Juulis püsis kinnisvaraturg üldiselt aktiivne, kuid arengud olid piirkonniti erinevad. Tallinnas ja Tartus kasvas korteritehingute arv ning hinnatase püsis stabiilne või tõusis mõõdukalt, samas kui Viljandis ja Kuressaares oli hinnakasv märgatavam. Pärnus seevastu vähenes pärast aktiivset juunikuud nii korterite tehinguaktiivsus…
Maailmamajandus on kriisidele vaatamata hästi vastu pidanud. Inflatsioon on küll kiirenenud, kuid edasine hinnasurve on piiratud. Suurtele riskidele vaatamata peaksid maailma suuremad majandused sel aastal stabiilset kasvu jätkama, kui surve energiahindadele leeveneb ja inflatsioon püsib ootuspäraselt kontrolli all. Energiasektori, aktsiaturu…
Tallinna eluasemeturg püsis teises kvartalis aktiivne, kuid nõudlus on jätkuvalt koondunud järelturule. Kui aasta alguses suurenes broneeringute arv uusarenduste turul märgatavalt, siis teine kvartal kujunes rahulikumaks. Kuigi Euribor on aastatagusest kõrgem, on korterite kättesaadavus paranenud, kuna tulumaksureformist toetatud netopalga kasv…
Kehtiv kodulaenu pikkust 30 aastaga piirav regulatsioon on valikuvabaduse selge piiramine, mis sunnib noori aastaid kehvemal elamispinnal elama või pideva hinnatõusuga võidu joostes koduostu muudkui edasi lükkama, leiab Bigbank Eesti juht Arthur Taavet. Eesti naaberriigis Soomes pikendati sel suvel kodulaenu…
Statistikaameti andmetel püsis hinnakasv Eestis juulis teist kuud järjest aeglane, ulatudes aasta võrdluses 2,2%ni. Euroala keskmine hinnakasv on samal ajal püsinud 3% läheduses ning euroala riikidest oli Eesti hinnakasv juulis kõige aeglasem. Varem on seda juhtunud vaid korra – 2020.…
Pärast esimese kvartali jaekaubandusettevõtete müügimahu tugevat kasvu jäi see teises kvartalis vaid napilt eelmise aasta sama perioodi tasemele. Kui mais jaemüügimahud langesid, siis juunis tõusid need aastatagusega võrreldes vaid protsendi võrra. Tänavu esimesel poolaastal suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht aastases võrdluses 3%.…
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus tänavu teises kvartalis aastases võrdluses 2,1%. Nii kiiret kasvu nägime viimati vahetult pärast COVID-19 pandeemiat. Kuigi teise kvartali detailsemad andmed avaldatakse augusti lõpus, viitavad senised näitajad sellele, et üheks peamiseks kasvuveduriks oli väliskaubandus. Aprillis kasvas…
Ka 2026. aasta II kvartalis püsis elukondliku kinnisvara turul aktiivsus üsna tugev ning jätkasime aasta esimeses pooles saavutatud hea müügitempoga. II kvartali jooksul sõlmisime kokku 57 müügilepingut (VÕL; 2025 II kvartal: 31; 2026 I kvartal: 54), sh 3 müügilepingut Berliinis. Suurima panuse…
Juunis elavnes Eesti kinnisvaraturg võrreldes maiga märgatavalt. Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis kasvas korteritehingute arv ning enamikus suuremates linnades tõusid ka korterite keskmised hinnad. Erandiks oli Viljandi, kus aktiivsuse kasvuga kaasnes hinnakorrektsioon, ning Kuressaare, kus tehinguaktiivsus püsis tagasihoidlik, kuigi hinnatase…
Tarbijahinnad tõusid juunis statistikaameti andmetel aastaga 2,3%. Enim kiirendasid inflatsiooni energiakandjad, näiteks oli aastataguse ajaga võrreldes kallim valdavalt ilmast sõltuv elektrihind. Ka mootorikütused ja gaas jäid veel mõnevõrra kallimaks kui eelmise aasta juunis. Kevadkuudega võrreldes aga kütused, iseäranis diislikütus, juba…
Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu kohaselt teeb Eesti väikeettevõtjaid enim murelikuks inflatsiooni mõju ning tegevuskulude kasv. Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul on ettevõtete fookus liikunud järjest enam kulude kontrollimisele ja kasumlikkuse säilitamisele olukorras, kus tarbijad kaaluvad oma ostuotsuseid…
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt ulatub majanduskasv tänavu 2,4 protsendini. Kasv tugineb valdavalt eraisikute ja valitsemissektori suurematele kulutustele. Kui olukord Lähis-Idas lähiajal leeveneb, võib majanduskasv jääda sama kiireks ka 2027.–2028. aastal. Keskpank näeb riski riigivõla kiires kasvus, mis võib muutuda…
Euroopa Keskpanga selle nädala rahapoliitiline otsus tuleb ajal, mil inflatsioon on tõusnud taas üheks euroala majanduse suurimaks riskiks. Inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud peamiselt kallinenud energia tõttu ja ulatus mais 3,2%-ni. Samal ajal on kasvanud ettevõtete hinnatõusu kavatsused ning tarbijate…
Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv mais aastaga 3,7%. Hinnakasvu vedas eelkõige mootorikütuste kallinemine. Eriti kiiresti on kallinenud diislikütus, mis oli mais 32% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes bensiiniga sõltub Euroopa Liit diislikütuse puhul rohkem impordist ja tarneraskused on hoidnud selle…
Statistikaameti esialgne kiirhinnang hinnatõusule (harmoneeritud hinnaindeks) näitas, et mais kasvasid hinnad aasta võrdluses 4%, kuu varem oli hinnatõus 3,4%. Täpsustatud andmed tulevad nädala pärast. Karta on, et täpsustatud andmed näitavad isegi natuke kõrgemat hinnakasvu. Hinnatõus on paratamatu, sest tasapisi hakkab…
