Tarbijahindade tõus aeglustus

07.11.2016

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel langesid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti. Aastases võrdluses pidurdus hinnatõus septembri 1 protsendilt oktoobris 0,6 protsendini.

Euroalas hinnatõus kiirenes esialgsetel andmetel 0,5 protsendini, mis on viimase kahe aasta kõrgeim hinnatõusu näitaja. Selle põhjus oli asjaolu, et energiahindade langus pidurdus.

Mootorikütust, soojust, elektrit ja gaasi sisaldavad energiahinnad olid meil odavnenud toorainete tõttu languses alates 2014. aasta algusest. Naftahindade tõusu ja kallinenud elektri tulemusena pöördusid energiahinnad oktoobris taas tõusule. Naftahinda kergitasid ootused, et naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC hakkab tootmismahtu piirama. Mootorikütus on aastaga kallinenud kõrgema naftahinna ja lisandunud aktsiiside tõttu 7 protsenti.

Suuremal määral mõjutas aga tarbijahindu möödunud kuul aiasaaduste hooajaline odavnemine, mis seekord toimus suuremas ulatuses kui varasematel aastatel. Selle tulemusena oli köögivili 8 protsenti odavam kui aasta tagasi. Kuigi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni koostatav toidu globaalne hinnaindeks (FAO indeks) on viimase poolteise aasta kõrgeimal tasemel, ei sisalda see puu- ega köögiviljahindu.

Teenuste hinnatõus pidurdus tarbijahinnaindeksi ühe muutliku komponendi – lennupiletite – odavnemise tõttu. Lennupiletid olid ligi kolmandiku soodsamad kui aasta tagasi ning see tõi tarbijahinnaindeksit 0,2 protsendipunkti võrra allapoole. Palgakasv püsib kiire ning sellega seoses kallinevad palgakasvuga tihedamalt seotud teenuseliigid, nagu meelelahutusteenused ja väljas söömine.

Oktoobrikuine inflatsioon oli oodatust madalam. Aasta lõpus inflatsioon kiireneb energiahindade tõusu jätkumise ning ühekordsete mõjude taandumise tulemusena.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Technopolis Ülemiste ja Nordecon Betoon sõlmisid lepingu Ülemiste Citysse parkimismaja ehitamiseks

07.11.2016

Technopolis ÜlemisteÜlemiste City linnaku arendaja Technopolis Ülemiste AS ja Nordecon Betoon OÜ sõlmisid lepingu uue 12000 m² parkimismaja ehitamiseks aadressile Lõõtsa tänav 11. Ehituslepingu maksumus on 3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hoone valmib 2018. aasta esimeses pooles.

„Uus parkimismaja kerkib linnakusse paralleelselt uue 13-korruselise Lõõtsa tn 12 büroohoone ehitusega. Tahame sellega juba ennetavalt teha ruumi uutele parkijatele, kuid ca 450-kohalises parkimismajas on piisavalt kohti, et muuta linnaku parkimist tervikuna lahedamaks,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Ühtlasi peaks uue parkimismaja asukoht sobima hästi neile, kes soovivad linnakust edasi lennujaama sõita või jalutada.“

„Technopolis Ülemistel ja Nordecon Betoonil on juba üks edukas projekt seljataga – koostöös valmis ka linnaku esimene parkimismaja 2015. aasta jaanuaris, mis pälvis Aasta Betoonehitise eriauhinna arhitektuurile ja ehitajale,“ märkis Jostov.

„Nordecon Betoon on Eestis üks juhtivatest parklaehitajatest, Technopolis Ülemistega koostöös on see meil juba teine ühine projekt,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhatuse esimees Mait Rõõmusaar. „Mul on hea meel, et tellija usaldab meid – Technopolis Ülemiste on kogenud arendaja ning oskab nõuda head kvaliteeti. Lõõtsa 11 parkimismaja tuleb 5-korruseline betoonehitis. Projekteerimistöödega alustame kohe novembris ning ehitustöödega teeme algust järgmise aasta märtsis. “

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on
endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis,
Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi
põhinimekirjas.

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas oktoobris enim puu- ja köögivilja sesoonne odavnemine

07.11.2016

Statistikaamet4Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta oktoobriga võrreldes 1,0% kallimad ja teenused 0,1% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 3,8% ja mittereguleeritavad hinnad langenud 0,2%.

2015. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide ja tubaka 8,1% kallinemine, mille peamine põhjus on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal. Sealjuures on alkohoolsed joogid kallinenud 7,5% ja tubakatooted 9,5%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine ning elektri, soojusenergia ja kütte 2,8% odavnemine, millest põhiosa andis 5,8% odavnenud soojusenergia ning 11,3% odavnenud gaas. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 7,7% ja bensiin 6,9% kallim. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili (29%) ja värske kala (22%) ning odavnenud värske köögivili (15%).

Septembriga võrreldes oli oktoobris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,6% odavnemine, millest 70% andis köögi- ja puuvilja sesoonne hinnalangus (vastavalt 6,6% ja 5%). Suuremat mõju indeksile avaldasid veel elektri 4,9% ja mootorikütuse 1,8% kallinemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2016
Kaubagrupp Oktoober 2015 – oktoober 2016, % September 2016 – oktoober 2016, %
KOKKU 0,6 -0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,7 -1,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas 8,1 -0,9
Riietus ja jalatsid 1,9 -0,3
Eluase -0,8 1,0
Majapidamine -0,1 -0,7
Tervishoid 2,6 0,8
Transport -0,2 0,2
Side -3,5 0,1
Vaba aeg 0,2 0,4
Haridus ja lasteasutused 5,4 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,8 -0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused 1,7 -1,4

Suur elamispindade turuülevaate esitlus: sügis 2016

07.11.2016

Korterituru suundumused sügis 2016Olen taas kokku pannud põhjaliku elamispindade turuülevaate, mida käin ettevõtetes tutvustamas.

Turuülevaade võtab kokku tänase elamispindade ja korterituru seisu, vaatab mis meid on siia toonud ja mis suunas see meid edasi viib. Traditsiooniliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta ulatuses.

Kuivõrd uute korterite arendusturg on väga aktiivne, pöörab turuülevaade sellele sektorile erilist tähelepanu. Vaatame, kas suur pakkumiste arv on viimas ülepakkumisele ja survele hindadele või ostetakse ikkagi kõik uued korterid ära.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee.

Alternatiivina personaalsele turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda Kinnisvarakooli korraldatud avatud turuülevaate seminaril 15/11/2016. Seminari kohta lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehe.

Noored võiksid mõelda rohkem eluaseme ostmisele kui üürimisele

07.11.2016

Arco VaraTänaste üürihindade juures võiksid oma elu alustavad noored tõsiselt kaaluda oma kodu ostmist, kirjutab Arco Vara nooremmaakler Eliise Riisa.

Viljandi üürikorteritega on praegu olukord selline, et väiksemaid pindu, mis on suunatud üliõpilastele, on piisavaid ja neid tuleb juurdegi. Suurematele peredele mõeldud korterid nagu näiteks 3-toalised – neid on liiga vähe. Samuti napib maju ja majaosi. Mis üüripindade hindu puudutab, siis neid on seinast seina, aga reeglina peetakse kõiki hindu kõrgeks, olgu siis 20 või 200 eurot.

Sügistalvisel perioodil tuleb igal aastal linna õppima hulga noori, kes täidavad üüriturgu. Seega on üürimine väga aktuaalne teema ja kolides teise linna õppima või ajutiselt tööle, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürida. Kinnisvaratehingu kulud ehk notari tasud, riigilõivud, maakleritasud ja loomulikult ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu aastaks-paariks kodu ostmine end finantsmajanduslikult ära.

Üürimise asemel tasub kaaluda ostmist

Samas, kui keegi tahab ühes kohas pikemalt kanda kinnitada, siis oleks soovitav tõsiselt ostmise peale mõelda, sest üürihinnad on kogu aeg tõusuteel ja üürides ei tea sageli, millal pead korteri omanikule tagastama või millise üürileandjaga kokku satud.

Ostmise kasuks tuleks kindlasti mõelda siis, kui olemasolevad finantskohustused üle jõu ei käi. Üürimakset üürija enam ei näe, aga pangalaenuga kodu soetades jääb see teadmine, et maksad pinna eest, mis saab päris sinu omaks.

Noorte suur küsimus, et mis saab siis, kui tulevikuplaanid muutuvad ja tahaks hoopis mujale kolida, ei tohiks tagasilööke tekitada. Alati saab ju ostetud pinna välja üürida ja panna selle raha teenima. Pikaajaline investeering lisab tulevikuks kindlust.

Omafinantseering – säästa ja küsi abi

Kui noored soovivad laenuga kodu osta ja ei saa omafinantseeringu osa kokku, siis on üheks võimaluseks kindlasti säästmine ja oma harjumuste ümbervaatamine. Paljud noored käivad välismaal tööl ja ka sellisel juhul tuleks mõelda, kuidas raha kõrvale panna, et tulevikus Eestisse kodu soetada.

Lisaks saab kodulaenu võtta KredExi toel. KredEx käendab noorte perede ja alla 30-aastaste vähemalt keskeri- või kutsekeskharidusega spetsialistide eluasemelaene, mis võimaldab neil saada kodu soetamiseks laenu väiksema omafinantseeringuga ja lisatagatiseta.

Kui tavaliselt küsib kommertspank laenu sissemakseks vähemalt 20% laenust, siis KredExi käendusega peab alustuseks olemas olema 10% summast.

Korterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandi linnas

Tehingu tüüp 1-toalised 2-toalised 3- ja enamatoalised
Pakkumisel Arv (tk) Hind (€/m²) Arv (tk) Hind (€/m²) Arv (tk) Hind (€/m²)
Müük 15 550-950 40 300-1050 60 250-1300
Üür 10 6,00-10,70 (140-240 €/kuus) 5 4,90-5,30 (180-320 €/kuus) 10 2,70-6,30 (180-500 €/kuus)

 

Allikad: kv.ee, Arco Vara. Tulemused on esitatud ümardatult

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 10-2016

07.11.2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Pindi Kinnnisvara: ettevõtjad ootavad pikisilmi Peatänavat

04.11.2016

Pindi KinnisvaraButiigi- ja restoraniärimehed on Tallinna peatänava kontseptsioonist lummatud ja ehkki bulvari valmimistähtaeg on teadmatus tulevikus, kätkevad juba praegu nende pikemad laienemisplaanid äritegevust ka peatänaval.

Pindi Kinnisvara äripindade konsultant Silver Ojamets ütles, et Tallinnas on toitlustusasutuste ja butiigiäride jaoks häid kohti vähe. „Viru tänavale ja vanalinna laiemalt kõik ei mahu, Pärnu maanteel otsitakse vitriinidega kaubanduspindasid tikutulega taga,“ rääkis ta.

„Ega meie klientidel muidugi täna äri tegemata jää, kuid pikemas perspektiivis on mitmed butiigi- ja restoraniärimehed lubanud Peatänaval paiknevatele pindadele kolida,“ rääkis Ojamets. „Ettevõtjad on elu ja maailma näinud inimesed ning nad oskavad suurlinnades nähtud jagatud linnaruumi võlusid hinnata,“ kinnitas Ojamets.

„Kogu peatänava merepoolseks väravaks saab ilmselt hetkel juba ehituses olev Porto Franco keskus, mis on väga väärikas stardikoht kontseptsiooni edasi arendamiseks,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara suur ülevaade: millise ajastu korter maksab kõige vähem?

04.11.2016

Pindi KinnisvaraEsmakordselt analüüsib Pindi Kinnisvara korterite maksmust nende ehitusaasta järgi, mis annab tervikliku ülevaate, millise ajastu varatüübid kõrgemas ja millised madalamas hinnas on.

Käesolevas analüüsis on aluseks võetud Tallinna 2016. aasta esimese 10 kuu korteriomanditehingute keskmised väärtused. „Tulemused kinnitavad, et aastakümneid raiutud dogma, justkui kinnisvara väärtust mõjutab ainult asukoht, on poolik. Tegelikult määrab paraja annuse kinnisvara väärtusest ka korteri ehitusaasta, täpsemini küll konkreetse ajastu projekteerimistrendid ning ehitusstandardid- ja materjalid,“ sõnas Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Tabelijärgselt on välja toodud ka kommentaarid iga ajastu kohta.

Ehitusaasta Hind €/m²
enne 1939 1 920
1940-1970 1 445
1971-1990 1 278
1991-2000 1 470
2001-2010 1 741
2011-2016 1 874

 

Kommenteerib Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Enne 1939. aastat ehitatud hoonete keskmise kõrge hinnataseme puhul mängib siiski suurt rolli asukoht. On ju nii igihaljas Vanalinna asum kui ka Kadriorg linna tsentris, mis mõjutab omakorda vara väärtust. Samas kuuluvad siia gruppi ka vanad üles vuntsitud toonased linna äärealad, mis täna on kesklinna osaks või selle lähipiirkonnaks- Uus Maailm, Kassisaba, Kalamaja jms. Asukoht on hinnas, selles pole kahtlustki. Kuid hinnas on ka ajalugu, mis selgitab ka selle kategooria kõige kõrgemat ruutmeetrihinda.

Aastatel 1940-1970 ehitati korralikke kivimaju. Iseloomulikuks olid kõrgete lagedega Stalini-aegsed avarad korterid ja väga kompaktse ruumijaotusega tellisest või tuhaplokist nn hruštšovkad. „Kivimaja on ikka kivimaja“ ütlevad nii eestlased kui venelased ja maksavad parema heliisolatsiooni ja soojapidavuse eest ka kõrgemat hinda. Samas on paljude selliste majade tehnosüsteemid juba mitmendat ringi mädad ja vajavad taas vahetuskuuri.

1971-1990 oli paneelmajade ajastu. Ehkki ehitati veel ka hruštšovkasid, kerkisid kümned tuhanded kõigi mugavustega magalarajoonide korterid just sellel ajastul – loodi meile praegusel kujul tuttavad Väike-Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe. Tehingute keskmine hind indikeerib ostjate seisukohta paneelmajade suhtes väga ühetimõistetavalt – paneelmajad on elamufondi autsaiderid, mida ostavad need, kellel raha rohkemaks ei jagu. Piirkonnal pole mingit vahet – ka kesklinna paneelmajad on muudest sama piirkonna korteritest tugevalt odavamad.

1991-2000 loodi väga piiratud hulgal elamuid, kusjuures suur osa neist rajati Lasnamäele Pirita-Kose poolsesse serva. Ehkki vahemaa kesklinnaga on suur, annab eramajade ja metsatukkade lähedus hinnalisa, suurimat rolli mängib aga viimaste paneelmajade värskus võrreldes 70-ndatel või 80-ndatel ehitatud majadega. Hilisemad Lasnamäe mikrorajoonid olid projekteeritud ka märksa elanikesõbralikemaks ning puudust ei ole mänguväljakutest ega haljasaladest.

2001-2010 ehitatud korteritest rajati enamus kinnisvarabuumi eel või ajal. Mõni tegi hästi, mõni halvemini, kuid visuaalselt ehitati need majad siiski uue ajastu standardite kohaselt ning ka nende amortisatsioonitase on keskmisest madalam. Lisaks välisele esteetikale ajab hinna kõrgeks ka asjaolu, et 10-15 aastat vanas korteris on palju sisustust veel kasutuskõlblik ning sellest tulenevalt on võimalik täielikult möbleeritud korteri eest ka väärikat tasu küsida.

2011-2016. Siin polegi midagi ülearu kommenteerida. Nagu uhiuus auto maksab pruugitust rohkem, maksab rohkem ka uus korter, ükskõik, kas see asub Koplis, Mustamäel või Kesklinnas. Üks märksõna siiski – tänased uued majad on muutunud oluliselt energiasäästlikumaks ning kõrvalkulude alanemise nimel on ostjad valmis pinna enda eest rohkem maksma.

Ülemiste City avas suurhoone võimsa valgusmänguga

04.11.2016

Öpiku maja avamineTallinnas Ülemiste City linnakus tõmmati eile suurejoonelise valgusmängu käigus virtuaalne eesriie vastvalminud Öpiku majalt. Eesti suurima kontorihoone esimese etapi avamisel kinnitas Ülo Pärnits, et teise hooneosa ehitus algab juba sel kuul.

Eile pidulikult avatud 13-korruselises Öpiku majas alustas tegevust ligi 30 ettevõtet, sealhulgas sadu töökohti loonud ABB rahvusvaheline finantsteenuste keskus.

Ülemiste City linnakut arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul kindlustab Öpiku maja valmimine, et Ülemiste City on jätkuvalt Baltimaade suurim ärilinnak. “Siin tegutsevate ettevõtete aastakäive on kokku 1 miljard eurot ning igapäevaselt töötab siin 8 000 inimest ehk sama palju, kui on inimesi Paides,” märkis Nõlvak ja lisas, et linnaku plaanidest on tänaseks ellu viidud tegelikult vaid 15 protsenti ja see kõik on alles algus. Järgmisel aastal valmib linnakus Selveri toidupood ja unikaalne MyFitness spordiklubi koos ujulaga, projekteeritakse uut ja kaasaaegset koolimaja, lasteaeda ning linnaku esimest elumaja.

Mainor Ülemiste nõukogu esimees Ülo Pärnits kinnitas avamisel, et Öpiku maja teise bürootorni ehitus algab juba sel kuul. “Teise hooneosa valmimise järel saab Öpiku majast Eesti suurim moodne kontorihoone,” ütles Pärnits. Tema sõnul saab Ülemiste City kõige energiasäästlikum hoone Öpiku maja linnaku uue kvartali südameks, mille ümber restaureeritakse lähiajal ka vanad tehasehooned moodsateks äripindadeks ja ehitatakse juurde mahukas parkimismaja.

Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nimetatud hoone esimese bürootorni 13 korrusel on kokku 22 000 ruutmeetrit pinda. Lennujaama, Ülemiste järve, mere ja vanalinna vaadetega hoones on maa-alune auto- ja jalgrattaparkla ning esimesel korrusel avar ja luksuslik fuajee. Hoones tegutseb ka uus konverentsikeskus ja kohvik Mamo.

Öpiku maja arhitekt on Mattias Agabus ning hoone on ehitatud vastavalt B-energiaklassile ja LEED Gold keskkonnasertifikaadile. Ehituse peatöövõtja oli Merko Ehitus Eesti.

Ülemiste City on Tallinna lennujaama kõrval asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud Baltimaade suurim teadmistel põhinev ärilinnak. 36 hektaril on välja ehitatud 120 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, kus enam kui 330 ettevõttes töötab täna juba 8000 inimest. Aastaks 2025 rajatakse 3000 elanikule kortermajade piirkond, ehitatakse uus lasteaia- ja koolikompleks, spordihoone, uued pargid ja kohvikud. Ülemiste City linnaosa arendavad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Tööstusel on raske leida konkurentsieelist

04.11.2016

SEB PankKuigi tööstustoodang tegi septembris suure tõusu, ei ole aasta esimese kolme kvartali põhjal rõõmustamiseks põhjust – Eesti tööstustoodangu kasv on üks Euroopa kõige nõrgematest.

Tööstustoodangu kasvu septembris vedas keemiatööstus

September oli senise aasta parim kuu Eesti tööstusettevõtete jaoks. Tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel, kasvas tööstustoodang 2015. aasta septembriga võrreldes 7%, seejuures suurenes töötleva tööstuse toodang 5%. Tootmismaht kasvas enamuses tööstussektorites, positiivset muutust näidanud sektorite arv oli suurem vaid veebruaris. Tulemus oli seda tugevam, et mitmes väga suures harus tootmismaht vähenes või kasvas napilt. Nii oli septembris toodang eelmise aasta omast 8% võrra väiksem elektroonikatööstuses, 2% võrra madalam toiduaine-tööstuses ja protsendi võrra kehvem metalltoodete tootmises. Ka varasematel kuudel tööstustoodangu kasvu toetanud puidutööstuses suurenes toodangumaht vaid protsendi võrra.

See-eest üllatasid mitmed sektorid väga tugeva kasvuga. Varasematel kuudel kohati suures languses olnud keemiatööstuse tootmismaht kasvas 2015. aasta septembriga võrreldes enam kui poole võrra (57%). Tugeva tõusu (26%) tegi ka elektrienergia tootmine. Lisaks oli september äärmiselt edukas elektriseadmete tootmises, mis suurenes aastatagusega võrreldes 18%. Tubli 23% kasvu tegi kütteõlide tootmine, mis sarnaselt keemiatööstusele varasematel kuudel eelmise aasta tasemest kolmandiku võrra madalam oli olnud. Hea tulemuse tegid septembris veel haagisetootjad ning tekstiili- ja rõivatööstus.

Kolme kvartali kokkuvõttes püsib tööstustoodang eelmise aasta tasemel

Üks tugev kuu ei suuda siiski muuta minevikku. 2016. aasta kolme kvartali kokkuvõttes püsib tööstustoodang praktiliselt 2015. aasta tasemel. Töötleva tööstuse toodang on kasvanud napi 0,3% võrra, koos elektrienergia ja mäetööstusega, on tööstustoodang tervikuna, aga eelmise aasta tasemest 0,3% väiksem, seda just mäetööstuse pea neljandiku võrra vähenenud kaevandamismahu tõttu. Võttes arvesse sektori olulisust kogu tööstustoodangus, on isegi negatiivsem mõju olnud elektroonikatööstuse toodangumahu vähenemisel, mis protsentuaalselt on küll senini piirdunud 6%ga. Suure negatiivse panuse on andnud ka kütteõlide tootmise 27% vähenemine, samuti 17% võrra vähenenud toodang tegevusalal masinate ja seadmete remont, mis põhiosas peegeldab laevaremondiettevõtete käekäiku.

Suurima positiivse panuse tööstustoodangusse on selle aasta jooksul andnud puidutööstus. Puidu-tööstuse toodang on kasvanud 9 kuu jooksul 4%, kuid suure osatähtsuse tõttu kogu tööstus-toodangus avaldab see koondnäitajale ulatuslikku mõju. Suure panuse on andnud elektrienergia tootmise kasv, seda just tänu väga edukale kolmandale kvartalile kui toodangumaht tõusis kolmandiku võrra. Töötlevas tööstuses on stabiilset ja tugevat kasvu näidanud elektriseadmete tootmine, mis on eelmise aasta tasemest keskmiselt kümnendiku võrra kõrgem. Suhteliselt suure panuse kasvu on andnud ka tööstusharu, millelt seda ehk oodata ei oleks osanud – tekstiilitööstus, kus toodang eelmise aasta omast 14% võrra suurem. Tõenäoliselt peegeldab tekstiilitööstuse kasv siiski mõne üksiku suurtootja edukaid tehinguid, kui haru laiemat tõusu. Märkimist väärivad veel haagise- ja mööblitootjate kasvanud tootmismaht.

Joonis 1. Tööstustoodangu muutus suuremates tööstusharudes perioodil jaanuar-september 2016, võrreldes eelmise aasta sama ajaga, %.

Tööstustoodangu muutus suuremates tööstusharudes perioodil jaanuar-september 2016, võrreldes eelmise aasta sama ajaga, %.

Tööstustoodangu kasv üks Euroopa nõrgimatest

Võrreldes teiste Euroopa riikidega, püsib Eesti tööstustoodangu kasv juba teist aastat siiski kõige nõrgemate seas. Võrdluseks on Lätis ja Leedus tööstustoodang sellel aastal suurenenud 2-3% võrra ja isegi pikalt vindunud Soome tööstus on suutnud tootmismahtu protsendi võrra kasvatada. Eesti nigelat tulemust on raske vabandada ka üksikmõjudega. Isegi juhul, kui jätaksime arvutusest kõrvale suurimat negatiivset mõju omanud elektroonikatööstuse, mäetööstuse ja põlevkiviõli tootmise, saaksime tööstustoodangu kasvuks napi 2%. Kui otsida põhjuseid, siis on toodang vähenenud ka kahes teises suures harus, toiduaine- ja metallitööstuses. Suure puidutööstuse kasv on sellel aastal aga aeglasem ja ei suuda vahet kompenseerida. Toiduainetööstuse mahtude vähenemist võib põhjendada raske ekspordiolukorraga ja metallitööstuse raskusi väheste kapitaliinvesteeringutega nii Eestis kui välismaal. Samas oleme nii mõneski harus naabritele alla jäänud. Kui Eestis metallitööstuse toodang kahanes, siis Soomes ja Lätis suurenes, viimases koguni 8% võrra. Ka puidutööstuses on Läti kasv olnud sellel aastal kiirem, rääkimata 17% tõusust elektroonikatööstuses.

Ei saa välistada, et osaliselt on Eesti ettevõtete tulemusi halvendanud kiire tööjõukulude kasv. Kuigi tööjõud on oluliselt kallinenud, ei ole suutnud toodete areng sellega sammu pidada. Aeglase kaubavahetuse tingimustes ei teki pidevalt juurde uut nõudlust, mis lubaks kasvada kõigil turu-osalistel. Kiirem kasv eeldab ettevõtete võimekust võita turgu teiste arvelt, kuid konkurentsieeliseid selleks on aina raskem leida.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Pindi Kinnisvara: Tallinnas tehti 60% korteritehingutest

04.11.2016

Pindi KinnisvaraEesti 17 suurema linna korteritehingutest moodustasid Tallinna tehingud tervelt 60 protsenti.

Pindi Indeks langes oktoobris 0,5% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1242 eurot. Septembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1248 €/m².
Kui 2016. aasta septembris tehti indeksilinnades 1341 korteriomandi tehingut, siis oktoobris toimus 1307 tehingut. Võrdluseks- 2015. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1244 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et taas hoidis indeksit üleval Tallinna linn, kus tehti eelmisel kuul 805 korteriomanditehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 1600 eurot (-3%), mis moodustab 60 suuremate linnade tehingute mahust. „Jääb püsivaks reaalsuseks, et Eesti kinnisvaraturg samastub üha rohkem Tallinnaga,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 99 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümneaastase ajaloo.

Merko Ehitus Eesti uueks juhatuse esimeheks saab Keit Paal

04.11.2016

Keit Paal14. novembril toimub muudatus Eesti juhtiva ehitusettevõtte AS Merko Ehitus Eesti juhatuses –senise juhatuse esimehe Tiit Robeni asemel asub ametisse Keit Paal.

„Tiit on juhtinud Merko Ehitus Eestit ning varasemalt ka Merko Ehitus kontserni kokku üle kaheksa aasta ning seda ka Merko jaoks väga keerulistel aegadel ning läbi kriisiaja. Sellest tulenevalt on tema panust ettevõttesse raske ülehinnata. Tiidu juhtimisel on üles ehitatud väga professionaalne ja ühtehoidev meeskond, mille tulemusel on Merko aastaid olnud Eesti ehitusturu liider,“ ütles AS Merko Ehitus kontserni juhatuse esimees Andres Trink.

„Ehitusturul ja ehitusvaldkonnas on toimumas väga kiired muutused ja arengud, millega Merko peab kaasas käima, et oma positsiooni hoida. Peame tegutsema efektiivselt ja tulevikku suunatult. Meil on hea meel, et uus juhatuse esimees tuleb ettevõtte seest. Keit Paali juhtimisel on Merko üldehituse valdkonnas juba toimunud kiire ehitusprotsesside ja tehnoloogiline areng, mida ta uuel positsioonil saab viia kogu ettevõtte ja kõikide valdkondade tasemele,“ lisas Andres Trink.

„Merkol on suur potentsiaal nii tugeva inseneride kaadri kui finantsvõimekuse näol. Usun, et järgnev periood, kus ehitusse tulevad muuhulgas mitmed keerulised rajatised, annab Merkole võimaluse edukalt jätkata turuliidri rollis,“ ütles Tiit Roben.

„Tänan Merko juhtkonda usalduse eest, mul on au ja suur väljakutse Eesti ehitusturu liidri juhtimise teatepulk üle võtta. Võtan eesmärgiks suunata ettevõtet rakendama julgemalt kaasaegseid lahendusi ning olen veendunud, et Merko professionaalse kollektiiviga suudame need ka ellu viia. Tänane ehitusturg nõuab avatust ja uuendusmeelsust, mida saame pakkuda muu hulgas tänu paremale koostööle tellijate ja koostööpartneritega ning oma kontserni ettevõtetega,“ ütles Keit Paal.

Alates 14. novembrist vastutab AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal ettevõtte üldjuhtimise ning insenerehituse valdkonna eest. Jaan Mäe juhib üldehitusvaldkonda ning elamuehituse ja kinnisvaravaldkonda, Veljo Viitmann ehituse ettevalmistust ning Alar Lagus finantsvaldkonda.

Tiit Roben liitus Merkoga 1998. aastal projektijuhina, aastatel 2008–2012 oli ta AS Merko Ehitus juhatuse esimees ning alates 2012. aasta jaanuarist AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees.

Keit Paal on töötanud ehitusvaldkonnas ligikaudu 20 aastat. Alates 2014. aastast on ta juhtinud Merko Ehitus Eesti üldehituse valdkonda, kus tema juhtimisel on võetud kasutusel mudelprojekteerimine. Varasemalt on Keit Paal töötanud Merkos aastatel 2002–2011 objektijuhi, projektijuhi ja projektidirektorina ning 2011–2014 töötas ta Skanskas valdkonna juhina. Tema suuremate ehitusobjektide hulka kuuluvad Viru Keskus, Tallinna Ülikooli BMFi hoone, Porkuni kool ja Viimsi lasteaed-algkool, Veerenni ärihoone ning Viru vangla ja arestimaja.

Arco Vara: Eesti korterituru lühiülevaade 10-2016

04.11.2016

Arco VaraTehinguaktiivsuse kasv peatunud, hinnakasv jätkub

Käesoleva aasta oktoobris tehti Eestis 1 792 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrrelduna möödunud kuuga langenud 6,9% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 0,5%. Tuginevalt möödunud kuu esmahinnangulistele andmetele võib siiski eeldada, et tehingute arvu langus on olnud võrrelduna septembriga mõnevõrra väiksem ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga on tehinguaktiivsus jäänud muutumatuks või mõnevõrra kasvanud.

Oktoobri korteritehingute raames kujunes keskmiseks mediaanhinnaks 1 148 €/m2. Pinnaühikuhind oli sealjuures võrrelduna septembriga kasvanud 3,8% ning võrrelduna möödunud aasta oktoobriga koguni 10,7%. Hinnatasemete kasv on viimastel aastatel olnud omane valdavalt Tallinnale ning Tartule, ajalise nihkega on korterite hinnad kiirelt kasvama hakanud ka mitmetes Eesti suuremate väikelinnadega maakondades.

Nii tehinguaktiivsus kui mediaanhinna tase on Eestis tervikuna võrreldav 2007. aasta sügisese perioodiga. Erinevalt tollasest perioodist ei ole veel käesoleval hetkel aga tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete osas märgata kuigi tugevat survet korterituru stabiilsusele. Sarnaselt 2007. ja 2008. aastastele perioodidele on turul hetkel omane tehinguaktiivsuse kasvu peatumine, mida saadab hinnatasemete ning pakkumiste arvu kasv, mistõttu ostjate vähesuse tõttu on kujunemas surve hinnatasemete edasiseks kasvuks. Kõrget pakkumiste arvu saadab korteriturul mitmekülgne valik, mis seab tarbijatele laialdased valikuvõimalused korteri soetamisel.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2016

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2016

* 2016. a. oktoobri andmete osas on tegemist esmahinnanguga, möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal kuupäeval

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas oktoobris järsk tehingute arvu langus

Möödunud kuus tehti Pärnu linnas 62 korteritehingut, mida oli koguni 33% vähem kui septembris. Võrrelduna möödunud aasta sama ajaga oli tehingute arv kasvanud 1,6%. Tehingute mediaanhinnaks kujunes oktoobris 982 €/m2, mis oli septembriga võrrelduna langenud 0,8% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga kasvanud 13%. Hinnataseme osas ei ole laialdasi muutusi märgata, tehingute arvu järsk langus tulenes aga septembris oluliselt rohkem tehtud tehingute arvelt – oktoobris langes märkimisväärselt perioodil 1971-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate 2- ja 3-toaliste korterite tehingute arv.

Ida-Virumaal nii tehinguaktiivsus kui hinnatase pidevas languses

Oktoobris tehti korteritega Ida-Viru maakonnas 191 tehingut, mida oli septembriga võrrelduna 5,0% vähem kuid võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 1,1% rohkem. Tehingute mediaanhinnaks kujunes oktoobris 190 €/m2, mis võrrelduna septembriga oli langenud 3,9% ning möödunud aasta sama ajaga koguni 15%. Erinevalt üldistest positiivsetest trendidest Eesti kinnisvaraturul on Ida-Virumaal hinnatase olnud languses pärast majanduskriisijärgset mõningast tõusu 2014. aastast, mida saadab aastate lõikes ka langev tehinguaktiivsus.

Jõgevamaal nii tehinguaktiivsus kui hinnatase languses

Käesoleva aasta oktoobris tehti Jõgeva maakonnas 19 korteritehingut, mida oli võrrelduna septembriga 39% vähem ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 14% vähem. Tehingute mediaanhinnaks kujunes oktoobris 95 €/m2, mis võrrelduna septembriga oli langenud 36% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga langenud 40%. Nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme languse taga oli 2-toaliste korteritega tehtud tehingute arvu vähenemine – kahetoaliste hinnatase on tavapäraselt suuremate korterite hinnatasemetest kõrgem, mistõttu keskmine hinnatase on tehtud tehingute struktuuri muutuse tõttu statistiliselt justkui langenud.

Valga maakonnas tehingute arv langeb kuid hinnatase kasvab

Valga maakonnas tehti oktoobris 26 korteritehingut, mille raames keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 164 €/m2. Tehingute arv langes võrrelduna septembriga 24% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 16%. Mediaanhind seevastu kasvas võrreldes septembriga 42% ning võrrelduna möödunud aasta sama ajaga koguni 87%. Valga maakonnas on 2014. aastast aset leidnud tehingute arvu iga-aastane langus, kuid mediaanhind on 2015. aastast kasvanud. Hinnataseme kasv tuleneb valdavalt 30-41 m2suuruste korteritega Otepääl ning Valga linnas tehtud tehingutest, millede mediaanhind on võrrelduna suurematest korteritest oluliselt kõrgem.


Alus – Maa-amet 01.11.2016

17/11/2016 toimub Üürikoolitus

04.11.2016

Kinnisvaraooli lektorid: Tõnu Toompark, Evi HindpereTallinnas toimub 17/11/2016 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi koolitaja ja kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere ja Tõnu Toompark.

Koolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning ülevaadet riskidest. Koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest.

Üürikoolitus toimub neljapäeval 17/11/2016 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Rikkaks üüriäris: kas üürnik peaks kommunaalkulud tasuma üürileandjale või ühistule?

04.11.2016

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandja peab üürilepingut sõlmides otsustama, kas üürnik maksab kommunaalkulud otse ühistule (ühisusele) või üürileandjale, et viimane need ise ühistule edasi maksaks. Siin tekkib küsimus, kumb lahendus on mõistlikum? Kas ehk lasta üürnikul kommunaalkulud endal otse ühistule anda, et üürileandjal selle teemaga vähem toimetamist oleks?

Kindel soovitus üürileandjale on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale. Nii saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule, elektrienergia pakkujale…) õigeaegselt ja ilma viivisteta edasi maksta.

Sellisel viisil asju korraldades on ühistule ja teistele teenusepakkujatele tehtavad maksed üürileandja kontrolli all ning välistatud on võimalus, et tekivad omaniku teadmata võlgnevused.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab juba ennetavalt tegelema hakata. Nii saab üürileandja koheselt astuda rangeid samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või äärmuslikul juhul koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Kui kommunaalkulud tasub ühistule üürnik, siis ei pruugi makseprobleemide ehk võlgnevuste info õigeaegselt üürileandjani jõuda. See võib tähendada probleemide kuhjumist. Üürileandja peab arvestama, et ühistu ees vastutab võlgade eest ikkagi omanik sõltumata sellest, kas teenuse reaalne tarbija on vastava summa omanikule maksnud või mitte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

1 2 3 … 965 966 967 … 1,575 1,576 1,577