Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Center Kinnisvara: Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

02.03.2017 Christian Ayrer

Kinnisvara müües tärkab omanikus mõnikord müügiguru, kes “kõva diili” nimel kodu plusse üle võimendab ja puudusi ostja eest lausa salata üritab. Praktikas kaevab müüja niiviisi aga endale lõksu, sest parim kaitse tulevaste probleemide eest on võimalikult palju infot anda.

Riigikohus on oma 2015. aasta otsuses rõhutanud, et korteri puuduste väljatoomine kaitseb müüjat hilisemate õiguslike vaidluste eest. Puudused, millest ostja peaks teadma, ei piirdu üksnes korteriseinte vahele jäävate tehniliste probleemidega, vaid puudutavad elukeskkonda kui tervikut.

“Ostjal on kindlasti äratuntav oluline huvi nt teada saada, et naaberkorteris või korterelamu aias toimuvad sagedasti kärarikkad peod, kuulatakse valjusti muusikat, elamus pakutakse paljudele võõrastele isikutele majutusteenust, et korteriühistul on probleeme võlglastega jne,” rõhutas riigikohus. “Kui müüja lepingus neid puudusi välja ei too, riskib ta sellega, et ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.”

Me oleme praktikas näinud isegi juhtumeid, kus korteri kasutusloa puudumine selgub alles notari juures – ostja pidas kasutusluba nii enesestmõistetavaks et ei osanud selle kohta küsidagi, müüja vandus aga notaribüroos jumalakeeli, et kasutusloast ei sõltu praktikas midagi. Piinlik olukord kõigi jaoks, aga müüja oli tehinguga arvestades senisest kodust juba loobunud ning pidi nüüd korteriotsingute jätkumise ajaks leidma ajutise elukoha.

Kasutusloa puudumine selgub muidugi hiljemalt notari juures, ent kui tehing saanuks teoks mõne muu sama suure varjatud puudusega, oleks kõige räbalamas seisus olnud seesama “müügiguru”. Pärast närvesöövat kohtulahingut saanuks ta väga tõenäoliselt nõude kopsakale kahjutasule. Kuid praktikas ei lähe korterimüügist saadud raha enamasti pangakontole ootama, vaid üldjuhul ühe pangalaenu kustutamiseks ja teise sissemakseks, ehk korter läinud, raha läinud ja kohtutäitur ukse taga.

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Haabersti linnaosa üldplaneering sai kehtestamisküpseks

01.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks Haabersti linnaosa üldplaneeringu.

Haabersti linnaosa üldplaneering täpsustab ja osaliselt muudab Tallinna üldplaneeringut, linnaosa üldplaneeringu elluviimine tagab linnaosa ruumilise arengu eesmärkide saavutamise, milleks on linnaosa säilitamine hinnatud elamispiirkonna ja puhkealana, tasakaalustatud teenindusvõrgu ja vajadustekohase sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamine, optimaalse transpordisüsteemi, tänavavõrgu ning keskkonnanõuetele vastava tehnilise taristu väljaarendamine ning muinsus- ja looduskaitseobjektide ning avalike puhkealade ja haljastute säilimine.

Üldplaneering tagab linnaosa arengu valdavalt väikese tihedusega elamupiirkonna ja ülelinnalise tähtsusega puhkepiirkonnana ning tagab Tallinna loomaaia, Eesti Vabaõhumuuseumi, Harku järve, Kakumäe supelranna ja Õismäe raba säilimise ja arendamise ülelinnaliste üldkasutatavate puhkealadena, samuti kohalike rohealade ja mänguväljakute olemasolu igas asumis.

Haabersti üldplaneering määrab kindlaks ka uute magistraaltänavate, suurte arengualade perspektiivsete kõrvaltänavate, kergliiklusteede jm tehnilise infrastruktuuri asukohad ning võimaldab arendada uusi mitmekesiseid elamupiirkondi eelkõige Pikaliiva, Astangu, Mäeküla ja Mustjõe asumis. Samuti reserveerib üldplaneering uutes arenduspiirkondades vajalike lasteasutuste asukohad, aitab tagada kaubandus- ja teenindusvõrgu kättesaadavuse ning tugevdab linnaosa väiksemaid tõmbekeskusi. Üldplaneering aitab ka Väike-Õismäe väljakujunenud linnaehitusliku struktuuri ja hoonete tervikilme säilimise tagada, määrates alale hoonestustingimused ja hoonete renoveerimise tingimused.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu põhieesmärk on täpsustada ja ajakohastada Tallinna üldplaneeringut, arvestades viimaste aastate muutusi ja arengusuundumusi linnaehitust ja maakasutust mõjutavates valdkondades ning üldisi ja avalikke huve.

Haabersti linnaosa üldplaneering on koostatud Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja ajakohastamiseks linnaosa territooriumi ulatuses. Samuti on üldplaneeringu koostamisel arvestatud avalikke huve ja linna strateegilistes arengudokumentides sõnastatud üldisi arengueesmärke.

Linnaosale üldplaneeringu koostamine on põhjendatud vajadusega käsitleda Haabersti linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning üksikasjalikumalt ja täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus.

Üldplaneeringuga on määratud kindlaks suuremad arengupiirkonnad Pikaliiva, Mustjõe, Astangu ja Mäeküla asumis, sealset arendustegevust on kavandatud suunata nii, et oleks välistatud uute monofunktsionaalsete alade tekkimine. Eespool nimetatud arengualade täielik valmisehitamine eeldab Haabersti mitmetasandilise liiklussõlme valmimist ning Paldiski mnt ja Rannamõisa tee rekonstrueerimist. Samuti tuleb märkimisväärselt parandada ühissõidukiliiklust ning „Pargi ja reisi” süsteemi rakendamist. Arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega.

Väike-Õismäe on terviklikult valmis ehitatud ja hästi toimiv elurajoon. Et sealne elukeskkond säiliks, on üldplaneeringus määratud siseringiga ümbritsetud alale rangemad hoonestustingimused, alale ei lubata olemasolevate elamute vahele hooneid juurde ehitada ning kindlaks on määratud lisatingimused Väike-Õismäe hoonete tervikilme säilitamiseks.

Uute linnaosa keskusalade kindlaksmääramine tasakaalustab Tallinna arengut, vähendades kesklinna koormust, kuhu on koondunud enamik vaba aja veetmise ja teenindusfunktsioonist.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb olemasolevad haljasalad korrastada, kujundada uusi rohealasid ning siduda need teiste puhkealade ja rohekoridoridega ühtseks puhkealade võrgustikuks. Ühtlasi kujundatakse üldplaneeringuga tänavavõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühistranspordi planeerimise üldised põhimõtted ning luuakse liiklejatele hea ühendus elu- ja töökohtade, spordi- ja puhkealade ning piirkonna tõmbekeskuste vahel. Seda tehakse nii Haabersti linnaosa sees kui ka Haabersti linnaosa ning sellega piirnevate linnaosade ja valdade vahel.

Haabersti linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega, üldplaneeringu lähteülesanne kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega ning üldplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega. Seejärel oli üldplaneering kaks korda avalikul väljapanekul ja arutelul, kuna esimese avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muutsid planeeringulahendust olulisel määral. Harju maavanem andis Haabersti üldplaneeringule oma heakskiidu 27. oktoobri 2016.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Praktiline käsiraamat “Nõuanded koduostjale” aitab leida unistuste kodu

01.03.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

Algab taotluste vastuvõtmine fassaadide korrastamiseks

01.03.2017 Tallinn.ee

1. märtsil, algab Tallinna linnaosade valitsustes taotluste vastuvõtmine toetuste saamiseks projekti “Fassaadid korda” raames.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul toetatakse projektiga „Fassaadid korda“ korteriühistuid, kes on Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel seadnud eesmärgiks energiatõhususe tõstmise ning samuti hoonete fassaadide ilmestamise supergraafikaga.

Toetust antakse kuni 10% krediidi- või finantseerimisasutuselt taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast või abikõlblike kulude summast. Rekonstrueerimistööde puhul antakse toetust 20 000 eurot aastas. Korteriühistu tellitud supergraafika teostamiseks antakse toetust kuni 70% selle maksumusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

Taotlusi võetakse vastu linnaosa valitsustes vastuvõtuaegadel esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00.

Täiendavat infot projekti kohta saab aadressilt www.tallinn.ee/fassaadidkorda ning linnaosa valitsustelt.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Täna on „Hoovid korda“ taotluste esitamise lõpptähtaeg

01.03.2017 Tallinn.ee

Taotlusi hoovide korrastamiseks hakati vastu võtma alates 2. jaanuarist 2017, taotluste esitamise lõpptähtaeg on täna, 1. märtsil kell 17.

2017. aastal on korteriühistutel võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks. Tallinna linnaeelarves on projektile eraldatud 502 500 eurot.

Projekti “Hoovid korda” raames tänavu toetuse saamiseks on korteriühistutel vaja esitada oma linnaosa valitsusele vormikohane avaldus koos lisadega ning vähemalt kolm hinnapakkumist teostavatele töödele.

Projektile “Hoovid korda” on 11 viimase aasta jooksul linnaeelarvest eraldatud kokku ligi 8 miljonit eurot. Nimetatud summa ulatuses toetas linn 2006. aastal 98, 2007. aastal 120, 2008. aastal 139, 2009. aastal 183, 2010. aastal 143, 2011. aastal 89, 2012. aastal 78 ning 2013. aastal 59, 2014. aastal 53, 2015. aastal 53 ja 2016. aastal 90 korteriühistu hoovide korrastamist.

Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks.

Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika (seinamaalingu) loomiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Muidu tugeva majanduskasvu juures on probleemiks investeeringute vähesus

28.02.2017 Kaspar Oja

2016. aasta teises pooles oli majanduskasv laiapõhjaline, languses olid vaid üksikud harud
Tööjõukulu kasvu varjupooleks on kasumi ja investeeringute vähesus
Küsitluste põhjal on ettevõtete hinnangud konkurentsivõimele paranenud

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti SKP 2016. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 2,7% ja kvartalivõrdluses 1,9%. Sellest kiirem oli majanduskasv kvartalivõrdluses viimati 2011. aastal, kui majandus oli kriisijärgses kiire taastumise faasis. Majanduskasv oli ka märksa parem, kui oodati viimases Eesti Panga majandusprognoosis. Neljanda kvartali majanduskasvu näitajad on kooskõlas muu värske majandusstatistikaga, mis osutab samuti majanduskasvu tugevnemisele möödunud aasta lõpus. 2016. aasta kokkuvõttes kasvas Eesti SKP 1,6%.

Teise poolaasta majanduskasv oli küllaltki laiapõhjaline. Suurematest sektoritest oli languses vaid põllumajandus, mida mõjutas sügise kehv viljasaak. Eesti tööstustoodangu kasv oli neljandas kvartalis Euroopa kiiremate seas. Selles mängis olulist rolli põlevkivisektor, mis veel esimesel poolaastal pidurdas oluliselt majanduskasvu. Tööstussektori kasvu neljandas kvartalis võib pidada laiapõhjaliseks, kuna sellesse andsid oma panuse paljud tegevusalad. Samuti tugevnes neljandas kvartalis ehitussektori kasv. See pole küll kooskõlas ehitusinvesteeringute jätkuva vähenemisega, kuid juba mõnda aega on eri andmeallikad viidanud ehitussektori tugevnemisele. Jätkuvalt tugev püsis ka eratarbimisest sõltuva jaekaubanduse kasv.

Sel aastal peaks majandus kasvama kiiremini kui 2016. aastal. Ettevõtjate kindlustunde uuringud osutavad majanduse tugevale arengule ka uue aasta esimestel kuudel. Nii tööstuse kui ka ehituse kindlustunde indeks olid veebruaris viimase viie aasta kõrgeimal tasemel; kõigi sektorite kindlustunde indeksid ületasid viimase kümne aasta keskmist.

Eesti Panga prognoosi põhjal tugevneb 2017. aastal Euroopa Liidu eesistumise ning avaliku sektori investeeringute tõttu valitsemissektori panus kogunõudlusesse. Eksportturgude tugevnedes ning üldise väliskeskkonda puudutava ebakindluse taandudes hakkavad järk-järgult taastuma ka ettevõtete investeeringud. Kasvu võivad aga pidurdada väliskeskkonna poliitilisest ebakindlusest tulenevad riskid ning konkurentsivõime probleemid, mis on tingitud tööjõukulu kiirest kasvust viimastel aastatel. Inflatsiooni kiirenemise tõttu aeglustub mõnevõrra majapidamiste reaalsissetuleku kasv, mis omakorda pidurdab eratarbimise kasvu.

Viimaste aastate tootlikkusest kiirem palgakasv võib endiselt majandust ohustada. Kuigi neljandas kvartalis kasvas tööjõukulu majandusest veidi aeglasemalt, on tööjõukulu osakaal SKPs endiselt kriisiaegsel tasemel ning ettevõtete kasumlikkus madal. Seetõttu on ka investeeringud tagasihoidlikud, mis piirab uusi kasvuvõimalusi.

Küsitluste põhjal näib, et seni on palgakasv halvendanud konkurentsivõimet madalama tootlikkusega harudes, näiteks rõiva- ja nahatööstuses. Euroopa Komisjoni ja Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal on tööstusettevõtete hinnangud konkurentsivõimele üldiselt paranenud. Madalama tootlikkusega ja aasta eest tööjõupuudust teravamalt tajunud majandusharudes muutusid hinnangud konkurentsivõimele aga pigem negatiivsemaks.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Mullu Eesti majandus kasvas

28.02.2017 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

2016. aastal oli SKP jooksevhindades 20,9 miljardit eurot.

2016. aastat iseloomustab SKP aeglane, kuid stabiilne kasv. Eesti majanduse kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side kui ka transpordi tegevusala. Transpordi tegevusala lisandväärtus, mis oli eelmisel kolmel aastal reaalarvestuses majanduse üks suurimaid pidurdajaid, jätkas langust veel ka 2016. aasta I kvartalis, kuid alates II kvartalist panustas SKP kasvu positiivselt.

Enam kui pooled tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu info ja side tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. Kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus langes 2016. aasta I kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes 0,8%.

Neto-tootemaksud mõjutasid majandust 2016. aastal positiivselt. Kasvas nii käibe- kui ka aktsiisimaksude laekumine, samuti suurenesid ka subsiidiumide väljamaksed.

Pärast langust 2015. aastal kasvas 2016. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 3,6%, sh teenuste eksport 4,9%. Kaupade ja teenuste import suurenes reaalarvestuses 4,9%. Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja puittoodete ning elektroonikaseadmete väljavedu, importi aga mootorsõidukite, metallide, ravimite ja kemikaalide sisseveo kasv. Ülejäänud kaubagruppide ekspordi ja impordi mõju jäi tagasihoidlikuks. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis on sama tase kui 2015. aastal.

2016. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige transpordile, toidule ja vabale ajale tehtud kulutuste suurenemise tõttu. Samuti kasvasid valitsemissektori ja kasumitaotluseta organisatsioonide lõpptarbimiskulutused. Kapitali kogumahutus kahanes reaalarvestuses 2,8%. Enim mõjutasid seda ettevõtete investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP. Lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 97,7% SKP-st.

2016. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,4% ja tunni kohta 1,2%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 4,2%.

2016. aasta IV kvartal

2016. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,6 miljardit eurot.

2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,9% ja 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,8%.

2016. aasta viimases kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt enim info ja side tegevusala lisandväärtuse tõus tarkvara arendusteenuste kasvu toel. Lisaks andsid majandusele oluliselt hoogu kaubanduse, transpordi, energeetika, haldus- ja abitegevuse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Võrreldes viimaste aastatega panustas SKP kasvu positiivselt rohkem tegevusalasid.

IV kvartalis kahanes nii hõivatute kui ka töötatud tundide arv, SKP aga kasvas. Seetõttu suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes nii tootlikkus hõivatu kui ka tunni kohta. Tööjõu ühikukulu suurenes 2016. aasta IV kvartalis 2,5%.

Pärast langust III kvartalis suurenes sisemajanduse nõudlus 2016. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3,7%. Sisenõudlust mõjutas peamiselt ettevõtete kaubavarude suurenemine ning lõpptarbimiskulutuste kasv. Kapitali kogumahutus vähenes IV kvartalis 5,5% peamiselt ettevõtlussektori investeeringute vähenemise tõttu hoonetesse ja rajatistesse. Samal ajal kasvasid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Kõikide teiste sektorite kapitali kogumahutus aastavõrdluses kasvas.

2016. aasta viimases kvartalis suurenes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,7%, kaupade ja teenuste import aga 2,4%. Kaupade ja teenuste eksport suurenes elektroonikakaupade, mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu abil. Importi mõjutas positiivselt muude transpordivahendite ja metallide sisseveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 3,3%.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tootjahinnaindeks jaanuaris tõusis

28.02.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas jaanuaris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus kütteõlide ja toiduainete tootmises, puidutöötlemises ning mäetööstuses, samuti hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektriseadmete tootmises.

2016. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, jaanuar 2017**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Jaanuar 2017 – detsember 2016, %	Jaanuar 2017 – jaanuar 2016, %
KOKKU	1,0	1,5
Töötlev tööstus	1,1	3,2
Mäetööstus	5,5	-5,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-2,8	-13,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta jaanuariga 5,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis jaanuaris keskmisest enam mootorsõidukite osade ja lisaseadmete, puidu ja puittoodete ning naftasaaduste hind, samas langes elektriseadmete ja ehitusmaterjalide hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,3% ja võrreldes 2016. aasta jaanuariga 5,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis jaanuaris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandustoodete ja keemiatoodete hind ning langes elektrienergia, ehitusmaterjalide, jalatsite ja nahktoodete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.02.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte neljateist tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Arco Vara: Pärnu linna ja Pärnumaa kinnisvaraturu ülevaade 2016. a. IV kvartali seisuga

28.02.2017 Mihkel Eliste

Perioodil 2013-2015 püsinud kiire kinnisvaratehingute arvu kasv jäi Pärnumaal tervikuna 2016. aastal kiirelt pidama. Aeglustunud kuid endiselt kasvava trendiga kinnisvaraturul kasvasid erinevalt varasematest aastatest oluliselt kiiremini nii tehingute koguväärtus kui keskmine tehingu väärtus. 2016. aastal tehti Pärnu maakonnas 3 939 ostu-müügitehingut, mida oli 1,6% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 155 miljonit eurot, mida oli koguni 18% rohkem kui varasemal aastal. Tehingute koguväärtuse kui ka keskmise tehingu väärtuse kasvu vedasid valdavalt nii korteriturg kui mitteeluhoonetega tehtud hoonestud maa tehingud, mis üheskoos moodustasid kogu kinnisvaratehingute mahust ligi 50% ja koguväärtusest koguni 61%.

Nii hinnataset kui tehinguaktiivsust hoidis IV kvartalis maakonnakeskus

2016. aastal tehti Pärnumaal 1 200 eluruumidega korteritehingut, mida oli 6,8% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 771 €/m² ja mediaanhinnaks 788 €/m², mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 12% ja mediaanhind koguni 14%. 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga korraks vähenenud tehinguaktiivsus kui ka aeglustunud hinnataseme kasv sai 2016. aastal taas sisse kiireneva hoo. Mediaanhinna kasv on kiireim olnud just 1- ning 4- ja enamatoaliste korterite osas, mille juures aga tehingute arv on enim kasvanud 1- ja 2-toaliste korterite osas.

Erinevalt maakonnast kui tervikust kasvas Pärnu linnas korteritehingute arv mõnevõrra kiiremini, kasvades võrreldes 2015. aastaga 9,0%, mille juures tehti 820 tehingut. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes sealjuures 984 €/m² ja mediaanhinnaks 942 €/m², mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 11% ja 12%. Nii tehingute arv, tehingute koguväärtus, keskmise tehingu väärtus kui ühtlasi keskmised hinnatasemed kasvasid kõige enam 1-toaliste korterite osas. 3-toaliste korterite osas võis seevastu märgata ligi 15%-list tehinguaktiivsuse langust, kuid sealjuures kasvas tehtud tehingute mediaanhind koguni 15%.

Pärnu linna ja Pärnumaa korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2016. aasta IV kvartalis tehti Pärnumaal tervikuna 303 korteritehingut, mida oli 10% vähem kui III kvartalis kuid täpselt sama palju kui 2015. aasta samal perioodil. Pärnu linnas tehti kogu kvartali jooksul sealjuures 200 tehingut, mida oli aga koguni 16% vähem kui III kvartalis kuid 5,3% rohkem kui varasema aasta samal ajal. Korterituru aktiivsust on vedamas ennekõike maakonnakeskus, tehingute arvu tase on kinnisvaraturu hooajalisusest tulenevalt suvisest perioodist pidevalt vähenenud, ainuüksi novembris oli iga-aastasest aasta lõpus esinevast tehingute arvu kasvust märgata mõningast aktiivsuse kasvu.

Maakonnas tehtud korteritehingute aritmeetiliseks keskmiseks kujunes IV kvartalis 763 €/m², mis oli võrrelduna III kvartaliga langenud 7,0% kuid võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga kasvanud 11%. Mediaanhinnaks kujunes sealjuures 773 €/m², mida oli III kvartalist 9,5% vähem kuid varasema aasta sama perioodiga võrrelduna 9,1% rohkem. Hinnataseme lühiajalised muutused tulenevad sarnaselt tehingute arvu dünaamikale kinnisvaraturu hooajalisusest, laiemas vaates on siiski aset leidnud hinnatasemete edasine kiire kasv.

Pärnu linnas tehtud korteritehingute osas kujunes IV kvartalis aritmeetiliseks keskmiseks 999 €/m², mida oli võrrelduna III kvartaliga 1,5% vähem kuid võrrelduna 2015. aasta IV kvartaliga 9,7% rohkem. Mediaanhinnaks kujunes seevastu 964 €/m², mida oli möödunud kvartalist 2,5% vähem ja võrreldes varasema aasta sama ajaga 8,1% rohkem. Erinevalt maakonnast kui tervikust on maakonnakeskuses turu hooajalisest kulgemisest tulenevalt olnud hinnatasemetele tagasihoidlikum statistiline mõju, Pärnu linnas on korterite hinnatasemed püsinud üsnagi stabiilsel tasemel ning aastases lõikes näidanud võrdlemisi kiiret kasvu.

Korterituru osas on püsinud aktiivsena nii omandi- kui üüriturg. Omanditurul on viimastel perioodidel saanud aina enam turgu kujundavaks faktoriks pidevalt vähenev pakkumiste arv, pakkumiste kehv struktuur ja pidevalt kasvavad pakkumispõhised hinnad, mis üheskoos on soodustamas tehingute arvu vähenemist kui ka tehinguhindade kasvu. Üürituru osas avaldab Pärnu linna ja selle lähipiirkondade osas tugevat mõju just hooajalisusest tulenev suvine periood. Iga-aastaselt on märgata üüripakkumiste kiiret kasvu alates jaanuarist kuni juuli-augustini, mille järel üüripakkumiste arv hakkab taas kiirelt langema. Pikemaajaliste üürilepingute sõlmimine on võrdlemisi keeruline, seda eriti atraktiivsetes piirkondades, sest varade omanikud soovivad suvise perioodi vältel üürida kortereid lühiajaliselt, teenides seeläbi ajutiselt oluliselt rohkem üüritulu. Viimastel perioodidel on väikeinvestorite huvi Pärnu kinnisvaraturu osas hakanud raugema, huvi on vähenenud nii külaliskorterite ostmise kui võimalike üürimajade ehitamise osas.

Arendusturul laiemalt on Arco Vara hinnangul potentsiaalsete ostjate huvi endiselt suur. Käesoleval ajal on arendamisel üksikuid korterelamuid, kuid erinevalt Tallinnast või Tartust ei ole suuremaid arenduspiirkondi välja kujunemas. Korterelamute püstitamiseks on kehtestatud mitmeid planeeringuid, kuid lähitulevikus ei ole oodata neist valdava enamuse osas ehitusõiguse realiseerimist ja arendustegevusega alustamist. Hinnatasemed ei ole veel küündinud arendajate jaoks piisavalt kõrgetele tasemetele, et arendustegevuse läbiviimisega kaasnevad riskid oleksid eduka müügiprojekti tagamiseks piisavalt madalad. 2016. aastal väljastati Pärnumaal ehituslube kokku 8 korterelamu (73 korterit) ehitamiseks, mille juures juba väljastatud ehituslubade osas alustati ehitustegevust 3 korterelamu (84 korterit) osas ja kasutusse jõudis 6 korterelamut (50 korterit). Hetkel ehitamisel olevate arenduste osas on juba suur hulk korteritest võlaõiguslike lepingute raames võõrandatud, millest tulenevalt võib tarbijate huvi uusarenduste osas pidada aktuaalseks ka lähitulevikus.

Pärnu linna korterite pakkumispõhised hinnad

Korteri tüüp	1-toalised		2-toalised		3-toalised		4- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	53	486-3 296	276	16 000-3 165	170	32 500-241 500	70	45 000-399 000
Üür	28	3,43-20 (120-300 €/kuus)	43	2,67-16,7 (120-1000 €/kuus)	23	3,04-9,26 (160-500 €/kuus)	6	2,67-3,52 (250-400 €/kuus)

Allikas: kv.ee

Nii hoonestatud kui hoonestamata elamumaa tehinguaktiivsus aeglustus, hinnakasv endiselt jätkus

2016. aastal tehti Pärnu maakonna elamuturul 393 tehingut, mida oli 16% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 64 000 eurot ja mediaanhinnaks 50 000 eurot, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 24% ja mediaanhind 25%. Pärnu linnas tehti seevastu 127 tehingut, mida oli koguni 48% rohkem kui varasemal aastal. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes Pärnus 94 000 eurot ja mediaanhinnaks 80 000 eurot, mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 31% ja 23%.

Nii maakonnas kui maakonnakeskuses oli mediaanhinna kasv võrreldes viimaste aastatega oluliselt kiirem, millest tulenevalt tehakse elamutega tehinguid aina enam kasvavatel hinnatasemetel. Nii tehingute arvu kui hinnataseme kasvu toetab üle-Eestiliselt turul valitsev sarnane olukord, kus kasvanud korterihindade taustal nähakse alternatiivina võimalust osta hoopis üksikelamu. Hinnakasvu on soodustanud ennekõike tehingud renoveeritud ja heas seisukorras elamutega, võrreldes varasemate aastatega on tehingute arv enim kasvanud perioodil 1971-1990 ja enne 1939ndat aastat ehitatud elamute osas. Uusehitistega tehtavate tehingute arv on võrreldes nii 2014. kui 2015. aastaga püsinud sarnasel tasemel.

201ˇ6. aasta IV kvartalis tehti Pärnu maakonnas tervikuna elamutega kokku 90 tehingut, mida oli 18% vähem kui III kvartalis ja 17% rohkem kui 2015. aasta samal ajal. Pärnu linnas tehti sealjuures 29 tehingut, mida oli 3,3% vähem kui eelnevas kvartalis ja 3,6% rohkem kui varasema aasta samal perioodil. Tehinguaktiivsus püsis igakuiselt maakonnas tervikuna võrdlemisi stabiilsel tasemel, kvartali siseselt tehti enim tehinguid nii Pärnu linnas kui kogu maakonnas novembris.

IV kvartalis kujunes maakonnas aritmeetiliseks keskmiseks elamu hinnaks 80 000 eurot ja mediaanhinnaks 62 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes III kvartaliga kasvanud 31%, mille juures mediaanhind aga kasvas 32%. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga kasvas aritmeetiline keskmine koguni 51% ja mediaanhind 55%. Pärnu linnas kujunes sealjuures aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 96 000 eurot ja mediaanhinnaks 80 000 eurot, mis olid varasema kvartali suhtes kasvanud 7,9% ja 1,3%. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga kasvas Pärnu linnas aritmeetiline keskmine 29% ja mediaanhind 40%.

Võrreldes varasemate perioodidega on kasvanud nii tehinguaktiivsus kui hinnatasemed. Hinnataseme kasv on sealjuures mõnevõrra kiirem olnud just maakonnakeskuse välistes piirkondades. Pärnu linna siseselt püsis elamutehingute mediaanhind kogu kvartali vältel igakuiselt 80 000 euro hinnatasemel, mille juures kallimate hindadega tehinguid tehti valdavalt nii novembris kui ka detsembris. Maakonnas tervikuna võis aasta lõpus esinevast iga-aastasest tehingute arvu kui hinnatasemete ajutisest kasvust märgata nii tavapärasest kallimate kui ka statistilistest keskmistest mõnevõrra odavamate hindadega tehtud tehinguid. Elamuturul olev pakkumiste arv on juba mitmendat aastat püsinud sarnasel tasemel, sealjuures on turul pakutavate varade maht siiski olemasoleva nõudluse rahuldamiseks piisav, mida kinnitab ka nii kallimate kui odavamate varadega tehtud tehingute mitmekesisus ehk valikuvõimalus.

Hoonestamata elamumaadega tehti Pärnu maakonnas 2016. aastal 262 tehingut, millest 37 ehk 14% tehti Pärnu linnas. Kruntidega tehtud tehingute arv kasvas hüppeliselt 2014. aastal, mille järel tehti 2015. aastal veelgi enam tehinguid. 2016. aastal tehti 8,4% vähem tehinguid kui varasemal aastal, kuid sealjuures on hinnatasemed püsinud endiselt võrdlemisi kiires kasvutrendis. Pärnu linnas langes aastases lõikes hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arv 14%, nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemega seotud trendid on viimastel aastatel olnud kattuvad nii maakonnakeskuses kui maakonnas tervikuna.

Maakonnas hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 2016. aastal 7,0 €/m², mida oli 39% rohkem kui 2015. aastal ja koguni 170% rohkem kui 2014. aastal. Maakonnakeskusest väljaspool tehtud tehingute tervikhinnad on siiski valdavalt alla 20 000 euro, krundid on sageli olemasoleva ehitusõigusega ja asuvad maakonnakeskuse ja rannikuala läheduses kuid ei ole enamasti tervikliku infrastruktuurilise varustatusega. Pärnu linnas tehtud tehingute taustal kujunes 2016. aastal mediaanhinnaks 28,3 €/m², mis oli võrreldes 2015. aastaga püsinud samal tasemel (-0,5%) kuid oli võrreldes 2014. aastaga 92% kõrgemal.

2016. aasta IV kvartalis tehti Pärnu maakonnas tervikuna kokku 60 hoonestamata elamumaa tehingut, sellest 6 Pärnu linnas. IV kvartalis kujunes maakonnas mediaanhinnaks 6,9 €/m² ja Pärnu linnas 37,0 €/m². Linna siseselt on kruntide hinnad võrreldes hajaasustuslikemate piirkondadega oluliselt kõrgemad, ennekõike on väärtustatud mereäärsed ja Kesklinna piirkonnas asuvad elurajoonid. Kõrgete hinnatasemete tõttu on viimastel aastatel taas hakanud kasvama elanikkonna poolne huvi odavamate kruntide järele, mida erinevates linna lähipiirkondades on kunagise buumi aegse üleplaneerimise tõttu veel hulgaliselt pakkumisel. Uute elurajoonide esilekerkimist takistab sarnaselt teistelegi Eesti piirkondadele ennekõike kinnisvaraarendajate madal huvi tervikliku tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuriga varustatud kruntide arendamine.

Pärnu linna ja Pärnu maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Äri- ja tootmismaade tehinguaktiivsus aeglaselt kasvamas, sagenenud kallimad tehingud

Pärnu maakonnas on hoonestamata äri- ja tootmismaade turg olnud viimastel aastatel võrreldes kunagise buumi perioodiga mõnevõrra aktiivsem. Tootmismaadega tehtavad tehingud leiavad valdavas osas aset maakonnas, ärimaade tehingud maakonnakeskuses. Tehingute arv on ärimaade osas kõige kõrgem olnud just 2009. ja 2013. aastal, hilisematel aastatel on tehinguaktiivsus hakanud langema. Hoonestamata tootmismaade osas on majanduslike väljavaadete paranedes tehinguaktiivsus pideva trendina kasvanud, olles kõige kõrgemal tasemel olnud 2013. aastal. Tehingualuste varade hinnatasemed on siiski võrreldes kümne aasta taguse perioodiga oluliselt madalamad, seda peamiselt tollase üleplaneerimise ja sellest tuleneva praeguse mitmekesise pakkumise ja suhteliselt madala nõudluse tõttu.

Hoonestatud tootmismaade osas kasvas 2016. aastal märgatavalt tehingute arv, sealjuures on hoonestatud ärimaade osas tehinguaktiivsus püsinud lähiminevikus iga-aastaselt sarnasel tasemel. Nii hoonestatud tootmis- kui ärimaade puhul on mediaanhinna tasemed püsinud ligilähedaselt sarnastel tasemetel, 2016. aastal oli märgata kallimate tehingute sagenemist, mis on pannud aritmeetilise keskmise hinnataseme kiirelt kasvama. 2016. aastal tehti maakonnas tervikuna kokku 51 hoonestatud tootmismaadega ja 33 hoonestatud ärimaadega tehingut, mille juures ärimaa mediaanhinnaks kujunes 42 000 ja tootmismaade osas 22 000 eurot.

Prognoos

Käesoleva aasta I kvartali jooksul on oodata iga-aastasest kinnisvaraturu hooajalisusest nii tehingute arvu kui mõningast hinnatasemete langust. Kevade saabudes ning turuaktiivsuse kasvades on oodata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete sarnasele tasemele jäämist nagu varasematel kvartalitel, üksikute turule lisanduvate uusarenduste taustal võib oodata statistiliste keskmiste mõningast kasvamist. Korteritehingute arvu kasvu jääb pidurdama ennekõike vähene pakkumiste arv, kehv pakkumise struktuur ja kohatised kõrged pakkumispõhised hinnad. Varade müügiperioodide pikenemist ei ole seni olnud täheldada, Arco Vara statistika põhjal oli 2016. aastal Pärnu linnas korterite keskmiseks müügiperioodiks 160 päeva. Tehinguni jõudmisel on hinnas kauplemist täheldada võrdlemisi laialdasel määral, 2016. aasta lõikes jäi korterite pakkumis- ja tehinguhinna vahe keskmiselt 4,4% juurde.

Lähitulevikus on turul oodata üksikute arendusprojektide lisandumist ja käesoleval hetkel arendamisel olevate osas ehitustööde lõpetamist. Tarbijaskonna huvi nii uusehitiste, renoveeritud korterite ja ühtlasi rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite osas püsib endiselt kõrge. Üüriturul on kevade saabudes oodata suviseks perioodiks ettevalmistuvalt üüripakkumiste hulgalist pakkumise lisandumist, mis tuleneb ennekõike Pärnu kui kuurortlinna eripärast. Omandituru lõikes on oodata nõudluse sarnasele tasemele jäämist, pikemas perspektiivis on eratarbimisega seotud kulutuste, palgakasvu senise kiirenemise aeglustumise ning võimalike intressitasemete kasvamise juures oodata tehinguaktiivsuse mõningast taandumist. Sarnaselt teistele Eesti piirkondadele kasvas 2016. aastal üle pika aja ka Pärnu maakonna elanikkonna arv, mis on ajutiselt peatamas elanikkonna väljavoolu pealinna ja välismaale. Rahvastiku pidevast vananemisest tulenevalt on aga maakonnas tervikuna oodata pakkumiste mõningast lisandumist ennekõike elamuturul ja vanema põlvkonna elanike maakonnakeskusesse kolimise tulemusena nõudluse kasvamist väiksemate korterite osas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraturg ja Brexit – kuidas võita?

28.02.2017 Ingvar Allekand

Euroopa, Eesti sealhulgas, on Brexitist masenduses! Kõige lihtsam on muidugi jätkata nii poliitilist kui majanduslikku enesehaletsust ja kiruda inglaste põhjustatud suurt segdust. Sekka kübeke Vene hirmu ka. Ja nii õnnestubki meil taas rivistada end viimaseks järjekorras, kus seisavad need, ke tahavad Brexitist kasu lõigata.

Alustame ilmekaimast – Pariisi büroohoonete turg rühib ülesmäge! Eks ikka nende ettevõtete najal, kes Londoni maha jätavad. Pariis on olnud juba pikka aega tugevalt arenev ärikeskus ning Londonile suur konkurent, kes sellest segadusest suure tõenäosusega võitjana välja tuleb. Ent Pariis pole ainus – küllap osa ärist kolib Londonist ka teistesse Euroopa linnadesse. Metropolid on nagu vette kukkunud kivid, mis tekitavad enda ümber ringlainetuse, kuid Tallinn on seni hulpinud tsentrist suhteliselt kaugel. Peaksime endalt küsima, kuidas liikuda metropolidele „lähemale“. Või täpsemalt öeldes – lähemale, kui Riia, Vilnius jt regionaalsed keskused.

Kahtlemata on EASi välisesindused teinud head tööd Eesti ettevõtete edendamisel rahvusvahelises plaanis. Ent rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse toomine kipub piirduma mõne riiklikult arendatud tehnopargi, sadama ja lennuväljaga. Rändrahnud muidugi ka. Vaadates Eesti ettevõtluse kasvustrateegiat 2014 – 2020 avaneb küllaltki läbimõeldud pilt ärikeskkonna arendamiseks. Pikas pespektiivis. Esiteks nii pikas, mida tõenäoliselt ei olegi kuidagi võimalik enne 2020 realiseerida. Ja teiseks nii pikas, et Londonist lahkuvad ettevõtted on selleks ajaks ammu omale uue pesa leidnud.

Lihtsustatud paralleel Domus Kinnisvarast – meie turundusosakond võib teha nii palju, vinget ja kallist turundust, kuid tahab, kuid kui maakler ei võta telefoni ja ei helista kliendile, siis ühtegi kinnisvaratehingut tehtud ei saa. Nii ka välisettevõtete Eestisse meelitamisega – ühel hetkel tuleb turundutegevus asendada müügitööga. Praegu on see hetk, kus rändrahnude tahumise asemel tuleb teatada, et Tallinn on Ida-Euroopa kõige vingem ärikeskus. Argumendid on meil ammu laual. Eesti tehnoloogiaettevõtete saatmise asemel metropolidesse, tuleks protsess vastupidi käima panna. Tuleks üle saada „kinnnisvaraäri-on-paha“-kompleksist ning muuta eksporditoetused kättesaadavaks ka kinnisvaravaldkonnale, sest lõpuks materialiseerub tulemus uutes ettevõtetes, töökohtades, lisandväärtuses, majanduskasvus, maksulaekumises ja infrastruktuuriinvesteeringutes. Keegi peab kõlava turunduse asemel hakkama tegema säravaid kõnesid klientidele.

Kinnisvaraäri vaatenurgast on riik seni panustanud peamiselt oma äridesse – mõned tehnopargid Ida-Virumaal, sadam, lennujaam – ning mõnel juhul isegi kõlvatut konkurentsi pakkudes. Näiteks kui tegelesime veel agressiivselt Vene suunale turundamisega, tuli oma nappe ressursse arvestades kadedusega vaadata, millist turundusraha said kasutada riiklikult arendatavad tehnopargid. Olen 100% veendunud, et tänased ärilinnakutse arendajad on märksa pädevamad seda vajalikku müügitööd ühiselt korraldama ja sellist turundusraha kasutma. Ükski neist pole iseseisvalt piisavalt jõukas reaalse efekti saavutamiseks, kuid jõudude ühendamisel ning riiklikul toel on ka Eestil võimalik Brexitist võita. Koostöö käima. Müük käima.

Ingvar Allekand

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Economic growth in the last quarter of 2016 was above expectations

28.02.2017 Tõnu Toompark

In 2016, economic growth reached 1.6% in Estonia. Compared to 2015 it is a 0.2 percentage point increase, but nothing to be too proud of yet. Nominal growth of GDP accelerated from 2.5% in 2015 to 3.3% in 2016.

In the last quarter of 2016 Estonian economy grew 2.7%, which is the highest quarterly growth rate in two years and was above our expectations. Unfortunately the main contribution to this growth still came from private consumption whereas contribution of investments remained negative. Investments grew only in the second quarter and thereafter plummeted again. This means that 2016 was the fourth consecutive year in a row where investments decreased.

In 2016 ITC and domestic trade sectors had the largest positive and agriculture the largest negative contribution to GDP growth. Negative contribution from agricultural sector comes from a 30% decline in value-added as crop yields compared to averages were better in 2015 and worse in 2016. In the last quarter of 2016 economic growth was relatively broad based with only a few sectors that contributed negatively.

Households’ investments into dwellings grew rapidly in 2016 whereas investments of enterprises and general government were in a decline. The main positive contribution to enterprises investments came from transportation equipment whereas investments into buildings and machinery are still lagging. In the last quarter of 2016 enterprises’ investment into machinery has somewhat improved, but growth remains negative compared to last quarter of 2015.

On a positive note export growth in 2016 was 3.6% compared to -0.6% decline in 2015. The contribution of net export to growth remained negative in total, but in the last two quarters of 2016 export growth has been stronger than import. This implies that Estonian exporters are gaining strength, although export growth in the last quarter of 2016 somewhat decelerated.

Private consumption has remained the engine of growth due to very strong wage growth. This is about to change as this year prices will increase and real net wage growth decelerates rapidly. In 2017 we expect smaller contribution to growth from private consumption and larger contribution from investments and government expenditure. Contribution of private consumption to growth will somewhat increase in 2018 when non-taxable income threshold is raised. We expect the economy to grow 2.2% this year and 2.8% in 2017.

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 14-28/03/2017

28.02.2017 Tõnu Toompark

14/03/2017 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on kinnisvaraõigusel, mis loeb koolitaja ja jurist Evi Hindpere. Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: madal tööpuudus ja kasvavad palgas soosivad eluasemelaenude võtmist

28.02.2017 Tõnu Toompark

Aktiivne korteriturg on kandunud Tallinnast-Tartust maakondadesse. See on toonud eluasemelaenu võtjate sekka järjest uusi inimesi. 2016. a lõpul oli Eesti panga andmetel 170 000 eluasemelaenu, millede kogujääk oli 6,66 miljardit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv kasvanud 2,1%.

Keskmine eluasemelaenu jääk on jõudnud 39 000 euroni. See on viimase 10 aasta, sh kinnisvarabuumi tipp-aastate kõrgeim näitaja. Eelmisest aastast on keskmine laenujääk 3,1% ülevalpool.

Kasvava eluasemelaenude arvu ja kerkiva keskmise laenujäägi taga on eelkõige suhteliselt madal tööpuudus ja kõrge tööhõive. Need on tegurid, mis on viinud palkade jätkuva kasvuni ja see omakorda on andnud üha enamatele inimestele kindlust uue kodu soetamiseks.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Mullu ettevõtlussektori kasum vähenes

27.02.2017 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel oli 2016. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,7 miljardit eurot, mis oli 10% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes teist aastat järjest.

Võrreldes 2015. aastaga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubandus- ja energeetikaettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse, kinnisvara- ning veonduse ja laonduse ettevõtted. Töötleva tööstuse kasum vähenes 2015. aastaga võrreldes kolmandiku võrra, mõjutatuna põhiliselt ekspordile suunatud kütteõlide, metalltoodete ja puidutööstuse kasumite vähenemisest.

Ettevõtted müüsid 2016. aastal kaupu ja teenuseid 50,2 miljardi euro eest ehk 2% rohkem kui aasta varem. Enim suurenes müügitulu kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 4%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest sõiduki- ja jaekaubanduses. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes varasema aastaga võrreldes 2%.

Ettevõtete kulud suurenesid 2015. aastaga võrreldes 3%, sealhulgas tööjõukulud 5%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 3% ja 1%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli 2016. aastal keskmiselt 21 600 eurot hõivatu kohta ehk 2% väiksem kui aasta varem.

Ettevõtete investeeringud vähenesid neljandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2016. aastal 2,0 miljardit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem. Sarnaselt 2015. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2015. aastaga suurenesid investeeringud arvutisüsteemidesse ja transpordivahenditesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud ehitiste soetamiseks.

2016. aasta IV kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 13,2 miljardi euro eest, mis oli 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Ettevõtted investeerisid IV kvartalis 612 miljonit eurot ehk viiendiku vähem kui 2015. aasta IV kvartalis.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.01.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 24 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Nordecon: Ugala teater võib hakata sisse kolima

27.02.2017 Tõnu Toompark

Nordecon on lõpetamas Ugala teatri ehitustöid, maja renoveerimine on jõudnud etappi, kus teater võib hakata sisse kolima ja 18. märtsi avamiseks proove tegema. Nordecon andis eelmisel nädalal maja võtmed üle teatrijuhile.

„Ugala teatrimaja ehitus on käinud juba mitu kuud meeletu tempoga ja kõik osapooled on teinud väga head koostööd. Ühiselt heade partneritega andsime endast parima ja tagasime sellega tellijale Riigi Kinnisvara AS-le lepingulise vahetähtaja täitmise. Samas sai ka kohe teater sisse kolima hakata, et valmistuda 18. märtsil toimuvaks avamiseks ja esietenduseks,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Olemasolevat hoonet rekonstrueerida on alati palju töömahukam kui uut ehitada. Meie koostöö arhitektide, teatrijuhtide, Riigi Kinnisvara AS-i ja tellija otsehankijatega on olnud hea ning konstruktiivne, kõik ootamatused oleme lahendanud ühiselt.“

„Viljandi üks sümbolitest, Ugala punastest tellistest maja on saanud uuendatud fassaadi. Ajakohastatud on kõik tehnosüsteemid: alates kütte-, ventilatsiooni ja elektrisüsteemidest, lõpetades lavatehnikaga ning nende ülimalt keerulise juhtimisautomaatikaga,“ rääkis Erkki Suurorg. „Tänu arhitektide loomingulisusele, kes on leidnud võimaluse, kuidas olemasolevat pinda ära kasutada nii palju kui võimalik, saab teater juurde nii mänguruumi kui abipindasid. Vastavalt kokkuleppele jätkab Nordecon veel väiksemate järel- ja seadistustöödega hoone sees ning kevadel õueala lõplike korrastustöödega, mis ei sega teatritegemist.“

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.