Uudiste arhiiv

 

Energia odavnemine langetas inflatsiooni viimase nelja aasta madalaimale tasemele

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon veebruaris 0,6%ni. Inflatsioon on püsinud langustrendil alates eelmise aasta suvest ning viimati oli hinnakasv Eestis alla ühe protsendi neli aastat tagasi. Jaanuariga võrreldes tõusis tarbijahindade tase 0,1%. Euroala inflatsioon püsis veebruaris nagu ka kahel varasemal

SEB nädalakommentaar: palgatõusu enam igaühele ei jagu

Kuigi majanduses ei läinud 2013. aasta lõpus mitte kõikse paremini, siis tarbijatel pidu jätkus. Keskmise palga tõus oli neljandas kvartalis jätkuvalt väga kiire, tõustes aastaga 7,6 protsenti.  Samal ajal inflatsioon aeglustus 1,5 protsendi peale ning seega suurenes tarbijate ostujõud 6

Tööjõukuludest tingitud hinnasurve püsib tugev

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk aastavõrdluses 2013. aasta viimases kvartalis 7,6% ja brutotunnipalk 8,3%. Hoolimata majanduse reaalkasvu seiskumisest kiirenes reaalpalga kasv aasta arvestuses 6,0%ni. Reaalpalga kasvu kiirendas ka inflatsiooni aeglustumine. Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev

SEB: Hinnatõusul toss väljas

„Inflatsioon Eestis on alanenud taas uuele rekordmadalale tasemele, olles jaanuaris vaid 1,1 protsenti aasta baasilt. Hinnatõusu aeglustumine on olnud laialdane. Kõige enam on mõju avaldanud muidugi elektri hinna tõusu mõju välja lülitumine inflatsioonist, pärast seda enam kuigi  palju inflatsiooni järele

Vastuoluline Eesti kinnisvaraturg

Möödunud aasta oli Eesti kinnisvaraturul märgilise tähendusega. MASU jätkas taandumist ning kinnisvaraturg tõusis väga kiirelt, kohati isegi üle ootuste suures mahus. 2013. aastat jäävad enim iseloomustama suur hinnatõus ja pakkumiste vähenemine, mis mõjutavad ka alanud aastat. Tehingute hulk kasvas Eestis

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

Suure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest. Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed.

Mida tõi aasta 2013 Eesti kinnisvaraturule?

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, jõudis aasta lõpuks 65,2 punkti tasemele. Indeksi väärtuse kasv, mis oli aasta jooksul keskmiselt 8%, kiirenes eriti aasta lõpus ning indeksi väärtus detsembris oli juba

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru riskid on suurenenud

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et korterituru riskid on kasvamas. Seda eelkõige 2012.-2013. aastal asetleidnud väga kiire korteritehingute arvu ja hindade tõusu tõttu. Tänaseks on korterite hinnad kasvanud tasemele, kus need hakkavad järjest olulisemalt mõjutama tarbijate

Detsembris jätkus inflatsiooni aeglustumine

Eesti Pank

Statistikaameti teatel ulatus inflatsioon detsembris 1,4%ni ning võrreldes novembriga langes hinnatase 0,1%. Novembriga võrreldes kallines kõige enam transport, kuid seda tasakaalustas majapidamiste eluasemekulude odavnemine. 2013. aasta kokkuvõttes tõusis hinnatase Eestis 2,8%. Kuigi eelmise aasta esimesel poolel ulatus inflatsioon üle 3%, hakkas

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Suure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest. Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed.

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

Ruta Arumäe: Hinnatõusud vaibuvad ja reaalkasvud tugevnevad

Novembris jätkus keskmise tarbijakorvi hindade alanemine, 0,4% eelmise kuuga võrreldes. Aastainflatsioon jäi sarnaselt oktoobriga 1,5%-le. Seega on viimastel kuudel inflatsioon väga kiirelt alanenud – seda arvatavasti rohkem ajutiste kui püsivamate tegurite toimel. Viimast võiks arvata juba kasvõi graafikute kõrvutamisel eurotsooni

Tallinna elanike rahalised võimalused magalapiirkondades korteri ostmiseks vähenevad

Nii Riias kui Vilniuses on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis eluaseme ostujõu indeks enim Vilniuses – 3,1 ruutmeetri võrra 40,0 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg: 4. osa: Millal algatame järgmise ehitusbuumi?

Eestis on statistiliselt ca 645 000 eluruumi. Neist ainult ca 4% on ehitatud viimase 20 aasta jooksul. Arvestades kinnisvara teoreetilist amortisatsiooni, oleks see number pidanud olema ca 10 korda suurem. Seega oleme küll 20 aastaga üles ehitanud oma riigi, kuid

Tarbijahinnad langesid viiendat kuud järjest

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Aastavõrdluses püsis hinnakasv 1,5% juures, nii nagu oktoobriski. Aeglase inflatsiooni taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Peamine põhjus on vähene inflatsioon väliskeskkonnas, eelkõige imporditava energia odavnemine. Selle tulemusel odavnesid mootorikütused aastavõrdluses