Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

08.07.2017 Tõnu Toompark

Juunis lisandus Harjumaa uute korterite turule üle 300 pakkumise, kõikide uute korterite pakkumiste arv tõusis sellest tuleneval üle 2100 ühiku.

„Ehkki turule lisandus 6 uut arendusprojekti, siis järsu pakkumiste arvu kasvu taga oli tegelikult vaid kaks ülisuurt arendust, Vega Lasnamäel ja Mariino Residentsid Pirital, kus paisati avalikku müüki kogu arenduse maht korraga, vastavalt üle 200 ja 100 ühiku,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Uusarenduste turg on jätkuvalt noortele peredele ülimalt atraktiivne ja eelkõige projektide algfaasis on uute ja vanade korterite hinnavahe piisavalt väike, et meelitada ostjaid järelturult uute pindade kasuks valima,“ selgitas Sooman.

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

ERE Grupp: valitsusel on vaja tegeleda Ida-Virumaa arengukavaga

07.07.2017 Tõnu Toompark

Ettevõtte ERE Grupp juhtkonna hinnangul peab Eesti valitsus tegelema keskmise suurusega ettevõtete toetamisega ja investeeringukava koostamisega Ida-Virumaa piirkonna arenguks. ERE Grupi spetsialistid on veendunud, et kava peab hõlmama mitte ainult taristuprojektide arendamist, vaid ka maksusoodustusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin on veendunud, et seni ei ole suudetud avada kogu Kirde-Eesti potentsiaali. “Ida-Virumaa on ainulaadne piirkond juba olemasoleva suurettevõtete süsteemiga, kuid keskmise suurusega ettevõtted sageli ei saa riigi ametivõimudelt vajalikku toetust,” ütles Sorokin. Tema sõnul tuleb keskenduda abi andmisele ettevõtetele, mis tegelevad logistikaga, põlevkivi-keemiauuringutega ning innovatsiooniga energeetika valdkonnas.

“Kui rääkida kindlatest meetmetest selliste ettevõtete toetamiseks, siis see ei pruugi ainult olla stardikapitali eraldamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt EAS, vaid ka maksusoodustused või alade võimaldamine tegevusteks soodsatel tingimustel,” ütles Maksim Sorokin. Lisaks peab ettevõtetele tema arvates osutama abi projektide kirjutamisel ELi fondidest toetuste saamiseks.

“Tänase seisuga on näiteks võimalus saada vahendeid ELi struktuuri- ja investeeringufondidest ettevõtte arenguks ja uuteks teaduslikeks lahendusteks, aga väikeste ettevõtete juhtidel Eesti kirdeosas sageli puudub pädevus nõuetekohaseks projekti kirjutamiseks ja vastava taotluse esitamiseks. Selles osas võiks riik pakkuda ettevõtetele teatavat tuge,” ütles Sorokin.

Hiljuti sai teatavaks, et riikliku investeeringukava koostamine Ida-Virumaa arenguks on toppama jäänud valitsuses tekkinud erimeelsuste tõttu, mis on seotud rahastamise küsimustega. Sellest teatas kuu algul ajaleht Postimees viitega väljaandele Põhjarannik.

ERE Grupp on 2005. aastal asutatud ettevõtete grupp, mis tegeleb finantsteenuste ja laenude pakkumise, äriprojektide rahastamise ja kinnisvara investeeringutega. Ettevõtete grupi finantstegevuse valdkonnaks on traditsioonilised ettevõtlusalad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

29/09/2017 toimub koolitus “Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine”

07.07.2017 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine” toimub 29/09/2017 Kinnisvarakoolis. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimisega kokkupuutuvatele isikutele.

Koolituse sihtrühm on:

kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
korteriühistute juhatuse liikmed;
ettevõtete haldusjuhid ja spetsialistid;
kõik, kes tegelevad haldusteenuse tellimusega.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
ülevaate kinnisvara korrashoiulepingute liikidest ja vormidest ning seadustest tulenevatest nõuetest neile lepingutele;
lepingueelsete läbirääkimiste õiguslikest tagajärgedest;
antakse soovitusi kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimiseks.

“Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine” toimub 29/09/2017 kell 10.00-13.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on RMK kinnisvaraosakonna juhataja Andrus Lauren.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juunis enim toit

07.07.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta juuniga võrreldes 3,2% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2016. aasta juuniga võrreldes tõusnud 3,6% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,6% kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 10,1%, puuvili 16,8% ning suhkur ja kondiitritooted 7,3%. Mootorikütus andis kogutõusust ligi kuuendiku. Aastataguse ajaga võrreldes oli bensiin 8,5% ja diislikütus 8,4% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel tubakatoodete 14,6% hinnatõus.

Maiga võrreldes olid juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks juunis alanud rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning juunikuised alkohoolsete jookide allahindlused. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas ka värske puuvilja ja marjade 8,1% kallinemine. Võrreldes eelmine kuuga oli bensiin juunis 0,5% ja diislikütus 1,1% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2017
Kaubagrupp	Juuni 2016 – juuni 2017, %	Mai 2017 – juuni 2017, %
KOKKU	2,9	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	6,6	0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,6	-2,5
Riietus ja jalatsid	0,4	-3,6
Eluase	1,2	0,4
Majapidamine	0,7	0,0
Tervishoid	1,0	0,0
Transport	3,1	0,5
Side	-4,7	-0,5
Vaba aeg	0,3	0,2
Haridus ja lasteasutused	4,5	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,8	2,5
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,3	-0,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nõuanded koduostjale: millal müüa vana elamispind?

07.07.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt ja tegeleda vana eluaseme realiseerimisega alles peale uue kodu ostmist.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam ja pingevabam korraldada. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab paralleelselt hakata juba toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aeg võib veel kulutada näiteks remondi tegemisele või sisustamisele.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine. Tulumaksustamine tuleb mängu näiteks siis, kui kodu on müügiperioodi ajaks välja üüritud.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pindi Kinnisvara: Kaubanduskeskuste nõrgaks kohaks on toitlustusärid

07.07.2017 Tõnu Toompark

Kaubanduskeskuste probleemiks ei ole mitte nende rohkus ega ka näiline sarnasus, vaid kohati liiga suur keskendumine toitlustusärile, kirjutab Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Antti Undrits.

„Eesti suuremad kaubanduskeskused on küllalt sarnased ja sellest tulenevalt puuduvad tõsised konkurentsieelised teiste ees, kuid riskifaktoriks pole mitte ühesugused kinga- ega riidepoed, vaid liiga suured pinnad, mis on antud toitlustajatele opereerimiseks,“ rääkis Undrits.

„Ühel päeval saab tarbimispidu niikuinii läbi. Ja kui see juhtub, siis ühe esimese asjana säästavad kodumajapidamised väljas söömise kuludelt. See tähendab omakorda, et kaubanduskeskuste omanikud peavad olema valmis operatiivselt oma kontseptsiooni korrigeerima ning suurtele aladele leidma uue suunaga üürnikud, et nende endi rahavood kannatada ei saaks. Lihtsam on muidugi eos valida toitlustajad, kes on ennast juba tõestanud ning on jätkusuutlikud ka käivete vähenemise korral,“ selgitas Undrits.

Kinnisvarakonsultatsioonid üüriinvestoritele

07.07.2017 Tõnu Toompark

Kas soovid osta korteri üürileandmiseks? Millele selle juures pöörata tähelepanu? Kas tänane turg üldse soosib üüriinvesteeringute tegemist?

Millised on hinnatasemed? Millised on trendid ja suundumused?

Need on olulised küsimused, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta ühendust!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Inflation accelerated in the first half of the year

07.07.2017 Tõnu Toompark

Inflation accelerated to around 3% in the first half of the year in Estonia. The contribution of food and non-alcoholic beverages increased substantially in recent months. Food and non-alcoholic beverages amount to a quarter of household expenditure, on average.

In June, the prices of food and non-alcoholic beverages jumped by 6.6% as dairy products, fruits and confectionery became more expensive. Higher excise taxes pushed up the prices of alcohol and tobacco.

At the same time, the contribution of energy prices has declined in recent months. In June, motor fuels were 8.5% more expensive than last year. Although the average oil price in euros was 5% cheaper than in June last year, excise taxes on fuels have increased.

The purchasing power of wage earners will grow much less this year than in the past. In 2017, the growth of the average wage in real terms is expected to slow to around 3% (the 2013-2016 average was 6.4% per year), as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will rise (by around 3% in 2017). The real growth of the average net wage rose by only 2.6% in the first quarter of this year. This, in turn, will limit households’ consumption. The annual growth of retail trade volumes decelerated to 1.8% during the first five months of 2017. Economic sentiment among consumers remains very strong, however. The financial situation of households is perceived as the strongest in 20 years, for example.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

EfTEN müüs ärihoone Riias Colonna grupi investoritele

07.07.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond AS müüs Riias aadressil Stabu 10/4 asuva ärihoone kinnisvarainvesteeringutega tegelevale ettevõttele Colonna Varahaldus. Tehingu hind poolte kokkuleppel avaldamisele ei kuulu.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul oli ärihoone esimene EfTENi investeering Riias ning tänaseks ka esimene edukas väljumine. „On hea meel, et objekt on saanud Colonna näol uue professionaalse omaniku, kes jätkab meie alustatud tööd,“ lisas Arakas.

Colonna grupi juhi Roberto de Silvestri sõnul otsib Colonna aktiivselt investeerimisobjekte kõigis Balti riikides. „Stabu 10 ärihoone on meie jaoks teine objekt Lätis ja see sobib meie investorite investeerimiskriteeriumitega, kuna asub kesklinnas ja lisaks on täidetud tugevate üürnikega, kes on sõlminud pikad üürilepingud,“ lisas de Silvestri.

Eften Kinnisvarafond AS ostis Stabu ärihoone Riias 2013. aastal ettevõttelt SIA Ektornet Commercial Latvia. Tegu on Riia südalinnas asuva endise tööstushoonega, mis on ümber ehitatud ärihooneks rendipinnaga 3700 ruutmeetrit.

Projekti hoidmisaeg oli neli aastat, investeeritud omakapitali tootlus oli 21% aasta baasil ning omakapitali kordaja 1,8. Arakase sõnul on tegu järjekorras juba üheksanda üksikhoone müügiga EfTENi esimesest fondist.

2006. aastal asutatud ja peamiselt kapitali vahendamisega tegeleva Colonna grupi kaudu on tänaseks Baltikumi kinnisvaraprojektidesse investeeritud enam kui 250 miljonit eurot. Ettevõttega seotud investorid omavad 87 kinnisvaraobjekti. Kokku haldab Colonna Eestis enam kui 250 000 ruutmeetrit üüripindu.

EfTEN Kinnisvarafond AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. Fond lõpetas investeerimistegevuse 2015. aastal, mil asutati EfTEN Kinnisvarafond II AS ja EfTEN Real Estate Fund III AS. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 20 objekti Eestis, Lätis ja Leedus. Fondi kogu varade maht on 220 miljonit eurot.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 45 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.04.2017 on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks – tehingute arv langes taas

07.07.2017 Tõnu Toompark

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juunis 0,5% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1278 eurot ruutmeetri kohta. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1271 €/m².

Kui 2017. aasta mais tehti indeksilinnades 1314 korteriomandi tehingut, siis juunis langes tehingute arv 1246-le. Võrdluseks- 2016. aasta juunis tehti indeksilinnades 1169 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümneaastase ajaloo.

Mais peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

06.07.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta mais 297 000 sise- ja välisturisti, mida oli 6% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 197 000 välis- ja 100 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta maiga võrreldes vastavalt 3% ja 13%. Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 59% – 84 000 turisti Soomest, 20 000 Venemaalt ja 13 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta maiga suurenes naaberriikidest saabunud turistide arv 3%. Soome turiste peatus majutusettevõtetes 4% vähem, Venemaa ja Läti turiste aga vastavalt 23% ja 36% rohkem kui aasta varem samal kuul.

Rohkem turiste kui eelmise aasta mais saabus ka Leedust, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, samas vähem turiste saabus Rootsist, Saksamaalt ja Norrast. 136 000 turisti ehk 69% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 9% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Ida-Viru ja Saare maakonna majutusettevõtetes peatus kummaski 3% välisturistidest. 71% välisturistidest olid puhkusereisil ja 22% tööreisil.

Kolmandik majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest 59% olid puhkusereisil ja 30% tööreisil. Harju maakonnas peatus 29%, Pärnu maakonnas 12%, Tartu maakonnas 14% ning Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Mais pakkus külastajatele teenust 1130 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 21 000 tuba ja 49 000 voodikohta. Eelmise aasta maiga võrreldes lisandus 22 majutusettevõtet enam kui 1000 toa ja 3000 voodikohaga. Täidetud oli 46% tubadest ja 36% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 40 eurot, mis oli kahe euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 49 eurot, Tartu maakonnas 33 eurot, Pärnu maakonnas 32 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, mai 2017
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 130	220	59	121	367	363
Toad	21 197	8 559	1 258	1 714	5 292	4 374
Voodikohad	48 979	18 451	2 947	4 280	12 356	10 945
Tubade täitumus, %	46	64	39	21	35	34
Voodikohtade täitumus, %	36	53	30	17	28	25
Majutatud	297 029	168 917	15 662	12 524	52 418	47 508
Ööbimised	540 861	300 328	27 182	21 997	107 804	83 550
Eesti elanikud	166 720	48 884	14 141	14 520	41 679	47 496
väliskülastajad	374 141	251 444	13 041	7 477	66 125	36 054
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	40	49	30	28	31	29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 17 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Arco Vara: Ettevaatust, üürikorteri lisatasud

06.07.2017 Tarvo Tamme

Viimasel ajal on üüriturule ilmunud pakkumisi, kus eraisikust üürileandja nõuab üürnikult erinevaid lisatasusid nagu näiteks lepingutasu, mille tulemusena võib „otse omanikult“ üürimine osutuda lõpuks palju kallimaks kui teha seda kinnisvarabüroo kaudu, kirjutab Arco Vara Tartu osakonna juht Tarvo Tamme.

Kui üürnik aktsepteerib, et üürileandja küsib üürilepingu sõlmimisel lepingutasu või muid tasusid, siis seadusega siin vastuolusid ei teki. Küll aga näitab selline tegevus, et levinud arusaamal, nagu oleks kinnisvaramaaklerite vahendustasud ülemäära kõrged, tegelikult alust ei ole.

Reaalsuses leiavad üürileandjaist eraisikud üha enam mooduseid, kuidas survestada üürnikke ja teenida ühe üüriperioodi pealt maksimaalne summa, küsides lepingutasu, võttes mitme kuu ulatuses ettemaksu või tagatisraha ja seejuures jättes maksud maksmata. Lepingutasu on samasugune tulu, nagu üüritasu, mille pealt peab eraisikust üürileandja tasuma tulumaksu.

Nagu öeldud, on tasude küsimine eraisikust üürileandja poolt seaduslik, aga probleem on pigem selles, mida üürnik selle raha eest vastu saab? Reeglina mitte midagi! Kui näiteks korteri üürihind on 300 eurot ja üürileandja küsib lisaks150 eurot lepingutasu, siis on üürnik pealtnäha korteri odavamalt kätte saanud kui kinnisvarabüroo kaudu. Samas tasutud 150-eurose lepingutasu eest ei ole üürnik midagi vastu saanud.

Maakler seevastu teeb üürikorraldusteenuse eest mitmeid tegevusi. Kontrollib osapoolte taustu, maksehäireid, koostab juriidiliselt korrektse lepingu, mis kaitseb vaidluste tekkides nii üürnikku kui üürileandjat ja nõustab mõlemaid pooli lepingutingimuse suhtes.

Mida peaks üürnik eriti tähelepanelikult jälgima?

Tasub meeles pidada, et kõik lisatasud, mis kaasnevad korteri üürimisel, peavad olema üürilepingus kirjas.

Üürikorralduse kulu jääb tavaliselt ühe kuu üürisumma piiresse. Seaduse järgi peaks selle tasuma üürileandja, kes teenuse tellib. Kuid praktikas maksab selle üürnik, kuna tänase päevani ületab üüriturul nõudlus pakkumise.

Tagatisraha peab üürileandja hoidma oma kontost eraldi ning tagatisraha tuleb lepingu lõppedes koos intressidega üürnikule tagastada. VÕS §-s 308 lg 2 kohaselt peab üürileandja hoiustama tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Seadus muid võimalusi ette ei näe ja tagatisraha hoiustamine mingis firmas, mis ei ole krediidiasutus, on ebaseaduslik.

RKAS allkirjastas digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsiooni

06.07.2017 Tõnu Toompark

Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri Urve Palo eestvedamisel allkirjastasid Tallinna abilinnapea Taavi Aas, Riigi Kinnisvara juhatuse liige Tanel Tiits, Maanteeaameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsiooni, mille eesmärk on juurutada avaliku sektori tellijate seas digitaalset mudelprojekteerimist (BIM) kõigis ehitise elukaare etappides.

Ta lisas, et Eestis on rajatud hooneid kasutades mudelprojekteerimist, kuid need on vaid üksikud näited. „Puudu on ühtne teadmine, kuidas mudelprojekteerimist rakendada, millised on tingimused ja eeldused. Allkirjastatud deklaratsiooni eesmärk on laiendada tänast parimat BIM-teadlikkust ja koostööd avaliku sektori tellijate vahel,“ selgitas Palo.

Mudelprojekteerimine tõstab ehitise funktsionaalsust ja kvaliteeti, vähendab vigu ja vastuolusid projekteerimise ning ehitamise faasis, vähendades nii ehitusprojekti materjali, raha- ja inimressursi kulu. Lisaks tagab see hoone haldamisel kiire ja kvaliteetse informatsiooni kättesaadavuse.

Naaberriikide kogemuse näitab, et mudelprojekteerimisega on võimalik vähendada ehitusel tehtavaid vigu kuni 30 protsenti ja hoida kokku kuni 20 protsenti ehituse maksumusest.

Samuti võimaldab asjakohane olemasolev informatsioon kiiremaid ümberehitamise võimalusi tulevikus. Ehitise digitaalse infomudeli kasutusele võtmisega toetatakse ehitussektori arengut nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul.

Deklaratsioonile allakirjutanud on seisukohal, et digitaalse ehitusinformatsiooni loomine ning jagamine on ehitussektori tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamisel võtmetähtsusega. Allakirjutanute eesmärgiks on digitaalse ehitusinformatsiooni modelleerimise ja juhtimise kaudu tõsta ehitise kõigis elukaare etappides ehitise funktsionaalsust ning kvaliteeti, vähendada ehitamise ja elukaare kulusid ning suurendada kinnisvarasektori konkurentsivõimet.

Kõige rohkem on digiehituse võimalusi kasutanud deklaratsiooniga liitunud Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Kõik RKASi uued hooned projekteeritakse BIM-is. Valminud hoonetest võib nimetada näiteks Rahvusarhiivi uue peahoone Tartus ja Terviseameti uue labori- ja büroohoone Tallinnas. Praegu töös olevatest hoonetest väärivad märkimist Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone, Tallinna kohtumaja ning Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk Tallinnas, samuti tulevased riigigümnaasiumid Viimsis ja Raplas. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone põhjal algatas RKAS Eesti esimese pilootprojekti BIM haldusmudeli kasutuselevõtuks. Viimasega soovitakse seda, et BIM-tehnoloogia jõuaks projekteerijate töölaualt ja ehitusplatsilt edasi ka kinnisvara haldusesse ning hooldusesse.

Tallinna sadama hoonetest saavad digiehitused olema järgmisel aastal rekonstrueeritav D-terminal, Admiraliteedi kanali jalakäijate sild ning planeeritav kruiisiterminal.

Tallinna linna esimene BIMis projekteeritav, ehitatav ja hooldatav hoone on tulevane kultuurikeskus Kaja ja Mustamäe linnaosavalitsuse maja, mille projekt valmib tänavu oktoobris.

Deklaratsiooniga samuti liitunud Maanteeamet viis eelmisel aastal läbi optimaalse ehitusprotsessi innohanke eesmärgiga vähendada kogu projekteerimise ja ehituse protsessis liigseid töötunde andmete töötlemisel ja kontrollimisel. Selle aasta lõpul kavatseb Maanteeamet koos Soome IT firmadega ja Eesti teedehitusturul osalejatega testida tarkvara. 2019. aasta lõpuks soovib Maanteeamet koos teiste avalike tellijatega kokku leppida toimivad ja osapoolte vajadusi rahuldavad ehitise täitedokumentide kasutamise standardid, et tulevikus lihtsamalt ning vähemate töötundidega erinevate tellijate tööde andmeid integreerida uute projektidega.

Arco Vara: Kuidas saavutada kinnisvaramaakleriga parim koostöö?

06.07.2017 Tõnu Toompark

Intervjuu Arco Vara maakleri Märt Roosiga

Aeg-ajalt võime sotsiaalmeedias lugeda kommentaare, kus inimesed tunnevad rahulolematust kinnisvaratehingute ja -maaklerite suhtes. Enamasti jääb mulje, et rahulolematuse põhjuseks on tegelikult kommunikatsiooniprobleemid või valed eeldused.

Millega peaks oma kodu müüja arvestama maakleri teenust tellides?

Maakler on professionaal, kellel on aega objektile ja selle müügiprotsessile pühenduda. Tal on juba väljakujunenud praktika, kuidas erinevaid objekte turundada, presenteerida ja müüa selliselt, et kõik oleks juriidiliselt korrektne ning osapoolte õigused kaitstud. Maakler on koostööpartner mitte ainult müüjale, vaid ka ostjale, kes võib abi vajada pangaga suhtlemisel või erinevates juriidilistes küsimustes.

Maakleri teenust tellides peab arvestama, et osapoolte vahel sõlmitakse siduv leping, mis kaitseb mõlemaid osapooli. Leping annab müüjale ülevaate, milleks on maakler kohustatud ja selles on ära toodud ka müüja kohustused. Samuti sätestab see tingimused, mis juhul tuleb müüjal teenuse eest tasuda ning millises ulatuses.

Millised eeldused peaks olema täidetud tellija poolt, et maaklerteenusega rahule võiks jääda?

Müüja peaks arvestama, et maaklerile tuleb esitada müüdavast objektist võimalikult objektiivne ülevaade. Mainida tuleks kõik võimalikud probleemid ja puudused, vastasel juhul ei saa maakler teid õigel hetkel nõustada või abistada mõne tulevikus tekkiva probleemi lahendamisel. Samuti tuleks maaklerile esitada objektiga seotud olemasolev dokumentatsioon ning vajadusel võimaldada nendest koopiaid.

Ostja leidmisel on väga oluline kiire reageerimine. Maaklerile tuleks võimaldada objekti esitlemine potentsiaalsele ostjale esimesel võimalusel. Tihti tunnevad ostjad ennast mugavamalt kui objekti omanik ei viibi selle esitlemisel kohal. Omaniku ees ei julgeta kõiki detaile küsida. Maakleri näol on tegemist kolmanda osapoolega, kes annab objektiivset hinnangut nii ostjale kui ka müüjale.

Mis on maakleri eelised versus „müün ise“ olukorraga?

Maakleril on olemas reaalne ülevaade turuseisust ning objekti turuväärtusest. Tänu sellele on maakleril võimalik prognoosida müügiprotsessi pikkust ja võimalikku lõpphinda. Omanikud, kes müüvad oma kodu, lisavad tihti reaalsele turuväärtusele ka emotsionaalse väärtuse, mis mõjutab oluliselt pakkumise hinda. Kuna hind ei ole paigas, müüakse objekti eeldatust oluliselt kauem ning ei saavutata soovitud tulemust.

Nagu eelpool mainitud, on maakler abimees nii müüjale, kui ka ostjale. Tihti pelgavad ostjad otse omanikult osta, kuna neil puuduvad piisavad teadmised ning varasem kogemus kinnisvara tehingutega. Samuti on maakleril reeglina lai valik erinevaid reklaami ning turunduskanaleid, läbi mille objekti paremini müüa.

Iga suurema kinnisvarabüroo portfellis on juba suur hulk kliente, kellel on erinevad ostusoovid. On tehinguid, kus maakler viib müüja ja ostja kokku ilma konkreetset müügikuulutust avaldamata.

Kõigil ei ole piisavalt aega kinnisvara müügiga tegeleda. Müük ei seisne ainult müügikuulutuse koostamises. Huvilistega on vaja suhelda, läbi rääkida, objekti on vaja tutvustada ning seda tihti mitmeid kordi. Samuti peab korras olema varaga seotud dokumentatsioon. Kui kinnisvara müügis kogenematu klient hakkab ise kinnisvara müüma, siis pole garantiid, et kõik paberid on korras. Pahatihti selgub alles notari juures, et midagi on vajaka ja halvemal juhul lõpeb asi tehingu edasi lükkamisega või hoopiski katkemisega.

Mida ei tohiks mingil juhul oma kodu müües teha?

Kui kinnisvara müümisel puudub varasem kogemus, aga on soov sellega ise alustada, tuleks teha endale selgeks põhitõed ja konsulteerida mõne spetsialistiga. Omamata piisavat arusaama turuolukorrast, võib juhtuda, et müüte oma vara alla selle turuväärtuse. Kui aga hind on liiga kõrge, hakkab müügiprotsess venima ning te ei saavuta samuti oodatud tulemust. Kui paari nädala jooksul peale objekti avaldamist ei ole teie vara vastu huvi tuntud, on selge, et müügiprotsessis on midagi valesti ning tasuks pöörduda professionaali poole.

Valides koostööpartneriks mõne kinnisvarabüroo tasub valida üks ja konkreetne, kes tekitab teis kõige rohkem usaldust. Juhul, kui lasete oma vara müüa mitmel ettevõttel paralleelselt, võib see jätta võimalikele huvilistele objektist vale mulje. Samuti ei pruugi sellisel juhul kõik bürood pühendada objekti müümiseks kõiki oma ressursse, kuna puudub kindlus müügitehingu realiseerumisel.

YIT Ehitus alustas Kristiines Algi tänaval kortermajade ehitust

05.07.2017 Tõnu Toompark

YIT Ehitus alustas Kristiines Algi tänaval nelja kaasaegse kortermaja ehitust ning eelmüüki. Just praegu on majad sellises ehitusjärgus, et korteriostjal on võimalik kaasa rääkida ka oma tulevase kodu sisekujunduses.

Algi 59 kortermajad kerkivad vahetult Löwenruh pargi juurde. Majad asuvad vaiksel tupiktänaval rohelises Kristiine linnaosas. Kesklinna jõuab siit vaid 10-minutise autosõiduga ning ümbruskonnas on olemas kõik eluks vajalik – kauplused, toidukohad, koolid, lasteaiad, ühistranspordi peatused.

Uued kortermajad on kolmekorruselised. Kahte majja tulevad väiksemad 2-3-toalised ja kahte suuremad 3-4-toalised korterid. Suuremate korteritega majja rajatakse ka liftid. Kokku ehitatakse nelja majja 76 uut kodu.

Tänaseks on lõpetatud välistrasside ehitus ning käimas on esimese hoone vundamendi rajamine, majad valmivad järgmisel suvel. „Just praegu saab koduostja veel kaasa rääkida oma tulevase elupaiga sisekujunduses ja ruumide paigutuses,“ ütleb YIT Ehituse müügi- ja klienditeeninduse osakonna juht Ingrit Asavi. „Pöörasime väga suurt tähelepanu sellele, et neis kodudes oleks mugav elada – kasutavad materjalid on parimad, mis turul leidub ning ruumid on paigutatud päikese liikumist arvestades.“

Algi kortermajade arhitekt Martin Kinks rõhutab, et projektis on tavalisest enam pööratud tähelepanu detailidele, millele arendusprojektides tavaliselt ei mõeldagi. „Oleme hoolikalt läbi mõelnud korterite planeeringu, jaotuse ja kasutatavad materjalid. Viimased on valitud just hooldusvabaduse ja pikaealisuse seisukohalt. Majad on väga energiatõhusad. Eraldi on tähelepanu pööratud eestlaslikule privaatsusvajadusele rõdude paigutusel. Mugavus tekib pisidetailideni läbimõeldud planeeringust ning Algi tänava kortereid võib küll nimetada tõeliselt mõnusateks linnakodudeks,“ ütleb Kinks.