Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on Eesti Pank ja Finantsinspektsioon teinud ära tänuväärse töö Eesti kodulaenuturu kitsaskohtade kaardistamisel ja edasi tuleb koostöös sektoriga leida sobivad võimalused nende lahendamiseks.
„Mina olen alati seda meelt, et kõige paremini saab turgu reguleerida sektor ise. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud ära vajaliku töö ja pakkunud välja häid ideid eluasemelaenuturu elavdamiseks. Arutame need finantssektoriga läbi, et mis osas saab turg ise oma käitumist muuta ja mis osas oleks vajalik seadust muuta,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.
Laenulepingute muutmine on teistes riikides laenuvõtjate jaoks soodsam ja nii võiks see olla ka meil. Seoses euribori tõusuga on inimesed ja ka ettevõtted ise hakanud rohkem oma laenumarginaalile tähelepanu pöörama ja uurima selle allapoole toomise võimalusi. „Kui laenuvõtjal on võimalik seda võimalikult väikeste kuludega teha või liikuda teise laenupakkuja juurde, aitab see suurendada konkurentsi laenuturul ning võimaldab kasvusooviga pankadel kiiremini areneda,“ märkis minister. Pangad ise on turu elavdamiseks soovinud eluasemelaenu reklaamipiirangute vähendamist ja seda on rahandusministeerium valmis Võrklaeva sõnul ka kaaluma.
Eesti Panga analüüs näitas, et laenulepingu muutmine võib olla üsna kulukas, kuna maksta tuleb nii senise lepingu lõpetamise kui uue lepingu sõlmimise eest – kulud seoses laenu enneaegse tagastamisega, tagatise hindamisega, refinantseerimislepinguga ja hüpoteegipidaja muutmisega. „Nii võivad need kulud ära süüa mitme aasta intresside langetamisest saadud võidu. Siin on väga oodatud pankade enda initsiatiiv need kulud allapoole tuua,“ sõnas minister. Ta lisas, et võiks kaaluda, kas ujuva intressiga laenulepingu ennetähtaegse lõpetamisega peaks üldse kaasnema saamata jäävate intresside nõue.
Rahandusminister viitas ka analüüsis välja toodud teiste riikide praktikale, kus inimestele pakutakse võrreldes meie pankadega rohkem erineva baasintressi või intressitüübiga eluasemelaene – ka meie pangad võiks seda rohkem teha. Näiteks lisaks tänasele 6 kuu euriborile võiks pakkumises olla baasintressiks ka 1,3 või 12 kuu euribor või hoopis fikseeritud intressiga laenud pikemaks perioodiks. „See annaks laenuvõtjale olulise võimaluse valida just lähtuvalt oma olukorrast sobivaim eluasemelaenu variant,“ märkis Võrklaev.
Võimalikke seadusemuudatusi nagu näiteks hüpoteegi üleandmise lihtsustamine, tuleb rahandusministri sõnul vaadata koostöös justiitsministeeriumiga. „Siin on analüüsi koht, kas hüpoteegipidaja vahetus peab olema notariaalselt tõestatud, või saab selle asja lahendada teisiti, nagu on tehtud Soomes,“ selgitas Võrklaev.
SIIRI SUUTRE
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
