Uudiste arhiiv

 

Riigi Kinnisvara AS sõlmis raamlepingud elektrienergia ostmiseks

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis raamlepingud elektrienergia ostmiseks ettevõttele kuuluvatele ja hallatavatele või ettevõtte poolt esindatavatele asutustele kuuluvatele Eestis asuvatele objektidele. Rahvusvahelise riigihanke tulemusena valiti välja neli elektrienergia müüjat: Eesti Energia AS, Nordic Power Management OÜ, Baltic Energy Partners OÜ/Baltic

Keskkonnaministeeriumi plaanid seoses looduskaitse all olevate maadega võivad olla ebaseaduslikud

Advokaadibüroo LEXTAL

Keskkonnaministeerium plaanib muuta looduskaitseseadust, mille tulemusena kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja ei saaks enam riigimaa vastu vahetada. Küsimusi tekitab aga planeeritud muudatuste põhiseaduspärasus, sest kavandatav muudatus võib jätta looduskaitse all olevate kinnistuste omanikud kohese ja õiglase hüvitiseta, kuigi seda nõuab põhiseadus.

Uuring Eesti korterelamutest

Huvitav, see projektipõhine elu. Juba mitmenda projekti otsa satun, milles osaleb TTÜ professor, mis on tehtud Soomes, mis käsitleb Eesti asju ja mis on kohe peale ilmumist (Soomes) ära unustatud, sest projekt otsas – rahad läbi – tegevus seis! Asjast!

Vee hind konkurentsiameti kontrolli alla

Majanduskliima jahenemise tingimustes on nii koduomanikele, kui ka ettevõtetele järjest olulisemaks muutunud vältimatud püsikulud. Sisendkuludena moodustavad kommunaalkulud, kas pere või ettevõtte eelarvest rahavoogude kokku kuivades proportsionaalselt üha suurema tüki. Avalik võim peab kommunaalteenuste (Tarbijakaitse seaduse mõistes universaalteenuste) reguleerimisel arvestama konkurentsiõiguse

Vee hind kontrolli alla!?

Vee- ja heitveemajandus on olnud viimase dekaadi jooksul korduvalt poliitilise debati keskmes, seda eriti Tallinnas. Traditsiooniliselt algab sagin iga-aastase vee hinnatõusu saabudes, kuid päeva lõpuks mööndakse ikkagi hinnatõusu paratamatust. Seda isegi juhul, kui eelnevalt on bravuurikalt mõlemalt poolt poliitilist rindejoont

Tiit Ulas: Maareform venib teosammul

1991. aastal alguse saanud omandi- ja maareformi pole siiani suudetud lõpuni viia, viimastel aastatel on selle areng hoopis pidurdunud. Omandi- ja maareformist on Maalehes kirjutatud alates 2001. aasta suvest ehk uuenduste kümnendast tähtpäevast, mil lõplikult sai selgeks, et üks põhireforme

Taavi Madiberk: kodu tuleb vabastada maamaksust

Maamaks on vanim tsentraalselt ja organiseeritult kogutud maks. Eestis maksustatakse maaomandit 1993. aastal vastu võetud maamaksuseaduse kohaselt. Eestis on kinnisvaraomanike osakaal Euroopa kõrgeim. Olukord, kus 88 protsenti elanikest on kinnisvaraomanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja (seni) madalast

Äripäev: Ministeeriumid raputavad ehitussektori haavadele soola

Ajal, mil ehitusfirmad näevad heitlikul turul päästerõngast riigihangetes, asuvad ministeeriumid külmutama projekte uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevate renoveerimiseks ning pidurit vajutatakse ka mitmetele tee-ehituse projektidele. “Kindlasti ei tohiks riik langeda teise äärmusse, külmutades kõiksugu ehitussektorit turgutavaid projekte. Sellega paneb riik

EPL: Maamaks võib pärast hindamist lähiaastatel jälle mitmekordistuda

Maamaksu arvutatakse praegu 2001. aasta hindade põhjal, uue hindamise aeg on ebaselge. Ehkki 2001. aastal korraldatud korralisest maa hindamisest alates on maa väärtus mitu korda tõusnud, ootab keskkonnaminister uueks hindamiseks ettepaneku tegemiseks ära kinnisvaraturu stabiliseerumise. Millal leiab aset järgmine korraline

EPL: Maamaks võib pärast hindamist lähiaastatel jälle mitmekordistuda

Maamaksu arvutatakse praegu 2001. aasta hindade põhjal, uue hindamise aeg on ebaselge. Ehkki 2001. aastal korraldatud korralisest maa hindamisest alates on maa väärtus mitu korda tõusnud, ootab keskkonnaminister uueks hindamiseks ettepaneku tegemiseks ära kinnisvaraturu stabiliseerumise. Millal leiab aset järgmine korraline

Tallinn taotleb rohealade munitsipaliseerimist

Tallinna linnavalitsus ei nõustunud Põdra tn 53 maa riigi maareservi jätmisega ning taotleb ligi kahe hektari suuruse kinnistu rohealana säilitamiseks munitsipaalomandisse. Linnavalitsus teeb keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda nõusolek selle maa munitsipaalomandisse andmiseks. Tallinna üldplaneering näeb ette nimetatud maa-ala rohealana säilitamise. Nõmme

Linn soovib sotsiaalmaa munitsipaliseerida

Tallinna linnavaitsus kavatseb mitte nõustuda 2,6 hektari suuruse sotsiaalmaa riigi omandisse andmisega. Eelnõu kohaselt ei nõustu linnavalitsus aadressil Narva mnt 131B asuva 26 327 m2 pindalaga sotsiaalmaa reservmaana riigi omandisse jätmisega ning teeb Keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda see munitsipaalomandisse. Nimetatud maatükk

Valitsus ei toetanud maamaksuseaduse muutmist

Valitsus ei pidanud vajalikuks toetada Isamaaliidu fraktsiooni poolt 18. oktoobril 2004 algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku vabastamist maamaksust tema kasutuses oleva elamumaa osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või

Natura toob uued võimalused

Täna avas keskkonnaminister Villu Reiljan Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse eestvedamisel ja koostöös keskkonnaministeeriumi ning Säästva Eesti Instituudiga Põhjala Foorumi “Natura 2000 – jätkusuutliku elukeskkonna nimel”. Foorumil arutavad Naturaga seoses loodusele ja inimestele avanevaid võimalusi ja mõjusid keskkonnaministeeriumi ning kodanikeühenduste

Pelguranna tühermaa saab heakorrastatud ilme

Tallinna linnavolikogu kehtestas Merimetsa piirkonnas asuva 11,7 hektari suuruse ala detailplaneeringu, mis näeb ette ala heakorrastamise ja mõõduka hoonestamise. Detailplaneering hõlmab Kolde puietsee ja Sõle tänava ristumiskohal asuva osa Pelguranna puhkealast. Planeeringuala lähedal asuvad Stroomi ranna-ala ja supelrand. Kolde pst

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine