Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Elu korteriühistus: Korteriomandi loomine ja ühistu asutamine

20.02.2017 Kätri Sarapuu

Meil on päevakorras ühistu asutamine, aga nüüd selgus, et meil on endiselt kaasomand ja korteriomanditeks pole jagatud. Kas ühistu loomiseks on vaja kindlasti esmalt vormistada korteriomand? Tean, et korteriomandiks vormistamiseks peavad kõik majaelanikud minema notarisse oma nõusolekut kinnitama. Kuidas tavapäraselt selline olukord korraldatud on?

Korteriühistuseaduse kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu. Seega korteriühistu saavad asutada korteriomanikud, mitte kaasomanikud. Selleks, et oleks võimalik korteriühistu asutada, peab jagama kaasomandi korteriomanditeks.

Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 4 lg 2 alusel võib kaasomandis oleva kinnisomandi jagada korteriomanditeks kõigi kaasomanike ühise notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. Vastavalt KOS-le võib korteriomanditeks jagada üksnes kogu kinnisomandi. Seega korteriomandiks vormistamiseks peavad kõik majaelanikud notaris enda nõusolekut kinnitama.

Korteriomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused.

Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KOS § 5 lõike 3 punkti 1 nõuetele vastav plaan või projekt. Kinnistamisavaldusele lisatakse riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid või muud kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumendid (KOS § 5 lg 3 p 1, kinnistusraamatuseadus (edaspidi KRS) § 35, 36 ja 36¹).

Kui korteriomanditeks jagatav kinnisomand on koormatud piiratud asjaõigustega, tuleb need üle kanda korteriomandite registriosadesse. Selleks ei piisa nende õiguste omajate kui puudutatud isikute nõusolekust (KRS § 34¹ lg 1), vaid on vaja ka vastavat asjaõiguskokkulepet (KRS § 35 lg 1 p 1). Hüpoteegi ülekandmisel korteriomandite registriosadesse on selline nõue ka otseselt sätestatud (asjaõigusseadus § 356). Muude piiratud asjaõiguste ülekandmisel tuleneb kokkuleppe vajalikkus aga sellest, et kinnisasja koormava asjaõiguse ülekandmisel korteriomandit koormavaks asjaõiguseks muutub asjaõiguse sisu. Sisu muutmine aga eeldab vormikohast asjaõiguskokkulepet.

Kuna kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks on notariaalselt tõestatud vormis asjaõigusleping, soovitame pöörduda notari poole, kus kõik majaelanikud peavad andma enda nõusoleku korteriomanditeks jaotamiseks, misjärel notar koostab kinnistamisavalduse ja edastab selle kinnistusosakonnale.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Riik omandab edaspidi looduskaitsealuseid maid ainult piirangutest lähtuvalt

20.02.2017 Tõnu Toompark

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks muudatuse, millega kaotatakse looduskaitsealuste maade riigile omandamise määrusest erisus ning edaspidi lähtutakse ka linnades, alevikes ja parkides asuvate kinnisasjade puhul kaitsekorrast tulenevate piirangute ulatusest ja olulisusest.

Kehtiva korra kohaselt tekib riigil maaomaniku poolt avalduse esitamisel linnades, alevikes ja parkides looduskaitse alustel maadel asuvate kinnisasjade omandamise kohustus mitte konkreetsetest piirangutest, vaid asukohast tulenevalt. Muudatus ei puuduta juba omandamise järjekorras olevaid kinnisasju, nendega jätkatakse seni kehtinud korra aluses.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on muudatusel oluline mõju looduskaitsealuste maade riigile omandamise järjekorra lühenemisele, sest piiratud eelarvevahendite valguses on just linnades ja parkides asuvate kinnisasjade ostmine tihti keskmisest kulukam ning looduskaitse vahenditest tuleb välja osta ka need kinnisasjad, mille sihtotstarbeline kasutamine looduskaitseliste piirangute tõttu takistatud ei ole.

Teise olulise muudatusena leevendatakse nende metsaomanike olukorda, kelle metsa tagavara on pärast kinnisasja omandamise algatamist looduslike tegurite (torm, üleujutus, tulekahju vms) tõttu oluliselt vähenenud. Selliste asjaolude ilmnemisel lähtutakse edaspidi metsa väärtuse määramisel kinnisasja algatamise otsuse ajal kehtinud või pärast algatamise otsust tehtud metsa inventeerimise andmetest. Lisaks muudetakse raiekulu arvutamise valemit ja viiakse see kooskõlla kasutatavate raieteenuste hindadega.

„Tegemist on järjekordse muudatusega, mille eesmärk on kiirendada looduskaitsest tulenevate piirangute maaomanikele hüvitamist ning tagada maaomanike võrdne kohtlemine. Esimese sammuna tõstsime sel aastal riigieelarves maade omandamiseks ette nähtud summa kolmele miljonile eurole, järgmisest aastat on see summa juba neli miljonit eurot. Tänavusest aastast on erametsa toetust võimalik taotleda ka neil metsaomanikel, kelle rangelt kaitstav mets asub väljaspool Natura ala. Riigikogu menetluses on ka muudatus, mille kohaselt on kunagi riigilt järelmaksuga maa ostnutel, kes taotlevad looduskaitseliste piirangute tõttu maa riigile võõrandamist, võimalik graafikujärgsed maksed peatada. Ja nüüd neljandaks, tagame selle, et maa omandamine toimuks ainult konkreetsetest kaitsepiirangutest lähtuvalt,“ loetles Pomerants.

Maade riigile omandamise järjekorras on veebruari alguse seisuga 183 avaldust, millest linnades, alevikes ja parkides asub 28 kinnisasja.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pindi Kinnisvara: Korteriühistuid on aastaid tüssatud

17.02.2017 Tõnu Toompark

Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse raames majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja.

Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam selgitas, et järgmisest aastast muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.

„Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,“ rääkis Udam.

„Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, sellega koos katkeb ka ühistute tüssamine,“ sõnas ta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Suvepealinnas paneelikaid ära ei põlata

17.02.2017 Gätlin Vesset

Nagu paljudes Eesti suuremates linnades, on ka Pärnus oma suurem paneelmajade piirkond, mille mõju kohalikule kinnisvaraturule ei saa sugugi alahinnata, kirjutab Arco Vara maakler Gätlin Vesset.

Pärnus on vaieldamatult populaarseim, suurim ja arenenuim paneelmajade piirkond Mai -Papiniidu. Atraktiivsus seisneb selles, et antud piirkonnas asuvad lasteaiad, koolid, toidukauplused, kaubanduskeskus ning paljud muud teenindusettevõtted. Leidub ka mitmekülgseid ajaveetmise võimalusi nii tervisesportlastele kui lihtsalt looduses viibijaile. Muidugi annab elukeskkonnale palju juurde ka meri, mis jääb kortermajadest vaid mõne minutilise jalutuskäigu kaugusele.

Vana ja uus on kõrvuti

Nimetatud linnaosa elamud on ehitatud aastatel 1959 kuni 2016. Enamik hoonetest jäävad siiski ajavahemikku 1980 – 1986 või uuemad. Vanemate majade puhul on silmatorkavalt levinud renoveerimine ja uuendamine. Võib öelda, et ühistud nagu võistleks, millisel majal on silmapaistvam valgustus või värvivalik. Peamine viis renoveerimise finantseerimiseks on pangalaen. Vanemate hoonete kaasajastamine loob linnaosast tervikpildi, nii et uusarendused sulanduvad varem ehitatu vahele päris kenasti.

Elanikkond on Mai piirkonnas väga mitmekesine, kuid kõige otsitavam müügiartikkel on 2-toaline korter olenemata seisukorrast. Noored ja lastega pered eelistavad piirkonda mugavuse pärast. Pered otsivad võimalusi kolida väiksematelt suurematele pindadele madalamatel korrustel või liftiga majades kõrgematele korrustele, lummava merevaatega korteritesse. Eakamad inimesed eelistavad esimese ja teise korruse 1- või 2-toalisi kortereid. Vanem generatsioon leiab üha sagedamini tee Mai – Papiniidu suunas, müües suureks jäänud korteri või palju energiat ja aega nõudva maja. Hulgaliselt on neid kinnisvarahuvilisi, kes soovivad müüa maakonnas asuva elamispinna ja kolida linna keskküttega korterisse. Suur hulk elamispindu elurajoonis on ka kohalikel üüritulu saamiseks või välismaalastel suvituskorteriks.

Vanadel ja uusarenduste korteritel suured hinnakäärid

Ostusoovi korral tuleks arvestada, et vanemas majas asuva 1- ja 2-toalise korteri ruutmeetri hind jääb keskmiselt vahemikku 850 kuni 1200 eur/m². Suurematel korteritel on ruutmeetri hinnad mõnevõrra madalamad. Uusarenduste puhul on aga hinnad oluliselt kõrgemad, nende hinnaklass küündib kuni 2000 eur/m².

Pärnu paneelmajadest on veel populaarsust kogumas Oja ja Rohu tänava piirkond, kus leiab lisaks vanematele paneelmajadele samuti uusarendusi. Sealne piirkond on hinnatasemelt võrreldes Mai – Papiniidu hindadega natuke tagasihoidlikum. Uusarenduste hinnatase jääb vahemikku 1200-1400 eur/m².

Üldiselt on suvituslinna vanemates korterelamutes hinnad väga varieeruvad. Palju sõltub hind korteri asukohast, korrusest, seisukorrast ja ehitusaastast. Üldjuhul leiab iga õige hinna ja kvaliteedi suhtega korter siiski kiiresti ostja.

Telli kõik kinnisvarauudised meilile

17.02.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks 01-2016

17.02.2017 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes jaanuaris pärast kahte kuud kestnud tõusu ja oli võrreldes detsembriga 0,5% madalamal. Võrreldes 2016. a jaanuariga oli indeks 8,2% kõrgemal.

Jaanuaris toimus Tallinnas korteritega 751 tehingut, mida oli 19,7% vähem kui detsembris, kuid 37% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Uute korterite osakaal tehingute üldarvust oli 27%. Tallinna korteriturgu mõjutab oluliselt uute korterite pakkumiste arvu kiire kasv, mis on peatanud vanemate ja uute korterite hinnatõusu. Samuti on üürikorterite pakkumiste hulk liikunud viimase 3 kuu jooksul tõusutrendis.

Tallinnas tõusis keskmine ruutmeetri hind 0,9% ja oli 1 762 eurot ruutmeeter, mis on uus buumijärgse aja rekord. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga oli ruutmeetri hind 14% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna tõusu, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur. Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind ainult kesklinnas (7,9%), põhjuseks tehingud keskmisest kallimate uute korteritega Poordi tn ja Tivoli arendusprojektides. Teistes linnaosades hinnad langesid: Nõmmel 16,3, Kristiines 5,3%, Pirital 2,1%, Põhja-Tallinnas 2,0%, Lasnamäel 2,0% ja Haaberstis 0,8%. Mustamäel hinnad ei muutunud. Nõmmel ja Kristiines oli järsu languse põhjuseks oli eelkõige tehingute arvu vähenemine uute korteritega. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, vastavalt 17,2% ja 13,8%. Põhjuseks oluliselt kasvanud tehingute hulk uute korteritega.

Tartus keskmine pinnaühiku hind langes võrreldes eelmise kuuga 2,9% 1 260-le eurole ja Pärnus langes 1,7% ja oli 1 006 eurot ruutmeeter. Jõhvis keskmine pinnaühiku hind langes ja oli 196 eurot ning Narvas tõusis ja oli 411 eurot ruutmeeter.

Ober Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks 01-2017

Linnahalli ja lähiala detailplaneering hakkab valmis saama

17.02.2017 Tallinn.ee

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku, detailplaneeringuga saab tutvuda 8. märtsist kuni 6. aprillini.

Detailplaneeringuga saab tutvuda eelpoolnimetatud ajavahemiku kestel tööaja jooksul Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis Niine tn 2, Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimaja ruumis 32 ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis Vabaduse väljak 7.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee (detailplaneeringu menetluse number on DP041900). Täiendav info avaliku väljapaneku kohta telefonidel 645 7003 ja 645 7264.

Tallinna linnavalitsus võttis Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu vastu 15. veebruari 2017 istungil. Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

„Kahtlemata on otstarbekas ja avalikes huvides linna keskuse vahetus läheduses asuv väga hästi juurdepääsetav ala võimalikult kiiresti kasutusele võtta,“ lisas Aas.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Merko Ehitus AS ehitusleping Eestis – Sindi 110kV jaotusseadme renoveerimine

17.02.2017 Tõnu Toompark

15. veebruaril 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja AS Elering vahel leping Sindi 110kV jaotusseadme renoveerimistööde teostamiseks Pärnu maakonnas Eestis.

Tööde käigus renoveeritakse Sindi 330/110/20kv alajaamas 110kV jaotla. Juhtimishoone ja rajatised projekteeritakse, ehitatakse ning antakse Tellijale üle valmiskujul, st “võtmed kätte” meetodil, kus kõik projekti mahus olevad seadmed tarnitakse koos vajalike projekteerimistöödega, paigaldatakse, seadistatakse, kontrollitakse ning antakse tellijale lõplikult üle pingestatud kujul. Lepingu mahus on ka vana alajaama lammutus- ja utiliseerimistööd.

Lepingu maksumus on 1,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekteerimis- ja ehitustööd algavad 2017. aasta veebruaris ning tööd lõppevad novembris 2018.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Tööturg püsib kõige kiuste tugev

17.02.2017 Mihkel Nestor

Keskmise palga kiire tõus ajal, kui majanduskasv on äärmiselt aeglane, on tõstatanud küsimuse, kas peagi on tööturul oodata pööret halvemuse suunas. Viimased andmed näitavad tööturgu siiski positiivses valguses. Seetõttu ei peaks tööjõu-teemalised diskussioonid keskenduma maksudele, vaid võimalustele, kuidas Eesti napp tööjõud võimalikult tarka tööd tegema panna.

Töötuse kasv ei ole järsult kiirenenud

Teisipäeval avaldas Statistikaamet tööturustatistika 2016. aasta viimase kvartali kohta. Tööjõu-uuringu andmetel oli eelmise aasta lõpus tööta 6,6% tööturul aktiivsest rahvastikust. 2016. aasta keskmine töötuse määr jäi seega 6,8% tasemele. Uue info valguses paistab III kvartali kõrge töötus anomaaliana. Mäletatavasti tegi töötuse määr III kvartalis ootamatu hüppe 7,5%ni 2015. aasta III kvartali 5,2% tasemelt, mis tekitas küsimuse, kas olukord tööturul on ootamatult halvenenud. Tänase info põhjal on vastus sellele küsimusele „ei“ ning vähemalt töötaja vaatevinklist nähtuna, püsib majanduskeskkond endiselt väga soodne.

Kui eelmainitud hüppe tõttu III kvartalis, jäi aastakeskmine töötuse määr mullu 2015. aastast kõrgemaks, siis hõive- ja tööturul osalemise määra kasv jätkus. Tööturul aktiivsete inimeste osakaal 15-74-aastase elanikkonna seas küündis mullu 70,4%ni; tööhõivemäär ulatus samas eagrupis 65,6%ni. Niivõrd kõrgete näitajate poolest paigutub Eesti EL liikmes¬riikide seas üsna tipu lähedale, sarnasele tasemele Skandinaaviamaade ja Saksamaaga. Tööhõive kasvu on suurima panuse andnud just vanemaealised inimesed. Võrreldes 2015. aastaga, lisandus töötajate sekka enam kui 6000 üle 60-aastast inimest. Seejuures tegi tööhõive suurima hüppe ülespoole 70-74-aastaste vanusegrupis: kui 2015. aastal oli selles vanuses inimestest tööga hõivatud 13,1%, siis mullu juba 16,3%. Veidi väiksema tõusu tegi ka 15-24-aastaste tööhõive määr. Seevastu on toimunud negatiivne pööre 25-34-aastaste tööhõives: mullu oli töötavaid inimesi selles vanuserühmas 4500 võrra vähem kui 2015. aastal. Hõivemääras väljendus see ligi 3,5% langusena. Suuresti selgitab muutust tööturult eemalejäämine pere juurdekasvu tõttu: selles vanusegrupis vähenes hõive eelkõige naiste seas. Võrreldes 2015. aastaga oli mullu lapsehooldus¬puhkusel kokku 4600 naist varasemast enam. Samas kahanes 2016. aastal ka 25-34-aastaste meeste hõive.

Töötusele on mõju avaldanud käimasolev töövõimereform, mille abil püütakse hõivesse tagasi tuua vähemalt osa pea 60 000 töövõimetuspensionärist, kes täna tööl ei käi. Reformi täpsem mõju hakkab selgemalt avalduma just 2017. ja 2018. aastal. Mullu vähenes Tööjõu-uuringu andmetel haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemal viibivate inimeste arv 2015. aastaga võrreldes enam kui 3000 inimese võrra. Töötukassas oli vähenenud töövõimega inimesi detsembri lõpu seisuga arvele võetud veidi vähem kui 6000. Tuleb siiski tähele panna, et töövõimetuspensionäride ümber-suunamine Töötukassa teenustele ei muuda statistikat automaatselt, kuna Tööjõu-uuringus lähtutakse inimese enda hinnangust, kas ta soovib ka tegelikult tööd leida.

Joonis 1. Tööhõive 15-74-aastase elanikkonna seas on ajalooliselt kõrgel tasemel.

Millised saavad olema edasised arengud tööturul?

Nii tänavu, kui ka järgmisel aastal, mõjutavad tööturgu vastandlikud jõud. Ühelt poolt suurendab majanduskasvu kiirenemine paratamatult nõudlust tööjõu järele. Et tööhõive on täna rekordiliselt kõrge, siis võib lisakäte leidmine ettevõttesse osutuda keerukaks. 2016. aasta III kvartalis jõudis vabade ametikohtade määr 2%ni, mis on kõrgeim tase alates 2008. aastast ning oodata on selle edasist tõusu. Seejuures napib töötajaid nii kõrge- kui ka madalapalgalistel ametikohtadel. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste tänasel tööturul nö „ripakil“ ei ole ja nende värbamine eeldab tööandjalt kogukat palgafondi. Madalapalgalistel ametikohtadel on probleemiks aga tööjõu voolavus, sest töötajad otsivad mõistetavalt suurimat võimalikku sissetulekut ja madala tööpuuduse keskkonnas ollakse töökoha vahetamisel julgemad.

Teisalt on majanduses tervikuna oodata töötuse tõusu. Küll on kasv mõneti statistiline, sest töötute hulk suureneb inimeste arvelt, kes ei olnud varasemalt tööturul aktiivsed. Vähenenud töövõimega inimesed, kes saavad nüüdsest teenuseid ja toetust Töötukassa käest, peavad aktiivsemalt püsivat töökohta otsima. Kiireid muutuseid reform endaga ilmselt kaasa ei too. Isegi kui tervis lubaks inimesel teistsuguses ametis töötada, siis nõuab varasemalt füüsilise tööga elatist teeninud inimese asumine kergemale kontori- või teenindustööle hoopis teist¬suguseid oskuseid. Vaadates töövõimetuspensioni saavate inimeste paiknemist Eesti kaardil, elab neist enamus ka piirkondades, kus uusi töökohti luuakse väga vähe. Lisaks töövõimereformile on keskpikas perspektiivis ilmne, et viimase kolme aasta jooksul 20% kasvanud keskmine palk peab hakkama mõjutama ettevõtete töökorraldust. Kiireneva majanduskasvu tingimustes on muutustega kaasnev töötus küll loodetavasti ajutist laadi. Üle aegade on efektiivsust otsimas avalik sektor, kust lisandub tööturule nö „valgekraesid“, kes tõenäoliselt on võimelised uue töökoha leidma suhteliselt kiiresti.

Tööjõu kõrge maksustamine ei ole Eesti majanduse võtmeprobleem

Võttes arvesse kitsaid olusid tööturul, on üllatav, kui palju tähelepanu pälvib tööjõu madalama maksustamise küsimus. Palgasurve all oleva ettevõtja seisukohast on soov kulusid piirata mõistetav, kuid ühiskondlikust vaatevinklist ei kipu argumentatsioon just liialt tugev olema. Ajal, kui Eesti töötuse tase on alla oma pikaajalise „loomuliku“ määra, ei vaja töötajate värbamine täiendavat stiimulit. Kurta konkurentsivõimet kahjustava tööjõuhinna või –maksude üle olukorras, kus naaberriikide palk ületab siinset taset 2-3 korda, räägib enamat aga ettevõtte äriplaani piiratuse kohta. Mis puudutab võimalikku ülempiiri seadmist sotsiaalmaksule, tuleb arvesse võtta, et mitmekordset keskmist palka teenivate inimeste seas moodustavad insenerid ja IT-spetsialistid kaduvväikese osa. Vananeva rahvastikuga väikeriigis on tööjõud majanduse kõige kallim vara. Selle allahindlusega müümise asemel tuleks keskenduda ülesandele, kuidas vähestest inimestest võimalikult nutikad ja suurt väärtust loovad töötajad koolitada.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: millal vana kodu üürileping üles öelda?

17.02.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmise puhul peab mõtlema sellelegi, mis saab olemasolevast eluasemest. Kui olemasolev kodu on üüripind, siis tuleb uue pesa leidmisel üürileping üles öelda.

Üürilepingu lõpetamine

Tõenäoliselt ei ole koduotsijal kohe sel hetkel, mil uue kodu soetamise idee talle pähe kargas, mõtet üürileandja juurde tormata, et hakata läbi rääkima üürilepingu lõpetamise osas. See võib üürileandja panna mõtlema, et äkki peaks kiiresti üürnikust vabanema, kui see niikuinii ära läheb, et uus ja püsivam üürnik asemele leida. Selline asjade käik ei pruugi olla üürnikust koduostja huvides, kes äsja koduostmise mõttele tulnud ja kel ehk veel ühtegi sobivat pakkumistki silmapiiril pole.

Üürilepingut saab lõpetada korraliselt, erakorraliselt ja poolte kokkuleppel. Sõltumata üürilepingu tähtajast, saab nii üürileandja kui ka üürnik igal ajal lepingu üles öelda omavahelisel kokkuleppel.

Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine

Korraliselt ehk põhjust ära näitamata saab üles öelda vaid tähtajatut üürilepingut. Ülesütlemiseks on õigus mõlemal lepingupoolel. Enamasti on tingimuseks, et lepingu ülesütlemisest tuleb teisele poolele ette teatada vähemalt kolm kuud.

Lepingu erakorraline ülesütlemine

Tähtajaline leping kehtib tähtaja saabumiseni. Tähtajalist üürilepingut saab ühepoolselt üles öelda vaid lepinguliste kohustuste olulise rikkumise korral. Eelkõige on põhjus mõjuv, kui üks lepingupooltest oluliselt rikub lepingulisi kohustusi ja sellest tulenevalt ei saa eeldada lepingu jätkamist.

Selliseks põhjuseks võib olla näiteks asjaolu, kus üürileandja ei täida oma kohustust hoida eluruum lepingu kehtivuse aja jooksul kasutamiseks sobivas seisundis. Kui eluruumile tekivad puudused, mis välistavad selle sihtotstarbelise kasutamise või piiravad kasutamist olulisel määral ja üürileandja neid puudusi ei kõrvalda, võib üürnik lepingu üles öelda.

Samuti on mõjuvaks põhjuseks asjaolu, kui eluruumi seisund on muutunud üürniku elule või tervisele ohtlikuks – näiteks on tekkinud elamu varisemisoht. Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, mis on tekkinud pooltest sõltumatult vääramatu jõu tagajärjel. Näiteks on hoone varisemisoht tekkinud tormi tagajärjel.

Kõige parem on üürileping lõpetada kokkuleppel. See välistab hilisemad vaidlused.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Maa-amet: Hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv 2016. aastal langes

17.02.2017 Tõnu Toompark

Hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv langes 2016. aastal 6,7% võrreldes 2015. aastaga. Tehingute koguväärtus on samal ajal langenud vaid 3,9%. Enim mõjutas 2016. aastal hoonestamata elamumaa tulemusi tehingute arvu vähenemine Harju maakonnas ning juriidiliste isikute vähene tehinguaktiivsus võrreldes 2015. aastaga.

Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2012-2016 (miljonid eurod).

Hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on viimastel aastatel (2013-2016) olnud pigem stabiilne, jäädes vahemikku 8,6-8,9 €/m². Samas, 2016. aastal oli mediaanhind 8,6 €/m², mis on viimase viie aasta madalaim tase. Kogu Eesti mediaanhinna väikest alanemist saab seletada Harju maakonna tehingute osakaalu vähenemisega.

Harju maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind on olnud 20,5 eurot, mis on ligikaudu kaks korda kõrgem kui järgneval maakonnal. Elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud 10,6 eurot Tartu, 7,1 eurot Pärnu ja 5,0 eurot Rapla maakonnas. Teistes maakondades on mediaanhind jäänud alla 4,0 €/m². Madalam ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) on olnud Põlva, Järva ja Valga maakonnas, kus on ka väikseim tehinguaktiivsus.

Hoonestamata elamumaa hinnatasemete erinevused on Eesti asulates suured. 2016. aastal oli Eesti keskmise brutopalga eest võimalik osta 2,1 m²hoonestamata elamumaad Tallinna kesklinnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, või 1 124,3 m²Lääne maakonnas Ridala vallas Nõmme külas, kus mediaanhind oli madalaim.

06/03/2017 toimub uus koolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias”

17.02.2017 Tõnu Toompark

06/03/2017 toimub Kinnisvarakoolis uus koolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust loeb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Internetiturunduse osa tutvustab Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas.

Koolitus on suunatud:

maakleritele, kes müüvad ja vahendavad kinnisvara ning peavad nö. igapäevaselt pildil püsima;
kinnisvaraettevõtete turundusspetsialistidele, et saada veelgi rohkem uusi mõtteid ja ideid;
kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endale kuuluvat kinnisvara;
kõigile huvilistele, kes soovivad oma silmaringi laiendada ja saada teadmisi valdkonnast, mis tagab kinnisvaravaldkonnas müügiedu.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada ülevaadet kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias” toimub 06/03/2017 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Rohelist elektrit pakkuv tööstuspark otsib üürilisi

17.02.2017 Tarvo Tavast

Rohelist, kuid samas soodsat elektrienegiat pakkuv tööstuspark otsib üürilisi tootmise, logistika või IT sektorist.

Kasutatavaid hoonete ruutmeetreid on hetkel kokku ca 5180. Kogu kompleksi valmimisel aga üle 8000 m2. Kompleks koosneb täna 3 erineva suuruse ja kõrgusega hoonest suurustega 2900 m2, 1760 m2 ja 520 m2. Kompleksi on võimalik võtta üürile tervikuna või hoonete kaupa.

Hoonete üürihind kujuneb vastavalt kliendi soovitavate renoveerimistööde mahule ja lepingu pikkusele. Hooned antakse üürniku kasutusse pikemaks ajaks. Kinnistule on paigaldamisel uus alajaam võimsusega 800 A, mis koos rajatava päikeseelektrijaamaga annab maksimaalseks elektrivõimsuseks 1450 A.

Kinnistule paigaldatud päikesepaneelid on koguvõimsusega 0,65 MWh, millest saadav energiakogus on ca 637 MWh aastas. Meie ilmaolusid arvestades toodetakse päikeseenergiast 88% ajavahemikul märtsist septembrini. Kinnistul on oma puurkaev, kust on võimalik saada vajalik veevarustus, ning kanalisatsioon arendatakse välja vastavalt üürileandja vajadustele.

Kinnistu asub logistiliselt väga heas kohas: Mäo ristilt 14 km (12 min); Tallinna Lennujaamast 90.2 km (talvel sõiduaeg 1 h 05 min suvel kindlasti alla 1h) ja Tartu 115 km (1 h 13 min) ; Rakverest 60 km ja Pärnust umbes 115 km. Olenevalt ümberehituste ja renoveerimistööde mahust, saab hooned anda üürniku kasutusse ca 9 kuu jooksul, peale üürilepingu sõlmimist. Soovime leida heaperemeheliku ja pikaajalise lepingupartneri, kelle jaoks ehitada valmis just tema ettevõttele sobilik ärihoone.

Järvamaa on Eesti suuruselt viies maakond. Järvamaal on 12 omavalitsust, üle 31 000 elaniku ja 1374 aktiivset ettevõtet. Järvamaa keskuseks on Paide, mis on meie pakutavast ärihoonest vaid 12 km kaugusel. Lähim küla on Peetri, mis on Kareda valla keskus. Peetris on oma kirik – Järva Peetri kirik –, kool ja lasteaed.

Kareda vallamajas tegutseb spordikeskus, seal on ka raamatukogu, postipunkt, rahvamaja ja perearst. Kareda vald asub Järvamaa keskosas, piirnedes põhja poolt Järva-Jaani vallaga, idast Koeru vallaga, lõunast Koigi vallaga ja Paide vallaga ning läänest Roosna-Alliku vallaga.

Peamised tegevusalad on Järvamaal taime- ja loomakasvatus (piimakari), metsamajandus, puidu- ja lihatööstus. Esnas tegutseb kitselaut-meierei. Peetri alevikus tegutseb Põhjaka Kulinaaria. Kareda vald paikneb Pandivere kõrgustiku edelaserval. Parimad põllumaad on Müüsleri-Peetri-Esna-Ammuta piirkonnas, kus Peetrit on nimetatud Järvamaa viljaaidaks.

PDF alla laadimiseks: Kareda päikeseelektrijaam ja tööstuspark

Ärihoonega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palun võtke minuga ühendust!

Sinu Päikeseelektrijaam

Tarvo Tavast
+372 552 0931
tarvo@skanton.ee
www.skanton.ee

[ngg_images source=”galleries” container_ids=”10″ sortorder=”191,186,190,187,188,189″ display_type=”photocrati-nextgen_basic_slideshow” gallery_width=”600″ gallery_height=”450″ cycle_effect=”fade” cycle_interval=”3″ show_thumbnail_link=”1″ thumbnail_link_text=”[Vaata kõiki pilte]” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ehitusekspert: Nuku teatri juurdeehitus on kuritegu Tallinna vanalinna vastu

16.02.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on aasta lõpus valminud NUKU teatri juurdeehitus, kus president annab üle tänavused riiklikud teenetemärgid, vanalinna konkurentsitult inetuim ja ebasobivaim uushoone.

Martin Vahteri sõnul meenutab Nuku teatri laienduse fassaad sadama laohooneid ning on arusaamatu, kuidas muinsuskaitse lubas Nunne tänavale sellise käki ehitada.

“Kui muinsuskaitse andis 90nendate lõpus teisele kolearhitektuuri näitele vanalinnas – WW Passaaž kaubanduskeskusele “Karuteene medali”, siis nüüd on nad vait, kuigi kahe hoone vahel on ka ilmselge visuaalne sarnasus,” ütles Vahter.

“Muinsuskaitseamet näitab hambaid arusaamatutes kohtades. Reaalselt käib iga sildikese üle kemplemine ja enamus juhtudel järgneb pigem põhjendamatu keeldumine. Nüüd ehitati UNESCO poolt kaitstud vanalinna selline ladu ja mitte piuksugi. Muinsuskaitseamet kaotas sellega oma usaldusväärsuse,” ütles Vahter.

“Nukuteatri laienduse fassaadikattematerjal meenutab katmata puitlaastplaati. Ega juurdeehitusel kui sellisel midagi viga ei olekski, küsimus on asukohas ja Muinsuskaitseameti tegevuses, millest tavakodanik sageli aru ei saa. Kui sarnane kombinatsioon oleks mõne vana tööstushoone rekonstrueerimisel elu- või ärihooneks, oleks tegemist olnud mõistliku lahendusega,” ütles Vahter ja lisas, et vanalinna on uute ehitiste rajamine delikaatne küsimus ja linn on selles osas korduvalt eksinud.

Tallinnas Nunne tänaval avati 2016. aasta novembris NUKU teatri ja muuseumi 1400-ruutmeetrine juurdeehitus, mis ühendab kolmest majast koosneva teatrikompleksi. Juurdeehituse keskmes olevas Ferdinandi saalis annab president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril üle riiklikud teenetemärgid.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nordecon ja Kaarsilla Kinnisvara pidasid Viimsi Äritare sarikapidu

16.02.2017 Tõnu Toompark

15. veebruaril pidasid Nordecon ja Kaarsilla Kinnisvara Viimsis sarikapidu, millega tähistati Viimsi kõige moodsama büroohoone maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapärja tõi alla Nordeconi projektijuht Kaido Aunre.

„Koostöö Nordeconiga on sujunud väga hästi juba projekteerimisfaasist alates,“ ütles Kaarsilla Kinnisavara arendusjuht Mari-Anne Jaagant. „Sarikapeo eesmärk on kostitada ehitajaid hea töö eest ning vastavalt rahvapärimusele ka tagada, et maja oleks hea õnnega. Oleme Viimsi Äritare projekteerides planeerinud maja selliselt, et see oleks võimalikult keskkonnasõbralik, samuti peaks maja asukoht andma võimaluse paljudele Viimsi poolsaare ettevõtetele ja aktiivsetele inimestele omada kontorit kodule lähemal, säästes nii aega ja energiat.“

„Oleme ehitustöödega graafikus ning Viimsi Äritare valmib suve lõpus. Ehitajatena tunneme rõõmu, et Viimsi Keskuse ehitamise järgselt saame Viimsi südamesse anda oma panuse ka moodsa büroohoone ehitamise näol. Tänaseks on hoone oma gabariitse ilu saavutanud, mis tähendab, et ehitustööd on jõudnud faasi, millal on põhjus teha väikene pidu,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg.

Viimsi Äritare 3-korruselisse hoonesse tuleb pinda ligi 8000 m2: esimesel korrusel hakkavad asuma kaubandus- ja toitlustusettevõtted, teisel ja kolmandal korrusel erineva suurusega bürood, mille suurust ja sisu on võimalik muuta vastavalt vajadusele. Äritare maa-aluses parklas on ruumi 47, välialal 59 autole.

Kaarsilla Kinnisvara OÜ (www.kaarsilla.ee) 1996. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis on välja kasvanud Tartus tegutsenud Tirsi kaubandusketist. Esimene kauplus rajati 1999. aastal. Alates 2005. aastast on Kaarsilla Kinnisvara põhitegevuseks kinnisvara arendus ja üürimine, ettevõttele kuulub 37600 m2 üüripinda Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Kaarsilla Kinnisvara OÜ eelmise aasta müügitulu oli 7,9 miljonit eurot.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.