Sissekirjutus üürikorterisse

Eestis on kasutusel justkui kaks erinevat mõistet: rahvastikuregistri kanne (elukoha registreering) ning sissekirjutus. Visuaalne pilt on fraasidel küll erinev, kuid põhimõtteliselt tähendavad need üht ja sama – sissekirjutus on lihtsalt rahvapärasem väljend oma elukoha registreeringu kohta rahvastikuregistris. Milleks sissekirjutust üldjuhul üürikorterile soovitakse? Näiteks saab selle alusel lastele lasteaia- või koolikohta taotleda, samuti näiteks Tallinna ühistransporti tasuta kasutada.

Vastavalt siseministeeriumile on rahvastikuregister kodanike ja Eestis elamisloa või -õiguse saanud välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab siseministeerium ise. Rahvastikuregistri eesmärgiks on anda riigile mitmesugust infot oma kohustuste paremaks täitmiseks.

Registri andmete alusel on võimalik riigil täpsemalt planeerida rahaliste vahendite paigutamist ja suunata arenguprotsesse. Samuti tagab täpsete andmete olemasolu elanikele ladusama asjaajamise ametiasutustega suheldes.

N.ö tavainimese jaoks oleks ehk kõige olulisem teada rahvastikuregistrist seda, et selles sisalduvate andmete alusel peab vastava isikuga olema riigiasutustel võimalik koheselt kontakti saada (näiteks et kirjad jõuaksid õigele isikule).

Paljudel üürileandjatel on miskipärast hirm, et üürnikule sissekirjutust võimaldades on viimasega kuidagi keerulisem üürilepingut lõpetada, kuna üürnikul tekkivat mingisugused lisaõigused väljaüüritavale pinnale (võib-olla on see mingi aegunud arusaam nõukogude süsteemist).

Vastavalt Rahvastikuregistri seadusele on aga rahvastikuregistrisse kantud andmetel üldjuhul ainult informatiivne ja statistiline tähendus. Elukoha aadressil eksisteerib ka õiguslik tähendus (õiguste või kohustuste tekkimine), kuid seda ainult järgmistel juhtudel:

  • Riigikogu, Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel;
  • kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel;
  • avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

Seega näiteks üürikorteri suhtes, mille oma elukohana registreerib, ei teki viimasel mingeid lisaõigusi (näiteks et üürileandja ei saa üürilepingut erakorraliselt/korraliselt üles öelda vmt).

Küll aga sätestab seadus üürnikule hoopis kohustuse hoolitseda enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, s.t kui asub püsivalt elama teise elukohta, peab ta esitama uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks (samas aga ei defineeri seadus püsiva elukoha minimaalset ajalist kestust, vaid selle all mõistetakse isiku elukohta, kus ta veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast).

Seega on sissekirjutuse tegemine isegi kohustuslik.

Uue elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele (seda saab teha ka riigiportaali www..ee kaudu) – täpsemalt loe Rahvastikuregistri seadusest.

Mida aga teha kui üürileandja ei luba üüripinnale sissekirjutust teha ja/või kui üürilepingus on sissekirjutust keelav punkt? Tuleb lähtuda loogikast, et seadused siiski reguleerivad üürilepingut, mitte vastupidi.

Rahvastikuregistri seaduse kohaselt, kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi (üürilepingu) koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Antud sätte alusel piisab üüripinna elukohana registreerimiseks seega ainult üürilepingust ning isikut tõendavast dokumendist – omaniku kirjalikku luba pole otseselt vaja. Sellele vaatamata peaks üürileandjat oma plaanidest siiski eelnevalt teavitama.

Üürilepingu lõppedes, kui ei muuda ise oma rahvastikuregistri järgset elukohta, on üüripinna omanikul taotleda allkirjastatud avalduse alusel kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt (k.a riigiportaali www..ee kaudu) üürniku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist. Selleks aga peavad olema täidetud kõik kolm järgmist tingimust:

  • üürniku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja
  • üürnikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana (üürileping on lõppenud) ja
  • ei kasuta omaniku ruumi elukohana, s.t ta ei ela enam seal.

Muud ei pea omanik tegema. Ülejäänu eest hoolitseb juba kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus.


Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
Vahendustasuta.ee

One comment on “Sissekirjutus üürikorterisse

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

*

48 − = 47

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.05.2022 Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest