Statistikaamet: 200 000 kaugtöö tegijat

StatistikaametEelmine aasta märkis võrreldes varasematega kaugtöö tegijate arvu olulist suurenemist, kui seda võimalust kasutas 123 300 töötavat inimest. Koroonaviiruse ja eriolukorra tulemusena on sellel aastal olnud näha aga kaugtöö tegelikku potentsiaali. Teises kvartalis tegi kaugtööd juba ligi kolmandik hõivatutest.

Kolmandas kvartalis oli koroonaviiruse ajutise taandumise ja piirangute leevenemise tulemusena märgata kaugtöö tegemise vähenemist. Teise kvartali rekordilise 198 700 kaugtööd teinud inimese valguses oli kolmanda kvartali vastav näitaja kõigest 135 500 inimest. Võib vaid eeldada, et koroonaviiruse teise laine tulemusena saab neljandas kvartalis ületatud 200 000 kaugtööd tegeva inimese piir.

Kõige agaramad kaugtöö tegijad olid koroonaviiruse esimese laine ajal Tartumaa, Hiiumaa ja Harjumaa inimesed. Kõige vähem tegid kaugtööd aga Ida-Virumaa, Valgamaa ja Pärnumaa elanikud.

Eriolukorra ajal kogutud tööjõu-uuringu andmetest selgub, et kõige rohkem kasutasid kaugtöö võimalust tippspetsialistid (67,9%) ja juhid (57,2%), tunduvalt vähem aga keskastme spetsialistid (41,5%) ning kontoritöötajad (25,8%).

Tegevuslade võrdluses olid kõige aktiivsemad kaugtöö tegijad info ja side (82,4%), finants- ja kindlustustegevuse (75,5%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (68,7%) valdkonnas töötavad inimesed.

Kõige rohkem suurenes kaugtööd tegevate inimeste osakaal hariduse tegevusalal: eelmisel aastal oli neid 19,5%, koroonaviiruse esimese laine ajal aga 56%.

Kodus töötamine Euroopa riikides

Tööjõu-uuringuga uuritakse kahte sarnast töökorraldust: kaugtööd ja kodus töötamist. Rahvusvaheliselt saab võrrelda kodus töötamist, sest kaugtöö tegemise andmeid kõikides Euroopa riikides ei avaldata.

Kodus töötamine erineb kaugtööst, sest see tähendab töökorraldusena kavandatud kodus töötamist (mitte selle töö tegemist, mida oleks võinud teha ka töökohas). Seevastu kaugtööna mõeldakse töötamist väljaspool tööandja tööruume, olles samal ajal tööandjaga ühenduses infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahenditega.

Kodus töötajad ja kaugtöö tegijad on suures osas kattuvad, ent ühe näitaja poolest siiski eristuvad. Nimelt on kodus töötajate hulgas oluliselt rohkem ettevõtjaid, kes ei tee kaugtööd. Eestis on kodus töötavate hõivatute osakaal stabiilselt 5–7% juures püsinud.

2019. aastal töötas Euroopa Liidu 15–74-aastastest hõivatutest tavaliselt kodus 5,6%, Eestis 7%. Kõige rohkem töötasid kodus Soome, Hollandi ja Luksemburgi elanikud, kõige vähem aga Bulgaaria, Rumeenia ning Ungari elanikud.

Kodus töötamise osakaalu erinevusi selgitab riigi tööturu ametialane struktuur. Valgekraede ametikohtade osatähtsuse ja kodus töötamise määra vahel on Euroopa riikides positiivne korrelatsioon. Samuti on selge seos tippspetsialistide ametikohtade osatähtsuse ja kodus töötamise määra vahel.

Eestis oli 2019. aastal tippspetsialiste 21,4% hõivatutest, mis jääb alla kõrge kodus töötamise määraga riikidele. Soomes oli tippspetsialiste 26,3%, Hollandis 27,0% ja Luksemburgis 40,9% hõivatutest. Seevastu madala kodus töötamise määraga Bulgaarias, Rumeenias ja Ungaris oli tippspetsialiste 16–17%.

2020. aasta neljanda kvartali kaugtöö näitajad avaldab statistikaamet järgmise aasta veebruaris.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC