Uudiste arhiiv

 

Eesti majandus väljus langusest oodatust kiiremini

Swedbank

Vaatamata pandeemia levikule maailmas ja viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangutele tegi Eesti majandus aasta esimeses kvartalis väga tugeva kasvu. 5,4-protsendine SKP kasv oli tublisti üle meie ootuste. Selline kasv oli praegu avaldatud numbritest Euroopa tugevaim tulemus. Eesti majandus on langusest

Rahandusministeerium: Kiire majanduskasvu taga on suured erinevused tegevusalade vahel

Rahandusministeerium

Eesti majandus tervikuna kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 5,4%. Selle tulemuse tõlgendamisel tuleb arvestada majanduslangust aasta tagasi. Tegevusalade lõikes on majanduse taastumine endiselt ebaühtlane. Valitsussektor on kriisis täitnud majandust stabiliseerivat rolli. Eesti kiire majanduskasvu taga esimeses kvartalis on EL riikide

Eesti Pank: SKP kasv ületas ootusi

Eesti Pank

Selle aasta esimese kvartali kiire majanduskasv tulenes eelkõige majandusolukorra paranemisest aasta alguses, mitte madalast võrdlusbaasist eelmisel aastal. Eesti SKP aastakasv oli 5,4% ja sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritult eelmise kvartaliga võrreldes 4,8%. SKP ületas kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali

Eesti majanduskasv oli esimeses kvartalis 5,4%

Statistikaamet

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot. Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida

Statistika: Viivituses olevaid eluasemelaene jääb järjest vähemaks

Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli 2021 I kvartali lõpu seisuga tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk 108 miljonit eurot. Veel aasta tagasi oli vastav näitaja 152 miljonit eurot. Seega on viivituses olevate laenude maht aastaga vähenenud koguni 28%. Viivituses olevate laenudejäägi puhul on

Swedbank: Tugev riigirahandus aitab uusi kriise paremini üle elada

Swedbank

Käesoleva aasta riigieelarvest tehtavad kulud ületavad tulusid 1,7 miljardi euro võrra ja järgmisel aastal on see vahe ligi 1,2 miljardit. Puudujääk küll väheneb, kuid praeguse riigieelarve strateegia järgi jääb isegi nelja aasta pärast kulude ja tulude vahe ligi 600 miljoni

Äripäev: Vaade üüriturule: turuosaliste üks silm nutab ja teine naerab

2021. a suve hakul elamispindade ostu-müügiturgu või üüriturgu analüüsides ei ole kroonviirusel enam suurt otsest tähtsust. Eeskätt keskpangad ja rahatrükk määravad tänased elamispindade turu arengusuunad ja liikumise kiiruse. Kriis, millest meid keskpangad suure rahaga välja ostavad, on läinud muuhulgas kinnisvara

SEB majandusprognoos: majanduse lähitulevikus pole pessimismiks põhjust

SEB Pank

Koroonakriis ei ole lõppenud ja majandus pole veel kaugeltki naasnud vabasse vette. Sellele vaatamata, ei tasu tuleviku osas olla pessimist. SEB värske majandusprognoos vaatab tulevikku optimistlikul pilgul ja ennustab Eesti majandusele paremaid aegu. Koroonaviirus ei ole maailmast endiselt kadunud Nii

SEB majandusprognoos: majanduse lähituleviku osas pole pessimismiks põhjust

SEB Pank

Koroonaviirus ei ole maailmast endiselt kadunud. Nii Eestis kui mitmel pool mujal on viimased kuud möödunud kõrge nakatumisnäidu ja sellest tingitud piirangute tingimustes. Ent erinevalt aastatagusest ajast on inimesed uute oludega kohanenud ja viiruse negatiivne mõju majanduselule on jäänud selgelt

Swedbank: Ees ootab tugev kasv

Swedbank

Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge. Samas oleme jõudnud kvartalisse, mille jooksul hakkame nägema olulisi muutusi. Majanduslik kindlustunne on maailmas paranemas ning vaktsineerimistempo kasvab. Riigid hakkavad järk-järgult piiranguid leevendama ning suvel

Swedbank: Eesti majanduse väljavaade on tervishoiukriisist hoolimata hea

Swedbank

Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge. Samas oleme jõudnud kvartalisse, mille jooksul hakkame nägema olulisi muutusi. Majanduslik kindlustunne on maailmas paranemas ning vaktsineerimistempo kasvab. Riigid hakkavad järk-järgult piiranguid leevendama ning suvel

Uus Maa: Kodukontorid uusi büroopindu tühjaks ei jäta

Uus Maa

Koroonatunneli lõpus paistab pisut valgust ning kergeid aktiveerumise märke näitab ka viimase aasta jooksul tavapärasest vaiksem olnud büroopindade turg. Palju on diskuteeritud selle üle, kuidas koroonakriisi tulemusel ettevõtete büroovajadus muutub – nii majanduslikel põhjustel kui harjumuste muutumise tõttu. Kas büroohooned

Äripäev: Elamispindade turg ootab pakkumise suurenemist

Tallinna korteripakkumist on jäänud vähemaks. Nõudlus on seevastu kasvanud ehk ostuhuvilisi on turul varasemast rohkem. Pensioni teisest sambast sügisel vabanev eurode sadu tõotab ostjate arvu kasvule vähemalt lühiajaliselt ja vähemalt mingil määral lisahoogu anda. See on lühikeses perspektiivis kiirendanud seni

Rahandusministeerium: Majandus hakkab aasta teises pooles taastuma

Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kujuneb tänavuseks majanduskasvuks 2,5 protsenti, 2022. aastal on oodata 4,8 protsendi suurust SKP reaalkasvu. “Üle aasta kestnud ettearvamatute olude taustal toob värske majandusprognoos kosutavaid uudiseid. Kui me end kenasti ja kiirelt vaktsineerime ja korraldus ses osas

Eesti Pank: Keerulistele oludele vaatamata püsib lootus majanduskriis sügiseks seljatada

Eesti Pank

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi nihkub Eesti majanduse taastumine aasta teise poolde, kuid tuleb see-eest hoogsam. Teise poolaasta kiirel majanduskasvul on keskpanga hinnangul kaks allikat: tegevuspiirangute kaotamine ja tarbimise ajutine järsk kasv teisest pensionisambast väljavõetud raha najal. Majandus taastub hiljem,