Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) hinnangul on Eesti pandeemiast põhjustatud majandusšokkidega hästi toime tulnud ja prognoosib majanduskasvu jätkumist – majanduse edasisi väljavaateid ohustavad ennekõike Venemaa algatatud sõjast ja kõrgest inflatsioonist tingitud riskid.
Eesti majandus pidas koroona pandeemia tingimustes hästi vastu ja 2021. aastal tõusis majandus pandeemia eelsele tasemele. Edaspidi see trend peatub Venemaa algatatud sõja tõttu Ukrainas. Sel aastal piirab majanduskasvu kõrge inflatsioon ja kasv jääb OECD prognoosi kohaselt 1,3 protsendi juurde, järgmisel aastal tõuseb 1,8 protsendini, selgub OECD värskest raportist.
Majanduse kasvu toetab eurorahade ja Euroopa taastekava vahendite kasutuselevõtt. Majanduse väljavaadetele on riskiks kõrge inflatsioon, mida on vedanud toidu- ja energiahinnad. Madalate intressimäärade oludes on ka keeruline kõrget inflatsiooni pidurdada – seda tuleb silmas pidada eelarvekulude planeerimisel ka põgenike ja kõige haavatavamate gruppide toetamiseks, kaitsevõimekuse suurendamiseks ja energia infrastruktuuri investeeringuid tehes.
OECD hinnangul on kasvamas ka tööjõupuudus, mis omakorda suurendab survet palkadele, inflatsioonile ja konkurentsivõimele. Pandeemiaga kaasnenud rangemate piiriületusnõuete ja administratiivsete takistuste tulemusel on puudus ka võõrtöölistest, kes aitaks tööjõupuudust leevendada. Seda olulisemad on tööturu vajadustest lähtuvad ümber- ja täiendõppe programmid, mis aitaksid võidelda tööjõupuudusega ja toetaksid majandust. Sotsiaaltoetuste paremini sihistamiseks ja vaesuse vähendamiseks soovitatakse alandada madalapalgaliste ja noorte sotsiaalkindlustusmakseid. Tunnustatakse ka Eesti edusamme soolise palgalõhe vähendamisel, kuid seda tuleks jätkata ja tugevdada võrdse tasustamise printsiibi rakendamist.
Et valmistuda tulevasteks väljakutseteks – eriti kliimamuutuste ja elanikkonna vananemisega seotult – võiks OECD hinnangul kaaluda maksumuudatusi. Nt vaadata üle dividendide maksustamine, mis on üks madalamaid OECDs. Lisaks soovitab OECD kaaluda maamaksu laiendamist ka kinnisvarale.
OECD riikide hulgas on Eesti majandus üks süsinikuintensiivsemaid. Eesti elektrienergia varustuskindlus toetub peamiselt põlevkivile, kuigi taastuvenergia osakaal on kasvanud. Eesti on küll järk-järgult vähendamas põlevkivitööstust, kuid sellel võivad omakorda olla suured sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud Ida-Virumaale. Kliimaeesmärkide saavutamiseks ja süsinikuneutraalsele majandusele üleminekul on olulised innovatsioon ja investeeringud, mida toetaks ka erasektor.
OECD majandusülevaadete kasu seisneb ennekõike nende pikemas ettevaates ja soovitustes, kuidas Eesti võiks reformidega jätkata. Praeguste soovituste aluseks on materjal, mis põhiosas valmis enne Vene agressiooni Ukraina vastu, mistõttu mõningaid soovitusi tuleb meil ehk ümber hinnata vähemalt ajalisel skaalal.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
