Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Swedbanki majandusülevaade: Eesti – haara kinni kasvuvõimalustest!

19.01.2017 Tõnu Toompark

Arenenud riikides majanduskasv kiireneb
Eestis ekspordikasv jätkub ja investeeringud paranevad
Tööturgu mõjutab töövõimereform

Tugevam kindlustunne Euroopas ja USAs

Euroopa ja USA majandused on ebakindlale keskkonnale vaatamata hästi vastu pidanud. Tööturul jätkub hõive kasv, inflatsioon kiireneb ja ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on paranenud. Ootame maailma majanduskasvu kiirenemist 2017. aastal. Euroalal toetavad majanduskasvu tööpuuduse alanemine, madalad intressimäärad ning ekspansiivne raha- ja eelarvepoliitika. Põhjamaade majandused seisavad kindlamal alusel.

Riskid on maailmamajanduses aga endiselt suured. Tänavu hakkavad realiseeruma Brexiti ja Trumpi mõjud. Eesseisvad valimised Euroopas ja geopoliitilised pinged tähendavad, et poliitilised riskid püsivad kõrged. Lisaks sellele on jõukohane majanduskasv paljudes riikides endiselt madal. Kehv tootlikkuse kasv ja vananevad ühiskonnad piiravad majanduskasvu. Norra, Rootsi ja Taani kinnisvaraturuga seotud riskid on kasvanud.

Majanduskasv Eestis sel ja järgmisel aastal hoogustub

Eesti majanduskasv aeglustus möödunud aastal (1,2%) juba teist aastat järjest. Siiski, muretsemiseks ei ole põhjust, kuna meie hinnangul kiirendavad investeeringute paranemine ja välisnõudluse parem väljavaade SKP kasvu sel aastal 2,2 protsendini. Järgmisel aastal lisandub veel tugevam tarbimise kasv, mis viib majanduskasvu 2,8 protsendini. Hinnakasv on aga juba jõudu kogumas ning meie hinnangul kiireneb see sel aastal hüppeliselt. Tööjõu nappuse tõttu jääb surve palkade kiireks tõstmiseks püsima.

Möödunud aastal SKP kasv aeglustus, kuid mitmed majandusnäitajad paranesid

Ekspordikasv kiirenes ja tööstussektori toodangumaht möödunud aastal suurenes. Eesti eksportivad ettevõtted jätkasid uute turgude otsmist – kümnest riigist, kuhu Eesti oma kaupade väljavedu möödnud aastal enim suurendas, olid vaid neli Euroopast. Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranemas ning nende laenuportfell kasvab kiirenevas tempos. Halbade laenude osakaal laenuportfellis on madal ja see on viimastel aastatel vähenenud, mis näitab, et ettevõtted ja majapidamised suudavad oma kohustusi hästi täita. Samal ajal on aga mittefinantsettevõtete kasumid juba kolmandat ning nende investeeringud languses neljandat aastat järjest. Tööjõukulud on ettevõtete käibes tõusnud 2009. aasta kriisi järgse aja kõrgeimale tasemele, mis ohustab nende konkurentsivõimet.

2017. ja 2018. aastal ekspordikasv jätkub ja investeeringud paranevad

Eesti suuremate kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus meie hinnangul sel aastal paraneb. See peaks pakkuma Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi. Samal ajal võib aga transiidisektor saada uue tagasilöögi, kui Venemaa suunab oma väetiste transiidi Eestist ümber Venemaa kaubasadamatesse. Tootja- ja ekspordihinnad on kasvamas, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete finantsseisule. Meie prognoosi järgi koguinvesteeringute kasv sel aastal taastub. Majapidamiste tugevad eluasemeinvesteeringud jätkuvad ning valitsus on lubanud 2017. aasta riigieelarves suurendada oluliselt Eestile eraldatud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel investeeringuid. Samuti peaksid mittefinantsettevõtete investeeringud veidi suurenema, kuna ettevõtete kindlustunne on paranenud, ekspordivõimalusi on rohkem ja kasutamata kapitali osakaal väheneb. Käesoleva aasta teisel poolaastal toimuv Eesti eesistumine EL Nõukogu töös tõstab avaliku sektori kulutusi. Samuti suurendab see periood meie hinnangul mitmete teenustesektori ettevõtete aktiivsust, eelkõige majutuses, toitlustamises, transpordis, konverentsiteenustes, meedias ja ITK-s.

Hinnatõus kiireneb

2017. aastal kiireneb hinnatõus 3%ni, seda peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja aktsiisimaksude tõusule. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, kuna nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad esimest korda kolmeaastase pausi järel. See peaks tarbimise kasvu pidurdama. Pensionite ja lastetoetuste tõus ning madalapalgaliste tulumaksutagastused peaksid samas tarbimist toetama. 2018. aastal kiireneb palgatöötajate netopalga kasv aga oluliselt, seda tänu maksuvaba tulu märgatavale tõusule. See kiirendab taas eratarbimise kasvu.

Tööturgu mõjutab töövõimereform

Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist sel ja järgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii pingeline olukord tööjõuturul kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob endaga ilmselt kaasa ka töötute arvu kasvu.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu laenavad ettevõtted varasemast vähem

19.01.2017 Taavi Raudsaar

Pangalaenude kiirele kasvule vaatamata ettevõtete võlakohustused vähenesid 2016. aasta kolmandas kvartalis
Majapidamiste laenukasv kiirenes, kuid jäi aeglasemaks sissetulekute ja säästude kasvust
Välismaale paigutati endiselt rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid see on endiselt veidi aeglasem kui sissetulekute ja säästude kasv. Majapidamiste laenukohustuste maht oli eelmise aasta kolmanda kvartali lõpus peaaegu 7% suurem kui aasta varem. Kasvanud on nii eluasemelaenude, autoliisingute kui ka tarbimislaenude võtmine. Osaliselt tuleneb kasv tarbimislaenu ja järelmaksu andmete paranenud kvaliteedist. Vastasel juhul oleks laenukohustused kasvanud ligikaudu 5,5%. Peamiselt tänu jätkuvalt kiirele palgakasvule suurenes majapidamiste hoiuste maht 2016. aasta kolmandas kvartalis ligi 8%. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad.

Madala investeerimisaktiivsuse tõttu laenavad ettevõtted suhteliselt vähe. Välismaalt laenamine on kahanenud, Eestist laenamine aga kasvanud. Eestis tegutsevatelt pankadelt võetud laenude jääk suurenes eelmise aasta kolmanda kvartali lõpuks aastavõrdluses ligi 5%. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal ligi 7%. Kodumaiste pangalaenude osakaal suurenes muu hulgas tänu paranenud laenutingimustele. Tegevusaladel, kus laenatakse peamiselt välismaalt (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Seetõttu on vähenenud ka laenude võtmine välismaalt. Lisaks vähendati suures mahus grupisiseseid lühiajalisi laenukohustusi. Ettevõtete võlakohustused kokku olid 2016. aasta kolmandas kvartalis 18,2 miljardit eurot, mis on 2% vähem kui aasta varem.

Ettevõtete likviidsusnäitajad ja omakapitali tase on viimase kümnendi kõrgeimad. Väikesed põhivarainvesteeringud on võimaldanud ettevõtetel vabanenud raha kasutada likviidsete varade suurendamiseks. Ettevõtete likviidsusnäitajad paranesid ka tänu lühiajaliste võlakohustuste kahanemisele. Vähenenud kasumi ja suurenenud dividendimaksete tõttu kasvab ettevõtete omakapital varasemast aeglasemalt.

Eesti majandus oli eelmise aasta kolmandas kvartalis välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid enamikus kvartalites paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud. See näitab, et investeeringud Eesti majandusse on vähenenud ning majapidamised on rohkem säästma hakanud. Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendab küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samas mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

Baltic Horizon Fond omandab vastvalminud Duetto I büroohoone Vilniuses, Leedus

19.01.2017 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund (Fond), mida esindab fondivalitseja Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja), sõlmis siduva eellepingu Duetto I büroohoone omandamiseks Vilniuses. Müüjaks on ettevõtte YIT Kausta būstas, mis kuulub Soome YIT Corporation gruppi.

Fond ja YIT Kausta būstas on kohustatud sõlmima ostu-müügilepingu 31. märtsiks 2016, kui ehitustööd on selleks hetkeks lõpule viidud. Hoone omand läheb Fondile üle pärast notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist. Lepingujärgne hind on 14,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis teeb sisenemise tootluseks 7,22%. Müüja tagab 2 aasta jooksul hoone esialgse äritulu (NOI).

Duetto I asub Vilniuse teises büroo- ja kõrghoonetega paiknevas piirkonnas, äsjavalminud läänepoolse ringtee läheduses. Duetto I büroohoone on 10-korruseline, maa-aluse parklaga. Büroohoone väljarenditav pindala on 8325 m². Hoonel on A-klassi energiatõhusus ning see saab BREAAM sertifikaadi. Ankurüürnikeks on Lindorff ja Pernod Ricard.

Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist saab Fond ostuoptsiooni kõrval asuva büroohoone Duetto II omandamiseks pärast selle valmimist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Mida pidada silmas 2017. aasta kinnisvaraturul?

19.01.2017 Eve Soppa

Alanud aasta tõotab tulla põnev. Kas stabiilsus kinnisvaraturul jätkub või mitte? Mis juhtub majanduses ja maailmas? Kuidas teevad selle kõige sees otsuseid inimesed? Toon välja seitse soovitust, mida sel aastal jälgida või tähele panna.

1. Noorte ostjate liikumine.

Buumi ajal linnast maale kolinud põlvkonna lapsed kolivad tagasi linna. Sageli kesklinna, sest liikumine ilma autota on keskkonnasõbralik ja kiire.

Osa noortest ei seo end uute korterite ostu ja laenurahaga. Nad elavad üüripinnal või soetavad korteri vanemasse majja. Esmatarbekaubale ei kulutata suuri summasid kui maailmas on palju avastamata väärtusi.

2. Investeerimisel suureneb ühisrahastamise tähtsus.

Kinnisvara ostetakse sõpruskonnaga ühisrahastades ja hilisema tulu teenimise eesmärgil. Soovitan valida investeerimiskorter äärelinna piirkonda, arendada oma oskusi ehitamises ja põnevas sisekujunduses. Suurema osa korterite üüritootluseid jäävad 4-7% vahele.

3. IT-valdkonna areng aitab bluffida emotsioone, teadlik inimene valib realistlikult.

Kinnisvararenduste müügimaterjalide 3D pildid loovad küllusliku ja luksusliku illusiooni äärelinna odavast korterist samas kui ehituse valmides võib selguda tegelikkuse ja illusiooni vaheline ebakõla. Soovitan valida kogenud arendaja ja kogenud ehitaja.

4. Läbipaistev ja õiguspädev kinnisvara.

Läbipaistvus tähendab kinnisvara puudutavate dokumentide korrasolekut. Paberil olev plaan ja registris asuv info viiakse kooskõlla tegelikkusega, mis tähendab, et ka aastaid tagasi tehtud planeeringumuudatused tuleb seadustada. Müüja vastutab vara puuduste eest ka pärast müügitehingut. Samas võib vigane dokumentatsioon ka lihtsalt tehingu ära jätta. Näeme sel aastal aina suuremat “paberite korda ajamist”.

5. Energiatõhusus.

Astume sammu lähemale energiasäästlike materjalide kasutamisele. Olen kindel, et ka aasta pärast ei ole “targa maja” ehitushind võrdne tavapärasema turuhinnaga, kuid kui energiatõhusate majade pakkumisi tuleb juurde, siis on teadlikul ostjal valikuid ja hinnatase hakkab enam väljakujunema.

6. Arendusturg ja hinnatase stabiilsed.

Soovitan ehitada kortermaju äärelinna ja linnapiirist väljapoole. Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe elanikud on sihtgrupp, kes kolivad äärelinna uusarendustesse ning ka Peetrisse, Kakumäele, Tiskresse.

Üldises hinnatasemes suuri muutuseid ei tule. Kesklinnas toimub 1-2-toaliste üürikorterite hinnalangus, mujal mitte. Ehitatavate kortermajade hinnatase on lae saavutanud, järelturukorterite hinnad ei tõuse.

7. Maad ja majad – valglinnastumine jätkub.

Ridamajade ja eramute ostusoovid on peamiselt lähivaldadesse. Ka kruntide ostjaskond kasvab vähehaaval. Eelkõige otsitakse elamuehituseks detialplaneeringu ja kommunikatsioonidega krunte linnast väljapoole, seda ka eramurajoonide arendajate poolt. Samas, linna piirist alates 20-30 km kaugusele arendajad ka sel aastal ei ehita, sest olenemata piirkonnast on ehitushind üks ning maa hinna osakaal müügihinnast väike.

Eve Soppe, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Merko: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

19.01.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Eesti tütarettevõtte AS Merko Infra nõukogu otsustas 17. jaanuaril 2017 pikendada AS Merko Infra juhatuse esimehe Arno Eliase ning juhatuse liikme Boris Tehnikovi volitusi kolme aasta võrra ehk alates 23. jaanuarist 2017 kuni 22. jaanuarini 2020.

Uueks juhatuse liikmeks nimetati alates 23. jaanuarist 2017 kuni 22. jaanuarini 2020 Marek Hergauk. Senise juhatuse liikme Tarmo Pohlaku volitusi ei pikendatud ning need lõppevad 22. jaanuaril 2017. AS Merko Infra juhatus jätkab kolmeliikmelisena: Arno Elias (esimees), Boris Tehnikov ja Marek Hergauk.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Töösse lähevad Haabersti viadukt, Russalka ristmik ja Gonsiori parkla

19.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil andis abilinnapea Kalle Klandorf ülevaate välisrahastusega investeeringuobjektide –Haabersti ristmiku, Reidi tee ja Gonsiori tänava – rekonstrueerimistööde hetkeseisust.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul alustatakse Haabersti ristmiku Paldiski maantee viadukti ehitustöödega sel aastal (mitte hiljem kui 20.06.2017) ja põhikonstruktsioon koos kergliiklustunnelitega valmib eeldatavasti aasta lõpuks. „Viadukti lõplik viimistlus, asfaltbetoonkatte paigaldus, teemärgistus ja haljastustööd jäävad arvestades meie ilmastikku paratamatult 2018 aasta kevadesse.“

Haabersti ristmiku rekonstrueerimise riigihankele registreerunud Nordecon AS ja KMG Inseneriehitus esitasid hankedokumentides sätestatud lepingu täitmise vahetähtaegade kohta täpsustavaid küsimusi ning tegid ettepaneku vahetähtaegade muutmiseks. Mõlema ettevõtte hinnangul ei ole hankedokumentatsioonis määratud Paldiski mnt viadukti määratud vahetähtajaks, oktoobriks 2017, võimalik valmis ehitada. Põhjenduseks toodi, et lisaks viaduktile koos tugimüüridega peavad selleks vahetähtajaks valmis olema Paldiski mnt sõiduteed, Paldiski mnt kergliiklustunnelid (mahus, mis võimaldab sõidutee katte paigaldust), vajalikud trassitööd viadukti piirkonnas, välisvalgustus, foorijuhtimine, kergliiklusteed jms. Nimetatud töödele eelnevad veel ettevalmistustööd, mille teostamiseks vajalik minimaalseim ehitusaeg on 12-13 kuud.

Reidi tee ehitus on kavas ellu viia etappide kaupa. Alustatakse Reidi tee mõlemast otsast, nii sadama poolt kui Russalka ristmikult. Lõigus Jõe tn – Pikksilma tn on kavas hoonete lammutustööd (12 hoonet ja rajatist). Samuti 1600 mm läbimõõduga ja 1,5 km pikkuse sademevee kollektori rajamine kinnisel meetodil koos sõidutee alla jäävate tehnovõrkudega (tänavavalgustus, side, elekter, gaas, kaugküte). “Peale eeloleval suvel toimuvat laste laulu- ja tantsupidu juuli alguses alustatakse Russalka ristmiku rekonstrueerimist, mis peaks esialgsete kavade kohaselt valmima 2017 aasta oktoobris,” selgitas Klandorf.

Gonsiori tn ristmiku rekonstrueerimisega ei alustata enne EL eesistumise perioodi lõppu. Kuna rekonstrueeritaval Gonsiori tänaval on kavas veetorustiku ja kanalisatsiooni rekonsrtrueerimistööd ning Tallinna Küte AS tellimusel teostatakse soojustrassi (2x800mm) rekonstrueerimistöid lõigus Kreutzwaldi tn – Laagna tee, kestaksid rekonstrueerimisega kaasnevad liiklustakistused kaks aastat. Teine, veelgi olulisem põhjus on see, et enne kui sulgeda liiklus Gonsiori tänaval peavad ehitustööd Russalka ristmikul olema lõpetatud.

Sel aastal alustatakse Gonsiori tänava rekonstrueerimise eeltöödena Türnpu tänava tänava rekonstrueerimist koos Pargi ja Reisi parkla rajamisega Laagna ja Gonsiori tn nurgal.

Gonsiori tänava rekonstrueerimisega alustatakse 2018 aasta aprillis ja ehitustööde lõpptähtaeg on esialgsete kavade kohaselt 31.oktoober 2018.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Korterite tehinguhinna tõus viib pakkumishinna kerkimisele

18.01.2017 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on asunud korteritehingute hinnatõusu toel kasvama. Indeks on tänavuse jaanuari keskpaigaks kerkinud 86,9 punktile, mis on aastatagusest 3,2% kõrgemal.

KV.EE hinnaindeksit veab osalt Tallinn ja Harjumaa. Pealinnas ja selle ümbruses on endiselt lisandumas uusi kortereid, mis kergitavad keskmist hinnanäitajat. Samuti näitab korteritehingute statistika, et eelmise aasta teises pooles on korterite ostu-müügitehingute hinnad märgatavalt kerkinud. Kasvanud korteritehingute hinnad võimaldavad tõsta pakkumishindu, mis ongi viinud pakkumishindade indeksi seni veel tagasihoidlikule tõusule.

Pakkumishindade kasvu juures mängib oma rolli pakkumiste arvu vähenemine. Elamispindade pakkumiste arv portaalis KV.EE on aastaga vähenenud 5,9, aga poole aastaga isegi 11% võrra.

Elamispindade müügipakkumisi on jäänud vähemaks enamuses maakondadest. Pakkumiste arvu vähenemise taga on olnud jätkuv elamispindade tehingute arv ja soodsad laenutingimused. Nende tegurite tulemusena on sisuliselt head, sh parema hinnaga müügipakkumised ära ostetud ja uusi pole samas tempos lisandunud.

Vähenev pakkumine on kokku tõmmanud koduostjate valikuvõimaluse ja andnud kinnisvaramüüjatele võimaluse hindu tõsta. Kinnisvaraostjatel pole mõistlikul määral kõrgema hinna maksmine ülejõukäiv, sest keskmine palk on samuti viimaste aastate jooksul tempokalt tõususuunas liikunud, mis on ostujõudu suurendanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakooli käsiraamat pärimisest, pärandajast, testamendist ja pärijast

18.01.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kes soovivad enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.
NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu ostmisel soodustus!

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Mainor Ülemiste kaasas kontorihoone ja parkimismaja ehitamiseks 16 miljonit eurot

18.01.2017 Tõnu Toompark

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste tütarettevõte OÜ Öpiku Majad sõlmis Nordea pangaga 15,8 miljoni euro suuruse finantseerimislepingu, mille abil rajatakse ärilinnakusse Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teine bürootorn ja uus parkimismaja. Suurarenduse peatöövõtja osas langetatakse otsus veel käesoleval kuul, et koheselt alustada arenduste ehitustöödega.

Öpiku maja teine etapp lisab linnakusse ligi 23 500 ruutmeetrit uut pinda ning selle valmimise järel saab Öpiku paaristornidest Eesti suurim kontorihoone. Sama finantseerimislepinguga kaetav esimene etapp uuest parkimismajast hõlmab 13 500 ruutmeetrit ja see loob linnakus täiendava parkimisvõimaluse 450 autole.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Bekkeri sadamasse kavandatakse uusi hooneid

17.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Bekkeri sadama detailplaneeringu, millega soovitakse määrata ehitusõigus maa-alale kokku kuni viieteistkümne sadamaga seotud tootmishoone ehitamiseks või ümberehitamiseks.

Alale soovitakse planeerida kokku kuni viisteist kuni neljakorruselist hoonet, neist üksteist, sh kaks muinsuskaitsealust hoonet on juba olemas. Planeeritava maa-ala suurus on 12,75 ha.

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli lahe ja Kopli tänava vahelisel maa-alal, Bekkeri sadamas. Kontaktvööndi hoonete kasutusotstarbed ja hoonestusmahud on väga erinevad. Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Piirivalvesadam ja Meeruse sadam ning mitmesugused tootmis- ja ärimaad, kaugemal Kopli, Süsta ja Ankru tänavate ääres asuvad korterelamud.

Marati tn 14 kinnistu on hoonestatud kokku 11 hoonega, sh asuvad sellel ehitismälestised: Bekkeri laevatehase slipp ning mehaanika- ja turbiinitsehh aastaist 1912-1914. Olemasolevad suuremad hooned on kavas säilitada ja ümber ehitada, abihooneid võib lammutada ja asendada.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Planeeritav ala jääb Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt tootmis- ja laondusettevõtete alale, kus võivad paikneda tootmis-, logistika- ja laohooned. Algatatav detailplaneering on koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Uue detailplaneeringu algatamine võimaldab Bekkeri sadamat senisest paremini arendada – Marati tn 14 kinnistule kavandatakse kehtiva detailplaneeringuga võrreldes suurem hoonete ehitisealune pind ja hoonete arv.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing.

Lasnamäele kavandatakse uusi äri- ja eluhooneid

17.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, millega luuakse võimalus Meeliku tänava munitsipaalelamute lähistele kokku kuni üheteistkümne kuni 8-korruselise äri- ja eluhoone ehitamiseks, ümberehitamiseks ja laiendamiseks.

Narva mnt 150, 150a, 150b ja Alvari tn 1, 1a, 3, 5 kinnistute ning lähiala detailplaneering hõlmab 5,53 ha suuruse maa-ala. Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas, Paevälja asumis, Narva maanteest lõuna pool Vana-Kuuli ja Alvari tänava vahelisel alal.

Planeeringuala paikneb perspektiivselt väljakujuneval polüfunktsionaalsel alal. Narva maantee, mis perspektiivselt ühendatakse kavandatud Rahu teega, kujuneb Lasnamäe elurajooni senisest veelgi tihedamaks kesklinnaga ühendavaks liiklusmagistraaliks. Planeeritavast alast põhja, ida ja kagu suunas asuvad seni hoonestamata alad.

Planeeritava ala olemasoleva hoonestuse asetus on planeeringuliselt juhuslik, hooned on ehitatud kunagise lennuvälja spetsiifilisi nõudeid arvestades. Juurdepääs kruntidele on Narva maanteelt.

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarbeks määratud Narva mnt ääres ettevõtlusala, korterelamuala kõrvalotstarbega ning sisekvartali suunas korterelamute ala, ettevõtlusala kõrvalotstarbega. Algatatav detailplaneering on Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohase kvartaalse struktuuri ning perspektiivse tänavavõrgu lahendusega, sh Narva mnt – Rahu tee ristmikuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles aktsiaselts Paip. Ettepaneku kohaselt soovitakse planeeritavatele kruntidele lisaks olemasolevatele ümberehitatavatele ja laiendatavatele hoonetele kavandada kuni 8-korruselisi korterelamuid, äri- ja eluhooneid.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud planeeringu eskiislahenduse ja illustreeriva materjali on koostanud RAP ARHITEKTID Osaühing.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab pärast algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku väljapaneku ja arutelu.

Värsked kinnisvarauudised meilile

17.01.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus Maa Kinnisvarabüroo 12-2016 kinnisvaraturu ülevaade

17.01.2017 Tõnu Toompark

Eesti

Detsember oli tehingute arvult keskmisest oluliselt aktiivsem kuu, kusjuures oma panuse andis ka paljude tehingute nn kobaras sõlmimine. Nii sündis ka mitmeid rekordeid, millest märkimisväärseim on Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhinna kõigi aegade rekord. Samas jäigi see kasv üsna pealinnakeskseks ning mujal Eestis iseloomustas aasta lõppu pigem rahulikum kulgemine.

Lugedes seda ülevaadet ja vaadates erinevaid linnu, soovitame arvestada, et järgnev jaanuar on ilmselt sama rahulik ning suuremat tõusu tasub oodata veebruarist-märtsist.

Maa-ameti andmetel sõlmiti detsembris kogu Eestis 4233 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on novembrist 6,8% enam. Mulluse detsembriga võrreldes oli turg aga samal tasemel, muutus vaid +0,09.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinnas toimus detsembris hoogne tehingute sõlmimine, mis kergitas tugevalt ka müüdud objektide hulka. Nii vahetas omanikku 1554 kinnisvaraobjekti, mis on novembrist suisa 31,9% enam. Muide, teistest aktiivsem kuu oli ka 2015. aasta detsember, seega aastavõrdluses toimus 7% kasv.

Kasvu taga on uute korterite hoogne asjaõiguslepingute sõlmimine, mis eelkõige kergitas kahe suure linnaosa – Lasnamäe ja Põhja-Tallinna tehingute hulka ja ruutmeetri mediaanhinda. Kahe mõjuka linnaosa kasv mõjutas tugevalt kogu linna statistikat ning seega sündis Tallinna korteri ruutmeetri mediaanhinna rekord ja väga kõrge tehingute hulk.

Seega, detsembris müüdi kortereid 937 (novembris 794), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1681 eurot. Võrreldes novembriga kasvas hinnatase 7,3% ning aastaga 8,8%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1596 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +11%* ja aastaga +2,5%.
Kadriorg: 2434 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +10,5%* ja aastaga +15,9%*.
Kalamaja: 2150 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +4,4% ja aastaga -1,4%.
Kesklinn: 2156 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +1,3% ja aastaga +16,7%*.
Kristiine: 1710 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +3,8% ja aastaga -5,1%.
Lasnamäe: 1408 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +7% ja aastaga +7,6%.
Mustamäe: 1350 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -2,4% ja aastaga -8,8%.
Nõmme: 1786 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -10,9%* ja aastaga +20,4%*.
Pirita: 1868 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +3,2% ja aastaga +8%.
Põhja-Tallinn: 1935 €/m2. Muutus võrreldes novembriga +22,4%* ja aastaga +24,3%*.
Vanalinn: 2834 €/m2. Muutus võrreldes novembriga -7,1% ja aastaga -2%.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 26 (novembris 36) ning hoonestamata elamukrunte 6 (novembris 14).

Tartu

Tartus toimus detsembris 186 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti statistika kohaselt keskmisest kõrgem tulemus. Tõsi, võrreldes novembriga toimus siiski 5,1% langus samas kui 2015. Aasta detsembriga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 17,7%. Põhjuseks ikka aktiivsem uusarendusturg.

Kortereid müüdi 141 (novembris 154), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1307 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 7,5%, siis aastaga 15,2%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 9 (novembris 8) ning hoonestamata elamukrunte 5 (novembris 6).

Ida-Virumaa

Tehinguaktiivsus tõmbus Ida-Virumaal detsembris koomale. Maa-ameti andmeil toimus 215 ostu-müügitehingut, mis on novembrist 20,7% vähem. Ka aastavõrdluses toimus langus – 18,3%.

Tehingute hulga langus avaldus üldiselt ka tähtsamatel korteriturgudel. Nii müüdi Narvas 47 korterit (novembris 60), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 415 eurot. Võrreldes novembriga kasvas hinnatase 9,3% samas kui aastaga langes see 16,8%.

Kohtla-Järvel müüdi 43 korterit (novembris 72), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 85 eurot. Kui novembriga võrreldes kasvas hinnatase 7,5%, siis aastaga 14,9%.

Jõhvis müüdi aga 14 korterit (novembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 269 eurot. Kuna detsembris müüdi hulk keskmisest oluliselt kallimaid kortereid ning novembris vastukaaluks aga tavapärasest oluliselt odavamaid kortereid, kasvas hinnatase kuuga 50,4%. Aastavõrdluses aga olulist muutust ei toimunud, hinnatase tõusis 5,5%. Müüdi 3 eramut (novembris 4), elamukrunte läks kaubaks 1 (novembris 0).

Pärnu

Pärnus oli detsember tehinguaktiivsuselt 12 kuu keskmist arvestades vaikne. Maa-ameti andmetel toimus 83 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 27,2% novembrist vähem. 2015. aasta detsembriga võrreldes langes tehingute hulk 8,8%.

Kortereid müüdi 54 (novembris 81), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1010 eurot. Et statistilist võimsust omasid kallimad korterid, kasvas hinnatase kuuga 19,2%. Aastaga toimus hinnatasemes seetõttu aga 15% kasv.

Eramuid müüdi 9 (novembris 14) hoonestatud elamumaid kaubaks ei läinud..

Viljandi

Ka Viljandi tehinguturg oli detsembris rahulikum. Maa-ameti andmetelt oimus 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 7,4% vähem. Tunamulluse aastalõpuga võrreldes langes tehinguaktiivsus aga 19,4%.

Kortereid müüdi 19 (novembris 21), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 562 eurot. Võrreldes novembriga langes antud näitaja 1,6% samas kui aastaga toimus 2% kasv.

Eramuid müüdi 2 (novembris samuti 2), hoonestamata elamukrunte ei müüdud.

Rakvere

Ka Rakveres oli detsember pigem vaiksemate killast. Maa-ameti andmeil toimus 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist siiski 8,7% enam. Aastataguse sama ajaga võrreldes langes detsembri tehinguaktiivsus 24,2%.

Kortereid müüdi 13 (novembris 18), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 362 eurot. Kui novembriga võrreldes langes hinnatase 33%, siis aastaga 24,4%.

Eramuid müüdi 5 (novembris 2). Elamukrunte ei müüdud.

Kuressaare

Kuressaare tehinguturg oli detsembris tugevalt keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 7,7% novembrist vähem. Täpselt samasugune protsentuaalne muutus toimus ka aastataguse ajaga võrreldes.

Kortereid müüdi 13 (novembris 15), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 835 eurot. Võrreldes novembriga kasvas antud näitaja 5,7% ning aastaga 17,3%.

Eramuid müüdi 4 (novembris 2) ning hoonestamata elamukrunte 2 (novembris 1)..

Haapsalu

Ka Haapsalu kinnisvaraturg tõmbas detsembris juba otsi kokku ning tehinguaktiivsus oli keskmisest madalamal tasemel. Toimus 22 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on novembrist 4,8% enam. Kuna 2015. aasta detsember oli 12 kuu skaalal jällegi kõrgeimal pulgal, langes 2016. Aasta detsembri tehinguaktiivsus aastavõrdluses 42,1%.

Kortereid müüdi 13 (novembris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 508 eurot. Nagu ikka väikestel kinnisvaraturgudel, on suured hüpped loomulikud. Nii kasvas hinnatase kuuga 23,7% ja aastaga 45,6%.

Eramuid müüdi 2 (novembris 1) ning hoonestamata elamukrunte 1 (novembris samuti 1).

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ministeerium saatis kooskõlastamisele põhikoolihoonete investeeringute kava eelnõu

17.01.2017 Tõnu Toompark

Haridus- ja Teadusministeerium saatis ministeeriumitele ning omavalitsustele põhikooli õppehoonete investeeringute kava eelnõu, milles tehakse ettepanek anda 22 omavalitsusele 55,3 miljonit eurot, et toetada koolivõrgu korrastamiseks koolihoonete suuremahulist kaasajastamist. Investeeringutega vähendatakse omavalitsuste kulusid hoonetele ning suunatakse rohkem vahendeid hariduse sisulisteks tegevusteks.

Eelmisel aastal said gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused taotleda investeeringuprogrammist toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Kokku esitati taotlusvooru 31 kvalifitseerunud ettepanekut. Konkursi algne maht oli 46 miljonit eurot, kuid ministeerium suurendas selle eelarvet 55,3 miljoni euroni, sest projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Investeeringuga teeme põhikoole nii säästlikumaks kui ka õpetamissõbralikumaks, et lastel oleks parem õppekeskkond. Konkursi selle vooru rahalise mahu suurendamine on ka kiitus ja kompliment kohalikele omavalitsustele, kes esitasid ühtlaselt tugevaid projekte.“

Toetust saanud projektidega rekonstrueeritakse ning ehitatakse üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis ebavajalikku pinda vähendatakse omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra, mis tähendab hoonetele uue funktsiooni leidmist või ka nende lammutamist.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Lisainfo:

Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
Kokku kasutas haridusvaldkond 2014.a ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

5 asja, mida jälgida ehituskrundi ostmisel

17.01.2017 Domus Kinnisvara

Kevad pole enam kaugel ja käes on paras aeg sobiva krundi soetamiseks uue kodu rajamise eesmärgil. Kuigi kinnisvara ostmisel lähtutakse eelkõige asukohast, tuleks jälgida veel mitmeid asjaolusid, millest sõltub ostetava maa hind ja edaspidine asja-ajamine. Kinnisvara pakkumistest leiab krunte, kus kõik vajalikud kommunikatsioonid on olemas, kuid alati ei tarvitse see sobida kas asukoha, suuruse, hinna või mõnel muul põhjusel.

Mida siis tuleks jälgida meelepärase krundi ostmisel?

Kas kinnistule on võimalik ehitada? – Kõige täpsema info saab kohalikust omavalitsusest, kas maa-alal on olemas kehtestatud detailplaneering või kas kinnistule on võimalik taotleda projekteerimistingimusi, millega määratakse kindlaks lubatud hoonete arv, suurus, asukoht jms. Krundi ostmisel peab arvestama, et igale poole ei ole võimalik ehitada ja tuleb jälgida ehituskeelu piiranguid, mida saab lähemalt vaadada Maa-ameti geoportaalist http://geoportaal.maaamet.ee/ „Kitsenduste rakenduse“ kaardilt.

Kas kinnistule juurdepääs on olemas ja kes teedevõrku haldab? – Kui ostetav kinnistu asub detailplaneeringuga kehtestatud alal siis on teedevõrk planeeritud, kuid mõistlik oleks pöörata tähelepanu kellele need teed kuuluvad. Kui tegemist on linna või valla teedega, siis vastutab teede korrashoiu eest kohalik omavalitsus. Keerulisem on olukord siis, kui teed kuuluvad eraisikule või ettevõttele, kes ei suuda või ei taha teedevõrku korras hoida ja keskendub pigem oma õigustele.

Kas elektrivõrguga liitumine on võimalik? – Igal majapidamisel on tänapäeval vajalik elektrivarustus. Kui osta kinnistu olemasolevast alajaamast kaugemale, kui 400 m siis läheb elektriga liitumine üsna kulukaks. Samuti tuleks arvestada peakaitsme suurusega ehk mitu amprit oleks ehitataval hoonel vaja. Täpse info saamiseks tuleks pöörduda Elektrilevi poole: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumine

Kas vesi ja kanalisatsioon on olemas? – Kui osta krunt privaatses asukohas, kus naabrid on kaugel, siis tuleb arvestada omal kulul lokaalse vee ja kanalisatsiooni väljaehitamisega ja selle korrashoiuga. Tiheasustuses on üldjuhul vee- ja kanalisatsioonitrassid olemas ja nendega liitumiseks tuleb trasse haldava ettevõttega vastav leping sõlmida.

Millised on looduslikud tingimused? – Krundi ostmisel tuleks jälgida ka selle looduslikke eripärasid nagu ilmakaared, valdavad tuuled, kaugus veekogust, maapinna kõrgus, mullastik, olemasolev taimestik jms. Kui on olemas juba suured puud ja põõsad siis tasub alati nendega haljastuse planeerimisel arvestada. See mis esialgu võib tunduda miinusena, saab põhjalikult planeerides muuta plussiks.

Kodu ehitamine on pikk ja kulukas protsess aga kui see tee ette võtta siis on võimalus algusest peale oma vajaduste ja soovide järgi meelepärane kodu kujundada ning lõpptulemus on selline, mis kindlasti pakub rahuldust ja jääb kestma aastateks.