Putukaväila Paavli-Pelguranna lõigu projekteerimise hankele esitati kaks pakkumust

TallinnTallinna riigihankele Putukaväila lineaarpargi projekteerija leidmiseks Ristiku tänava ja Kolde puiestee vahelisel lõigul esitati kaks pakkumust.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul kujuneb Putukaväilast elurikas ülelinnaline lineaarpark, mis pakub avalikus ruumis mitmeid rohelisi liikumisühendusi ning mitmekesiseid tegevusvõimalusi. “Putukaväil on seni suurim kavandatud rohelise taristu projekt Tallinnas, millega luuakse kuut linnaosa läbiv 13 kilomeetri pikkune niiduilmeline roheala, kus saaksid liikuda nii inimesed kui ka loomad, sealhulgas eriti linna elurikkust toetavad putukad. Nii aitab putukaväil hoida ja parandada elurikkust linnas, mis on ka Tallinna kui rohelise pealinna üks eesmärk,” sõnas Kõlvart.

Tänavu juunis kinnitas linnavolikogu Tallinna kliimakava, mis käsitleb muuhulgas kliimamuutuse mõju elurikkusele ning sisaldab tegevusi elurikkuse suurendamiseks. Suur rõhk neil tegevustel on rohealade osakaalu säilitamisel ja nende sidususe parendamisel. Niisamuti on oluline teada, millised looduväärtused eksisteerivad linnas väljaspool kaitsealasid. Tallinna rohevõrgustik tervikuna parandab elupaikade sidusust, millega tagatakse liikide liikumisvõimalused elupaikade vahel. Erinevate liikide elupaikade uuringud aitavad üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel loodushoiu põhimõtteid paremini arvestada.

Hanke alusel projekteeritav lõik hõlmab kogu Putukaväilast ligi viiendiku, mis jääb Ristiku, Paavli ja Sõle tänavale ning Kolde puiesteele.

Putukaväil kulgeb piki endist raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori. Kui seni õhus kulgenud kõrgepingeliinid viiakse maa-alustesse kaablitesse, saab liinikoridore edaspidi kasutada ülelinnalise pargina. Putukaväil hakkab kulgema Kopli kaubajaamast Stroomi rannani ning sealt edasi Nõmmele. See on osa läbi linna kulgevast rohekoridorist, mis ühendab erinevaid linnaosi, naabruskondi, erinevaid hoonestusalasid ning väärtuslikke rohealasid.

Projekti koostamisel tuleb lähtuda OÜ Kino maastikuarhitektide loodud Putukaväila maastikuarhitektuursest lahendusest ning AS K-Projekti koostatud Pelgulinna trammi ja Paavli tänavavõrgu eskiisist.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet kuulutas projekteerimishanke välja 20. juulil ja pakkumiste esitamise tähtaeg oli möödunud nädalal.

Tallinn on üks neljast 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna konkursi finalistist. Ülejäänud finalistid on Helsingborg Rootsist, Krakow Poolast ja Sofia Bulgaariast. Tiitli võitja selgub 9. septembril 2021 tänavuses Euroopa rohepealinnas Lahtis.

Tallinn on seadnud eesmärgiks viia läbi rohepööre kõigis valdkondades, et luua parema keskkonna ja linnaruumiga roheline linn. Tallinna elu rohelisemaks korraldamise neli põhisuunda on ehitiste energiatõhususe ja sisekliima parandamine, autostumise ohjamine ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine ning ringmajandus, mis hõlmab muu hulgas jäätmete tekke vähendamist, ressursside säästlikumat ja tõhusamat kasutamist, uuskasutamist ja taaskasutamist.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2021 Ärikinnisvara vahendamine