tasakaal kasumite ja palgakasvu vahel küll veidi paranenud, kuid võrreldes sarnase elatustasemega riikidega, moodustavad tööjõukulud Eestis SKPst oluliselt suurema osa. Isegi III kvartalis, mil tööjõukulude osatähtsus on sesoonse mõju tõttu väikseim, küündis vastav osakaal 47,4%ni. Kiire palgakasvu positiivseks mõjuks võiks olla surve ettevõttetele teha jõulisemaid samme oma toodangu väärtuse tõstmisel. Kahjuks on tootlikkuse kasv endiselt aeglane – III kvartalis 1,6%. Kuigi toodete väärtuse tõstmiseks on ka palju teisi mooduseid, ei sisenda erilist optimismi asjaolu, et kulutused teadus- ja arendustegevuse eelmisel aastal kasvamise asemel hoopis 11% kahanesid.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Nõuanded koduostjale: kas eluasemelaenu intressimäära fikseerida?

01.12.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

On tavapärane, et ajajooksul kas või ainuüksi inflatsiooni tõttu aja jooksul inimeste sissetulekud kasvavad. Tore, kui seda kasvu kiirendab näiteks edasiminek karjääriredelil. Nii on laenu tagasimaksmine tavapäraselt kõige keerulisem laenuperioodi alguses. Seda eriti juhul, kui laen on võetud võimete viimasel piiril.

Ajapikku võiks laenumakse palgatõusu ja inflatsiooni tõttu leeveneda. Seetõttu pakub intressimäära fikseerimine laenuvõtjale vajalikku turvalisust eelkõige laenuperioodi alguses.

Laenu intressimäär tasub fikseerida ka juhul, kui laenaja usub täie veendumusega, et fikseeringu perioodil on baasintressimäär tõusmas. Siin peab laenuvõtja muidugi teadma, et pankuridki teevad oma prognoose. Selles mängus võitjaks jääda on pigem õnnelik juhus kui reegel.

Enamasti ei tasu intressimäära fikseerida olukorras, kus laenumakse ei ole laenuvõtja jaoks koormavalt suur ja makse suuruse püsimise kindlus ei ole laenuvõtja jaoks väga oluline. On ju tavapärane, et riskivõtjatele jagub enam šampanjat. Intressimäära muutuse riski võtmine tähendab tavapäraselt ehk enam kõikuvat laenumakse suurust, kuid on laenuvõtjale lõppkokkuvõttes rahaliselt siiski soodsam.

Intressimäära fikseerimist ei tasu ette võtta olukorras, kus laenuvõtja planeerib koduvahetust ehk olemasoleva eluasemelaenu ennetähtaegset lõpetamist. Fikseeritud intressimääraga eluasemelaenu lepingu lõpetamine on oluliselt kallim kui muutuva intressimääraga laenulepingu lõpetamine.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Riigi Kinnisvara: Viimsi riigigümnaasium otsib kunstikonkursiga kunstiteost

01.12.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutab välja kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus rajatavasse Viimsi riigigümnaasiumi esindussaali.

Kunstikonkursi eesmärk on leida kunstiteose ideelahend, mis sobitub kooli tegevusvaldkonda ning haakub kooli visuaalse kontseptsiooniga ning lähtub Viimsi riigigümnaasiumi arhitektuursest ja sisearhitektuursest lahendusest.

Loodav kunstiteos hakkab paiknema Viimsi riigigümnaasiumi esindussaali lääneseinal. Ideelahend võib ühendada erinevaid kunstiliike, -vorme ja materjale ning omavahel võib kombineerida maali, valgust, optilist illusiooni jm. Kunstiteose materjal võib olla nii värv, klaas, puit, metall jne.

Žüriisse kuuluvad Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitekt Jan Skolimowski arhitektuuribüroost Kamp Arhitektid, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Vano Allsalu ja Indrek Köster, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Mait Väljas ja Karin Vicente, Viimsi Gümnaasiumi direktor Karmen Paul ning hääletusõiguseta tehniline ekspert Jaanus Müller RKAS-st.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 65 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 975 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, vaid see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda koha auhinna suurused on vastavalt 650 eurot ja 325 eurot.

Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad on leitavad RKAS-i kodulehel hangete rubriigis „Alla siseriikliku piirmäära hanked ja kunstikonkursid”. Eraisik, kellel registrikood puudub, saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2018 kell 12.00.

Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Kuni 540 õpilasele mõeldud tänapäevane Viimsi riigigümnaasiumi hoone ehitatakse Harjumaale Viimsi valda Haabneeme, Tammepõllu tee 2. Uus koolihoone on plaanis avada 2018. aasta sügisel.

Viimsi riigigümnaasium

Viimsi riigigümnaasiumi esindussaal

Arco Vara: Aeg müüa! Kinnisvara hinnakasv pidurdub

01.12.2017 Tarvo Tamme

Tartlased teevad kinnisvaraturul varasemaga võrreldes vähem tehinguid ning ka müügiperioodid näitavad pikenemise märke – hindade tõusule praegu loota ei maksa.

Kiire hinnakasvu periood on lõppenud. Kes on ostnud Tartus korteri odavamalt ja ainult edasimüügiks, võiks täna kaaluda oma vara müümist, kui on alternatiivseid võimalusi raha kuhugi mujale paigutada. Erinevalt Tallinnast oli Tartus ja selle lähiümbruses kunagine hindade kõrgtase juba möödunud aastatel ületatud.

Sarnaselt kogu Eesti kinnisvaraturule tõusid ka Tartu korterite hinnad 2009. aastast alates pidevalt. Kasv oli eriti kiire perioodil 2013-2014 – nõudlus kasvas kiiremini kui pakkumine. Kuid alates 2015. aastast on tehingute hulga ja hindade kasv hoo maha võtnud ning mullu tehti Tartus juba vähem tehinguid kui sellele eelneval aastal. Samas – Tartu lähivaldades kasvas tehingute arv uusehitiste arvelt kiiremini kui varasemalt. Kuna linnas on hinnad kõrged, on tehingute arvu kasv ja arendustegevuse aktiivsus ka edaspidi märgatav ennekõike linnaäärsetes aktiivsemates piirkondades, seda nii ridaelamute kui korterituru osas.

Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul tehti Tartu linnas 1269 korteritehingut, see on vaid 1% enam kui aasta tagasi samal perioodil. Tehinguaktiivsus on püsinud sisuliselt muutumatuna juba pikemat aega, esimese poolaasta korteritehingute arv on Tartu linnas samal tasemel püsinud juba kolm aastat järjest. Et üldine aktiivsus turul väheneb, on oodata müügiaegade pikenemist, pakkumiste arvu kasvu ning selle negatiivset mõju hinnakasvule. Tartu tehinguaktiivust hoiavad ennekõike uued eraldiseisvad leibkonnad ja üüriturult omanditurule siirdujad.

Koduostjad valivad kaua

Mida aeg edasi, seda põhjalikum klient oma koduotsingutes on. Inimesed valivad hoolega ja kaua. On küll näiteid, kus tullakse kevadel elamispinda vaatama ning jõutakse sügisel ringiga tagasi. Seda nii korterite kui majade puhul. Seega – kuna müügiaeg võib kujuneda üpris pikaks, tasub juba täna müügile mõtlema hakata. Kiiresti lähevad kaubaks soodsama hinnaga remonti vajavad elamispinnad. Paljudel on soov ja pealehakkamine kodu oma kätega meelepäraseks disainida. Selliseid objekte on lihtne müüa.

Tänastest ostjatest moodustavad suure hulga noored, kes seni elasid üüripinnal. Noored, kes omale esimest kodu otsivad, alustavad reeglina uutest korteritest ja peavad pahatihti pangas laenu küsides pettuma, et ei saagi seda omale lubada. Mõistlik oleks esmalt pangas oma laenuvõimekus välja selgitada ning siis kodu valima hakata.

Ka teised koduotsijad eelistavad uusarendusi ja uuemaid maju, sest seal on kommunaalkulud enamasti väiksemad kui vanemates hoonetes, ehkki ruutmeetri hind on kõrgem. Kindlasti tasub vaadata kogukulu – millise summa moodustavad laenumakse ja kommunaalmaksed kokku. Tehingute aktiivsust vaadates on see kaldu siiski soodsamate järelturu korterite poole – suhe on umbes 70/30.

Tudengeid turul vähem

Tartu on tudengilinn, ent tudengite turg on viimasel ajal kahanenud. See on seotud demograafilise olukorraga – õppureid tuleb ülikooli varasemast vähem, sest see on põlvkond, kes sündis ajal, mil sündis vähe lapsi. Igal aastal on ka teatud hulk üliõpilasi, kes ei üüri korterit ega ela ühiselamus, vaid kellele vanemad soetavad investeeringu mõttes korteri, mida hiljem välja üürida või müüa. Julgen arvata, et selliseid tudengeid on siiski alla kümne protsendi, vahest 5-6%.

Üürihindade kasv püsib mõõdukas, kiirenemist hoiavad jätkuvalt tagasi soodsad laenutingimused. Kes on kinnisvara varasemalt soetanud üürimise eesmärgil, sel tasuks arvestada asjaoluga, et pakkumiste arv on kasvanud ning turule suunatakse järjest enam uusi kortereid. Üürnike voolavus on viimasel ajal suurenenud: eelistatakse parema hinna ja kvaliteedi suhtega elamispindu. Kui inimene ei soovi üürnike vahetumisega kaasnevate probleemidega tegeleda, tasuks kaaluda korteri müüki või haldusteenuse kasutamist enda aja säästmiseks.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv oktoobris jätkus

01.12.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet.

2017. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 572,1 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta oktoobriga võrreldes 8%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), jäi müügitulu eelmise aasta oktoobriga samale tasemele. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 41%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (12%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (12%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta oktoobriga võrreldes 4%. Sellele avaldas mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis oli viimastel kuudel langenud, pöördus oktoobris taas tõusule ning kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 1%. Nende ettevõtete müügitulu kasvule avaldas mõju eelmise aasta oktoobri madal võrdlusbaas ja mootorikütuse hinnatõusu aeglustumine.

Eelmise kuuga võrreldes suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele.

2017. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Allan Remmelkoor: paljud jaekaupmehed on laisad

01.12.2017 Vootele Päi

Hiltonis toimunud Nordic Real Estate Forumil ütles varem Kristiine Keskust opereerinud ja T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskust arendava ettevõtte Pro Kapital juhatuse liige Allan Remmelkoor, et paljud jaekaupmehed on jäänud mugavustsooni, mistõttu nad kaotavad e-kaubandusele.

„Paljud kaupmehed on laisad ning ei oska oma kontseptsiooni ja teenust kaasajastada, mistõttu seabki e-kaubandus nad löögi alla. Toote kõrval tuleb pakkuda lisandväärtust – teenindust ja elamust, mis inimese kohale ja aina tagasi kutsuks,“ sõnas Remmelkoor. „Uusi rentnikke otsides küsime neilt alati, mis on nende tulevikukontseptsioon ja strateegia. Kuidas nad tagavad oma ellujäämise?“ lisas Remmelkoor.

Rootsi ettevõtte The Retail Headquarters tegevjuht Hakan Pehrsson ütles, et ühesuunaline marketing on surnud ning jaekaubanduse edu tagab pidev kommunikatsioon ja kahesuunaline suhtlus oma klientidega ning seda võimalust pakub vaid kaubanduskeskus. „kaubanduskeskuste tugevuseks sotsiaalne mõõde ning kaubanduskeskused peavad seda ära kasutama. Inimesed tulevad koos suhtlema ja ostlema. Tulevad ja edvistavad, lihtsalt öeldes,“ selgitas Pehrsson.

Pehrssoniga nõustus Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits, kelle hinnangul ei kuuluta e-kaubanduse võidukäik kaubanduskeskuste lõppu, sest e-kaubandus ei paku sotsiaalset lisandväärtust. „Pealegi on Baltimaade kaubanduskinnisvarasse ligipääs läänest erinev, sest klient jõuab ostukeskusesse Baltikumi pealinnades keskeltläbi kümne minutiga – lääne suurlinnades kulub selleks aega ja vaeva,“ lisas Pärnits mööndes, et ärimudel siiski on muutumas ning tuleb arvestada langeva tulususe ja tiheneva konkurentsiga.

Paneelis osales ka Rocca al Mare keskust opereeriva Citycon OY asepresident ja finantsjuht Eero Sihvonen, kelle sõnul on e-kaubanduse kasv olnud Baltimaades küll aeglane, kuid nii see ei pruugi jääda. „Kogemus mujal maailmas näitab, et isegi kui e-kaubanduse kasv on esialgu aeglane siis võib ta lühikese ajaga teha tohutu hüppe – eriti tõenäoline on see näiteks Eestis, kus inimesed on väga teadlikud internetikasutajad,“ selgitas Sihvonen. Tema sõnul ei tähendaks see siiski jaekaubanduse hävingut: „online-kaubandus tapab nõrgad, kuid keskenduda tuleb elamuskaubandusele nagu näiteks kohvikud.“

Panelistid nõustusid, et tuleviku kaubanduskeskus peab e-kaubandusega konkureerimiseks olema enamat kui kast, mille kõrval on parkimisplats. „Näiteks mehed ei kannata kaubanduskeskusi, sest sageli ei paku siseruum neile lõõgastumiseks mitte mingisuguseid võimalusi. Paljude keskuste siseruum on lihtsalt talumatu “ ütles Remmelkoor, kelle hinnangul on ka enamikke vanu keskuseid võimatu kaasajastada, sest kogu nende ülesehitus on lihtsalt aegunud. Sama arvas Pehrsson lisades, et üha olulisemat rolli mängib näiteks loomuliku valguse olemasolu. „Keskuses peab olema nauditav viibida, vajadusel teha tööd või kasvõi musitada,“ lisas Pärnits.

Esmakordselt Nordic Real Estate Forumi nime all toimunud foorumi eelkäijaks on rahvusvaheline kinnisvarakonverents, mis oma 15 toimumisaasta jooksul on võõrustanud enam kui 450 esinejat 15st riigist ning kokku üle 4000 osaleja. Tänavu toimus konverents esmakordselt uues formaadis – suuremale publikule ning laiahaardelisemalt. Üritus tõi kokku oma ala tipud lisaks Baltikumile ka Põhjamaadest, Euroopast ning USAst. Üritus toimus koostöös SEB, bpt, East Capitali, Baltic Horizoni, Technopolise, Cobalti ja Colliers Internationaliga. Konverentsi korraldasid Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Kinnisvara Hindajate Ühing, Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Rahandusministeerium: Palgakasv püsib kiire

01.12.2017 Erki Lõhmuste

Keskmise palga kasvutempo jätkas kiirenemist, kuid palgakasv oli kooskõlas tootlikkuse arengutega. Inflatsiooni kiirenemise tõttu püsis palga ostujõu kasv eelmise kvartali kasvutempos. Majanduskasvu kiirenemine ja müügitulude suurenemine võimaldab ettevõtetel töötasusid tõsta varasemast kiiremas tempos.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2017. aasta kolmandas kvartalis 7,4 protsenti ning brutotunnipalk 9,1 protsenti. Inflatsiooniga korrigeeritud palga kasv püsis eelmise kvartali tasemel 3,5 protsendi juures. Kuigi hõive kasv oli kiire, siis töötunnid töötaja kohta langesid teist kvartalit järjest, mistõttu jäi palgakulude kasv kolmandas kvartalis tõenäoliselt majanduskasvule alla ning palkade areng oli kooskõlas tootlikkuse arengutega.

Majanduskasvu kiirenemine ja müügitulu suurenemine võimaldab ettevõtetel töötasusid tõsta varasemast kiiremas tempos. Palgakasv on laiapõhjaline ning sektorite omavahelised erinevused on viimastel kvartalitel vähenenud. Suurematest tegevusharudest oli keskmisest kiirem palgakasv ehituses (11,8 protsenti) ning hulgi- ja jaekaubanduses (8 protsenti). Ehitussektor on madalseisust välja saanud ning töömahud on viimastel kvartalitel hüppeliselt suurenenud riigi investeeringute toel, mistõttu suurenevad seal kiiresti nii töötajate arv kui ka töötasu. Kaubanduse palgakasv püsib kiire tugeva sisetarbimise ning tööjõu nappuse tõttu. Suurima tegevusala ehk töötleva tööstuse palgakasv jäi majanduse keskmisele veidi alla, ulatudes 6,8 protsendini, mis on seotud tootmismahtude kasvu aeglustumisega. Palgad langesid ainult põllumajanduses, kus üle aasta kestnud kehva olukorra tõttu piiratakse kulude kasvu ning osa ettevõtteid on tegevuse lõpetanud.

Keskmise palga kasv püsib tõenäoliselt aasta lõpuni kiire, kuid peaks aeglustuma järgmisel aastal. Majanduse kasvutempo peaks lähikvartalites aeglustuma, samuti ei suurene järgmisel aastal riigi investeeringute maht senises tempos. Lisaks suurendab keskmise ja madalama palgaga töötajate netosissetulekuid maksuvaba tulu tõus 500 euroni kuus, mis vähendab survet brutopalga tõusuks.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Capital Milli rajatud tootmishoone avab Fensteri jaoks uued võimalused

30.11.2017 Tõnu Toompark

Capital Milli arendatud tootmis- ja büroohoone võimaldab akna ja fassaadikonstruktsioonide tootjal Fenster laiendada tootmist ning pakkuda töötajatele senisest paremaid töötingimusi.

Eestis oma valdkonnas üheks olulisemaks tegijaks kasvanud Fensteri uus hoone kerkis Lagedile (Tööstuse 1), võimaldades hea ligipääsu nii Tallinnasse kui Tallinna ringtee abil Muuga sadamasse ja olulisematele maanteedele.

Capital Milli partneri Tanel Samueli sõnul valmis hoone tihedas ja konstruktiivses koostöös tellijaga, et pakkuda lahendus, mis kõige täpsemalt vastab Fensteri vajadustele mitte ainult praegu, vaid ka tulevatel aastatel.

„Meile meeldivad rätsepatööna loodavad hooned, sest nii saame tagada kliendile lahenduse, mis võimaldab tal saavutada täpselt need eesmärgid, mille poole ta püüdleb,“ ütles Samuel. „Koostöö Fensteriga on meie jaoks eriline, sest seni oleme aastaid olnud ise tellijaks. Näiteks on meie Promenaadi majade aknad nende toodang.“

Fensteri uue tootmis- ja büroohoone kogupindala on 4000 ruutmeetrit, millest 3200 kuulub tootmisele ja ülejäänu kontorile, sh tööruumidele ja müügisaalile.

Fensteri juht Andrei Jepihhin tõstis esile, et nüüd saab ettevõte tuua ühe katuse alla nii plastikust kui alumiiniumist valmivate toodete tootmise. Lisaks võimaldab see kasvatada tootmist ja sellega koos ka töötajate arvu.

„Kui saavutame planeeritud tootmisvõimsuse, suudame oma mahud kahekordistada ning olla tugevamad nii koduturul Eestis kui eksportriikides Soomes, Rootsis, Norras ja Lätis,“ märkis Jepihhin. „Meie vanad tootmishooned on tegevuse lõpetanud ning sobilik tehnika juba Lagedile toodud. Ühtlasi oleme uuendamas ja kasvatamas nii oma töötajate arvu kui sisseseadet.“

Jepihhin märkis, et hea asukoht võimaldab mugava ligipääsu töötajatele, aga ka tarnijatele ja valmistoodete transpordile.

Hoone rajas Tallinna Ehitustrust, mille juhatuse liige Aigar Kristovald kiitis head koostööd ja konstruktiivset suhtumist, mis võimaldas töödega plaanipäraselt edasi jõuda. „Ühiseid projekte Capital Milliga iseloomustab teadlikkus ja läbimõeldus, mis võimaldab meil ehitajana keskenduda olulisele ehk parima ehitusliku kvaliteedi tagamisele,“ ütles Kristovald.

Capital Mill sõlmis Fensteriga 10 aasta pikkuse rendilepingu, hoone ehitusmaksumus oli ligi 2 miljonit eurot.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Rahandusministeerium: Kiiret majanduskasvu tasakaalustab ettevaatlik tarbijakäitumine

30.11.2017 Madis Aben

Kolmandas kvartalis Eesti majanduskasv aeglustus veidi esimese poolaastaga võrreldes, kuid püsis ehitusinvesteeringute toel siiski tugev. Palgatulu kasv oli kiire, kuid siiski kooskõlas majanduse nominaalkasvuga. Eratarbimise kasvutempo kiirenes, kuid elanike tarbimiskäitumine on endiselt ettevaatlik ja Eesti eksporditulud ületavad kulutusi impordile oluliselt.

Kolmandas kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 4,2 protsenti, mis on kaks korda kiirem tempo, kui eelneva kolme aasta keskmine. Majanduskriisist taastumine on nii ELis kui kogu arenenud maailmas olnud vaevaline ja see on pidurdanud ka Eesti majandusarengut. 2016. aasta lõpust alates on aga konjunktuur ELis selgelt paranenud, Eesti ekspordipartnerite majanduskasv on kiirenenud ning ehitussektor on saanud hoo sisse nii era- kui avaliku sektori toel.

Eesti ehitussektori head hoogu tuleb aga vaadata laiemas kontekstis. Eelneval neljal aastal jäi lisandväärtuse kasv ehitussektoris teistele valdkondadele alla, ehk ehituse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) vähenes. Nõudluse puudus oli suurimaks äritegevust takistavaks teguriks. See olukord on viimase aasta jooksul kiiresti muutunud mitmel põhjusel. Valitsussektori investeeringud on sellel aastal kasvanud ELi toetusfondide abiga ja lisaks koondasid omavalitsused oma investeeringud tavapäraselt valimisaastasse. Erasektori nõudlus on majandusolude paranedes samuti olnud tugev. Hüppeline nõudluse kasv on suurendanud kiiresti vajadust täiendava tööjõu järele, millega meie tööturul on üha kitsam. Kuid erinevalt kriisieelsetest aastatest, kus nõudlus ehituses kasvas pea 20 protsenti kuus aastat järjest, piirdub seekordne 20-protsendine kiire kasv peamiselt selle aastaga. Järgneval aastal võib ehitussektoris oodata olukorra normaliseerumist, kuna ettevõtted kohanevad kõrgema nõudluse tasemega.

Eratarbimise kasvutempo kolmandas kvartalis küll kiirenes, kuid tarbimiskulutuste kasv jäi töötajate palgatulu kasvule siiski endiselt mõnevõrra alla. See viitab elanike ettevaatliku tarbimiskäitumise jätkumisele, kuigi tarbijate kindlustunne on viimase pooleteise aasta jooksul stabiilselt paranenud. Valdavalt on kindluse tõus tulnud positiivsematest uudistest majandusarengu osas nii Eestis kui meie lähiümbruses. Ettevaatlikkus aga maandab nõudluse järsu languse riske.

Vaatamata sisenõudluse kasvu kiirenemisele jäävad Eesti majapidamiste, ettevõtete ja valitsussektori tarbimis- ja investeerimiskulutused siiski sissetulekutele alla, mistõttu eksporditulud ületavad kulutusi impordile ning Eesti majandus on ülejäänud maailma suhtes netolaenuandja. Selle säästliku käitumise valguses ei tohiks olla põhjust muretseda majanduse ülekuumenemise üle, kuna sisenõudluse järsu pidurdumise riskid on madalad. Majanduskasvu kiirenemine on sellel aastal pakkunud positiivseid üllatusi kogu maailmas ja järgmise aasta jooksul peaks paranev väliskeskkond toetama ka Eesti majandust.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Eesti Pank: Majanduskasv on endiselt väga kiire

30.11.2017 Kaspar Oja

Majanduskasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud
Kõige enam pidurdas kolmandas kvartalis majanduskasvu põlevkivisektor
Ikka on probleemiks madal tootlikkus
Impordi ekspordist kiiremat kasvu saab investeeringute kasvu taustal lühiajaliselt vaadata pigem soodsa arenguna
Paranenud majandusolukord ja eurorahade laialdasem kasutuselevõtt võimaldaks valitsusel rohkem reserve koguda

Eesti SKP aastakasv aeglustus kolmandas kvartalis 4,2%ni ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kvartalikasv 0,3%ni. Kasvu aeglustumine võrreldes teise kvartaliga tulenes valdavalt energeetikasektorist ja tarbimismaksudest. Kuise statistika, näiteks tööstustoodangu mahuindeksi põhjal, oleks võinud oodata veel järsemat majanduskasvu aeglustumist. Arvestades aga, et Eesti majanduse potentsiaalne kasv on umbes 3%, on 4,2% majanduskasv endiselt kiire.

SKP kasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud. Neljanda kvartali alguses hindavad ettevõtted tööjõupuudust hoopis suuremaks ning koos sellega on tugevnenud palgasurve. Teenindussektori hinnangud tööjõupuudusele sarnanevad eelmise majandusbuumi tipptasemega (vt joonis).

Tööjõupuuduse üheks põhjuseks on ettevõtete vähene tootlikkuse kasv. Pärast 2009. aasta majanduskriisi on majanduskasv toetunud varasemast enam hõive suurenemisele ning vähem tootlikkusele. Sellist kasvu hakkab aga varem või hiljem piirama töötajate nappus. Välistööjõud saab pakkuda vaid ajutist leevendust, kuid kui tootlikkus ei kasva, on raske ka palku tõsta.

Sellises olukorras peab valitsus jälgima, et eelarvepoliitika ei suurendaks ülekuumenemise ohtu. Arvestades majanduse paranenud olukorda ja eurorahade laiemat kasutuselevõttu, võiks riigieelarve olla nominaalselt ülejäägis.

Kõige rohkem mõjutas majanduskasvu aeglustumist kolmandas kvartalis põlevkivisektor. Elektrienergia- ja õlitootmine on tänu paari aasta eest madalseisus olnud naftahinna tõusule taastunud ja andis märkimisväärse osa nii esimese kui ka teise kvartali majanduskasvust, kolmandas kvartalis selle teguri mõju aga taandus. Samuti pidurdas majanduskasvu aktsiisitõusu tõttu vähenenud tootemaksude panus majanduskasvu. Teises kvartalis paisutas tootemaksude panust majandusse aktsiisikaupade varumine enne maksutõusu.

Impordi ekspordist kiiremat kasvu tasub vaadata pigem soodsa arenguna. Ühest küljest on selle taga madala lisandväärtusega tööstusharude ekspordi vähenemine – need harud annavad küll suure osa tööstussektori käibest, kuid mõjutavad kasumeid ja palku vähem. Teisalt kiirendab impordikasvu investeeringute taastumine. Kuna investeeringud on üsna impordimahukad, suureneb investeeringute kasvades import kiiresti. Investeeringute kasv on aga vajalik tootlikkuse suurendamiseks ja majanduskasvu jätkumiseks.

Neljanda kvartali kohta teada olevad andmed näitavad, et mõnevõrra on aeglustumas seni majanduskasvu vedanud ehitussektori kasv. Töötlevas tööstuses seevastu püsivad ettevõtjate ootused toodangu kasvu suhtes kõrgel ning oktoobri tööstustoodangu andmed osutavad lausa töötleva tööstuse kasvu kiirenemisele. Samuti on suurenenud tööstusettevõtete ootused hinnatõstmise võimaluste suhtes. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 19. detsembril.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Statistikaamet: III kvartalis majanduskasv jätkus

30.11.2017 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

SKP jooksevhindades oli III kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele (kasv 0,3%), 2016. aasta III kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2%.

Nii nagu eelmises kvartaliski panustas SKP kasvu enim ehitus, kus oli kolmandat kvartalit järjest kiire kasv. Märkimisväärselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasema tugeva kasvuga tegevusalad: info ja side, mäetööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Lisandväärtuse kasv oli endiselt suurim mäetööstuses.

Majanduskasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal. Kuigi jooksevhindades lisandväärtus energeetikas kasvas, mõjutas hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises lisandväärtust negatiivselt. Reaalväärtuses SKP kasvu pärssisid ka kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse, muude teenindavate tegevuste ja finantsvahenduse tegevusala.

Kuigi netotootemaksud jooksevhindades kasvasid, pidurdasid need hinnamõju arvesse võttes SKP kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta III kvartalis.

Hinnamõju arvestades jäi kaupade ja teenuste eksport III kvartalis samale tasemele nagu aasta varem. Kaupade ja teenuste import suurenes 4,2% peamiselt metallide, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisseveo toel. Väliskaubanduse suurim negatiivne mõjutaja oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljavedu.

Netoeksport ulatus ligikaudu 300 miljoni euroni, mis on 5,2% SKP-st.

Hõivatute ja töötatud tundide arv kasvasid III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühesuguse tempoga, kuid siiski aeglasemalt kui SKP. Seega suurenes reaalne tootlikkus hõivatu kohta 1,6% ja töötatud tunni kohta 1,9%. Kuna tööjõukulud kasvasid kiiremini kui reaalne tootlikkus hõivatu kohta, jõudis nominaalse tööjõu ühikukulu kasv 4,8%-ni.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 7%. Sisenõudluse kasvu eestvedajaks oli kapitali kogumahutus põhivarasse. Kuigi mittefinantsettevõtete sektoris põhivara soetus vähenes, kahanes olulisel määral ka põhivara müük, mistõttu kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas III kvartalis reaalväärtuses 13,2%. Investeeringud suurenesid kõikides sektorites, kuid enim toetasid nende kasvu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning mittefinantsettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3,5%. Suurimat positiivset mõju avaldasid kulutused rõivastele ja toitlustusele, enim pidurdasid kasvu kulutused alkoholile ja tubakale.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

EKÜL: Euroopa elamumajanduse tippsündmus toimub Tallinnas

30.11.2017 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liit valiti 2018. aastal toimuva Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe’i 30. tegevusaastat tähistava üldkogu korraldajaks. Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe liikmete üldkogu toimub 2018. aasta suvel Tallinnas ja selle peakorraldaja on Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL). Üldkogu toob Eestisse sadakond elamumajanduse tippjuhti ning eksperti Euroopa Liidust ja partnerriikidest.

Tallinna ja Eesti Korteriühistute Liidu kasuks otsustati Housing Europe’i tänavusel Amesterdami üldkogul mitmel mõhjusel. Kindlasti on oluline see, et EKÜL juba kolm aastat kuulunud Housing Europe’i juhatusse, olles seal ainus endiste Ida-Euroopa riikide elamuorgnisatsioone esindav liige. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla valiti hiljuti ka üleminekuetapis olevate riikide probleemidega tegeleva töörühma juhiks.

Spetsiaalselt uue teemaga tegelemiseks loodud töörühm keskendub elamumajanduse probleemide analüüsimisele ja nendele lahenduste pakkumisel riikidele, mis on täna oma elamuvaldkonna korraldamisel teatavas üleminekufaasis.

Uue töörühma juhi koht annab Jaadla sõnul Eesti Korteriühistute Liidule senisest veelgi enam võimalust kaasa rääkida Euroopa elamumajandust puudutavates aruteludes ning teha Euroopa tasandil kuuldavaks Eesti korteriühistute seisukohti.

“Tallinnas korraldatav üldkogu võimaluse ühendada kaks olulist juubelit: Eesti Vabariik 100 ning Euroopa elamuorganisatsioone ühendav Housing Europe’i 30. aastapäev,” rääkis Jaadla. “Viimastel aastatel oluliselt suurenenud teiste Euroopa riikide huvi Eesti eduka kogemuse vastu korterelamute renoveerimisel ja korteriühistuliikumise korraldamisel. Tuleval aastal on meil aga ette näidata veel üks oluline teetähis: seoses jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseadusega moodustakase kõigis kortermajades korteriühistud,” rääkis Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Statistikaamet: Oktoobri tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

30.11.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta oktoobris 6% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Oktoobris toodeti töötlevas tööstuses 8% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Enam kui kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid oktoobris eelmise aasta sama kuu mahtu. Maht kasvas eelkõige puittoodete, toiduainete, masinate, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemise tõttu. Toodang suurenes märgatavalt ka mootorsõidukite tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete tootmises.

Välisturule müüdi oktoobris kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta oktoobriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 15% ja müük kodumaisele turule 14%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta oktoobris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui eelmisel kuul.

2016. aasta oktoobriga võrreldes toodeti elektrit 9% ja soojust 4% vähem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, oktoober 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,8	8,9	6,2
Energeetika	5,5	-7,5	-7,5
Mäetööstus	-8,1	22,2	19,8
Töötlev tööstus	2,3	10,2	8,1
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-5,6	7,6	5,1
toiduainete tootmine	1,5	7,5	5,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-7,7	-12,3	-14,6
metalltoodete tootmine	7,6	18,9	14,9
elektriseadmete tootmine	-1,8	19,7	15,4
mööblitootmine	2,3	5,7	1,8
mootorsõidukite tootmine	2,2	22,5	19,7
ehitusmaterjali tootmine	-1,9	6,7	4,0
masinate ja seadmete tootmine	14,8	29,6	25,3
tekstiilitootmine	-2,1	5,1	2,1

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.11.2017, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.11.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Arco Vara AS aktsionäride erakorraline üldkoosolek

30.11.2017 Tõnu Toompark

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rävala pst 5, Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 27. detsembril 2017 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Rävala pst 3, Radisson Blu Sky Hotel saalis St Petersburg.

Alljärgnevalt on esitatud Arco Vara AS-i nõukogu poolt kinnitatud päevakord ja otsuse eelnõu.

Juhatus selgitab, et aktsiakapitali suurendamise eesmärgiks on täiendava kapitali kaasamise vajadus seoses Bulgaaria arendusprojekti finantseerimisega vastavalt 27.11.2017 avaldatud börsiteatele.

Erakorralise üldkoosoleku päevakord

Arco Vara AS’i aktsiakapitali suurendamine, avalik pakkumine olemasolevatele aktsionäridele, ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Suurendada Arco Vara AS’i (edaspidi „Äriühing“) aktsiakapitali järgmiselt:
Äriühing laseb välja 2 670 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ühe aktsia kohta.
Ühe uue lihtaktsia väljalaskehind on 1,50 eurot, millest 0,70 eurot on aktsia nimiväärtus ja 0,80 eurot on ülekurss.
Aktsiakapitali uus suurus on 6 423 908 eurot.
Uute aktsiate märkimise aeg (märkimisperiood) algab 29. detsembril 2017. a kell 9.00 ja lõppeb 14. jaanuaril 2018. a kell 16.00, kuid juhatusel on õigus märkimisperioodi seaduse piires muuta, pikendada või lühendada.
Emissioon on suunatud ainult Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning toimub ainult Eestis. Äriühingu aktsionäridel on eesõigus uute aktsiate märkimiseks. Eesõiguse kasutamiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks märkimisperioodi viimasel päeval Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Aktsiate eest tuleb tasuda rahas hiljemalt kolme tööpäeva jooksul märkimisperioodi lõpust ehk hiljemalt 17. jaanuaril 2018. a; juhatus võib täpsustada tasumise tähtaega ja protseduuri.
Aktsiate jaotamisel tagab juhatus Äriühingu olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest.
Juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitakse aktsiaid alla kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahu, on Äriühingu juhatusel õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu.
Korraldada eelnimetatud emiteeritavate aktsiate avalik pakkumine Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

Arco Vara AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com või Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas, Rävala pst 5, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 24.12.2017. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 20.12.2017 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Erakorralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 27.12.2017 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Arco Vara AS-i esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile info@arcovara.ee hiljemalt 26.12.2017. Volikirja blankett, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadav Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade koos täpse aja, koha ja päevakorraga avaldatakse ajalehes Eesti Päevaleht 30.11.2017.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Swedbank: Robust GDP growth continued in 3Q2017 as expected

30.11.2017 Tõnu Toompark

In 3Q2017 Estonian GDP expanded 4.2% yoy and 0.3% qoq (swad) in real terms. In nominal terms, GDP increased by 8.9% yoy. During the first three quarters, GDP has increased by 4.8% yoy in real terms.

The major contribution to the growth comes from the domestic market

Although the GDP growth was broad based, construction sector’s contribution was roughly ¼. The growth was supported by robust public sector investments in buildings and structures. In addition to construction sector, ICT, mining, manufacturing and professional and technical activities contributed strongly to the economic growth. The major contribution to the growth came from the economic activities serving the domestic market. Economic sentiment has improved this year, the sentiment index is above the long term average, but the improvement trend has stabilised in the 2H.

Despite strong foreign demand, export growth has slowed in 2017

Export growth continued to slow down in 3Q2017, ie in real terms, it even decreased marginally. Steep decline in export of mobile equipment is behind the weak total export data. Excluding this product group, export growth is relatively strong. We expect that export decline of mobile equipment will continue at least in the short term, as new orders of mobile equipment have decreased during the last year. However, the decrease of exports of mobile equipment should fade due to the base effect reasons.

Growth of domestic demand was the strongest of the last five years

Robust growth of domestic demand was supported by all major transactions. Household consumption increased 3.5% and gross fixed capital formation (investments) 13%. Increased inventories contributed to the GDP growth, as well. Despite the increase of foreign tourists, their final consumption in Estonia decreased. The planned increase of minimum level of income tax exemption in 2018 will improve purchase power of the majority of Estonian population and therefore is expected to stimulate private consumption.

Non-financial corporations’ investments increased roughly by a tenth and government investments by a quarter. Improved demand and decreasing share of spare capital increase the need for investments. Government has increased its investments in buildings and structures. We expect that government will continue to expand its investments with the contribution of EU structural funds.

Labour productivity has improved in this year

As labour productivity has grown faster than labour costs, nominal growth of unit labour cost (ULC) has decelerated a bit. Although our price competitiveness is still worsening, the trend has slowed. According to the industrial enterprises’ evaluations, their competitiveness on the foreign markets has improved, but their competitiveness on the domestic market has worsened.

Estonian economy is well balanced

Households’ financial situation is good – their budget position is relatively strong and saving rate (per disposable income) is close to EU and euro area average. Despite some negative risks of the planned tax receipts, public finances are strong, as well. Current account has been in surplus already for a long time and according to the preliminary calculations, it was 4% of GDP in 3Q2017.

Outlook for the economic growth in Estonia remains robust at least in the short term

Estonian economy has expanded 4.8% in real terms during the first three quarters. According to our forecast, GDP grows 4.2% in this year and will slow to 3.5% in 2018. Both domestic and foreign demand is expected to remain strong in 2018.