Uudiste arhiiv

 

Statistika: Langev töötusemäär kergitab kinnisvaratehingutee arvu

Tööpuudus ja töötute arv liiguvad vaikselt allapoole. Tööpuudus on oluline kindlustunnet mõjutav tegur. See omakorda annab olulise mõju inimeste valmidusele kinnisvaraturul osaleda. 2012. a. II kvartalis oli Eestis statistikaameti andmetel 71 000 töötut, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja.

Statistika: eluruumide kasutuslubade arv hea, kuid vähenemas

2012. a. algus on näidanud edukat eluruumide kasutuslubade väljastamist.  Aasta esimeses kvartalis sai kasutusloa 707 uut eluruumi. Aastane kasv oli siin koguni 86%. Siiski ei tasu siit oodata uut kinnisvara- või ehitusbuumi. Tänaste kasutuslubade numbrite taga on 2011. a. alguses

10 nõuannet, mida järgida uue korteri soetamisel

Veel viis aastat tagasi oli päris uue korteri ostmine lihtne. Arhitektuuribüroodes valmisid paberil järjest uued projektid, ehitusplatsidel kõrgusid kraanad ning uuselamurajoonides sõitsid ringi mööblifirmade autod. Nüüd tehakse õnneks otsuseid oluliselt põhjalikumalt plusse ja miinuseid kaaludes.Paljud toonastest ostjatest on nüüd oma

Statistika: elamispindade arendusprojektide finantseerimine on kokku kuivanud

Erinevate kinnisvarasektorite laenujäägid on olnud viimastel aastatel üllatavalt stabiilsed. Märgatavalt suurenenud on vaid kaubanduspindade laenujääk. Seejuures on aga vähenenud elamispindade arendusprojektide finantseerimises olev laenuressurss. Vähenev elamispindade arendusprojektide laenujääk on tingitud napist laenukäibest, mida kogu 2011. aasta peale oli kokku 45

Statistika: kinnisvaralaenud ettevõtetele vaikselt vähenemas

Ehitus- ja kinnisvarasektori laenud ei ole peale kinnisvarabuumi pöördumist kriisiks oluliselt vähenenud. Kinnisvarasektori laenude jääk oli tipus 2008. a. II kvartalis, mil see oli 440 miljonit eurot. 2012. a. I kvartali lõpu seisuga oli kinnisvarasektorisse antud laenude jääk kahanenud 245

Statistika: eluasemelaenude jääk kahaneb kolmandat aastat järjest

2012. a. I kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 145 miljoni euro väärtuses. See on 14% aastatagusest enam. Eluasemelaenude jääk on endiselt kahanemas ja seda kolmandat aastat järjest. Teisisõnu annavad pangad jätkuvalt vähem uusi laene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Harku vald konkureerib Viimsiga

Harku korteritehingute keskmine tehinguhind

Harku vald on tänu kohaliku omavalitsuse pidevale arendustööle muutunud elukeskkonnana tugevaks alternatiiviks Viimsile. Võrreldes Viimsi ja Harku valda, siis mõlema kinnisvara hinnadünaamikat ja aktiivsust on enim toetanud kõrgelthinnatud linnaosade-asumite piirid Tallinna linnaga ja piirnemine merega. Kui Tallinna korteriturul sai masu

Statistika: 28% uute mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal

Ei ole vast üllatus, et statistikaameti numbrite alusel asub enamus kasutusloa saanud mitteeluruumidest Harju maakonnas. 2011. a. sai kogu Eestis kasutusloa kokku 720 mitteeluruumi, millest 18% ehk 128 asub Tallinnas ja Harjumaal. Valminud mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal koguni

Statistika: 50% uutest eluruumidest on 2- ja 3-toalised korterid

50% kasutusse lubatud eluruumidest on statistikaameti andmetel 2- ja 3-toalised korterid. Valminud 1-toaliste korterite osakaal on järjest kahanenud – neid valmis kõigest 6%. Näiteks 2006. aastal oli valminud eluruumidest 1-toalisi isegi 14%. Eluruumide struktuursete muutuste taga on majandus- ja kinnisvarakriis.

CO₂ projekti raames on tänavu sõlminud lepinguid 54 miljoni euro eest

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on CO₂ projekti raames teostatavate hoonete renoveerimistööde tellimiseks sõlminud tänavu nelja esimese kuuga lepinguid ligi 54 miljoni euro väärtuses. Järgnevatel kuudel on kavas tellida ehitustöid veel täiendavalt 53 miljoni euro suuruses mahus. RKASi CO₂ projektidirektor Andrus

Ober-Haus: Baltikumi hinnaindeks 03/2012

Ober-Haus

Tallinnas tõusis märtsis keskmine korteri ruutmeetri hind 5,6%, põhjuseks tehingud uute korterite ja kallima kinnisvaraga. Äärelinna suurimas elurajoonis Lasnamäel, kus uute korterite osakaal on proportsionaalselt väiksem, oli pinnaühiku hinnatõus 1,7%, seevastu Mustamäel ka Kristiines olid hinnad kerges langustrendis. Võrreldes eelmise

Statistika: ehitustööde maht kasvas aastaga 31%

Eesti ehitusettevõtete 2011. a. ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2,4 miljardit eurot, sellest 1,7 ehitustööd omal jõul. Omal jõul tehtud tööde maht kasvas aastaga 31%. Sellele eelnes kolm aastat, mil ehitustööde maht vähenes. Ehitustööde mahu tipp oli 2006. a., mil

Statistika: ehitusmahud kasvasid aastaga 40%

Ehitusmahuindeks näitab püsivat kasvu. Seda isegi vaatamata etteheidetele, et ehitushind on tõusnud juba liiga kõrgele tasemele, mis ehitusteenuse tellijatele üle jõu käib. Aastataguse ajaga võrreldes olid 2011. a. viimase kvartali ehitusmahud statistikaameti andmetel aastatagusest koguni 40% kõrgemal. Tegemist oli neljanda

Statistika: kinnisvarainvesteeringud jäävad 2009. aastale alla

Eesti ettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2011. a. jooksul põhivarainvesteeringuid 2,3 miljardi euro väärtuses. Tegemist on sama suure näitajaga, kui näiteks 2008. a. Põhivarainvesteeringutest üle kolmandiku ehk 846 miljonit eurot läks kinnisvarainvesteeringuteks ehk hoonete-rajatiste ehitamiseks või soetamiseks ning maa soetamiseks. 2009.

Statistika: kinnisvaraettevõtted on ettevaatlikud

Kinnisvaraturul tegutsemist oluliselt mõjutav majandususaldusindeks on suhteliselt kõrgel tasemel, kuid viimase aasta trend on pigem negatiivne. Ei ole ka imestada, et tarbijate ja ettevõtete meelestatus on pessimistlik, kui päevast-päeva loeme ja kuuleme uudiseid, mis räägivad majanduskriisist meil ja mujal. Huvitav