Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal- Leht 966

Pärnumaal tuleb maju müüki

18.08.2010 KV.EE

Sildid: hind, hinnad, hinnalangus, kinnisvara, kinnisvaraturg, KV.EE, maa, maja, müük, ost-müük, pakkumishind, pakkumiste arv, Pärnu, Pärnumaa, portaal

Käesoleva aasta juulikuise seisuga oli portaali KV.EE andmetel Pärnumaal müügis 533 maja. Majade pakkumiste arv on Pänumaal viimaste aastate jooksul jõuliselt tõusnud. Veel aasta tagasi oli majade pakkumisi 401, kolm aastat tagasi aga kõigest 207.

Majade pakkumishinnad on pakkumiste arvu tõusu juures pea sirgjoonelises languses. Selle suve keskmine ruutmeetri pakkumishind Pärnumaa majadel oli 10691 krooni, mis aastaseks hinnalanguseks teeb 16%.

Kolm aastat tagasi 2007. a. juulis oli Pärnumaa majade ruutmeetri pakkumishind aga koguni 18 798 krooni.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Pärnumaa majade müügipakkumiste arv ja keskmine hind

Rätsepa-kinnisvara parimad päevad

18.08.2010 Gert Jostov

Sildid: arendaja, arendus, äripind, buum, Eesti, ehitaja, ehitus, ehitushind, ettevõte, Gert Jostov, hind, hoone, investeering, kasum, Kesklinn, kinnisvara, kinnisvaraturg, kokkuhoid, konkurents, kontor, kontseptsioon, leping, linn, maa, maja, majanduskasv, mõis, projekt, Soome, standard, teenus, tehing, tellija, tulu, turg, Ülemiste City, üür, üürileandja, üürileping, üüritulu, üürnik, väärtus

Mitte just kõige paremad ajad kinnisvara- ja ehitusturul annavad ohjad küll tellijate kätte, kuid võimaldavad ka häid tehinguid nii äripindade üürilevõtjatele kui üürileandjatele. Kui vajadus on olemas ja võimalused samuti, siis on tegelikult täna ettevõtetel parim aeg mõelda kinnisvaraküsimuste pikemaajalisele lahendamisele.

Üks võimalus tänasest majandussurutisest mitmepoolse kasu lõikamiseks on built-to-suite kontseptsioon. See tähendab kinnisvaraarendust, mis ei ole suunatud laiale turule. Tegemist on konkreetsele ettevõttele suunatud arendusega, kus rajatakse hoone vastavalt ettevõtte spetsiifilistele vajadustele. Sel puhul ei ole tegemist standardsete bürookastide, vaid millegi erilisemaga. Ettevõte, kellele hoone luuakse, hakkab seal reeglina tegutsema üürnikuna. Selline lahendus sobib kõige paremini neile ettevõtetele, kellel ei ole mõistlik omal kinnisvara omada – näiteks kiire kasvuga ettevõtted jne, kuid on vajadus spetsiifilisema kinnisvara järele. Olgu siis bürooks või tootmishooneks.

Täpselt selline, nagu vaja!

Tänane ehitusturg pakub võimaluse ehitada suhteliselt mõistliku hinnaga. Madal ehituskulu lubab omakorda suhteliselt madalana hoida ka üürihinna, mis muudab taolise lahenduse üürilevõtjale eriti atraktiivseks. Ehituskulu kõrval on kindlasti positiivne ka see, et täna on turult leida piisavalt pädevaid ehitusspetsialiste, keda buumi ajal tikutulegagi ei leidnud. Kuigi ka siin on oma ohud: ehitushinda ei ole võimalik lõpuni alla suruda – juba praegu ütlevad ehitajad üles lepinguid, mis on sõlmitud liiga madala hinnaga. Eelkõige tuleneb see allhankijate hinnakorrektsioonist tagasi konkurentsist lähtuvale mõistlikule tasemele.

Sellise erivajadustest lähtuva ehitamise teenuse pakkumisest võib vaatamata soodsatele hindadele võita ka arendaja-üürileandja – seda ka hoolimata hinnasurvest, mis kõikjal pitsitab. Osalt on arendusturul mõningane tööpuudus ka parimatel tegijatel ning teretulnud on iga tööots, mis loob käivet ja aitab meeskonnal mitte laiali laguneda.

Muidugi pakub built-to-suite ka keskmisest stabiilsemat ning madalama riskiga üüritulu rahavoogu. Sest tulenevalt hoone spetsiifikast sõlmitakse sellele keskmisest pikemaajalised üürilepingud, mida ühepoolselt liiga lihtne lõpetada ei ole. Nagu rätsepülikonnaga – sobivus on parem, kuid suure tõenäosusega on ka kestvus oluliselt pikem. Stabiilsel ja pikaajalisel rahavool on võbeleva ja kindlamat suunda otsivas majanduskeskkonnas aga kullaväärtus.

Tänase built-to-suite arendusturu pudelikaelaks Eestis on muidugi ettevõtete vähesus, kes soovivad laieneda ja/või kes vajavad uusi ruume. Samuti riskijulguse puudumine – kasvada, laieneda ja areneda, mis on majanduskasvu peamised mootorid. Kuigi koondamised paistavad valdavalt küll lõppenud olevat, siis pigem üritavad tänased ettevõtted investeeringuid mitte teha ja kokkuhoidlikult elada. See ei aita aga kaasa ettevõtete kasumiteenimisvõime ja kasumlikkuse parandamisele. Ettevõte, mille areng seisab, on kaasajal hukule määratud – konkurendid võtavad turu ära.

Narkolaborit kesklinna kõrghoones ei meisterda

Positiivseks näiteks on Ülemiste City täna alustamas büroo-, labori- ja tootmishoonete arendamist ASile Laser Diagnostic Instruments ning kontori- ja tootmishoonet kaasaskantavaid narkolaboreid arendavale ASile NarTest. Projekti I etapi maht on 1239 m² moodsat, aga samas just neile ettevõtetele sobivat äripinda. Teatud määral tähendab see projekt meie jaoks, et majandussurutis vajub mälestustesse ja see on uus algus meie jaoks unistuste Ülemiste City rajamiseks.

Built-to-suite on nišš kinnisvaraarenduse turul, mis annab võimaluse raskemate aegade võitmiseks kasutades ära kinnisvaraturu konjunktuuri madalseisu. Seda muidugi, kui ettevõttel on spetsiifilised vajadused, mida kinnisvaraturg ei suuda pakkuda ning on pikaajaline visioon turul püsimiseks.

Tegemist ei ole kõikide murede vastu aitava võluvitsaga, vaid ühe võimalusega arendusteenuse edasiviimisel. Nagu näitab Soomes tänaseks juba oluliselt elavnenud kinnisvaraarendus – ei pruugi see uks lahti olla liiga kaua.

Artikli autor on Gert Jostov, Ülemiste City AS juhatuse esimees.

Становится все больше домов, продаваемых в Пярнуском уезде

18.08.2010 KV.EE

Sildid: kinnisvaraturg, KV.EE, maja, ost-müük, pakkumishind, pakkumiste arv, Pärnumaa

По состоянию на июль текущего года в Пярнуском уезде продавалось 533 дома, следует из статистики портала недвижимости KV.EE. Объем предложения жилья в Пярнуском уезде сильно увеличился в последние годы. Всего год назад, продавался 401 дом, тогда как три года назад всего лишь 207.

Цены предложения домов находятся в прямолинейном падении, по сравнению с ростом заявок на продажу дома. Этим летом в Пярнуском узде средняя цена предложения за квадратный метр равнялась 10 691 кроне, что на 16% меньше, чем год назад.

Три года назад в июле 2007 года средняя цена предложения за квадратный метр дома в Пярнуском уезде составляла даже 18 798 крон.

Подробности рынка недвижимости можно посмотреть на сайте KV.EE.

Statistika: sisemajanduse kogutoodang

17.08.2010 Tõnu Toompark

Sildid: graafik, hind, kinnisvara, kinnisvaraturg, kvartal, maja, majanduskasv, Sisemajanduse koguprodukt, sisemajanduse kogutoodang, SKP, SKT, statistika, Statistikaamet, turg

Eelmisel nädalala rõõmustas majanduselu jälgijaid positiivne sõnum sisemajanduse kogutoodangu kasvu kohta.

Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas sisemajandus käesoleva aasta II kvartalis statistikaameti andmetel 3,5%.

SKT muutus (majanduskasv) püsivhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Langa küla endine puhkebaas oksjonil

16.08.2010 Annika Loigu

Sildid: Eesti, elamu, elamumaa, hoone, kinnistu, kinnisvara, KV.EE, maa, oksjon, Riigi Kinnisvara, RKAS

Riigi Kinnisvara AS müüb osta.ee keskkonnas avaliku elektroonilise enampakkumise teel Harju maakonnas Padise vallas Langa külas asuva puhkebaasi kinnistu alghinnaga 650 000 Eesti krooni.

Jõe kaldal asuval 9504 ruutmeetri suurusel kõrghaljastusega kinnistul on kaks amortiseerunud endise puhkebaasi hoonet. Kinnistu sihtotstarve on elamumaa.

Enampakkumise tähtaeg on 6. septembril kell 21.30.

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Tänane kinnisvaraturg sobib uueks normaalsuse etaloniks

13.08.2010 Tõnu Toompark

Sildid: buum, Eesti, ehitus, elamispind, eluase, eluasemelaen, eluruum, ettevõte, euribor, hind, hoone, investeering, kinnisvara, kinnisvaraturg, Kinnisvaraturu ülevaade, kommentaar, KV.EE, kvartal, laen, laenukäive, maa, maja, mitteeluruum, palk, rajatis, rate, sisemajanduse kogutoodang, sissetulekud, tehing, töötus, turg, turuosa, ülevaade, väärtus

Järgnevalt on toodud 2010. a. II kvartalis kinnisvaraturul toimunut kokkuvõtva KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar.

Elamispindade turg paistab olevat suurimast mõõnast üle saanud. Siiski ei tähenda see veel uue kiire tõusu algust. Tänane kõrge, kuigi vähenev töötusenumber ja langev palk on selged märgid sellest, et elamispindade turu aktiivsuse kasvul on ranged piirid ees.

Siiski on hea tõdeda, et tehingutearvu langus ja hindade kukkumine on tänaseks möödanik.

Töötute arv asunud langema. 2010. a. I kvartali seisuga oli Eestis töötuid rekordiline 137 000 inimest. Tegemist on töötute määra absoluutse tipuga sel sajandil. Rõõm on siiski tõdeda, et alates aasta teisest kvartalist alates on töötutearmee hakanud tasahilju vähenema.
Palk endiselt langeb. 2010. a. I kvartali Eesti keskmine palk oli 11 865 krooni. Keskmine palk on aastatagusega võrreldes viiendat kuud languses ja pea samal tasemel, kus see oli 2007. aastal. Kõrge töötusemäär ei luba eeldada palgakasvu taastumist.
Ehitustööde maht kivina kukkunud. 2010. a. I kvartali ehitustööde maht oli 4,5 miljardit krooni, mis tähendab ehituse tippaegadega võrreldes ligi neljakordset langust. Aastatagusega võrreldes on ehituse maht vähenenud 45%.
Investeeringud kinnisvarasse miinimumis. Hoonete ja rajatiste ehitusse ja rekonstrueerimisse investeerisid Eesti ettevõtted 2010. a. I kvartalis aastatagusest 56% vähem ehk 1,0 miljardit krooni. Hoonete ja rajatiste soetamiseks kulus napp 400 miljonit krooni ehk eelmisest aastast koguni 74% vähem.
Euribor ei tõuse. 2010. a. II kvartali lõpu seisuga oli 6 kuu euribor 1,041% tasemel. See on küll pisut kõrgemal, kui euribori miinimumtase, kuid siiski võime öelda, et euribor on endiselt minimaalsel tasemel.
Laenujäägid langevad. Nii eraisikulaenude kui eluasemelaenude jäägid ehk tagasimaksmisel olevate laenude mahud on vähenemas. 2010. a. II kvartali lõpu seisuga oli eraisikulaenude jääk 115 ja eluasemelaenude jääk 94 miljardit krooni.
Laenukäive sesoonses tõusus. Üle hulga aja saab tõdeda, et eelmise kvartaliga võrreldes on eraisikulaenude laenukäive ehk uute väljastatud laenude maht suurenenud. Samas peab tõdema, et tegemist on laenuturu aktiveerumisega, mis on tingitud kinnisvaraturu kevadisest aktiivsemast sesoonist. Eelmise aasta teise kvartaliga väljastati käesoleval aastal ikkagi vähem uusi eraisikulaene. Uusi eluasemelaene väljastati käesoleva aasta II kvartalis 1,6 ja eraisikulaene kokku 2,4 miljardit krooni.
Ärilaene jääb vähemaks. Analoogselt eraisikulaenudelegi väheneb ka äriettevõtetele väljastatud laenude jääk ja käive. 2010. a. II kvartali lõpuks oli äriühingutele väljastatud laenude jääk 108 miljardit krooni, kvartali jooksul väljastati ettevõtetele laene 6,6 miljardit krooni.
Eraisikute laenukoormuse kasv pidurdunud. Eraisikute laenujäägi vähenemise positiivne efekt seisneb laenukoormuse kahanemises sisemajanduse kogutoodangu suhtes. Seda eriti veel olukorras, kus sissetulekud palga näol viiendat kvartalit järjest miinuses on. Võrreldes eelmise kvartaliga on eraisikute laenukoormus langenud 55%-lt 54-le sisemajanduse kogutoodangust.
Eluruumide valmimine taas vähenenud. Kui aasta esimeses kvartalis suurenes kasutusse lubatud eluruumide arv, siis aasta II kvartaliks on see number taas suures miinuses. 2010. a. II kvartalis valmis 337 eluruumi ehk 65% vähem, kui aasta tagasi.
Uusi mitteeluruume eelmisest kvartalist enam. 2010. a. II kvartalis valmis 183 mitteeluruumi kogupinnaga 117 000 m2. Võrreldes eelmise kvartaliga kasutusse lubatud mitteeluruumide arv ja pind küll suurenes, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähenes uute mitteeluruumide pind isegi pea kaks korda.
Kinnisvaratehingute arv tõuseb. 2010. a. II kvartalis tehti Eestis kokku 10 600 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5,5 miljardit krooni. Aastaga tõusis tehingute arv 8 ja nende käive 2% võrra.

Paistab, et kinnisvaraturg on elamispindade turu vedamisel sügavaimast turu põhjast üle saamas. Tehingute maht näitab selgelt, et inimesed tulevad aastatagusest julgemini tehinguid tegemas. Samas on eraisikutele suureks takistuseks kõrge tööpuudus ja endiselt langev sissetulek.

Rõhutama peab, et turu põhjast ülesaamine ei tähenda mitte uue tõusu algust, vaid eelkõige turuosaliste kohandumist tänase turuga. Õige on buumiaastate eufooria unustada ja leppida sellega, et tänane kinnisvaraturg on see, mis peaks kujunema normaalsuse etaloniks.

Uus 2010. a. II kvartalis toimunut kokkuvõttev KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on tasuta allalaaditav eesti keeles, vene keeles ja inglise keeles.

UPC: Tallinna korterituru graafikud august 2010

13.08.2010 Tõnu Toompark

Sildid: graafik, kinnisvara, kinnisvaraturg, korter, linn, Tallinn, turg, Ühinenud Kinnisvarakonsultandid, UPC

Ühinenud Kinnisvarakonsultantide (UPC) augustikuised kinnisvaraturgu iseloomustavad graafikud on alla laaditavad siit.

Somm Tallinnast: Eesti parimad majanduseksperdid asuvad LHV foorumis (1)

12.08.2010 Somm Tallinnast

Sildid: Danske Bank, Eesti, Hardo Pajula, kommentaar, kvartal, LHV, linn, maja, majanduskasv, Nordea Pank, Oru, pank, prognoos, Rahandusministeerium, Sampo, Somm Tallinnast, statistika, Statistikaamet, Swedbank, Tallinn

Eile, kolmapäeval avaldati majanduskasvu esialgne number, +3,5%. Ajakirjanduses nähtud kommentaaride järgi tuli nii suur positiivne kasvunumber üllatusena nii mõnelegi majanduseksperdile – seal hulgas Andrus Arrak, Danske Bank (Violeta Klyviene, Lars Christensen), Hardo Pajula, Nordea, Rahandusministeerium, Sampo Pank (Aivar Rehe), SEB, Swedbank räägimata Bloombergi küsitletud analüütikutest, kelle prognooside mediaan oli ainult +0,8%.

LHV investeerimispanga foorumi aktiivsetele kasutajatale ja lugejatele seevastu nii tugev number polnud mingi üllatus vaid ootuspärane.

Korraldasin eelmisel nädalal küsitluse nimetatud foorumis, vastajaid oli kokku 100 tk ning vastuste keskmine oli +3,7% ning mediaan +3,8%. Pea 60% vastanutest arvas, et majanduskasv jääb +3,0% ja +4,5% vahele. Ise prognoosisin kasvuks pisut üle 4%.

Juhul, kui Statistikaamet revideerib sarnaselt eelmisele kvartalile oma tulemust ehk +0,2 protsendiühikut paremaks, siis küsitluses osalejate ennustuse keskmine on päris täpne!

Võib küsida, et kust avalikus meedias tihti esinevad majandusteadlased ja analüütikud oma prognoosid ja ennustused võtavad – kas nad vaatavad kohvipaksu pealt?

Selle loo autor on Somm Tallinnast

Pindi Indeks languses 4,8%

12.08.2010 Pindi Kinnisvara

Sildid: analüüs, buum, EAS, Eesti, ehitamine, ehitus, elamispind, elamispinnad, elamu, elamumaa, eluase, eramu, Haabersti, Haapsalu, Harjumaa, hind, hinnad, hinnaindeks, hinnalangus, hinnatõus, hoone, Ida-Virumaa, indeks, infrastruktuur, investor, Jõgeva, Jõhvi, keskkond, Kesklinn, kinnistu, kinnisvara, kinnisvaraturg, kodu, Kohtla-Järve, kommentaar, koostöö, korter, korteriomand, korteriturg, Kristiine, krunt, Kuressaare, kvaliteet, Läänemaa, laen, Lasnamäe, leping, linn, linnaosa, maa, maakler, maja, majutus, Mustamäe, müük, Narva, Nõmme, nõudlus, objekt, omanik, ostja, ostujõud, Paide, pakkumiste arv, palk, pank, Pärnu, Pärnumaa, piirkond, Pindi Kinnisvara, Pirita, Põhja-Tallinn, Põlva, Poola, Rakvere, Rapla, Raplamaa, rate, RKAS, Soome, Tallinn, tarbija, Tartu, tehing, tudeng, turg, turuhind, ülevaade, üür, üürikorter, üürileping, üüriturg, väärtus, Valga, Venemaa, Viljandi, Võru

Pindi Indeks langes juulis 4,8%, andes linnade tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 11051,6 krooni ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 11 606,7 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 49,5 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (9 766,4 kr/m²) on Pindi Indeks 11,7 protsendi võrra kõrgemal.

Kinnistuma hakkab trend, et Eesti kinnisvaraturg on W-kujulises taastusfaasis, hetkel leiab aset teine, oluliselt mõõdukam languslaine, mis on vahepealse hinnatõusu sisuliselt nullinud. Kui uute ja väga heas seisukorras varade hinnad on isegi kerges tõusutrendis, siis tugeva ülepakkumisega kehvemas seisukorras varade omanikud on sunnitud hindu jätkuvalt allapoole korrigeerima, mis ongi languse põhjuseks.

Kui juunis tehti antud linnades 760 korteriomandi tehingut, siis juuli jäi tehinguaktiivsus ligilähedase 716 tehingule, võrreldes käesoleva aasta algusega ning eelmise aasta sama perioodiga on tehinguaktiivsus kasvanud ca 30%.

Viimase paari aasta korteriomandite tehingute arv antud linnades on olnud ca 700 tehingut kuus.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi kuueaastase ajaloo.

Rahva usaldus püsib

Juulis jäi tarbijate kindlustunde indikaator -3-le, korrates juuni tulemust. Tarbijate kindlustunde indikaator on tõusnud viimase 3 aasta kõrgeimale tasemele.

Ostujõud jätkuvalt ülikõrge

Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 74 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 79 ja 83 ruutmeetrit.

Meenutuseks- buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.
Antud analüüsis on arvesse võetud piirkondade keskmisi palkasid, piirkonna keskmise elamispinna ruutmeetrihinda ning analüüsitaval perioodil kehtinud pankadepoolseid finansteerimistingimusi.

Harjumaa (sh Tallinn) eramute ja elamumaade turg

Harjumaa (sh Tallinn) hoonestatud (eramud) ja hoonestamata elamumaade tehinguid tehti vastavalt 115 ja 63 (juunis 114 ja 37).

Harjumaa hoonestatud elamumaa tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (aprill 2008.a.) -60%
-eelmise kuuga +7%

Harjumaa hoonestamata elamumaa tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (mai 2007.a.) -74%
-eelmise kuuga -46,4%

Kommentaar: Kui vaadata viimase aasta hoonestamata kruntide kuu keskmist tehingute arvu, mis on ca 50 tehingut kuus, siis on eelmise kuu tehingute arv (63) tunduvalt kõrgemal keskmisest, samuti on toimunud suur hinnalangus, millest võib järeldada, et on toimunud suur hulk seotud osapooltega hoonestamata kruntide tehinguid.

Huvi hoonestatud kruntide järgi on jätkuvalt suurenenud, kuid on jäänud ostuotsuste taha, mida lükatakse jätkuvalt edasi.

Tallinna korteriomandite keskmine ruutmeetrihind (lõikeprotsent 10%) on võrreldes eelmise kuuga langenud -7,7 %

Tallinna korterite hinnad langesid võrreldes juuniga -7,7% (13 112 kr/m²). Tehingute arv oli juulis 450, mis on viimase poolaasta ja aasta keskmise tasemel, 455 tehingut poolaasta keskmine ning viimase aasta keskmine 452 tehingut kuus.

Võrreldes tipuga on tehingute arv langenud 60%

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (märts 2007. a.) -50%
-eelmise kuuga -7,7%

Tallinna siseselt olid hinnakõikumised järgnevad:
Kesklinn -13,6 %
Lasnamäe -0,7 %
Mustamäe +0,5 %
Põhja-Tallinn -28 %
Haabersti -2,9 %
Kristiine +9,9 %
Pirita -15,9 %
Nõmme +5,5 %

Linnaosade järske kõikumisi mõjutab samuti pidevalt muutuv tehingute struktuur, seetõttu on otstarbekam jälgida terve Tallinna keskmist hinnamuutust (-7,7%).

Kommentaar: Turg on jätkuvalt aktiivne igas linnaosas. Iseäranis suurt puudust tuntakse uutest korterelamutest, mida on ”lattu” jäänud vähe ning needki on enamuses keskmisest kehvemas asukohas ja üksikud suuremad või vähefunktsionaalsed elamispinnad. Uute korterite ootuses ollakse valmis broneerima kortereid, mis on alles ehitusjärgus.

Teiste linnade korteriomandid

Tartu +7,2% (12 436kr/m²)

Tehingute arv oli juulis 83 (juunis 100).

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (veebruar 2007. a.) -34%
-eelmise kuuga +7,2%

Kommentaar: Tartus on viimane periood olnud huviliste poolt võrreldes eelmiste kuudega mõnevõrra passiivsem. Oodatult on aktiveerunud üüriturg, kuna tudengid soovivad üüripinda leida enne kooli algust. Seetõttu on oodata ka mõningast huvi suurenemist odavamate 1- ja 2-toaliste korterite müügiturul.

Tehingute arv oli juulis 43 (juunis samuti 43).

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (mai 2007. a.) -66%
-eelmise kuuga -3,5%

Kommentaar: Korteriturg on stabiilne, peamiselt soovitakse soetada suuremaid, 3-4 toaliseid kortereid. Samas on turul kvaliteetsete 4-toaliste elamispindade defitsiit. Peamiselt soovitakse osta kas väga kehvas või väga heas seisukorras kortereid.

Äripindade ja maade turg on jätkuvalt väga passiivne.

Pärnu +3,7% (11 176 kr/m²)

Tehingute arv oli juulis 42 (juunis 37).

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (mai 2007. a.) -50%
-eelmise kuuga +3,7%

Kommentaar: Vaatamate suvekuumusele oli juulikuu Pärnumaa kinnisvaraturul toimekas.

Populaarsuse tipus olid maakodud hinnaga kuni 500 000 krooni. Põhjanaabrite huvi Pärnu vasakkalda elukondliku kinnisvara osas on kasvutrendis. Kohalike seas olid kõige nõutumad 1-2 toalised soodsate ülalpidamiskuludega korterid.

Tavapäraselt oli iseäranis aktiivne Pärnu üürikorterite turg. Kaubaks läksid aktiivselt lisaks pikemate üürilepingutega korteritele ka lühiajalised (1 päev kuni paar nädalat) üüripinnad, mis on heaks alternatiiviks majutusasutustele. Korraliku paaritoalise üürikorteri on võimalik leida al 500 kr päev.

Kohtla-Järve +51,1% (1451 kr/m²).

Tehingute arv oli juulis 33 (juunis 31).

Tehinguhind on muutunud võrreldes:
-hinnatipuga (juuni 2007. a.) -74%
-eelmise kuuga -51,1%

Kommentaar: Kohtla-Järve linn on jätkuvalt Ida-Virumaa, Venemaa ja ka Soome investoritele äärmiselt huvipakkuv keskkond, kuna korralike elamispindade hinnatase on seal jätkuvalt madalam, ainuüksi samaväärse hoone karkassi ehitamine ruutmeetri kohta.

Pakkumiste arv buumiaegsel tasemel

Müügipakkumiste arv on suuremates linnades mõnevõrra tõusnud, aasta lõikes kuni 20%.

Kuna kinnisvarahinnad on teinud kerge tõusu ning edasise osas ollakse optimistlikumad, on paljud vahepeal müügist loobunud varaomanikud uuesti objektid müüki paisanud, seda nii uute kui ka vanemate korterite puhul. Paraku on müügihindadesse sisse kodeeritud ka arvestatav hinnatõus, mistõttu hetkel on antud varasid väga raske realiseerida. Väga suur puudus on renoveeritud, heas asukohas paiknevatest objektidest.

Kommentaarid teiste linnade kohta

Võru

Võru linna kinnisvaraturg on endiselt üsna passiivne, peamiselt tuntakse huvi tüüpkorterite vastu, elamute turg on pasiivne kuna puudub nõudlus.

Põlva ja Jõgeva

Põlva ja Jõgeva on küllaltki passiivsed piirkonnad, kus eelkõige otsitakse maamajasid.

Valga

Huvi Valga linna kinnisvara vastu kasvab ning eelkõige korterite turul on ostjad muutunud oluliselt aktiivsemaks. Jätkuvalt tuntakse huvi ka soodsate maamajade vastu.

Viljandi

Juulis oli kinnisvaraturg endiselt aktiivsem ning toimus tehinguid korteritega nii Viljandi linnas kui ka maakonnas, maamajadega ja hoonestamata kinnistutega. Ostuhuviliste tähelepanu on suunatud valdavalt madalama hinnatasemega korteritele ja majadele. Euro tulekuga on suurenenud välismaalaste huvi kinnisvara vastu.

Haapsalu

Läänemaa kinnisvaraturul pole täheldada klientide käitumises olulisi muutusi eelneva paari kuuga võrreldes. Üha rohkem väljendatakse soovi müügiobjektidega tutvumiseks ja tehakse ka tehinguid. Pakkumiste turul on ülekaalus turuhindadele mittevastavuses hinnad – enam kui pooled pakkumistest on põhjendamatult kõrged.

Samas reaalsete müügihindadega varade hulk langeb pidevalt ning nende osas ületab juba hetkel nõudlus
pakkumist.

Jõhvi

Lisaks Venemaa päritolu investoritele on turule lisandunud Eestist pärit ostuhuvilised, kes on valmis odavat vara kokku ostma.

Rapla

Raplamaal oli juulikuine turg vaikne. Peamiselt tunti huvi 2-toaliste korterite ja soodsa hinnaga maamajade vastu.

Rakvere

Turg oli passiivsem, samas säilus teatav huvi nii korterite kui maamajade vastu terves maakonnas. Juulis soetati keskmiselt kallimaid varasid, sellest ka järsk statistiline hinnatõus.

Kuressaare

Märkimisväärselt on kasvanud huvi maamajade vastu, kuid erinevalt varasemast on äärmiselt oluline hoone asukoht ja korraliku infrastruktuuri olemasolu. Eelkõige lähevad kaubaks merele lähedal asuvad elamispinnad.

Paide

Juuli üllatas müügipakkumiste kasvuga. Kliendid on aktiivsed otsima ilmnenud probleemidele lahendusi. Saabunud on aeg, kui ollakse koostöövalmis maakleriga müügihindasid kalkuleerima ja tulemused peaks lähiajal ka tehingute arvus kajastuma. Siiski jääb müügitehingute hulk all pakkumiste arvule. Samas käiakse aktiivselt laenuvõimalusi uurimas ja laenusuutlik klient enne sügist ostu ka ilmselt sooritab. Üüriturg on väga vaikne.

Pindi kinnisvara 07/2010 ülevaade on allalaaditav siit.

Targa Äri Linn ehitab 14miljonilise kõrgtehnoloogilise büroo, labori ja tootmishoone (1)

11.08.2010 Adaur.ee

Sildid: Ameerika, arendus, Baltikum, Eesti, ehitis, ehitus, ettevõte, FORT, Fortum, Gert Jostov, Helmes, hind, hoone, Innovatsioon, keskkond, kontor, kontseptsioon, leping, linn, maa, maja, maksumus, näitus, Norra, piirkond, Poola, projekt, Restor, restoran, riik, Rootsi, Saksamaa, Soome, Tallinn, Tallinna Lennujaam, tarkvara, teenus, teenused, tehnoloogia, Ülemiste City, väärtus, Venemaa

AS Ülemiste City ja AS Laser Diagnostic Instruments (LDI) kirjutasid alla lepingule, mille kohaselt Targa Äri Linna ehitatakse büroo, labor ja tootmishoone LDI-le ning sama hoone teise tiiba kontori- ja tootmishoone kaasaskantavaid narkolaboreid arendavale AS-ile NarTest. Projekti maksumus on 14 miljonit krooni.

„Ehituse algus näitab, et Targa Äri Linna areng on uue hoo sisse saanud,“ sõnas Ülemiste City juhatuse esimees Gert Jostov. „Ülemiste City on üks väheseid arenguvõimelisi piirkondi, mis suudab tehnoloogia- ja teistele teadmistemahukatele ettevõtetele pakkuda sobivat keskkonda. Usun, et hoone rajamine on linnaku arengu teise tõusulaine algus. Tehase- ja kontorihoone projekteeritakse spetsiaalselt kliendi vajadustele ning nõuetele.”

Ülemiste City juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul tuleb aadressil Valukoja 7 planeeritava ehitise esimese etapi kogupindalaks 1239 m² ning see saab valmis 2011. aasta kevadsuveks. Järgnevatel etappidel on ehitist võimalik laiendada ca 7000 m². “Meie eemärk on hoone lähiaastatel täismahuni välja arendada,” selgitas Gert Jostov. „Eriti hea meel on selle üle, et Ülemiste City’sse on koondunud kõrgtehnoloogilised väärtustloovad ettevõtted, mis haakub hästi Targa Äri Linna ärikontseptsiooniga.“

AS Laser Diagnostic Instruments president ja juhatuse liige Sergei Babitšenko rääkis, et uue maja asukohaks valiti Ülemiste City innovatsioonilinnak seetõttu, et sealne kontseptsioon väärtustab kõrgelt teadmisi ja arengut. „Oleme oma toodetega homses päevas, uus maja võimaldab ka tööruumid ja –tingimused kaasajastada,” lisas Babitšenko.

AS Laser Diagnostic Instruments on 1991. aastal loodud teadus- ja arendusettevõte, mis tegeleb laser- ja optikatehnoloogiatele rajanevate seadmete väljatöötamise ja tootmisega. LDI tooted ja teenused põhinevad tänapäevatehnoloogia uusimatel saavutustel. Toodang on leidnud laialdast rahvusvahelist tunnustust ning saanud ülemaailmsetel tehnoloogianäitustel mitmeid prestiižseid auhindu. LDI klientide hulgas on USA, Kanada, Mehhiko, Saksamaa, Hollandi, Norra, Soome, Rootsi, Portugali, India, Poola, Iisraeli ja Venemaa ettevõtted ning riiklikud institutsioonid.
AS NarTest on kiirestiarenev LDI grupi tehnoloogiafirma, kes müüb ja arendab LDI’s väljatöötatud minilaborit Nartest, mis tuvastab välitingimustes mõne minutiga kokaiini, heroiini, marihuaana ja amfetamiini. Lisaks Eestile tegutseb NarTest Ameerika Ühendriikides.

AS Ülemiste City (www.ulemistecity.ee) on Tallinna Lennujaama naabruses asuv Targa Äri Linn. Linnakusse rajatakse üle paarisaja tuhande ruutmeetri büroopinda ning kerkivad kõrgtehnoloogilised tehased. 2006. aasta sügisel kolisid Ülemiste Citysse tarkvaraarendusettevõte Webmedia ning Mainori Kõrgkool. 2007. aasta sügisel valmis linnaku südamesse rajatud Eesti suurim restoranitänav. 2008. aasta jaanuaris kolis Ülemiste Citysse IT-ettevõte Helmes ja talendijuhtimise firma Fontes ning sama aasta kevadel valmis Baltikumi ühe suurima IT-ettevõtte Microlink uus hoone. 2008. aasta sügisest asub linnas Cisco Systemsi kuldpartner Santa Monica Networks. 2009. aasta juunist on Targa Äri Linnas Põhjamaade juhtiv energeetikaettevõte Fortum ning sama aasta sügisest Elektroskandia Eesti.

Täiendav informatsioon

Gert Jostov, Ülemiste City juhatuse esimees

Pakkumishindade ja tehinguhindade vahe kahaneb jõudsalt

11.08.2010 KV.EE

Sildid: hind, kinnisvara, korter, KV.EE, linn, maa, ost-müük, pakkumishind, pakkumiste arv, portaal, Tallinn, tehing

Portaali KV.EE andmetel oli Tallinnas juulis pakkumisel 7520 korterit. See on 4% vähem, kui aasta tagasi. Siiski on korterite pakkumiste arv alates eelmise aasta detsembri miinimumtasemest 6806 pakkumist stabiilselt kasvanud.

Tänaste korteripakkumiste keskmine ruutmeetrihind on 18 920 krooni. See on viimase nelja aasta minimaalne pakkumishind. Aastaga on Tallinna korterite pakkumishind langenud nagu pakkumiste arvgi 4% võrra.

Langev pakkumishind stabiilsena või väikses tõusus olevate tehinguhindadega võrreldes näitab, et laiaks veninud vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel kahaneb jõudsalt.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturuul portaalist KV.EE.

Tallinna korterite müügipakkumiste arv ja keskmine hind

Разница между ценами предложения и сделок стремительно падает

11.08.2010 KV.EE

Sildid: KV.EE, ost-müük, pakkumishind, pakkumiste arv, Tallinn

По данным портала недвижимости KV.EE в июле в Таллинне было 7520 продаваемых квартир. Это на 4% меньше, чем год назад. Тем не менее, число заявок на продажу неуклонно растет по сравнению с минимальным уровнем предложения (6806) в декабре прошлого года.

Сегодня средняя цена продаваемых квартир составляет 18 920 крон/кВ. м. Это самая низкая цена за последние четыре года. За год цены на квартиры в Таллинне также упали на 4%.

Спад цен на квартиры при сравнительно стабильных ценах сделок, показывает, что большая разница между ценами предложения и сделок в прошлом быстро уменьшается.

Подробности рынка недвижимости можно посмотреть на сайте KV.EE.

Kinnisvaraturg vajab ergutust

11.08.2010 Kaimo Räppo ja Kaido Künnapas, MAQS Law Firm

Sildid: Eesti, ehitis, eluase, investeering, investor, Kaido Künnapas, Kaimo Räppo, kinnistu, kinnisvara, kinnisvaraturg, kriis, maa, maja, maksud, mõis, müük, õigus, omandireform, omanik, suvila, teenus, tehing, tulu, tulumaks, turg, väärtus, vahetus

Järgmisel aastal muutuvad eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksuvabaks, millest loodetakse investeerimisturu olulist elavdajat. Samamoodi võiks kaaluda maksuvabastust ka kinnisvarainvesteeringutele, sest sõltumata majanduse tsüklilisusest on ja jääb kinnisvara üheks oma raha paigutamise ja tuleviku kindlustamise arvestatavaks võimaluseks.

USAs kehtestati 2006. aastal pikaajalisele kasvutulule 0%-line maksumäär kuni aastani 2010. Selle eesmärk oli elavdada majanduskriisi tõttu jahtunud kinnisvaraturgu ja kannustada investoreid tegema pikemaajalisi investeeringuid, mitte aga spekuleerima kinnisvaraga lühiajaliselt.

USAs maksustatakse kinnisvara võõrandamisest saadud tulu erinevate maksumääradega sõltuvalt sellest, kas müüdava vara näol on tegemist pikaajalise või lühiajalise kapitali kasvutuluga. Lühiajaliseks kasvutuluks loetakse kinnisvara võõrandamistulu siis, kui ostu-müügi vahele jääb kuni aastane periood. Siis maksustatakse see sarnaselt tavalisele sissetulekule kuni 35%ga.

Pikaajaline on üle aasta omatud kinnisvara ja selle müügist saadud tulust peab riigile tasuma vaid 15% või 5% (oleneb, millisel maksuastmel maksumaksja asub).

Kuigi Eesti maksusüsteem on administreerimise mõistes mugav ning seda oleks kahju eranditega rikkuda, tasuks otsida mõistlikke lahendusi kinnisvarakäibe ja eelkõige sellega kaasnevate teenuste elavdamiseks.

Eestis kehtib maksuvabastus vaid isiklikel eesmärkidel kasutatavate kinnisasjade müügil. Maksustatakse kinnisvara müügist teenitud tulu, kuid vabastatud on eluaseme müügist saadud tulu, omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisel saadud tulu, suvila ning aiamaja müük, kui ehitis on olnud maksumaksja omandis vähemalt kaks aastat.

USA maksuõigus pakub veel soodustusi kinnistute vahetamisel ja hilisemal müümisel. See puudutab olukordi, kus investor ostis kinnistu, renoveeris selle ja seejärel vahetas samaväärse uue kinnistu vastu. Kui investor müüb vahetuse tulemusena saadud uue kinnistu, saab pika või lühikese perioodi kindlakstegemisel liita mõlema kinnistu omanikuna oldud aja. Tõenäoliselt langeb isik siis soodsama maksumäära piiresse.

Kinnisvara üleandmise tehingute soodustamiseks on selline lahendus kahtlemata asjakohane. Samuti aitab see vältida olukorda, kus investor on investeerinud kinnisvarasse, kuid ebasoodsa maksukohtlemise tõttu on sunnitud hoidma seda enda käes vähemalt aasta möödumiseni vara soetamisest.

Maksusoodustuste kehtestamine pikaajaliselt omatud kinnisvara müümisele vääriks ka Eestis diskussiooni. Mõistlik oleks näiteks kasutada (täiendavaid) soodustusi vähemalt aasta omatud kinnisvara võõrandamisel, kuna see innustaks varasse investeerima ning lisaväärtust looma.

Artikli autorid on Kaimo Räppo, MAQS Law Firm ja Kaido Künnapas, MAQS Law Firm.

Tulemas ehitiste koolitus maakleritele ja hindajatele

10.08.2010 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Andree Raid, arendus, ehitis, ehitus, elamu, hind, hindaja, hoone, kinnisvara, Kinnisvarakool, koolitus, korter, Kristo Sepp, KV.EE, maa, maakler, müügitöö, Raid & Ko, Tõnu Toompark

14/09/2010 on toimumas Kinnisvarakooli korraldatav ehitiste lühikoolitus kinnisvaramaakleritele ja -hindajatele. Nelja tunni pikkune koolitus annab põhjaliku ülevaate korterelamute ehitusest ja kasutatavatest materjalidest ning peamiselt esinevatest probleemidest.

Ehitiste koolituse läbiviijaks on Kristo Sepp, kel on kogemus ehitusvaldkonnas, kinnisvaraarenduses kui ka kinnisvara müügitöös.

Koolituse tulemusena saame ehituslikust aspektist teada, millised on erinevate korterelamute positiivsed ja negatiivsed küljed ning millised on tüüpprobleemid erinevates hoonetes.

Vaatame erinevaid materjale, millest hooneid täna ehitatakse ja “eile” ehitati ning millised tegurid erinevaid hooneid rohkem mõjutavad.

Lähem info koolituse kohta ja registreerumine aadressil .