Tuleval aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriomandiseadus on toonud kaasa mitmed küsimusi korteriühistu juhatuse kohta. “Küsimusi uue seaduse kohta küsitakse meilt väga palju,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
1. Kuidas toimida, kui keegi ühistu liikmetest ei soovi olla juhatuses?
Vastavalt praegu korteriühistute tööd reguleerivale mittetulundusühingute seadusele peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Seadus ei piira ühistu võimalusi valida juhatusse isik väljastpoolt korteriomanike ringi. Samas kui ühistu põhikirjas on punkt, mille kohaselt valitakse juhatus korteriomanike seast, saab mitteomanikku valida juhatus liikmeks alles seejärel, kui ühistu põhikirja on muudetud.
2. Millisel juhul tohib ühistu tegutseda ilma juhatuseta?
Korteriühistu juhatus on ühistu alaline juhtorgan. Praegu KÜ-de tööd reguleeriv seadus ei võimalda ühistu tegutsemist ilma juhatuseta. Uues, 1. jaanuaril 2018 kehtima hakkavas korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on kirjas, et korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.
3. Kui pikaks perioodiks võib juhatust valida?
Kehtiva seaduse järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Sooviksin siinkohal rõhutada, et ühistu põhikirjas võib juhatuse liikmete ametiaja maksimaalseks kestvuseks määrata kuni viis aastat, nii on kirjas see mittetulunudühingute seaduses ning see jätkub ka pärast uue korteriomandi- korteriühistuseaduse jõustumist.
Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
Juhul, kui põhikirjas ei ole juhatuse ametiaja kohta midagi märgitud, on üldkoosolekul õigus valida juhatuse liige kuni kolmeks aastaks. Kui juhatuse ametiaja kestvus on põhikirjas määratud, tuleb juhatuse liikme(te) valimisel sellega ka arvestada. Näiteks kui põhikiri sätestab, et juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks aastaks, ei saa üldkoosolekul otsustada, et juhatus liikme ametiaeg on kolm aastat.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul on ühisrahastusest saanud oluline majandusharu, mille esimese halvaks läinud laenu ümber tõusnud skandaal aitab natuke taastada vanade pankade kõikumalöönud positsioone.
Hoonestusõigusega rajatud korterid ja majad on eesti moodsal kinnisvaraturul alati olemas olnud. Samas on nende puhul aeg-ajalt ikka muret üles näidatud. Pole just nagu päris minu oma ja kas selle puhul ikka laenu saab jne. Tegelikult ei ole siin midagi karta.
Harvardi ülikooli linnaplaneerimise dotsendi ja maineka tehnoloogiaülikooli MIT endise lektori Andres Sevtsuki sõnul pärsib liiga väike maamaks linna arengut. Tema hinnangul kasutavad praegu Eestis krunte tühjana hoidvad omanikud linna infrastruktuure ja raiskavad seeläbi maksumaksja raha ning Eestil oleks nii mõndagi õppida Ladina-Ameerika riikidelt.
Tegevusaruanne
Koolitus “
Kuigi majade hinnad kasvavad kõigis maakondades, käituvad müüjad ilmselt hinnatõusu ootuses üha ettevaatlikumalt, näitab kinnisvaraportaali KV.EE statistika.
«Käivitamise aega välja ei ütleks, see tuleb pauguga, tähelepanuväärselt ja üllatusega. Plaanid on suured ja eesmärk on Eesti kinnisvaraportaalide turul oluline positsioon hõivata, plaane ja turundussõnumeid ei tahaks praegu veel välja öelda,» ütles ettevõtte OÜ Kinnisvarakeskkond juhatuse liige Ott Heidmets BNS-ile. Ta lisas, et käivitamise osas võib selgus tulla lähinädalatel.
Paljassaare tehissaarte detailplaneeringuga saab tutvuda kuni 19. detsembrini Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) või Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2).
Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes veelgi
Kuigi kinnisvarafond Baltic Horizon Fund kasvatas oluliselt renditulu, jäi kolmanda kvartali puhaskasum mullusest väiksemaks. Kuid fondil on mitu rauda tules, mis Swedbanki analüütikute hinnangul diviendi kergitada võiks.
EfTEN Real Estate Fund III AS (registrikood 12864036, aadress A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn) nõukogu otsustas 18.10.2017 suurendada aktsiakapitali kuni 337 272 uue lihtaktsia väljalaskmise teel. Aktsiate märkimisperiood algas 30. oktoobril 2017 ja lõppes 10. novembril 2017. Aktsiate jaotus kinnitati nõukogu otsusega 14. novembril 2017.
Positiivsed uudised maailmamajanduse käekäigu kohta on jätkunud ka 2017. aasta teises pooles. USA kasv on ületanud ootuseid; Jaapani majandus kasvab üle paljude aastate taas kiiremini; Euroalal on suurepärases hoos Saksamaa ja Hispaania majandused, kuid olukord on paranenud ka Prantsusmaal ja Itaalias. Suurbritannia lahkumisprotsess Euroopa Liidust on küll riigi majandust kahjustanud, kuid selle mõju on olnud oodatust tagasihoidlikum. Arenevatel turgudel leidub samuti mitmeid edulugusid: Hiina ja India majanduskasv ületab vanade lääneriikide oma kordades ning ka Brasiilia ja Venemaa majandused on taas tõusuteel.
AS Merko Ehitus nõukogu otsustas alustada Venemaal asuva 100%lise tütarettevõtte, OOO Lenko Stroi likvideerimisega.
