Uudiste arhiiv

 

Statistika: keskmine palk liigub languse suunas (1)

Eesti keskmine palk on statistikaameti andmetel olnud aastataguse ajaga võrreldes kolmandat kvartalit järjest languses. Momendil paistab, et palgalangus on pigem kiirenemas. 2009. a. III kvartali Eesti keskmiseks palgaks oli 11 770 krooni. Aastaseks keskmise palga languseks oli 5,9%. Veel aasta

Statistika: Keskmine palk

Eesti keskmine palk langes statistikaameti andmetel 2009. a. I kvartalis 12 147 kroonile. See on 1,5% vähem, kui aasta varem. Seega on üle kümne aasta kestnud kvartaalne palgatõus esmakordselt üle pika aja muutunud palga languseks. Eesti keskmisest kõrgemat palka saab

Palk ja ruutmeetrihind? Tänan, ei 4 kommentaari

Aegajalt kostub hääli, mis kinnitavad, et elamispinna ruutmeetrihind peaks vastama keskmisele kuupalgale. Eestis on see proportsioon pikalt paigast ära olnud ning kinnisvara selle suhte alusel liiga kallis olnud. Nüüd, kus keskmine palk ja keskmine elamispinna ruutmeetrihind igati samas proportsioonis on,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: online pressikonverents (1)

07. mail ilmus kinnisvaraportaal KV.EE ja Adaur Grupp OÜ ühistöös KV.EE kinnisvaraturu ülevaade, mis kajastab Eesti kinnisvaraturul 2009. a. I kvartalil toimunut. Turuülevaate avaldamise puhul toimus ka pressikonverents, mille küsimused-vastused on allpool toodud. [Küsimus:] Laenuvõtja 04.05.2009 16:21 Kus on KV.ee

Statistika: kinnisvaratehingud regiooniti

2008. aastal sõlmiti Eestis 50 610 kinnisvaratehingut ehk aastatagusest 22% vähem. Tehingute väärtus langes sama ajaga 40 miljardi kroonini, mis teeb languseks 39%. Suurim langus tehingute arvus oli Hiiumaal – 37%, kus tehti 430 kinnisvaratehingut. Pärnu- ja Raplamaa tehingute arvu

Statistika: keskmine palk siiski kasvab

Eesti keskmine palk tõusis Statistikaameti andmetele 2008. a. IV kvartalis 13117 kroonini. Vaatamata palju kõneainet pakkuvatele koondamise alternatiiviks olevatele palkade alandamistele keskmine palk siiski. Palga aastaseks kasvuks oli 6,9%. Vahepealse kiire keskmise palga kasvu ajal oli samas suurusjärgus palgatõus viimati

Korteriomandite hinnad 2006. a. tasemel 2 kommentaari

Kiire kinnisvaratehingute arvu ja keskmiste hindade kasvu tõttu 2005.-2005. aastal ei ole väga mõistlik võrrelda tänast kinnisvaraturgu buumi tipphetkedega. Tegemist oli äärmiselt ebaratsionaalse turuga. Parema võrdluse saamiseks on mõistlik tänast turgu võrrelda buumieelse ajaga. Kvaliteetsed andmed korteriomanditehingute kohta on saadaval

Priidu Pärna: Kes vastutab ulukikahju eest?

Ulukikahjud võiks üle Eesti rahaliselt kokku arvata, ja kui need on riigiasutuste tegevusetusest tingitud, siis riigile ühise nõude esitada. Paradoksaalne olukord tekib Riigimetsa Majandamise Keskusega – riigiasutus teostab põhimääruse kohaselt oma õigusi riigi nimel, seega peab keskus jahti oma jahipiirkonnas

Priidu Pärna: Seadus: Kes vastutab ulukikahju eest?

Iga maaomanik peaks ulukikahjustustest teatama maakondlikule keskkonnateenistusele. Sealt saab ka aru nõuda, kas ulukijahi plaanid on täidetud. Maaleht on korduvalt kajastanud Eestis viimastel aastatel süvenenud probleemi – metssead, kitsed ja põdrad tekitavad kahju metsanoorendikele ja rohumaadele. Kui vanasti oli oht,

Eesti keskmisest kõrgemat palka makstakse vaid Tallinnas ja Harjumaal 2 kommentaari

Keskmine palk jätkab endiselt kiiret tõusu. 2008. a. I kvartali keskmine palk ületas aastatagust pea 20%. Kuigi tegemist on õige pisut madalama palga juurdekasvuga, siis sellegi poolest on see äärmiselt kiire palgakasv. Aasta esimese kvartali keskmine palk oli 12 337

Statistika: Kõige turvalisem on Saaremaal ja Hiiumaal

Kuritegude arv 10 000 elamiku kohta näitab viimastel aastatel languse tendentsi. Ei oska öelda, kas selle põhjuseks on pisivarguste dekriminaliseerimine või on elu tõepoolest turvalisemaks muutunud. Huvitav on tõdeda, et näiteks ühe madalaima kuritegevuse määraga Hiiumaal on 10 aastaga kuritegude

Statistika: mitteeluruumide ehitus

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv 2007. aastal võrreldes aasta varajasema ajaga langes enamuses maakondades. Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv suurenes vaid Harju, Lääne, Pärnu, Rapla ja Tartu maakondades. Olulisem langus toimus Ida-Viru maakonnas, kus 2006. aastal väljastatud 569 kasutusloa asemel väljastati 2007.

Statistika: eluruumide ehitus

Aastate jooksul on jätkuvalt suurim arv kasutusse lubatud eluruume Harju maakonnas. Graafikult paistavad veel välja Tartu ja Pärnu maakonnad. Ülejäänud maakondades väljastatud eluruumide kasutuslubade arv ja kasutusse lubatud eluruumide pindala on minimaalsed. Võrreldes aastaga 2000 näeme graafikult, et eluruumide kasutuslubade

Pidu kinnisvaraostjate tänavas 4 kommentaari

Tehingute nappuses vaevleval Eesti elamispindadeturul on palju räägitud hindade langusest. Julgemad või skandaalihimulisemad kirjeldavad olukorda kinnisvarakrahhina. Kinnisvaraarendajad on ajakirjandusväljaannete esikaante abil hindu langetanud mõnede või koguni mõnekümne protsendi kaupa. Vähemat tähelepanu on pälvinud vanemate korterite hinnad ja nende langus. Lühianalüüs

Statistika: kinnisvaratehingud maasihtotstarbe järgi ja tehingud maakonniti

2007. aastal maatehingute arv võrreldes aasta varajasema ajaga langes. Langusest suurima osa andis vähenemine elamumaaga tehtavate tehingutega. Maaga tehtavate tehingute pindala ei vähenenud, see tähendab, et vähenes hind. Suurim osa tehingute arvu kahanemisest langes suurima ja aktiivseima piironna – Tallinna

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC