Uudiste arhiiv

 

Rahandusministeerium: Palgakasv oli eelmise aasta lõpus kooskõlas majanduskasvuga

Rahandusministeerium

Keskmise palga kasv aeglustus aasta lõpus ning palgakulude tõus oli kooskõlas majanduskasvuga. Palga ostujõud suurenes 2019. aastal 5,1 protsendi võrra. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2019. aasta neljandas kvartalis 1472 eurot ning aasta kokkuvõttes 1407 eurot. Aasta keskmine palgatõus oli

Swedbank: Palgasurve annab sellel aastal ilmselt järele

Swedbank

Neljandas kvartalis palgakasv aeglustus Neljanda kvartali keskmise palga number üllatusi ei pakkunud. Statistikaameti andmetel aeglustus täistööajale taandatud palgakasv 6,4 protsendini. Kasvu aeglustumise taga oli peamiselt kiire töötasu tõus aasta tagasi, 2018. aasta viimastel kuudel. Maksu- ja Tolliameti andmed näitasid kiiremat,

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg veebruaris üllatusi ei pakkunud

Uus Maa

Eesti kinnisvaraturg püsis veebruaris stabiilne ja üllatusevaba. Kuigi statistilisi liikumisi oli nii siia- kui sinnapoole, oli need üsnagi etteaimatavad ja loogilised. Veebruar, mis on koos jaanuariga üks vähemaktiivsemaid kuid, ei üllatanud esialgsetel andmetel nüüdki – hoolimata liigpäevast oli veebruaris kolm

Statistikaamet: Jaanuaris mõjutas tootjahinnaindeksit enim elektri- ja soojusenergia hinnalangus

Eesti Statistika

Statistikaameti andmete kohaselt langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks jaanuaris võrreldes 2019. aasta detsembriga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,4%. Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembriga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning mäetööstuses. Eelmise aasta

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv jätkus ka jaanuaris

Eesti Statistika

Statistikaameti andmete kohaselt oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 585 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aasta jaanuariga suurenes müügitulu püsivhindades 3%. Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes 11% ja toidukaupade kaupluste müügitulu 5%. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes aga 17%. Vähenemisele avaldas

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg jaanuaris 2020

Uus Maa

Jaanuar on traditsiooniliselt kinnisvaraturu üks kõige vähemaktiivsemaid kuid – 2017. aastal oli jaanuar korteritehingute arvult tagantpoolt kolmas, 2018. aastal tagantpoolt teine ja 2019. aastal tagantpoolt esimene. Eesti kinnisvaraturg jaanuaris 2020 Jaanuar seostub valdavalt kasinusega – oma osa on siin väga kulukal aasta viimasel kvartalil, kus lisaks

KV.EE elamispindade turu prognoos: vaatamata riskidele prognoosime rahulikke arenguid

2020-02-26 KV.EE elamispindade turu prognoos vaatamata riskidele prognoosime rahulikke arenguid

Tehinguterohke elamispindade turg ja kerkivad hinnatasemed sunnivad mõtlema perspektiividele – kas aastaid kestnud tõus jätkub? Kas hinnad kasvavad jätkuvalt edasi? Kas turul on riskitegureid, mis peaksid tooma kaasa seniste trendide muutused? KV.EE juhataja Tarvo Teslon prognoosib 2020. aastaks turu positiivsete

KV.EE: Harjumaa majade eest küsitakse aastatagusest 6% enam

Kinnisvaraportaal KV.EE

Harjumaal otsiti 01/2020 portaali KV.EE kaudu ostjat 1412 Harju maakonnas paiknevale majale. Majade müügikuulutuste keskmine hind oli 1489 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes soovivad majamüüjad saada 6% kõrgemat hinda. Arvestades aktiivset elamispindade turgu ehk kõrget tehingute arvu on hinnatõus üsna loogiline.

1Partner: Sakus jäi korterite hinnatõus seisma

1Partner

2019. aastal maksis Saku vallas korteri ruutmeeter keskmiselt 1381 eurot, mis on vaid üks protsent rohkem kui aasta varem, analüüsib 1Partner Kinnisvara konsultant Anne Pajos Maa-ameti statistikat. Anne Pajosi sõnul toimus Saku valla korteriturul 2018. aastal märgatav, 20-protsendiline hinnatõus, aga

Tallinna korterituru tehingute arv toetab hinnatõusuprognoosi

Tõnu Toompark

Elamispindade ja korteriturust rääkides-kirjutades on tavapäraselt fookuses nende hind ning hindade liikumine. Raha huvitab muidugi kõiki, kuid tehingute hinnast märksa olulisem kinnisvaraturuindikaator on tehingute arv. Just tehingute arv näitab, kas turul liikuvad ostjad ja müüjad teineteist üles leiavad ja üksteisega

Pindi Kinnisvara: Kas kinnisvarahinnad tõesti langevad?

Pindi Kinnisvara

Loetud päevad tagasi ilmus jahmatav uudis, et Tallinna kinnisvara oli jaanuaris 6,7 protsenti „soodsam“, kui eelmise aasta lõpus. „Kellele rõõmuks, kellele kahjuks, kuid tegemist on eksitava informatsiooniga ja midagi soodsamaks pole läinud“, väidab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. „Liiga

KV.EE: Eesti korteripakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 5%

Portaalis KV.EE pakuti jaanuaris 2020. a müügiks 9945 korterit keskmise hinnaga 1805 €/m². Eelmise aastaga võrreldes on korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvanud 5%. Sellist hinnatõusu võib pidada pigem mõõdukaks. Maakonnakeskustest on suurim ja olulisim Tallinna korteriturg. Tallinnas oli 01/2020 portaali

Swedbank: Hinnatõus oli jaanuaris tagasihoidlik

Swedbank

Hinnatase kerkis aastatagusega võrreldes vaid 1,6 protsendi võrra. Päris paljud kaubad ja teenused odavnesid. Selleks aastaks prognoosib Swedbank 2-protsendilist hinnatõusu. Keskmine tarbimiskorv kallines jaanuaris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu. Hinnatase kerkis aastatagusega võrreldes vaid 1,6 protsendi võrra. See

Rahandusministeerium: Jaanuari inflatsioon oli ajutistel põhjustel madal

Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel langesid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus tarbijahinnaindeksi tõus 1,6 protsendile. Energia ja toidu kallinemise tõttu kiirenes inflatsioon euroalal 1,4 protsendini. Möödunud aasta sügisel, eelkõige väliskeskkonna nõrkuse tõttu, langes inflatsioon Eestis alla

LHV: Eluasemekulude odavnemine vähendas veidi hinnakasvu

LHV Pank

Hinnakasv püsis uue aasta esimesel kuul Eestis oodatult alla kahe protsendi. Möödunud aasta lõpuga võrreldes suurt muutust hinnadünaamikas ei olnud. Prognoositud mootorikütuste kallinemine andis hinnatõusu küll märkimisväärse panuse, kuid jäi tegelikult oodatust tagasihoidlikumaks, sest koroonaviiruse leviku hirmus kukkus nafta hind