Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

30/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 III kvartal”

24.10.2017 Margot Toompark

30/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 III kvartal“. Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuua välja olulised trendid ning prognoosid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud:

maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnas;
kinnisvarainvestoritele, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
finantseerijatele, pankadele, et aidata aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminaril saad teada järgmist.

Ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.
Millised on põhjuslikud tegurid ja millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.
Mis tegurid mõjutavad nõudlust ja pakkumist kinnisvaraturul.

“Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 30/10/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Merko sõlmis lepingu büroohoone ehitamiseks Tallinnas

24.10.2017 Tõnu Toompark

23. oktoobril 2017 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Hansa Hotell lepingu büroohoone esimese etapi ehitustööde teostamiseks aadressil Sadama 9, Tallinn.

Lepingu maksumus on ligikaudu 4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Esimese etapi ehitustööd algavad novembris 2017. Hoone valmib tervikuna veebruaris 2019. aastal.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Uus Maa Kinnisvarabüroo 09-2017 kinnisvaraturu ülevaade

24.10.2017 Tõnu Toompark

Septembri lõppedes saab teha esimesi järeldusi käesoleva aasta kinnisvaraturu kohta, kuna möödas on kolm neljandikku aastast ehk teisisõnu oleme saanud üle koera ning järele on jäänud veel ainult saba. 2017. aastal on üheksa kuu järel võrreldes 2016. aastaga suurenenud nii tehingute arv kui ka mediaanhind. Üheksa kuuga sõlmiti Eestis 16 501 tehingut ning võrreldes eelmise aastaga suurenes tehingute arv 1215 võrra ehk 7,9%. Tehingute mediaanhind kasvas samal ajal 6% (1140→1208 EUR/m2). Septembris tehingute arv võrreldes aktiivse augustiga siiski veidi langes (2082→1915) ning langes ka mediaanhind (1255→1219 EUR/m2), ent mäletatavasti oli august erakordselt aktiivne uute korterite müügi poolest.

Turgu hoiab aktiivsena soodne turukonjunktuur, millele on positiivset mõju avaldanud kiire palgakasv, madalad intressimäärad, madal tööpuudus ning mitmed muudki tegurid, mille tõttu on leibkondade väljavaade tuleviku osas Eesti Konjunktuuriinstituudi optimistlik. Seetõttu võib vähemalt lähiajal prognoosida inimeste jätkuvalt kõrgelt huvi kinnisvara soetamise vastu ning uusarendusturu aktiivsuse tõttu nii tehingute arvu kui hinnatõusu kasvu jätkumist, ehkki mitte nii tormiliselt kui kolm-neli aastat tagasi.

Andmed: Maa-amet

1915 ostu-müügitehingust sõlmiti kõige rohkem tehinguid traditsiooniliselt Harjumaal – 1014 tehingut ehk 53,0% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingute koguarvust moodustas lõviosa Tallinna tehingute arv, mille osakaal oli septembris 81,4%. Võrreldes augustiga vähenes Harjumaal tehingute arv 121 võrra (-10,7%), mediaanhind vähenes 1,9% võrra, jäädes pidama 1595 EUR/m2-l.

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad ehk 227 tehinguga Tartumaa, 193 tehinguga Ida-Virumaa ja 117 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes augustiga suurenes tehingute arv viies maakonnas, enim kasvas tehingute arv Pärnumaal, kus augusti langus vaheldus septembris juba aasta lõikes tavapäraseks kujunenud tehingute arvuga. Üle 10 tehingu sõlmiti rohkem ka Ida-Virumaal, kus sarnaselt paljudele teistele maakondadele, on 2017. aasta olnud aktiivsem kui eelmine aasta. Kõige enam langes tehingute arv lisaks Harjumaale Tartumaal (-34) ja Järvamaal (-26). Mõlema maakonna puhul oli august aasta lõikes rekordiline ning septembris jõuti tagasi tavapärase taseme juurde.

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1218 EUR/m2) ning Pärnumaa (1026 EUR/m2). Septembris kasvas mediaanhind kaheksas maakonnas, enim Läänemaal (+74,1%), Põlvamaal (+54,2%) ja Järvamaal (+54,1%), kõige enam vähenes mediaanhind Valgamaal (-38,1%) ja Lääne-Virumaal (-23,8%), ehkki väikestes maakondades on madala mediaanhinna tõttu absoluutarvude erinevused tegelikkuses vähetajutavad ning järgmisel kuul toimub taas pigem regressioon keskmise suhtes.

Andmed: Maa-amet

Tallinnas vähenes tehingute arv veidi vähem kui Harjumaal. Võrreldes eelmise kuuga sõlmiti Tallinnas 43 tehingut vähem ning mediaanhind vähenes 2,9%. Taaskord mõjutas Tallinna turgu tuntavalt uusarenduste asjaõiguslepingute arvu muutus – juriidilised isikud võõrandasid kõikide kinnisvaraobjektide lõikes 264 tehingut vähem, millest kõige tähelepanuväärsema osa moodustasid korteriomandid. Kokkuvõttes sõlmiti septembris 825 tehingut, mille mediaanhind oli 1662 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Huvi uusarenduste vastu aitab kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Nagu juba mainitud, sõlmisid juriidilised isikud 264 müügitehingut vähem kui augustis, mis vähendas juriidiliste isikute osakaalu kogu müügist 44,8%-ni, langedes aasta madalaimale tasemele, viidates õhukesele Tallinna uusarendusturule. Tervikuna on uusarendusturg jätkuvalt aktiivne, viimase 12 kuu jooksul on juriidilised isikud müünud 51% korteritest ehk rohkem kui eraisikud.

Kokkuvõttes oli septembris juriidiliste osakaal müügitehingutes 44,8%, Eesti kodanikest eraisikute osakaal oli 42,8%, välismaalaste osakaal 8,3% ning ülejäänud osapoolte osakaal 3,1%.

Andmed: Maa-amet

Uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus mõjutas silmnähtavalt ka Tallinna linnaosade statistikat, kus valim on veelgi väiksem. 2017. aasta septembris sõlmiti kõige enam tehinguid Kesklinna linnaosas (185), millele järgnesid teised rahvarohkem linnaosad nagu Lasnamäe (165), Põhja-Tallinn (148) ja Mustamäe (135). Võrreldes augustiga kasvas tehingute vaid Kristiines (+9) ja Kesklinnas (+1), tehingute arv vähenes enim Mustamäel (-20) ja Nõmmel (-18). Kui Kesklinnas jäi tehingute dünaamika võrreldes augustiga suuresti samaks, siis Kristiines kasvatas tehingute arvu uusarenduste mahu kasv. Mustamäel viisid tehingute arvu langusesse samuti uusarendused, Nõmmel aga nii uusarendused kui järelturg.

Andmed: Maa-amet

Mediaanhind oli sarnaselt eelmistele perioodidele kõrgeim Kesklinnas (2286 EUR/m2), kus võrreldes augustiga suurenes mediaanhind 2,2%. Kesklinnale järgnesid Kristiine (1877 EUR/m2) ja Nõmme (1743 EUR/m2). Lasnamäel oli mediaanhind 1398 EUR/m2, vähenedes 2,7% võrra, Mustamäel vähenes mediaanhind 3,3% (1481 EUR/m2). Enim vähenes mediaanhind septembris Põhja-Tallinnas (-15,6%) ning selle taga oli suur uusarendustehingute arvu vähenemine ja tehingute arvu vähenemine linnaosa kõige hinnatumas asumis, Kalamajas.

Andmed: Maa-amet

Ehkki tervikuna on kinnisvaraturg üle kogu Eesti olnud jätkuvalt aktiivne, siis suureks erandiks on Tartu linn, kus üheksa kuuga sõlmiti keskmiselt üheksa tehingut kuus vähem kui möödunud aastal. Langus on tulnud peamiselt järelturu korterite pealt, mediaanhinnad on aga võrreldes mullusega kasvanud. Tervikuna sõlmiti septembris 157 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1238 EUR/m2. Võrreldes augustiga vähenes tehingute arv 12 võrra, mediaanhind vähenes 7,5%.

Andmed: Maa-amet

Narvas on tehingute arv võrreldes möödunud aastaga kasvanud, mediaanhinnad on jäänud stabiilseks. Tegemist on märgiga sellest, et langus hakkab seljataha jääma, kuna kõigepealt hakkab tehingute arv kasvama, millele järgneb hinnatõus. Septembris sõlmiti Narvas 55 tehingut ehk neli tehingut vähem kui augustis, samas kui mediaanhind suurenes 6,7% (389→415 EUR/m2). Võrreldes 2014.–15. aasta tipptasemega on hinnad endiselt umbes 75–100 EUR/m2 madalamal tasemel.

Andmed: Maa-amet

Pärnus on võrreldes mullusega suurenenud nii tehingute arv kui ka mediaanhind, mille aastane kasv oli koguni 12,6%. Turule on tulnud mitmed uusarendused, mis on aidanud hinnakasvu kiirenemisele kaasa. Septembris sõlmiti Pärnus 89 tehingut, mis oli käesoleva aasta kõrgeim näitaja ning võrreldes augustiga suurenes tehingute arv 27 võrra. Mediaanhind jäi viimaste viie aasta lõikes alla vaid käesoleva aasta maile, kasvades võrreldes tagasihoidliku augustiga 17,9%, ulatudes 1144 EUR/m2-ni.

Andmed: Maa-amet

2017. aasta III kvartalis olid ülejäänud piirkondadest aktiivsemad suuremad maakonnakeskused ning Harjumaa nii-öelda „kuldse ringi“ vallad. Enim tehinguid sõlmiti Kohtla-Järve linnas, kus sarnaselt Narvale on tehingute arv eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu kasvanud, ehkki hinnad on püsinud stabiilsena või isegi veidi vähenenud. III kvartalis sõlmiti Kohtla-Järvel kokku 186 tehingut, mille mediaanhind oli 66 EUR/m2. Maakonnalinnadest on käesoleval aastal enim tehingut kasvatanud Valga linn, kus sarnaselt Kohtla-Järvele on tehingute mediaanhind väga madal (116 EUR/m2) ning oluline osa tehingutest sõlmitakse ilma eluasemelaenuta, mistõttu on sealne kinnisvara väga likviidne. Harjumaa omavalitsuste aktiivsuse taga on kuum uusarendusturg, Viimsi vallas kasvas aasta esimese üheksa kuuga tehingute arv 82 võrra ning Saue vallas 48 võrra. Kõikides esile toodud omavalitsustes peale Kohtla-Järve kasvasid ka hinnad, mis on tõendus sellest, et ka ülejäänud Eestis on kinnisvaraturg Tallinna tuules hakanud taastuma.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Eesti Pank: Pangandussektor teenis kolmandas kvartalis 84 miljonit eurot puhaskasumit

24.10.2017 Mari Tamm

Majapidamiste laenunõudlus kasvas, ettevõtete oma püsis sama
Ettevõtete uute pikaajaliste laenude intressimarginaal langes
Suurenesid nii pangandussektori tulud kui ka kulud

Eluasemelaenude kasv jätkas kolmandas kvartalis kiirenemist ning septembris suurenes portfell aasta võrdluses 6,5%, 6,9 miljardi euroni. Laenunõudlust toetab keskmise palga kiire kasv, aga ka kindlustunne tuleviku suhtes, mis on viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Eluasemeturu aktiivsus on püsinud suur ja hinnad kasvasid mõõdukalt edasi. Uusi eluasemelaene andsid pangad kolmandas kvartalis kokku 10% suuremas summas kui aasta tagasi, uute laenude lisandumise tempo on aga viimastel kuudel aeglustunud. Autoliising kasvas endiselt kiiresti – aastataguse ajaga võrreldes on selle maht 15% suurem.

Ettevõtete laenunõudlus on püsinud stabiilne. Uusi pikaajalisi laene anti ettevõtetele kolmandas kvartalis 5% väiksemas summas kui samal ajal aasta tagasi. Kinnisvaraettevõtted said ligikaudu kolmandiku ja tööstusettevõtted pisut rohkem kui 15% uutest pikaajalistest laenudest. Ettevõtete laenude ja liisingute portfell aga kahanes augustis ja septembris seetõttu, et üks pank suunas osa olemasolevatest laenudest välismaise emaettevõtte portfelli.

Ettevõtetele antud uute laenude keskmine intressimäär kolmandas kvartalis langes, kuid uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on tõusnud. Ettevõtete laenunõudlus on stabiilne ja konkurents pankade vahel üsna suur, mistõttu on ettevõtete laenude intressimarginaalid langenud. Majapidamiste laenunõudlus on aga suurenenud ning pakkujate ring on väiksem kui ettevõtete laenuturul, mistõttu on võimalus intressimarginaali tõsta ka suurem. Ettevõtetele septembris antud uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,05% ja eluasemelaenude oma 2,4%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas kiiresti ka kolmandas kvartalis. Ettevõtete likviidsete varade mahu kasvu on toetanud müügitulu suurenemine. Ettevõtete hoiused suurenesid septembris aasta võrdluses 12,5%, 5,8 miljardi euroni, ning majapidamiste hoiused kasvasid 9%, 6,6 miljardi euroni. Majapidamiste hoiuste kasvu mõjutas palgasaajate sissetulekute suurenemine. Hoogsa laenamisega ühel ajal on seega suurenenud ka ettevõtete ja majapidamiste finantspuhvrid.

Pangandussektori kolmandas kvartalis teenitud puhaskasum jäi eelmiste perioodidega sarnasele kõrgele tasemele. Pangandussektor teenis kolmandas kvartalis 84 miljonit eurot puhaskasumit – see on 3% rohkem kui samal ajal aasta tagasi ja moodustas aasta baasile arvestatuna 1,4% koguvaradest. Tulude kasvu toetas puhasintressitulu suurenemine, mis tulenes nii laenuportfelli kasvust kui ka sellelt teenitava keskmise intressimarginaali tõusust. Halduskulud samal ajal kasvasid ja laenuallahindluskulud püsisid väikesed.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Korteriyhistu.net seminarid Tallinnas

24.10.2017 Tõnu Toompark

Tutvustame taas Tallinnas kortermaja tegevuse korraldamise parimaid praktikaid kasutades korteriyhistu.net lahendusi. Kutsume piirkonna kortermajade esindajaid seminarile.

Tasuta seminarid toimuvad algusega kell 17:15 Tallinnas järgneva kahe nädala viiel päeval, et kõik huvilised saaksid valida sobivaima päeva ja koha. Valikus on Kalamaja esmaspäeval (23. oktoober), Kesklinn teisipäeval (24. oktoober), Mustamäe kolmapäeval (25. oktoober), Lilleküla neljapäeval (26. oktoober) ning Lasnamäe teisipäeval (31. oktoober, vene keeles). Lisainfo ja registreerumine veebivormil.

Seminaril kõneleme järgmistel teemadel:

Kuidas tõhustada suhtlust ja infovahetust kortermajas?
Kuidas korraldada näitude kogumine ja automatiseerida igakuiste arvete tekkimine ise või kaugraamatupidaja abiga?
Kuidas planeerida ja dokumenteerida majas toimuvad tegevused?
Kuidas saada remonditöö teostamiseks ettevõtetelt kolm võrreldavat pakkumist?
Millised on maja kulud võrreldes teiste sarnaste majadega piirkonnas ja üle Eesti?

Kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt muudetakse kõik kortermajad aastaks 2018 korteriühistuteks ja korteriyhistu.net võimaldab hallata maja sõltumata haldusvormist korteriomanike ühisustel ja korteriühistutel, siis on seminarile oodatud kortermajade esindajad sõltumata haldusmudelist.

Tasuta seminarile on võimalik registreeruda veebivormil või mart.turk@korteriyhistu.net ja telefonil 5661 2401.

Kui soovid, et seminar toimuks sinu asukohale lähemal, siis anna meile registreerumisvormi vahendusel teada, et saaksime planeerida tulevaste seminaride toimumist.

Huvilistel soovitame kindlasti tutvuda ka korteriyhistu.net näidisühistu andmetega.

Viimane võimalus registreeruda koolitusele “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked”

24.10.2017 Margot Toompark

Koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 31/10/2017 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Koolituse “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” sihtrühm on:

kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana ehitustööde riigihangetel;
kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

01. september 2017 jõustus täiesti uus riigihangete seadus, mis tõi kaasa olulisi muudatusi aastaid kehtinud hankereeglites. Koolitusel tutvustame olulisemaid muudatusi ehitushangetes, mis tulenevad uuest riigihangete seadusest.

“Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 31/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: hoonestamata elamumaa tehingute käive kasvab jõuliselt

24.10.2017 Tõnu Toompark

2017 III kvartalis tehti Harjumaal maa-ameti andmetel 274 tehingut hoonestamata elamumaaga. Aastataguse ajaga võrreldes, mil elamumaatehinguid oli 283, on tänavune tehingute arv kukkunud 3%.

Elamumaa tehingute arv võiks olla seotud korterituru aktiivsuse ja hindadega. Kui korterite hinnad kerkivad piisavalt kõrgele, võiks elamumaa ja ühepereelamud muutuda korteritele atraktiivseks alternatiiviks.

Võrreldes 2010.-2012. aastaga on 2017. a Harjumaa hoonestamata elamumaa tehingute arv pea kahekordne, kuid korteriturule omast aktiivsuse kasvu ehk tehingute arvu lisandumist alates 2015. aastast näha ei ole.

Küll on jõudsalt kasvamas hoonestamata elamumaa tehingute käive. 2017 III kvartali Harjumaa hoonestamata elamumaa tehingute käive oli 24 miljonit eurot. See on võrreldes aastataguse 13-miljonilise käibega isegi 83% enam.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Mainor Ülemiste võlakirjade emiteerimine

23.10.2017 Margus Nõlvak

AS Mainor Ülemiste nõukogu on heaks kiitnud kava, mille kohaselt emiteerib AS Mainor Ülemiste 2017. aasta IV kvartalis ja 2018. aasta jooksul uusi võlakirju, mis lunastuvad 2023. Võlakirjaemissiooni kogusummaks on kuni 10 miljonit eurot; 2017. aasta IV kvartalis toimub võlakirjade mitteavalik pakkumine summas kuni 2 miljonit eurot. Pärast emissiooni lõppu esitab Mainor Ülemiste taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks mitmepoolses kauplemissüsteemis First North.

Võlakirjade emiteerimise eesmärgiks on ettevõtte põhitegevuse finantseerimine ja Mainor Ülemiste 26.11.2018 võlakirjade refinantseerimine. Emissiooniga kaasatava rahaga jätkatakse vastavalt ettevõtte pikaajalisele strateegiale Ülemiste City ärilinnakus uute projektide arendamist. Võlakirjade emiteerimisega ei kaasne olulist ettevõtte võlakoormuse kasvu ega finantsseisundi halvenemist.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

23.10.2017 Tõnu Toompark

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Elu korteriühistus: Korteriühistu liikmete nimekiri

23.10.2017 Kätri Sarapuu

Meie korteriühistu on loodud aastakümneid tagasi. Eramus on vahetunud enamus püsielanikke. Kes pole ka kirjalikult allkirjastanud, et ta on ühistu liige. Tean, et korterit ostes on omanik automaatselt ka korteriühistu liige. Seoses maja renoveerimisega sooviksin, et dokumentatsioon oleks igati korrektne. Siit küsimus – kuidas peaks toimima, kas korteriomanik peaks vabas vormis esitama oma korteriühistuga liitumise avalduse ja millise kuupäevaga.

Vastavalt korteriühistuseaduse §-le 5 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu on sundühistu, kuhu kuuluvad kõik selle maja korteriomanikud.

Korteriühistu kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatakse registripidajale muuhulgas korteriühistu liikmete nimekiri. Korteriühistu liikmete nimekiri peab sisaldama igaühe nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäeva, -kuud ja -aastat, korteri numbrit, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta.

Seega, kui ühistu liikmete nimekiri on muutunud, peate esitama äriregistrile kandeavalduse korteriühistu liikmete nimekirja muutmiseks ja uue korteriühistu liikmete nimekirja, korteriomanikud ei pea esitama avaldust korteriühistuga liitumiseks.

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nordecon Betoon sõlmis lepingu Møller Auto müügi- ja teeninduskeskuse ehitamiseks

23.10.2017 Tõnu Toompark

Nordecon AS kontserni kuuluv tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) sõlmis Vintselle gruppi kuuluva Moick OÜ-ga lepingu 5 400 m2 suuruse pinnaga autokeskuse ehitamiseks Tallinna piirile Rae valda. Põhiosas tuleb autokeskuse hoone ühekorruseline, keskuse kontoriplokk on kahekorruseline.

Lepingu maksumus on ligikaudu 4 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Tööd valmivad 2018. aasta sügiseks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Mida teha, kui kommunaalkulud hakkavad ahistama?

23.10.2017 Maiken Tiirmaa

Täna räägitakse palju liginullenergia majadest, kus kulud kütmisele ja valgustusele on kontrolli all ja võrreldes vanemate amortiseerunud hoonete ning iganenud küttesüsteemidega sisuliselt olematud. Siiski elavad paljud meist olukorras, kus kommunaalkulud hõlmavad igakuistest väljaminekutest just talveperioodil märkimisväärse osa ning toovad sageli kas võlgade või pingestatud pere-eelarve näol tüli majja, kirjutab Arco Vara maakler Maiken Tiirmaa.

Enim on kommunaalkuludega kimpus vanemate ja suurema pinnaga majade omanikud, kellel lapsed kodust lahkunud, ruume ülearu ja küttesüsteem vanamoodne, ebaökonoomne ning kallis. Sarnases olukorras on suurtes korterites elavad, tavaliselt vanemad inimesed, kes siis teadmatusest või nostalgiast ei soovi oma senisest eluasemest loobuda ja maksavad suure osa oma pensionist korteriühistule või haldusfirmale.

Kõige tavalisem variant on see, et inimesed üritavad säilitada oma mugavustsooni ja hakkavad kommunaalkulude maksmiseks säästma nii-öelda kõhu kõrvalt, kaotades tegelikult elukvaliteedis, sest peale eluasemekulude ja toidu enam millekski muuks eriti raha ei jätku. Samuti loodetakse külmal ajal kuidagi läbi ajada, küttes vaid osa elamispinnast, mis pikas perspektiivis kahjustab viimistlust ja hoone konstruktsioone. Kortermajades on seetõttu lausa keelatud ruume kütteta jätta.

Ühelt poolt on taoline käitumine loomulik, sest kes ikka tahaks oma armsaks saanud kodust lahti öelda, aga teiselt poolt on see väga ebaratsionaalne ja probleemid üksnes süvenevad.

Kui igakuised vältimatud kulutused eluasemele ikka iga päev meeles püsivad ja vahendeid eluaseme soojapidavuse ning küttesüsteemi renoveerimiseks napib, tasuks ikkagi nostalgiast ja valehäbist üle saada ning kaaluda väiksemale ning ökonoomsemale pinnale kolimist.

Oma maja müümine ja korterisse kolimine ei kõla ehk esmapilgul atraktiivsena, kuid vanemate inimeste jaoks võib see tähendada tunduvat elukvaliteedi paranemist, sest uued korterid on reeglina säästlikud, hooldusvabad ja asuvad ühistranspordiliinidele ning eluks vajalikele teenustele lähemal.

Kõik on tegelikult lihtne matemaatika. Võrrelge uute korterite kommunaalkulusid näiteks üheksakümnendatel aastatel rajatud elamispindade omadega ja veendute oma silmaga, miks teile kütte- ja elektriarved meelehärmi teevad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

New Hanza Capital, AS Results in H1 2017

23.10.2017 Tõnu Toompark

New Hanza Capital, AS closed H1 2017 with a profit after tax of EUR 115,778. The profit is mainly related to rent income from the real estate objects acquired in 2016. The assets of the concern amounted to EUR 34.0m increasing by 70% compared to 31 December 2016. In order to facilitate growth of future investment real estate portfolio, during the reporting period the company increased its share capital increasing it in total from EUR 10.0m to EUR 25.0m.

In the beginning of 2017, New Hanza Capital, AS acquired 30% of the shares in the alternative investment fund manager SG Capital Partners AIFP, SIA. SG Capital Partners AIFP, SIA provides third party funds management services at an institutional level. In March 2017, SG Capital Partners AIFP, SIA established an investment fund SG Capital Partners Fund 1, KS amounting to EUR 41.0m. The fund is focusing on acquiring cash-flow generating assets in the sector of office and retail premises conforming to high sustainability criteria or having a potential to reach them.

Full New Hanza Capital, AS H1 2017 financial statements and management report are available on http://www.nh.capital/.

New Hanza Capital, AS Results in H1 2017

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks septembris ei muutunud

20.10.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 4,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus kütteõlide tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kemikaalide tootmises, samuti hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises.

2016. aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide ja piimatoodete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2017**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	September 2017 – august 2017, %	September 2017 – september 2016, %
KOKKU	0,0	4,5
Töötlev tööstus	-0,1	4,2
Mäetööstus	-0,3	4,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	1,4	9,4
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga 0,0% ja võrreldes 2016. aasta septembriga 5,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis septembris keskmisest enam naftasaaduste, metallide ja rõivaesemete hind, samas langes turbatoodete, elektrienergia ja elektroonikaseadmete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta septembriga 3,9%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis septembris keskmisest enam nahktoodete ja jalatsite, naftasaaduste ja keemiatoodete hind, samas langes elektrienergia, tekstiiltoodete ning jookide hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.10.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Nõuanded koduostjale: kasutuskord mõttelise osa ostmisel

20.10.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui laenuvõtja soovib osta ehk laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, peab olemas olema kinnisvara kinnistusraamatusse kantud notariaalne kasutuskord. Mõtteline osa kinnisvarast võib siin näiteks tähendada olukorda, kui laenu tagatiseks läheb näiteks pool majast, mida ei ole korteriomanditeks jagatud ehk olukorda, kus inimene omab näiteks 1/2 maja.

Mõttelise osa pantimise juures ehk hüpoteegiga koormamise juures nõuab laenuandja, et kinnistusraamatusse oleks kantud notariaalselt kinnitatud kasutuskord. Kasutuskord on kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse ehk milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab.

Kasutuskord võib reguleerida näiteks, et ühe korteriomanditeks mittejagatud, kuid kahe korteriga elamu ühte korrust kasutab üks perekond ja teist korrust teine perekond, trepikoda ja keldrit kasutavad mõlemad kaasomanikud ühiselt.

Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks hooviala kasutuse. Uute korterelamute juures jagatakse kasutuskorra alusel ära parkimiskohtade kasutamine.

Laenuandja nõuab kinnisvara mõttelise osa puhul kasutuskorda sel põhjusel, et laenu tagatiseks panditav vara oleks üheselt määratud. See selgus võimaldab laenu tagastamise probleemide puhul vara efektiivsemalt realiseerida.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on tehniliselt väga lihtne. Tuleb võtta hoone ja/või maatüki plaan ja sellel punase-rohelise-sinise vildikaga märkida, kes millist kinnisasja osa kasutama hakkab, ning notar vormistab juba ülejäänu, mh kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmise.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.