Uudiste arhiiv

 

Täiendav seadusemuudatus vähendab väikeste korteriühistute aruandlust

Nädalavahetusel toimunud Virumaa korteriühistute foorumil andis korteriomandi- ja ühistuseaduse menetlemise hetkeseisust paramendis ülevaate eelnõu juhtivkomisjoni – õiguskomisjoni – esimees, Riigikogu liige Marko Pomerants. Elavat arutelu tekitanud seaduseelnõust kõneldes toonitas Pomerants, et eeldatavasti peaks uus seadus plaanipäraselt ehk jaanuaril 2018 jõustuma.

Liit: noored võiks riigilt või kohalikult omavalitsuselt oma kodu ehitamiseks maad saada

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi leiab liidu poolt läbiviidud hiljutisele uuringule tuginedes, et tänases Eestis on kasutamata ühistulise ehitamise potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel.  “Noored inimesed, kes on

Ühistud ootavad lumekoristusel linna abi, mitte ähvardusi

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest. Tallinna linnaametnikud manitsesid oma pressiteates kinnistuomanikke pealinnas lõpuks maha sadanud lund hoolsalt koristama, et mitte trahvi

Liit: kui Tallinnal on vaba raha, võiks sellega kõnniteid korras hoida

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest. “See aga lisab neile hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)

Ühistuline ehitus annaks elanikele võimaluse sobiv kodumaja ise valmis ehitada

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hiljutises analüüsis märgitakse, et tänases Eestis on kasutamata potentsiaal, mis on Lääne-Euroopa riikides laialt levinud ning mis eeldab riigi, omavalitsuse ning kodanike omavahelist koostööd eluasemete loomisel. “Ühistulise ehituse puhul jääb kodanikele õigus ja kohustus moodustada korteriühistu,

Tühjenevad kortermajad kujutavad endast järjest suuremat probleemi

Eesti Korteriühistute Liit on ette valmistanud analüüsi “Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest”, mis annab ülevaate eluasemevaldkonna tegevusi koordineerivatest õiguslikest regulatsioonidest, Eesti naaberriikide kogemustest ning pakutud välja lahendused korterelamuvaldkonna stabiilseks arenguks Eestis. Analüüs viitab ühe

Kortermajade renoveerimine on hädavajalik, sest lagunevad majad muutuvad eluohtlikuks

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi leiab, et kortermajade renoveerimise küsimus muutub järjest aktuaalsemaks, kuna aina enam lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. “Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, nagu

Eesti Korteriühistute Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus vajaks praktikast tulenevaid täiendusi ja muudatusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul läbis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus küll Riigikogus esimese lugemise, ent vajaks siiski praktikast tulenevaid täiendusi. Mardi sõnul on mõistagi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse

Liit: elamu renoveerimise käiku tuleb jälgida

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul tuleks ühistutel renoveerimisprotsessis tugevdada omanikujärelvalvet, vältimaks ebakvaliteetset tööd. “Kahjuks püütakse mõnel juhul kokku hoida omanikujärelvalve arvelt, mis on aga kogu protsessi üks odavamaid, ent olulisemaid teenuseid. Omanikujärelvalve peab vaatama, et ei kasutataks lubatust odavamaid ja  kõlbmatuid vahendeid, et töö oleks

Külm märts: korteriühistutel mujal Eestis tuli kaugkütte eest maksta rohkem kui Tallinnas

Eesti Korteriühistute Liit uuris küttekulude kohta ka märtsikuus, mis väidetavalt oli viimase veerandsaja aasta käredaim – selgus, et mujal Eestis tuli ühe ruutmeetri kütmise eest märtsis keskmiselt tasuda 1,76 EUR, samas kui Tallinnas oli see 1,64 EUR. Vastanud ühistuid oli

Korteriühistud: kakssada miljonit eurot on renoveerimistoetustena tarvis, et majad korda teha

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel peeti täna VII Balti elamumajanduse konverentsi “Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris” Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja seetõttu konverentsil väga teravalt luubi all, seepärast

Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas arutatakse Euroopa eluasemepoliitikat: taskukohane eluase kõigile

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel toimuvab sel reedel, 19. aprillil hotellis Euroopa VII Balti elamumajanduse konverents “Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris”. Eesti eluasemevaldkonna arengutest annab ülevaate majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, elamusektori olukorras Baltikumis teevad ülevaate Läti ja Leedu

Kortermajade küttekulud üle Eesti erinevad kuni kuus korda

Eesti Korteriühistute Liit viis käesolevaa aasta algupoolel EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva juhtimisel taas läbi üle-estilise küttekulude küsitluse. “Üle-Eestilises veebruari küttekulude küsitluses osales ja esitas oma andmed üle 250 korteriühistu,” esitles Raimo Jõgeva küsitluse tulemusi. Tema sõnul

Korteriühistud kurdavad: prügiveokorraldus pealinnas jätab soovida

Eesti Korteriühistute Liidu liikmed kurdavad, et pealinna prügivedu tekitab ühistutele probleeme. “Aastakümneid ei teadnud ühistud, mis on prügiprobleem, kõik laabus, ehitati välja prügimajad jne, nii ka meie majas. Pärast prügveo hankekonkursi korraldamise süsteemi on vähemalt Tallinn hakanud uppuma prügisse. Konkursi

Seadusandlus on üürivaidlustes ebamõistlikult omanikuvaenulik

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi hinnangul on Eesti seadusandlus selgelt üürniku poolel ning olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse – see aga läheb omanikule

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!