Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistikaamet: Nii juunis kui ka kogu II kvartalis kaubavahetus suurenes

09.08.2017 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11% ja import 6%, teatab Statistikaamet. II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas eksport 8% ja import 7%.

2017. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 123 miljonit eurot (2016. aasta juunis 156 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (34 miljonit eurot), Venemaale (29 miljonit eurot) ja Saksamaale (21 miljonit eurot). Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli), Venemaale mehaaniliste masinate ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ja metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (30 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (51 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (22 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete väljavedu 48 miljoni euro võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 8% ja re-eksport 18%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia) ning puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidust uksed ja aknad) väljaveo suurenemine.

2017. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (28 miljonit eurot) ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt (kõigist 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

Käesoleva aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 447 miljonit eurot (2016. aasta II kvartalis 460 miljonit eurot). Esimesel poolaastal tervikuna kasvas kaupade eksport 10% ning import 11% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

2017. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (141 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (47 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (37 miljonit eurot) väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseeris ka elektriseadmete ekspordi vähenemise (83 miljoni euro võrra). Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Venemaale, Hollandisse ja Saksamaale. Samas on eksport enim vähenenud Rootsi.

II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt transpordivahendite (101 miljonit eurot), mineraalsete toodete (70 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (45 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete sissevedu (73 miljonit eurot). Riikide arvestuses kasvas II kvartalis import võrreldes 2016. II kvartaliga enim Venemaalt, Rootsist ja Türgist. Import vähenes enim Ungarist.

**Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2017**
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2016	2017	muutus, %	2016	2017	muutus, %	2016	2017
I poolaasta	5 799,8	6 379,2	10	6 708,2	7 459,9	11	-908,4	-1 080,7
Jaanuar	823,7	942,9	14	978,9	1 351,2	38	-155,2	-408,3
Veebruar	918,9	974,3	6	1 058,4	1 073,7	1	-139,5	-99,4
Märts	1 033,0	1 190,7	15	1 186,3	1 316,8	11	-153,3	-126,1
I kvartal	2 775,6	3 107,8	12	3 223,6	3 741,7	16	-448,0	-633,8
Aprill	1 048,4	1 032,1	-2	1 206,0	1 211,1	0	-157,6	-179,0
Mai	998,5	1 158,3	16	1 145,3	1 303,3	14	-146,7	-145,1
Juuni	977,3	1 081,0	11	1 133,3	1 203,8	6	-156,1	-122,8
II kvartal	3 024,2	3 271,4	8	3 484,6	3 718,3	7	-460,4	-446,8

**Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuni 2017**
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 081,0	100	11	KOKKU	1 203,8	100	6
EL 28	778,1	72	9	EL 28	1 005,5	84	6
Euroala 19	533,3	49	18	Euroala 19	726,2	60	9
EL välised riigid	302,9	28	16	EL välised riigid	198,3	16	5
1. Soome	170,6	16	7	1. Soome	151,3	13	0
2. Rootsi	149,9	14	-17	2. Saksamaa	128,2	11	3
3. Läti	94,6	9	7	3. Leedu	114,3	9	5
4. Venemaa	89,6	8	47	4. Rootsi	113,9	9	32
5. Saksamaa	71,5	7	41	5. Läti	98,0	8	11
6. Leedu	64,5	6	12	6. Poola	80,6	7	2
7. Holland	54,3	5	–	7. Holland	73,4	6	15
8. Norra	41,5	4	-11	8. Venemaa	60,1	5	9
9. Poola	25,8	2	24	9. Hiina	46,7	4	0
10. USA	24,6	2	-6	10. Prantsusmaa	38,6	3	36

**Eksport ja import kaubajaotise järgi, juunis 2017**
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 081,0	100	11	1 203,8	100	6	-122,8
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	90,5	8	8	138,1	11	8	-47,6
Mineraalsed tooted (V)	120,2	11	73	95,6	8	1	24,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	57,1	5	23	103,9	9	11	-46,8
Kummi- ja plasttooted (VII)	35,8	3	7	71,1	6	16	-35,3
Puit ja puittooted (IX)	113,2	11	24	41,7	3	16	71,6
Paber ja pabertooted (X)	30,2	3	14	24,5	2	7	5,7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	32,7	3	16	50,8	4	2	-18,0
Metall ja metalltooted (XV)	87,1	8	11	118,1	10	17	-31,0
Mehaanilised masinad (84)	95,4	9	35	124,7	10	11	-29,3
Elektriseadmed (85)	181,8	17	-21	172,3	14	-18	9,5
Transpordivahendid (XVII)	72,2	7	17	141,2	12	19	-69,0
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII)	36,2	3	5	31,4	3	17	4,9
Mitmesugused tööstustooted (XX)	93,0	9	2	32,4	3	10	60,6
Muu	35,5	3	12	57,9	5	17	-22,4

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.07.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.07.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kas igal juhul on õigus nõuda juurdepääsu üle naabri maatüki?

09.08.2017 Leino Biin

Me oleme varasemalt korduvalt käsitlenud oma blogis üle võõra maa avalikult kasutatavale teele juurdepääsu küsimust. Nimetatud artiklitest võib jääda mulje, et peaaegu alati on kinnisasja omanikul õigus nõuda naabrilt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele aga siiski on seaduses sätestatud teatud erandid.

Asjaõigusseaduse § 156 lg 3 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

Oletame, et Teie ja naabri kinnistu piirneb ühest küljest avalikult kasutatava teega. Naaber jagab temale kuuluva kinnisasja kaheks selliselt, et üks uus tekkiv kinnistu ei oma otse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Nüüd kui naaber soovib saada juurdepääsu üle Teile kuuluva kinnisasja, siis ei ole Teil kohustust ega temal õigust asjaõigusseaduse § 156 alusel sellist juurdepääsu nõuda kuna ta on ise süüdi sellise olukorra tekkimises.

Seega tuleb kinnisasja osadeks jagamise käigus alati mõelda sellele kuidas tagada kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Seda on võimalik tagada maakorralduslike vahenditega (kinnistu kuju) või siis õiguslike vahenditega.

Kinnisasja ostjad peavad samuti tähelepanu pöörama sellele asjaolule kinnisasja ostes. Kuigi müüja võib Teile kinnitada, et Teil on õigus nõuda juurdepääsu üle naabri kinnisasja, siis tegelikult peate pöörama tähelepanu sellele kuidas Teie kinnistu tekkinud on. Teoreetiliselt võib olla olukord, et müüja on jaganud temale varasemalt kuulunud suurema kinnistu mitmeks väiksemaks osaks ja sellisel juhul puudub Teil õigus nõuda juurdepääsu mõnelt asjassepuutumatult naabrilt, vaid vastutajaks on selle kinnistu jagaja.

Leino Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste arv kerkis aastaga 5%

09.08.2017 Tõnu Toompark

Juuli kuus oli portaalis KV.EE pakkumisel 2601 Tallinna äriotstarbelist üüripinda. Aastaga on äripindade üüripakkumiste arv portaalis KV.EE vähenenud 5%.

Suurim on äripindade üüripakkumiste arv Tallinna kesklinnas, kus asub 40% üüripakkumistest ehk 1029 üürniku ootavat äripinda. Kesklinna äripindade üüripakkumiste arv on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud 11%.

Äripindade üüripakkumiste arv on aastaga vähenenud lisaks Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Haaberstis, Nõmmel Pirital ja vanalinnas on portaalis KV.EE tänavu juulis pakkumisel aastatagusest rohkem äripindu.

Äripindade üüripakkumiste arvu vähenemine portaalis KV.EE puudutab piirkondi, kus pakkumiste arv on suurem. Üüripakkumisi on aastaga lisandunud vähema pakkumisega Tallinna linnaosadesse.

Äripindade üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli juulis 8,5 €/m². See on eelmise aasta juulikuisest hinnast 8,2 €/m² 5% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	07/2016	07/2017	Muutus, %
Haabersti	78	88	13%
Kadriorg		21	NA
Kesklinn	1 155	1 029	-11%
Kristiine	301	285	-5%
Lasnamäe	368	351	-5%
Mustamäe	369	358	-3%
Nõmme	157	162	3%
Pirita	20	28	40%
P-Tallinn	223	203	-9%
Vanalinn	63	70	11%

Tallinn	2 748	2 601	-5%

Narva	39	52	33%
Pärnu	39	55	41%
Tartu	329	380	16%

Linnavalitsus moodustab maaomandi küsimuste lahendamise komisjoni

09.08.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus moodustab maaomandi küsimuste lahendamise alatise komisjoni ning kinnitab komisjoni põhimääruse.

Maaomandi küsimuste lahendamise komisjoni tegevuse eesmärk on Tallinna linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse ostueeõigusega seotud küsimuste, avalikuks kasutamiseks või linna arenguks vajaliku maa omandamisega või selleks linnale asjaõiguste omandamisega, samuti linnamaa koormamisega ja võõrandamisega seotud küsimuste lahendamine.

Komisjoni ülesanne on kohaliku omavalitsuse ostueesõigusega seotud küsimuste ning avalikuks kasutamiseks või linna arenguks vajaliku maa omandamisega või selleks linnale asjaõiguste omandamisega seotud küsimuste lahendamine, sh tänavate kavandamise ja elamukvartalitele avalikult kasutatavatelt teedelt juurdepääsude tagamise, muu eraomandis oleva maa avalikuks kasutamiseks määramise ja detailplaneeringute või projektide koostamise menetluses sõlmitavate selleteemaliste kokkulepete ettevalmistamisega ja täitmisega seotud küsimuste, linnale üleantavate tee-, tänavavalgustuse- ja sadeveekanalisatsioonirajatiste nõuetele vastavuse hindamise, teemaa kinnisasjade omandamise küsimuste, linnamaa koormamisega ja võõrandamisega seotud küsimuste, sh detailplaneeringute ja projektide koostamise menetluses linnamaa võõrandamise ettepanekute läbivaatamine ja lahendamine ning Tallinna Linnavalitsusele ettepanekute tegemine maa või asjaõiguste omandamiseks, linnamaa koormamiseks asjaõigustega või linnamaa võõrandamiseks.

Komisjoni esimees on Tallinna kommunaalmajanduse ja teede ehitamise valdkonda kureeriv abilinnapea. Komisjoni aseesimees on Tallinna linnavara ja elamumajanduse valdkonda kureeriv abilinnapea. Lisaks kuuluvad komisjoni koosseisu Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Transpordiameti ja linna õigusteenistuse esindajad.

Komisjon juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest ning komisjoni põhimäärusest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Silikaltsiidi tänav saab naabriks Kukermiidi tänava

09.08.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab nime Nõmme linnasoas Männiku asumis paiknevale seni nimeta harutänavale ning täpsustab kahe Pääsküla asumis paikneva tänavanime leviala.

Nõmme linnaosas Männiku asumis Silikaltsiidi tänavalt idasuunas kulgev tänav hakkab kandma nime Kukermiidi tänav.

Silikaltsiidi tänaval on algusosas idasuunas kulgev ja iseseisva tänavana tajutav kõrvalharu. Sellelt tänavalõigult on juurdepääs maaüksustele, mille aadressides on kasutatud palju ebaloogilises järjekorras olevaid tähtlisandeid.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon pidas vajalikuks kõnealusele Silikaltsiidi tänava kõrvalharule tänavanimi määrata. Kuna tänavalõigult on juurdepääs peamiselt tootmis- ja ärihoonetele ning piirkonda on viimasel ajal lisandunud või lisandumas Kvartsliiva, Räniliiva, Lubiliiva tänav, siis kaalus komisjon reservis olnud Kukermiidi tänava nime. Kukermiit on põlevkivituhksideaine. Asuti seisukohale, et sarjas teiste nimedega ja eriti Silikaltsiidi tänava nimega on selles asukohas selle võõrsõna kasutamine õigustatud. Nimekomisjoni hinnangul aitab tänavanime määramine luua sellesse piirkonda loogilise ja arusaadava linnaruumi ning tagab ka Silikaltsiidi tänava leviala vastavuse kohanime vormistamise ja kasutamise korrale.

Ühtlasi täpsustab linnavalitsus Nõmme linnaosas Pääsküla asumis paiknevate Rebase tänava ja Ilvese tänava leviala.

Rebase ja Ilvese tänava leviala on vaja täpsustada, kuna nüüdseks on nii Rebase kui Ilvese tänava leviala antud aadresside alusel pikenenud üle Naaritsa tänava ning sealsed aadressid vajavad korrastamist. Aadresside ebaloogilisele numeratsioonile on tähelepanu juhtinud ka Maa amet.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon asus seisukohale, et ühe tänava üleminek teiseks tänavaks on kõige paremini tajutav ristmikul. Parimaks lahenduseks peeti siin Ilvese tänava lõpetamist Naaritsa tänaval ja üle selle ulatuva lõpuosa liitmist Rebase tänava lõpuosaga. Kõnealuste tänavate leviala korrastamine ja looduses tähistamine parandab hoonete leitavust, loob loogiliste aadressidega linnaruumi, ühtlustab kohanimekasutust ja on kooskõlas kohanimeseadusega, mille kohaselt peab kohanime ruumikuju muutma, kui see ei taga üheselt mõistetavust.

Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas Kukermiidi tänava nime 26. aprillil 2017 ning ettepaneku muuta Rebase ja Ilvese tänava leviala 24. aprillil 2017. Tänavanime määramisest ning tänava leviala muutmisest teavitati ka maaomanikke, kelle katastriüksuse aadressi uuest tänavanimest tulenevalt eraldi korraldusega muudetakse. Maaomanikelt vastuväiteid ega alternatiivseid ettepanekuid ei laekunud.

Arco Vara: Müü oma kodu sõnadega – kuidas kirjutada tekst oma kuulutuse juurde?

09.08.2017 Liis Reisner

Kui oled otsustanud omal käel kinnisvara müügiga alustada, siis ette ruttamata on üks esimestest sammudest müügikuulutuse avaldamine. Lisaks kinnisvarast ülevaadet andvatele piltidele, on kuulutuse osaks ka lühike tutvustav tekst, mis annab edasi olulisema info objekti kohta. Siin on 5 nõuannet, mida kirjutamise juures meeles pidada:

Ole konkreetne. Esmamulje Sinu kuulutusest jätavad pildid. Nende tõttu otsustab ostja, kas kuulutus üldse avada või mitte. Kui visuaalne pool on juba enda töö teinud, siis soovib koduotsija saada võimalikult palju konkreetset ja täpset infot müüdava kinnisvara kohta. Ära unusta korrektseid detaile kinnisvara suuruse, korruse ja tubade arvu kohta. Lisaks pakub ostjale alati huvi kõrvalkulude suurus, parkimisvõimalused, panipaik ja piirkond. See on see koht, kus võid endale eputamist lubada. Sa ei saa eputada, kui Sa pole detailne!
Maali pilt. Vajaliku info esitlemiseks on mitmeid võimalusi – lühike faktidest koosnev nimekiri või mõnus, parimal juhul isegi veidi hurmoorikas väike jutuke, mis lisaks oluliste faktide välja toomisele pakub ka natuke lugemisrõõmu. Kuidas seda teha? Kasuta veidi kujutlusvõimet, ole aus ja spetsiifiline. Mõtle läbi, miks Sina kord selle kinnisvara endale soetada otsustasid – võib-olla on just siin midagi, mis võiks ka tulevasele omanikule Sinu kinnisvara atraktiivsemaks muuta. Kodu on paljude jaoks unistus, esitle seda just selle unistusena!
Ole positiivne. Keskendu eelkõige oma kinnisvara unikaalsetele ja parimatele külgedele ja tõsta neid võimalikult palju esile. Kuulutuses ei tasu liialt tähelepanu tõmmata puudustele ja probleemsetele piirkondadele. Ära arva, et Sa oled valelik, kui Sa oled positiivne – igaüks, kes siiralt kodu ostmist kaalub, vaatab Sinu kinnisvara ka ise põhjalikult üle. Saladusi ei ole, lihtsalt positiivsem osa on rohkem esile toodud, samal ajal teine rohkem tagaplaanil.
Õigekiri on A ja O. Peale kirjutamist vaata oma kuulutus kriitilise pilguga üle – kas kõik sõnad on õigesti kirjutatud? Kas kõik komad on seal, kus vaja? Rohked kirjavead võivad rikkuda isegi kenade piltidega sisuka kuulutuse. Ja usu mind – lugeja saab aru, kas tegu on lihtsalt apsakaga või kirjaoskamatusega. Kui kahtled – kontrolli!
Kui tunned, et Sinu pildid ei ole turu ilusaimad ja tekst ei taha lihtsalt tulla, siis võta kindlasti ühendust maakleriga, kes teeb ära nii selle kui ka veel palju lisaks! Ka Sinu aeg on raha – kasuta seda targalt ja usalda see töö professionaalide kätte!

Uue kodu ostmisel annab praktilist nõu käsiraamat “Nõuanded koduostjale”

09.08.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

Ohud ja võimalused: korteri ostmine ehitusjärgus majja

08.08.2017 Gerli Ramler

Korteri ostmine uude, alles ehitatavasse majja on ühes küljest põnev, aga teisalt peab arvestama nii mõnegi asjaoluga, mille peale võib-olla kohe ei tule. Selle juures on omad plussid ja miinused, tõdeb kinnisvaramaakler ja konsultant Olmer Õigus.

Võimalused

Klient saab lõpp-planeeringus kaasa rääkida

Kui osta korter alles ehitatavasse majja, on kindlasti võimalik korteri planeeringus ja tubade või seinte paigutuses muudatusi teha. Kui vähegi võimalik, arvestavad arendajad kliendi soovidega.

Ökonoomne küttesüsteem

Tänapäeva rohelise mõtlemise juures paigaldatakse reeglina uutesse majadesse soodsad kütte- ja veesoojendussüsteemid, näiteks maaküte ja päikesepaneelid. See on suur kokkuhoid igakuiste koduarvete pealt.

Sarnase elustiili ja standarditega naabrid

Kui kortermajade juurde rajatakse hea turvaline mänguväljak, siis kolib sinna tõenäoliselt palju lastega peresid. Kui tegu on roheluses paikneva majaga, kus korterid on väiksemad, koonduvad sinna üksikud inimesed ja vanemad rahulikumad inimesed. Nii saate vastavalt oma vajadustele otsustada.

Tehnoloogilised mugavused

Uued majad on reeglina varustatud targa maja süsteemidega, mis võimaldavad nutiseadmega kaugelt juhtida näiteks saunatemperatuuri või kütteseadet. Hoonet valvavad moodsad integreeritud valvesüsteemid ja turvakaamerad. Samuti on sageli mugavuse mõttes lift olemas isegi uutel kolmekorruselistel majadel., mida arendaja lubab ja mis on teie jaoks oluline, peab olema kajastatud lepingus.

Ohud

Arendaja lubab vahel rohkemat, kui plaanis

Majaga tutvudes ja arendajale küsimusi esitades paluge kõik, mis ta lubab, ka kirjalikult lepingusse kanda. Muidu võib juhtuda, et lubatud majaesine valgustus jääb tegemata või korralik sõidutee ning laste mänguväljak rajamata. Kõik mida arendaja lubab ja mis on teie jaoks oluline, peab olema kajastatud lepingus.

Piirkonna detailplaneeringus leidub ootamatusi

Ärge unustage tutvuda piirkonna detailplaneeringuga. Nii olete kindel, et näiteks praegune merevaade jääb alles ka viie aasta pärast; et teie maja külje alla ei ehitata teisi hooneid või parkla asemel ei laiu tulevikus kõrge kontorihoone.

Garantiitööd jäävad unustusse

Tehke arendaja, ehitaja või maakleri kohta veidi eeltööd – see ei ole tänapäeval keeruline. Kui teil on kahtlusi, et müüja või ehitaja ei täida endale võetud kohustusi, kaitseb teid korralikult sõlmitud leping, mille täitmise jälgimiseks saab palgata ehitusjärelevalve või juristi.

http://www.seb.ee/foorum/kodu/ohud-ja-voimalused-korteri-ostmine-ehitusjargus-majja

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Hinnatõusu panustas enim toit

08.08.2017 Liis Elmik

Juulis tõusid tarbijahinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,6% võrra. Tarbijahindade kasvust andis kolmandiku toit. Toiduainete hindu mõjutas piima- ja lihatoodete kallinemine.

Põllumajandussaaduste tootjatepoolsed müügihinnad on esimesel poolaastal kasvanud umbes veerandi, sealhulgas liha hind üle 10% ja piima hind üle 40%. See leevendab põllumeeste olukorda, kes on eelmise aasta algusest alates kahjumiga töötanud.

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid nii alkoholi ja tubaka kui ka mootorikütuste hindu

Mõlema kaubagrupi hinnad on aastaga kallinenud umbes kümnendiku võrra. Juulis tõusid oluliselt õlu, veini ja siidri aktsiisimäärad. Mootorikütuste hindu mõjutas aktsiisimäärade tõus tänavu veebruaris. Toornafta hind aastatagusega võrreldes palju muutunud ei ole. Juulis oli toornafta hind eurodes 2% kõrgem kui aasta tagasi.

Hinnatõus jääb meie prognoosi järgi sel aastal 3% juurde

Hindu mõjutavad toorainete kallinemine ja aktsiisimaksude tõus. Hindade tõus tähendab seda, et palgasaajate ostujõud kasvab sel aastal varasematest aastatest aeglasemalt. Hoolimata elanike tugevast kindlustundest on tarbimise kasv aeglustunud. Selle aasta esimese kuue kuu kokkuvõttes kasvas jaemüügi maht vaid 2% eelmise aasta sama ajaga võrreldes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Info korteriarenduste turu trendide kohta

08.08.2017 Tõnu Toompark

Oled huvitatud, mis toimub uute korterite turul? Kui palju uusi kortereid tuleb turule pakkumisse? Kus lisanduvad korterid asuvad? Ja mis kõige tähtsam – millist hinda uute korterite eest küsitakse ja kuidas kulgeb müük?

Neile küsimustele annab vastuse korterite uusarenduse monitooring. Uusarenduste monitooring jälgib detailselt uute korterite turu pakkumist, hindu ja müüki.

Vastavalt soovija vajadustele on võimalik teha soovitud väljavõtted.

Nii näiteks on võimalik üksikasjalikult saada ülevaade, milline on Kalamaja ühe- ja kahetoaliste korterite pakkumine ja müügitempod.
Või mõista, kuidas läheb Lasnamäe korteritel hinnavahemikus 120 000 kuni 160 000 eurot.
Äkki tunned hoopis huvi kesklinna suuremate kui 100 m² korterite trendide vastu?

Kui tunned, et see on teave, mis võiks sulle sinu töö juures kasulik olla, anna teada.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

“Kinnisvara hindamise ABC” toimub 19/10/2017 Kinnisvarakoolis

08.08.2017 Margot Toompark

19/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolituse eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud:

kõikidele kinnisvara spetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
kinnisvaramaakleritele, kes tahavad arusaada kinnisvara hindamisaktidest;
kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest;
kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
tulevastele kinnisvarahindajatele;
kõigile eraisikutele, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolitus annab Sulle:

ülevaate hindamise eesmärkidest;
info kasutatavatest hindamistoimingutest;
selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest;
arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

“Kinnisvara hindamise ABC” toimub 19/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on kutseline hindaja ja EKHÜ juhatuse liige Andres Teder.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Statistika: hoonestamata elamumaa tehingute arv kasvab, käive väheneb

08.08.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 774 hoonestamata elamumaa tehingut. Neist tehingutest suurim osa ehk 296 tehti Harju maakonnas.

Aastataguse ajaga võrreldes suurenes kogu Eesti hoonestamata elamumaa tehingute arv 5%. Harjumaa tehingute arv jäi aastatagusele tasemele.

Hoonestamata elamumaa tehingute käive Eestis oli 2017 II kvartalis maa-ameti andmete põhjal 26,7 miljonit eurot. Vaatamata tehingute arvu suurenemisele jäi käibenumber aastatagusele 10% alla. Samavõrra ehk 10% jagu langes hoonestamata elamumaa tehingute käive ka Harju maakonnas, kus see oli 2017 II kvartalis 19,5 miljonit eurot.

Hoonestamata elamumaa käibe vähenemise kasvava tehingute arvu tingimustest on tingitud väiksematest tehingutest. Kui aasta tagasi oli Eesti keskmise hoonestamata elamumaa tehingu pindala 3675 m², siis 2017 II kvartalis oli see 3002 m². Harjumaal olid vastavad näitajad mullu 3597 ja 2659 m².

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Eesti Pank: Juulis oli hinnakasv nelja aasta kiireim

07.08.2017 Sulev Pert

Õlleaktsiisi tõus tõstis juulis hinnataset 0,4 pp
Euroala inflatsioon püsib madal ning kiire majanduskasv pole hindu veel mõjutanud

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon juulis 3,6%ni. Poole hinnakasvust põhjustas toiduainete 6,4% kallinemine. Alusinflatsioon, s.t. tööstuskaupade ja teenuste hinnatõus, kiirenes teenuste tõttu juulis 1,8%ni.

Eesti tarbijahindadesse on tugevalt edasi kandunud toiduainete maailmaturuhindade eelmise aasta keskel alanud tõus. Eriti kiiresti on kallinenud piimatooted, sest või tootjahinnad püstitavad EL turul üha uusi rekordeid. Ülejäänud toiduainete, eelkõige puu- ja köögiviljade hinnad on viimastel kuudel siiski stabiliseerunud, kuivõrd ka toorme hinnatõus on mõnevõrra aeglustunud. Aktsiisimäärade tõstmise tõttu kallines õlu poes 21% ja selle mõju tarbijahinnaindeksile oli juulis 0,4 pp.

Enamiku euroala riikide inflatsioon püsis juulis madal, 1,3% juures. Kiire majanduskasv pole hindu veel mõjutama hakanud, sest osas euroala riikides on tootmisvõimsus alarakendatud ja inflatsiooni on pidurdanud ka euro kursi tugevnemine. Alates aprillist on euro kurss dollari suhtes tõusnud 8,5%. Euro tugevnemise tõttu pole kütusehinnad tanklates eriti muutunud, kuigi toornafta barrelihind maailmaturul on kahe kuuga kallinenud 46-lt 52 dollarini. Euro vahetuskursi tõus soodustab imporditavate tööstuskaupade odavnemist, aga pidurdab ka euroala ekspordi kasvu.

Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb inflatsioon kiireks kuni aasta lõpuni. Järgmise aasta esimeses pooles peaks hinnakasv aeglustuma, kuid jääb siiski euroala keskmisest kiiremaks.

Elu korteriühistus: Nõue üldkoosolekul vastu hääletanud isiku vastu

07.08.2017 Kätri Sarapuu

Ühistu üldkoosolekul hääletas enamus ühistu liikmeid torustiku renoveerimise vastu ja äravoolutorude puhastamise poolt, äravoolutorusid ei puhastatud.

Ühel ühistu liikmel lõhkes ühistu hallatav soojaveetoru ning rikkus väidetavalt ära korteri, kindlustatud korteri taastamine maksis mitu tuhat eurot, mille kindlustusfirma nõudis välja korteriühistult.

Taustaks veel. Enamusel on korterites remont tehtud, ühistu esimees ei selgitanud, palju maksab ja mida toob kaasa renoveerimine, pakkumiste eelnev küsimine ei maksa eriti midagi.

Küsimus: Kas juhatus saab selle nõude pöörata ühistuüldkoosolekul renoveerimise vastu hääletanud ühistu liikmete vastu?

Vastus: Lähtudes korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse (RKL 3-2-1-38-05) ja korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Seega nimetatud probleemiga peab tegelema loodud korteriühistu. Ühistu ei saa pöörata nõuet isikute vastu, kes on hääletanud korteriühistu üldkoosolekul teisiti, kui osa liikmeid oleks soovinud. Tegemist on korteriühistu üldkoosoleku otsusega ning kui seda ei ole vaidlustatud, on otsus jõustunud.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juulis enim toit

07.08.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta juuliga võrreldes 3,4% ja teenused 3,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 6,2% ja mittereguleeritavad hinnad 2,9%.

Eelmise aasta juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,3% kallinemine, mis andis kogutõusust kolmandiku. Sellest omakorda ligi 40% andsid piim, piimatooted ja munad ning ligi 15% liha ja lihatooted, mis on aastaga kallinenud vastavalt 12,3% ja 3,9%. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku. Aastataguse ajaga võrreldes olid alkohoolsed joogid 9% ja tubakatooted 12,9% kallimad. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine. Sealjuures oli bensiin 8,5% ja diislikütus 9,5% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (31%), väherasvane piim (24%) ja õlu (21%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,6% 2013. aasta juunis, mil muutus oli 3,8%.

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja alkohoolsete jookide 9,4% kallinemine uute aktsiisimäärade rakendumise ning juunikuiste allahindluste lõppemise tõttu. Õlle 21,7% kallinemine andis kogutõusust poole. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning kodudesse jõudnud elektri 3,4% kallinemine.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2017**
Kaubagrupp	Juuli 2016 – juuli 2017, %	Juuni 2017 – juuli 2017, %
KOKKU	3,6	0,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,3	0,7
Alkohoolsed joogid ja tubakas	10,0	6,4
Riietus ja jalatsid	0,4	-3,4
Eluase	3,0	1,3
Majapidamine	0,3	-0,5
Tervishoid	1,6	0,8
Transport	4,3	-0,5
Side	-5,8	-1,1
Vaba aeg	2,7	1,4
Haridus ja lasteasutused	4,7	0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,9	1,0
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,5	0,0

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.